lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-9074/13

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-9074/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1793
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 306 lg 1, 2, 5Menetlusdokumendi kättetoimetamise mõisteVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 656 lg 1, 4Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 307 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemineTsMS § 436 lg 1

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-679/18C-495/19

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9074

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C.O vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3.septembri 2024.a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8639,46 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja C.O (isikukood XXX )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Harju Maakohtu 3. septembri 2024 tagaseljaotsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 641 lg 1Menetlusosalistele apellatsioonkaebusest teatamine
TsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
VÕS § 94Intress võlasuhtes

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10.06.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse C.O (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7335,53 eurot, intressi 407,68 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3894,47 eurot ning viivise alates 11.06.2024 kuni põhinõude summas 7335,53 euro täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 18,000% aastas. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (esialgne võlausaldaja) ja C.O (kostja) 15.03.2019 laenulepingu nr 19-024884-VL, mille alusel sai kostja laenu summas 10 450 eurot. Hageja tõi esile, et esialgne võlausaldaja hindas laenulepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.05.2019 - 10.03.2023. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis esialgne võlausaldaja 11.06.2021 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 29.06.2021 lepingu üles. Kostja on enne lepingu ülesütlemist teinud põhiosa katteks makseid summas 3114,47 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue 7335,53 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18 % aastas. Lepingu ülesütlemisel oli kostjal tasumata 2021.a aprilli- juuni intressi maksed kokku 407,68 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhinõudelt 7335,53 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 30.06.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 10.06.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o summas 3894,47 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist põhinõudelt 7335,53 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 09.05.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 18 %. Esialgne võlausaldaja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg-s 2 sätestatust. Esialgne võlausaldaja loovutas 16.08.2021 kostja vastu nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 03.09.2024 tagaseljaotsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15.03.2019 Swedbank AS-iga sõlmitud lepingust nr 19-024884-VL tuleneva põhivõlgnevuse 3883,22 eurot ning viivise võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 10.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Maakohus jättis rahuldamata hagi 15.03.2019 Swedbank AS-iga sõlmitud lepingust nr 192

024884-VL tuleneva intressi nõude 407,68 euro, viivise nõude 3894,47 euro ja sissenõudmiskulude nõude 50 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus 34% ulatuses kostja kanda ja 66% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 350,20 eurot, sh riigilõiv 309,40 eurot ja lepingulise esindaja kulu 40,80 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

4.Maakohus leidis, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 17-26). Kohus selgitas, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Antud juhtumil moodustas krediidi kogukulu summas 15 055,81 eurot. Kostjal lasusid juba laenulepingu sõlmimisel mitmed laenu- ja tarbijalepingutest tulenevad kohustused (MTÜ Perekeskus Kontakt, Placet Group OÜ jt). Kostja suhtes oli käimas ka täitemenetlus täiteasjas nr 026/2018/1456. Arvestades eeltoodut ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 15.03.2019 Swedbank AS-iga sõlmitud lepingu nr 19-024884-VL alusel võlgnevus 3883,22 eurot (laenusumma 10 450 - tagasimaksed kogusummas 6566,78) ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates nõude kohtule esitamisest. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3452,31 eurot, intress 407,68 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 3894,47 eurot ning edasiulatuv viivis alates 11.06.2024 kuni põhinõude summas 7335,53 euro täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 18,000% aastas, samuti menetluskulude jaotuse osas.
5.1.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning on hinnanud tõendeid pealiskaudselt ja vääralt. Samuti ei ole maakohus lahendit piisavalt põhjendanud (TsMS § 436 lg 1, 2, 3 ja lg 4 ja § 442 lg 8). Lisaks ei või ega saa kohtuotsus olla menetlusosalistele üllatuslik. Kohus on põhjendavas osas vaid leidnud, et kostjal lasusid juba laenulepingu sõlmimisel mitmed laenuja tarbijalepingutest tulenevad kohustused ning käimas oli ka täitemenetlus täiteasjas nr 026/2018/1456, mistõttu ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Käesoleval juhul oli esitatud krediidianalüüsi aluseks olev kostja pangakonto väljavõtte perioodi 01.09.2018 - 15.03.2019 osas. Hageja on hagiavalduse p-s 1.6 ja hagiavalduse lisas 5 esitanud selgitused ja tõendid, kuidas jõuti järelduseni, et kostja on krediidivõimeline. Kostjale jäi kätte 641 eurot, s.o 58,4% sissetulekust, igapäevasteks kulutusteks sh majapidamiskuludeks ning finantskohustused moodustasid ca 457 eurot s.o 41,6% sissetulekust. Seoses kohtu viitega, et kostjal oli täitemenetlus, märgib hageja, et tegemist oli ühekordse nõudega, sest sissetulekute arvelt kinnipidamisi igakuiselt ei toimunud. Ühekordne makse summas 38 eurot näitab, et eeldatavalt oli tegemist viivistasuotsusega/trahviga väikse summana ning selle alusel ei saa võtta seisukohta, et kostja oli seetõttu maksejõuetu. Seoses kohtu väitega, et kostjal lasusid juba laenulepingu sõlmimisel mitmed laenu- ja tarbijalepingutest tulenevad kohustused (MTÜ Perekeskus Kontakt, Placet Group OÜ jt), märkis hageja, et MTÜ Perekeskus Kontakt osas oli tegemist lühiajalise laenuga summas 200 eurot, mille kostja sai 04.12.2018 ja oli ka tagasi maksnud 10.12.2018 ehk tegemist oli ühekordse lühiajalise laenuga, mis oli tagastatud ning antud kohustust seega lepingu sõlmimise eel enam ei olnud. Ka Placet Group OÜ makse oli vaid ühekordne. Igakuise kohustusena nähtus vaid järelmaks ca 140 eurot kuus. Seega jääb arusaamatuks maakohtu viide mitmetele laenukohustustele. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid piisavalt ning on kostja kontoväljavõtet hinnanud pealiskaudselt ja ebaõigesti, lugedes kostja ühekordseid kohustusi justkui igakuisteks kohustusteks. Asjaolu, et kostja on varasemalt laenanud, ei tähenda automaatselt, et kostja on krediidivõimetu. Hageja on tõendanud, mida on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teinud. Arvestades võetava kohustuste suurust ja sisu on krediidiandja veendunud piisava hoolikusega ja põhjalikkusega tarbija krediidivõimelisuses. Seega on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning krediidileping on kehtiv ka põhinõuet ja seadusjärgset intressi (VÕS § 94) ületavas osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 2, TsMS § 656 lg 4 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Kohtusse kutsumisena viidatud sätte tähenduses tuleb mõista kostjale vähemalt hagimaterjalide kättetoimetamist (TsMS § 306 lg 5). Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda

(TsMS § 306 lg 1 esimene lause). Kättetoimetamise puhul peab menetlusdokumendi üleandmine toimuma seaduses sätestatud vormis ja olema ettenähtud vormis dokumenteeritud (TsMS § 306 lg 2). TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti. Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest ega kohtute infosüsteemist, et maakohus oleks kostjale hagimaterjalid kätte toimetanud. Seega on maakohus rikkunud TsMS § 656 lg 1 p-s 2 sätestatut, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks.

8.TsMS § 656 lg 4 sätestab, et kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul ei ole kostja menetlusest tervikuna teadlik ega ole saanud oma õigusi ega huve tsiviilkohtumenetluses kaitsta, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist sedavõrd olulise menetlusnormi rikkumisega, millega kaasneb kogu kohtuotsuse tühistamine.
9.Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1). Samuti ei pea ringkonnakohus analüüsima kaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1) (vt RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825/57, p 11). Ringkonnakohus märgib siiski, et nõustub kaebuse väitega põhjendamiskohustuse rikkumise kohta. Kuigi TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul, kui kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (vt TsMS komm II, § 444, p 3.4 c). TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada. Maakohus on teinud otsuse ilma kirjeldava osata ning on põhjendavas osas viidanud üksnes üldsõnaliselt üksikutele kostja kohustustele ning täitemenetlusele, millest on teinud järelduse, et kostja ei olnud krediidivõimeline. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata jätmise olulises ulatuses põhjendamata ja hageja väidetele vastamata. Ringkonnakohtu hinnangul võis selline põhjendamiskohustuse ulatuslik rikkumine tuua kaasa ebaõige kohtulahendi.
10.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse ja TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval