Gatsby OÜ hagi Oleg Tšikanovi ja Imre Lossmanni vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
212 465 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. detsembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oleg Tšikanovi ja Imre Lossmanni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
6. juuni 2023 ja 10. oktoober 2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid: Oleg Tšikanov (kostja I, isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Imre Lossmann (kostja II, isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): Gatsby OÜ (registrikood 10100978), esindajad vandeadvokaadid Magnus Braun ja Kadi Saluste
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 16. detsembri 2022 otsuse lõppjäreldused muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi ning täpsustada kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 toodud viivise arvutuskäiku.
2.2.Välja mõista Oleg Tšikanovilt Gatsby OÜ kasuks viivis hagi esitamise aja (14.09.2021) seisuga 96 565,19 eurot ja alates 15.09.2021 viivis määraga 0,3% päevas põhinõudelt 110 000 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
2.3.Välja mõista Imre Lossmannilt Gatsby OÜ kasuks viivis hagi esitamise aja (14.09.2021) seisuga 62 315 eurot ja alates 15.09.2021 viivis määraga 0,1% päevas põhinõudelt 110 000 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
2.4.Oleg Tšikanov ja Imre Lossmann vastutavad viivise nõude täitmise eest solidaarselt ning nendelt väljamõistetava viivise maksimaalne summa on võrdeline põhivõlgnevuse summaga, s.o 110 000 eurot.
2.5.Jätta menetluskulud solidaarselt Oleg Tšikanovi ja Imre Lossmanni kanda ning mõista Oleg Tšikanovilt ja Imre Lossmannilt solidaarselt Gatsby kasuks välja menetluskulud 6679 eurot.
2.6.Oleg Tšikanov ja Imre Lossmann on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 6679 eurot viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt Oleg Tšikanovi ja Imre Lossmanni kanda ning mõista Oleg Tšikanovilt ja Imre Lossmannilt solidaarselt Gatsby OÜ kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 6857 eurot.
5.Oleg Tšikanov ja Imre Lossmann on kohustyatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 6857 eurot viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Gatsby OÜ (hageja) esitas 14.09.2021 Tartu Maakohtule hagi Oleg Tšikanovi (kostja I) ja Imre Lossmanni (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla 110 000 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 62 315 eurot ja viivise põhinõudelt 110 000 eurot määras 0,1% päevas alates 15.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt andis hageja Rezer OÜ-le laenulepingute XXXXXXX ja XXXXXXX alusel laenu vastavalt 85 000 eurot ja 24 500 eurot. Laenulepingute käendajateks olid kostjad. Laenulepingutest tulenevad kohustused jäid tähtajaks nõuetekohaselt täitmata.
Hageja, Rezer OÜ, kostja I ja kostja II allkirjastasid 02.12.2019 konstitutiivse võlatunnistuse, millega Rezer OÜ ja kostjad tunnistasid, et 22.11.2019 seisuga oli neil hageja ees solidaarne võlgnevus 123 702 eurot. Võlatunnistuse allkirjastamisel oli poolte eesmärk luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus senise võlasuhte asemele. Kompromissi korras vähendas hageja nõuet 13 702 euro võrra, seega jäi võla suuruseks 110 000 eurot, mille osas andsid Rezer OÜ ja kostjad konstitutiivse võlatunnistuse. Tagasimaksed pidid toimuma annuiteedimaksetena iga kuu
15.kuupäevaks summas 5000 eurot alates 15.01.2020. Maksetega viivitamisel oli kokku lepitud viivis 0,1% päevas. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei täitnud võlgnikud võlatunnistusest tulenevaid kohustusi. 20.02.2020 seisuga olid võlgnikud viivituses kahe osamaksega kokku summas 10 000 eurot, millele lisandus viivis. Seetõttu nõudis hageja 20.02.2020 võlgnikelt kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 28.02.2020. Võlgnikud hageja nõuet ei täitnud. Hageja, Sar Metsamajandus OÜ ning selle äriühingu juhatuse liige Oleg Tšikanov allkirjastasid 17.09.2020 võlatunnistuse, millega vähendasid 02.12.2019 võlatunnistusest tulenevat viivise võlgnevust ning leppisid kompromissi korras kokku uue võlgnevuse 116 000 eurot. Sar Metsamajandus OÜ allkirjastas 17.09.2020 võlatunnistuse ülal märgitud laenulepingutest tulenevate võlgnevuste osas. Sar Metsamajandus OÜ võlatunnistuse alusel lisandus hageja nõude osas täiendav solidaarvõlgnik – Sar Metsamajandus OÜ. Võlatunnistuse eesmärgiks oli sõlmida konstitutiivne võlatunnistus Sar Metsamajandus OÜ suhtes. Hageja ei ole loobunud võlatunnistusest tulenevatest nõuetest kostjate vastu. Kuigi võlatunnistuses Sar Metsamajandus OÜ kinnitas, et ta ei ole maksejõetu, algatati neli kuud pärast võlatunnistuse allkirjastamist ühingu likvideerimine. Sar Metsamajandus OÜ pankrotimenetlus lõppes raugemise tõttu. Seega polnud võlatunnistuse allkirjastamine kohustuste ülevõtmine võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 mõttes, vaid kohustustega ühinemine VÕS § 178 mõttes.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad olid seisukohal, et hageja ei ole toonud esile, et pooltel oleks konstitutiivse võlatunnistuse andmiseks olnud mingi ühine eesmärk, kas majanduslik või muu eesmärk. Ilma eesmärgita antud konstitutiivne võlatunnistus ei ole kehtiv. Viidatud võlatunnistus ei saa olla konstitutiivne. Kostjad on tunnistanud oma varasemast käenduslepingust tulenevaid kohustusi, st sisuliselt soovib hageja panna kostjate suhtes maksma käendust ja laenusuhet Rezer OÜ-ga. Kostjad olid seisukohal, et hageja ei saa oma nõuet kostjate vastu esitada käendusele ega 02.12.2019. a võlatunnistusele tuginevalt, kuna hageja, Rezer OÜ ja OÜ Sar Metsamajanduse on leppinud võlatunnistuse kaudu kokku, et OÜ Sar Metsamajandus on võtnud üle mh 02.12.2019 võlatunnistusest tulenevad kohustused. Hageja saab lähtuda ainult 17.09.2020 sõlmitud kokkuleppest. Hageja on sõlminud VÕS § 578 mõttes kompromisslepingu, st on enda nõuet käsutanud, mistõttu on pooled eelduslikult varasematest nõuetest loobunud. Seega ei saa hageja kostja II vastu nõuet 02.12.2019 võlatunnistuse alusel esitada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 16.12.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla 110 000 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 62 315 eurot ning viivise 0,1% põhinõudelt summas 110 000 eurot päevas alates 15.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Kokku võib kostjatelt nõuda viivist 110 000 euro ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 6679 eurot ja viivise menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nähtub 02.12.2019 kompromissilepingust ja võlatunnistusest järgmine kokkulepe. Pooled leppisid kokku, et vähendavad võlgnevust kompromissi korras 13 702 euro võrra ja uueks võlgnevuseks on 110 000 eurot. Võlglased tunnistavad solidaarselt ja eraldi vastuvaidlematult tingimusteta ja tagasivõtmatult võlgnevust konstitutiivse võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 alusel, millega lubatakse kohustuste täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kohtu hinnangul on pooled võlatunnistuse tekstist nähtuvalt leppinud kokku, et sõlmitud võlatunnistuse puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 alusel. Muuhulgas järeldub sellest, et kostjad ei vastuta võlatunnistuse andmisest alates hageja ees mitte käendajate, vaid solidaarvõlgnikena. Kohus arvestas ka asjaoluga, et mõlemast laenulepingust tulenevad kohustused olid 02.12.2019 seisuga muutunud sissenõutavaks, sh oli XXXXXXX laenulepingust tuleneva laenu tagastamise tähtaega juba ühel korral pikendatud. Seega on usutav ning loogiline hageja selgitus, et poolte ühine huvi ja eesmärk oli konstitutiivne võlatunnistuse sõlmimisega hageja kohtusse pöördumise vältimiseks vähendada kompromissi korras nõuet kostjate ja Rezer OÜ vastu ning pikendada nõude täitmise tähtaega. Kostjad ei ole tõendanud, et pooltel oleks võlatunnistuse sõlmimisel olnud mingisugune teistsugune tahe ja eesmärk. Ka VÕS § 29 lg 4 arvestades tuleb tõlgendada poolte kokkulepitut kui konstitutiivset võlatunnistust. Kohus andis kostjatele tähtaja võimaliku deklaratiivse võlatunnistusega seonduvate vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Kostjad asjakohaseid menetlusdokumente ei esitanud. 17.09.2020 võlatunnistusest nähtub, et OÜ Sar Metsamajandus juhatuse liige O. Tšikanov ja O. Tšikanov kinnitavad, et OÜ Sar Metsamajandus on Rezer OÜ tegevuse jätkaja VÕS § 180-185 mõttes. Samuti nähtub võlatunnistusest, et OÜ Sar Metsamajandus juhatuse liige O. Tšikanov ja juhatuse liige eraisikuna O. Tšikanov kinnitavad ja tunnistavad võlgnevust hageja ees seisuga 01.09.2020 summas 129 800 eurot. Võlatunnistuses on märgitud, et tegemist on 02.12.2019 võlatunnistuse põhisumma ja viivistega. Samuti on märgitud, et tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 alusel. 17.09.2020 võlatunnistusest ei nähtu, et selle sõlmimisega oleks OÜ Sar Metsamajandus astunud seniste võlgnike asemele ning et poolte tahe oleks suunatud sellele, et esialgsed võlgnikud vabaneksid 02.12.2019 võlatunnistuse täitmise kohustusest. Hageja vastavat nõusolekut võlatunnistuses toodud ei ole. Kohus leidis, et OÜ Sar Metsamajandus ühines 17.09.2020 võlatunnistuses uue võlgnikuna seniste võlgnike kohustustega VÕS § 178 lg 1 mõttes ning nimetatud võlatunnistus ei välista hageja nõude rahuldamist kostjate suhtes. Kohus pidas õigeks hageja seisukohta, mille kohaselt on solidaarvõlgnikel õigus sõlmida võlausaldajaga eraldiseisvalt kokkuleppeid, sh võlatunnistusi ning need ei lõpeta võlausaldaja nõudeid teiste solidaarvõlgnike vastu. Ka nõustus kohus, et sõlmitud kokkulepped ja võlatunnistused omavad tähtsust solidaarvõlgnike vastastikuste nõuete puhul tulenevalt VÕS §-st 69. 17.09.2020 võlatunnistuses on võtnud võlgnevuse tagasimakse kohustuse OÜ Sar Metsamajandus poolt O. Tšikanov äriühingu seadusliku esindajana. Lisaks on võlglasena eraldi nimetatud OÜ Sar Metsamajandus O. Tšikanovit kui juhatuse liiget eraisikuna. Dokumendi allkirjade osas on märgitud hageja esindajana Jaanus Glaase ning OÜ Sar Metsamajandus esindajana O. Tšikanov. Lähtudes võlatunnistuse tekstist leidis kohus, et võlatunnistuse täitmise eest vastutab OÜ Sar Metsamajandus ning O. Tšikanov selle äriühingu juhatuse liikmena. Tegemist ei ole O. Tšikanovi kui eraisiku kohustusi reguleeriva kokkuleppega. Sellele viitab kohtu arvates võlatunnistuses kasutatud sõnastus „juhatuse liige eraisikuna O. Tšikanov“. Juhul, kui pooled oleksid pidanud silmas O.Tšikanovit eraldiseisvana ja sõltumatuna OÜ-st Sar Metsamajandus, poleks kasutatud viidet talle kui juhatuse liikmele, nagu on tehtud 02.12.2019
võlatunnistuses. Tulenevalt hageja selgitusest ei olnud eesmärgiks loobuda 02.12.2019 võlatunnistusest tulevastest nõuetest, vaid lisada täiendav solidaarvõlgnik. Kohus järeldas, et 17.09.2020 võlatunnistus ja selles sisalduv kompromiss käsitab võlasuhet hageja ja OÜ Sar Metsamajandus vahel, kuid ei reguleeri O. Tšikanovi isiklikku kohustust. Kostja I vastutab oma kohustuste täitmise eest tulenevalt 02.12.2019 võlatunnistusest. Vaidlust pole tekkinud selles, 02.12.2019 võlatunnistusest tulenev kohustus 110 000 euro tasumiseks on täitmata. Kohus rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja võla 110 000 eurot. Vaidlus puudub ka selles, et hageja on 20.02.2020 öelnud kompromissilepingu ja võlatunnistuse alates 20.02.2020 erakorraliselt üles ja nõudnud kostjatelt kõigi võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmist hiljemalt 28.02.2020. Hageja on esitanud viivisearvestuse, mille osas kostjad vastuväiteid ei esitanud. Kohus rahuldas viivisenõude täies ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud 6679 eurot. Kohus määras hageja menetluskulud kindlaks ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kokku 6679 eurot, sh riigilõiv 2100 eurot ning õigusabikulud 4579 eurot. Vastavalt taotlusele rahuldas kohus ka viivisenõude menetluskuludelt.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 16.12.2022 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostja I seisukohal, et 17.09.2020 võlatunnistus ja selles sisalduv kompromiss tähendab seda, et kostja I kohustused ja vastutus ei saa tuleneda 02.12.2019 võlatunnistusest, vaid 17.09.2020 võlatunnistusest. 17.09.2020 võlatunnistusest on näha, et selle kompromissi sõlmimise eelduseks on olnud varasemad laenulepingud ja 02.12.2019 võlatunnistus. Maakohus on rahuldanud ebaõigesti nõude 02.12.2019 võlatunnistuse alusel. Maakohtu järeldus, et kostja I ei ole 17.09.2020 võlatunnistuse pooleks, on üllatav. Hageja ei ole väitnud, et kostja I ei ole 17.09.2020 võlatunnistuse osapool, vastupidi, hageja on viimasel istungil soovinud täiendada hagi nõnda, et kostja I vastutaks alternatiivsel moel ka 17.09.2020 võlatunnistuse alusel. Kostjate hinnangul tehakse 17.09.2020 võlatunnistuses selgelt vahet, et lepingu poolteks on OÜ Sar Metsamajandus, keda esindab juhatuse liige O. Tšikanov ja O. Tšikanov, keda on nimetatud „juhatuse liige eraisikuna“. Kui ringkonnakohus nõustub, et kostja I ei ole 17.09.2020 lepingu pooleks, siis on tegemist olukorraga, kus hageja on kompromissi korras loobunud nõuetest kostjate vastu ja selles asemel on kõik kohustused võtnud üle OÜ SAR Metsamajandus. Kostja II on 17.09.2020 kompromissist välja jäetud, mis tähendab seda, et tema vastu on nõudest loobutud. Samuti on võimalik tõlgendus, et OÜ Sar Metsamajandus on VÕS § 175 tähenduses võtnud üle kostja II kohustuse, hageja on võlausaldajana sellega nõustunud. Hageja esitatud võlatunnistuses on viidatud varasematele laenulepingutele ja käenduslepingutele, mis kinnitab, et tegemist on deklaratiivsete võlatunnistustega. Sel juhul peaksid kostjad hakkama tõendama, et laenukohustust ja/või käenduskohustus ei ole tekkinud. Kuna hageja ja kohus on kindlal seisukohal, et tegemist on olnud konstitutiivse
võlatunnistusega, mis tähendab, et varasemat pooltevahelist kohustus ei ole, siis tähendab see kostjate jaoks seda, et neile piisab vastuväidetest, mille kohaselt ei ole konstitutiivse võlatunnistuse tingimused täidetud – eelkõige ei ole tuvastatav ühine eesmärk või motiiv, miks kostjad pidanuks andma konstitutiivse võlatunnistuse.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude solidaarselt kostjate kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on 02.12.2019 võlatunnistus konstitutiivne ning 17.09.2020 võlatunnistuse sisuks oli üksnes täiendava võlgniku (Sar Metsamajandus OÜ) lisandumine võlasuhtesse. Kostjad ei ole esitanud kohtule ühtegi seisukohta, millest nähtuvalt oleks kohus saanud asuda seisukohale, et 02.12.2019 võlatunnistus on deklaratiivne. Õige on kohtu järeldus, et isegi juhul, kui 02.12.2019 võlatunnistus on deklaratiivne, kuulub hagi rahuldamisele. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostjad tõendanud, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega ning kostjad on võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitnud. Maakohus on otsuses põhjendatult selgitanud, et OÜ Sar Metsamajandus ühines 17.09.2020 võlatunnistuses uue võlgnikuna seniste võlgnike kohustustega VÕS § 178 lg 1 mõttes ning nimetatud võlatunnistus ei välista hageja nõude rahuldamist kostjate suhtes 02.12.2019 võlatunnistuse alusel. Hageja ei ole andnud nõusolekut Rezer OÜ ja kostja II poolt 02.12.2019 võlatunnistuses sätestatud kohustuse ülevõtmiseks. Puudub mõistlik põhjus, miks oleks hageja pidanud loobuma nõuetest võlgnike vastu. Lisaks 02.12.2019 võlatunnistusele on kostja I kohustatud isiklikult täitma ka 17.09.2020 võlatunnistusest tuleneva kohustuse, kuivõrd kostja I oli 17.09.2020 võlatunnistuse allkirjastamisel OÜ Sar Metsamajandus juhatuse liige. Ka asjaolu, et võlatunnistuses on sätestatud, et lisaks on tegemist kompromissilepinguga (VÕS § 578), ei muuda maakohtu otsust vääraks. 17.09.2020 võlatunnistuse esemeks ning suhete ringiks ei olnud 02.12.2019 võlatunnistuse muutmine või nendest tulenevate nõuete ümberkujundamine, nendest loobumine või võlgnike asendamine. 17.09.2020 võlatunnistuse ainus eesmärk oli täiendava tagatise andmine hageja nõuete täitmiseks. Hageja märgib, et kui kohus peaks leidma, et kostja I suhtes kuulub hagi rahuldamisele 17.09.2020 võlatunnistuse alusel (millele hageja täies ulatuses vastu vaidleb), saab kohus vähendada hageja nõuet kostja I vastu võttes arvesse 17.09.2020 võlatunnistuse sisu, mitte jätta hagi rahuldamata.
6.06.06.2023 kohtuistungil määras ringkonnakohus hagejale tähtaja hagi täpsustamiseks. Hageja esitas 20.06.2023 seisukoha, milles palub hagi rahuldada ning mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja võlgnevus 110 000 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 62 315 eurot ja põhinõudelt 110 000 eurot viivis määras 0,1% päevas alates 15.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt I välja võlgnevus 232 000 eurot ning kostjalt II võlgnevus 110 000 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 62 315 eurot ja põhinõudelt 110 000 eurot viivis 0,1% päevas alates 15.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Sar Metsamajandus OÜ, hageja ja kostja I vahel 21.09.2020 sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus ei mõjutanud hageja, Rezer OÜ, kostja I ja kostja II vahel 02.12.2019 sõlmitud konstitutiivse võlatunnistuse sisu ja kehtivust. Ringkonnakohus selgitas 06.06.2023 kohtuistungil, et kuivõrd kostja vastuväite kohaselt tuleks hageja nõuet kostja I vastu analüüsida 21.09.2020 võlatunnistuse alusel, tuleb hagejal esitada hagi täpsustus. Alternatiivsed nõuded on esitatud selliselt, et nõue kostja I vastu põhineb
21.09.2020 võlatunnistusel ja selle ülesütlemisel ning nõue kostja II vastu 02.12.2019 võlatunnistusel ja selle ülesütlemisel. Hageja nõuded kostja II vastu ei muutu. Kostja I vastu esitatud alternatiivsete nõuete faktilised asjaolud on järgmised: Sar Metsamajandus OÜ, hageja ja kostja I sõlmisid 21.09.2020 konstitutiivse võlatunnistuse, millega Sar Metsamajandus OÜ ja kostja I tunnistasid võlgnevust hageja ees summas 116 000 eurot. Tagasimaksed pidid toimuma annuiteedimaksetena – 20.09.2020. a 2001,05 eurot, 20.10.2020. a 2001,05 eurot, 20.11.2020. a 2001,05 eurot jne. Sar Metsamajandus OÜ ja kostja I kohustusid tasuma maksetega viivitamisel viivist 0,3% iga viivitatud päeva eest kuni viivitatud summa tasumiseni. Hagejal on õigus nõuda võlgnevuse kohest tasumist, kui võlatunnistus on 2 kuumakse osas täielikus või osalises võlgnevuses ja/või tasumata võlgnevus on suurem kui 4000 eurot. 23.11.2020 seisuga oli Sar Metsamajandus OÜ ja kostja I võlatunnistusest tulenev võlgnevus hageja ees 6003,15 eurot. Seetõttu nõudis hageja 23.11.2020 Sar Metsamajandus OÜ-lt ja kostjalt I kogu 23.11.2020 seisuga tekkinud võlgnevuse tasumist hiljemalt 27.11.2020. Sar Metsamajandus OÜ ja kostja I ei ole võlgnevust tasunud. Hagejal on õigus nõuda 21.09.2020 võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmist järgmiselt: a) põhinõue 116 000 eurot; b) intressinõue kuni 23.11.2020. a 1215,58 eurot (23.11.2020 seisuga oli sissenõutavaks muutunud intressinõue järgmiselt – 22.09.2020. a 410,83 eurot, 21.10.2020. a 405,20 eurot, 21.11.2020. a 399,55 eurot); c) alates 22.09.2020 põhinõudelt 1590,22 eurot arvestatud viivis 0,3% päevas, 27.11.2020 seisuga 319,63 eurot; d) alates 21.10.2020 põhinõudelt 1595,85 eurot arvestatud viivis 0,3% päevas, 27.11.2020 seisuga 181,93 eurot; e) alates 21.11.2020 põhinõudelt 1601,50 eurot arvestatud viivis 0,3% päevas, 27.11.2020 seisuga 33,63 eurot; f) alates 28.11.2020 põhinõudelt 116 000 eurot arvestatud viivis 0,3% päevas, 14.09.2021 seisuga 122 496 eurot. Seega 14.09.2021 seisuga oli hageja nõue kostja I vastu 21.09.2020 võlatunnistuse alusel 240 246,77 eurot. Nõue on suurenenud 15.09.2021–20.06.2023 viivise võrra 224 112 eurot. Lisandub põhinõudelt 116 000 eurot alates 15.09.2021 viivis 0,3% (348 eurot) päevas). Hageja vähendab enda 21.09.2020 võlatunnistusest tulenevat nõuet kostja I vastu selliselt, et põhinõue on 116 000 eurot ja kõrvalnõuded (viivis, intress) kokku 116 000 eurot.
7.Kostjad paluvad mitte võimaldada hagejal hagi muutmist. Seisukoha kohaselt tugineb alternatiivne nõue kostja I vastu uutel asjaoludel (21.09.2020 võlatunnistusel). Hageja esitas hagi muutmise avalduse maakohtus hilinemisega ja maakohus keeldus õigustatult hagi muutmisest. Ei ole loogiline ja on üldtunnustatud põhimõtte vastane, et kostjate apellatsioonkaebuse alusel muutuks kostja I positsioon halvemaks. Hagi muutmise lubamisel peab ringkonnakohus hakkama tuvastama asjaolusid, mis on olemuslikult maakohtu ülesanne. Sellega võetakse kostjatelt võimalus tõendite hindamist vähemalt korra vaidlustada. 21.09.2020 võlatunnistus ei ole konstitutiivne ja erakorraline ülesütlemine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole näha, et ülesütlemisavaldus oleks eraisik O. Tšikanovile kätte toimetatud. Hageja arvestab 21.09.2020 võlatunnistuse järgi viivist 0,3% päevas, mis on ebamõistlik. Kostja I taotleb juhul, kui ringkonnakohus peaks andma loa hagi muutmiseks, viivise vähendamist mõistliku suuruseni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi ja täpsustada kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 toodud viivise arvutuskäiku. Kostjatelt väljamõistetava võlgnevuse ja viivise suurus jääb muutmata.
7.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt põhineb hageja nõue 02.12.2019 ja 17.09.2020 võlatunnistustel. 02.12.2019 võlatunnistusest nähtuvalt on hageja ja Rezer OÜ vahel sõlmitud 29.11.2018 laenuleping XXXXXXX ja 21.05.2019 laenuleping XXXXXXX ning hageja ja kostjate I ja II vahel käenduslepingud XXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXXX. Hageja nõue kostjate I ja II vastu põhineb eelmärgitud käenduslepingutel, mille kehtivust ei ole vaidlustatud. Võlatunnistuses tunnistavad Rezer OÜ, O. Tšikanov (kostja I) ja I. Lossmann (kostja II) eelnimetatud lepingutest tulenevat võlgnevust koos viivisega 123 702 eurot, mida vähendatakse 13 702 euro võrra ning uueks võlgnevuseks jääb 110 000 eurot. Tasumisega viivitamisel on viivise määraks 0,1% päevas. 17.09.2020 võlatunnistuses tuginetakse samadele 02.12.2019 võlatunnistuses märgitud laenulepingutele ning lisaks 02.12.2019 võlatunnistusel märgitud võlgnevusele 110 000 eurot ja viivisele 19 800 eurot. Viivise võlgnevust vähendatakse 13 800 euro võrra ning uueks võlgnevuseks jääb 116 000 eurot. Võlgnevust 116 000 eurot tunnistavad OÜ Sar Metsamajandus (juhatuse liige O. Tšikanov) ja juhatuse liige eraisikuna O. Tšikanov. Tasumisega viivitamisel on viivise määraks 0,3% päevas.
8.Pooled vaidlesid maakohtus esmalt selle üle, kas võlatunnistuste puhul on tegemist abstraktse (konstitutiivse) või kausaalse (deklaratiivse) võlatunnistusega. Maakohus leidis, et kostjad I ja II saavad vastutada üksnes 02.12.2019 võlatunnistuse alusel ning 02.12.2019 võlatunnistuse puhul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Maakohus on Riigikohtu praktikale tuginedes iseenesest õigesti märkinud (vt maakohtu otsuse p 10), et seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Riigikohus on 03.06.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 asunud seisukohale, et VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus senise võlasuhte asemele või kõrvale. Tõendamaks, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, peab hageja esmalt tõendama poolte tahet luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb võlatunnistuse tõlgendamisel lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe võlatunnistuse kui lepingudokumendi koostamise ajal. Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. 24.03.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16 on Riigikohus mh märkinud, et võlatunnistuse pealkiri ja sõnastus ei ole võlatunnistusele hinnangu andmisel määrava tähendusega ning arvestada tuleb kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid. Maakohus ei ole eelmärgitud Riigikohtu seisukohtadega piisaval määral arvestanud. Maakohtu järeldus, et kuna poolte ühine huvi ja eesmärk oli vähendada kompromissi korras nõuet kostjate vastu ning pikendada nõude täitmise tähtaega, siis on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, ei ole õige. Samuti ei ole võlatunnistusele hinnangu andmisel oluline see, et võlatunnistuse teksti kohaselt vastutavad kostjad I ja II mitte enam käendajate, vaid solidaarvõlgnikena.
Ringkonnakohtu arvates on oluline poolte tahte tõlgendamine. Võlatunnistuses on pooled kinnitanud võlgnevuse sõltuvust varasematest laenu- ja käenduslepingustest, mis ei ole omane konstitutiivsele võlatunnistusele. Ringkonnakohus arvestab lisaks sellega, et 26.10.2021 menetlusdokumendis (tl 39 pöördel) ja 31.03.2022 kohtuistungil (tl 90 pöördel) on hageja möönnud, et tegemist võib olla ka deklaratiivse võlatunnistusega. Ka see, et kostjad ei esitanud võimalikke vastuväiteid võlatunnistusele, ei andnud ringkonnakohtu arvates maakohtule alust lugeda 02.12.2019 võlatunnistust konstitutiivseks. Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga, et mõlemad võlatunnistused on oma olemuselt kausaalsed, st mõlemas võlatunnistuses kinnitavad võlgnikud võlgnevust 110 000 eurot, mis tuleneb mõlemas võlatunnistuses nimetatud laenu- ja käenduslepingutest. Üksnes sellest, et võlatunnistuses lepitakse kokku viivise vähendamine ja pikendatakse kohustuse täitmise tähtaega, et saa järeldada iseseisva abstraktse kohustuse tekkimist.
9.17.09.2020 võlatunnistuses tunnistasid OÜ Sar Metsamajandus (juhatuse liige O. Tšikanov) ja juhatuse liige O. Tšikanov eraisikuna 02.12.2019 märgitud võlgnevust 110 000 eurot ja viiviseid ning lisaks lepiti kokku viivise määras 0,3% päevas tasumisega viivitamisel. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kuigi O. Tšikanov tunnistas eraisikuna 17.09.2020 võlatunnistuses selles märgitud võlgnevust, ei saa ta nimetatud võlatunnistuse alusel vastutada. Riigikohus on 23.03.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 asunud seisukohale, et kui isik on lepingule alla kirjutanud osaühingu seadusliku esindajana ning lepingus sisaldub punkt kostja kui füüsilise isiku kohustuste kohta, siis lepingule osaühingu seadusliku esindajana alla kirjutades kirjutas isik lepingule samal ajal alla ka füüsilise isikuna. Seega O. Tšikanovi allkiri 17.09.2020 võlatunnistusel kinnitab tema tahet vastutada võlatunnistusel märgitud kohustuse täitmise eest ka füüsilise isikuna. Selles osas on kostjate apellatsioonkaebuse põhjendus õige. Samas on kostjad ekslikul seisukohal, et OÜ Sar Metsamajandus ja O. Tšikanovi poolt 17.09.2020 võlatunnistuses eelnevas võlatunnistuses märgitud võlga tunnistades, loobus hageja nõudest I. Lossmanni (kostja II) vastu. Selline kostjate seisukoht ei tulene 17.09.2020 võlatunnistusest ega muudest tõenditest. Sõltumata 17.09.2020 võlatunnistusest vastutab kostja II hageja ees endiselt 02.12.2019 võlatunnistuse järgi ning kostja I 17.09.2020 võlatunnistuse järgi.
10.02.12.2019 võlatunnistuses kinnitas kostja II olemasolevat võlga hageja ees 110 000 eurot (lisaks viivised) ning nõustus viivise määraga 0,1% päevas. 17.09.2020 võlatunnistuses kinnitas kostja I olemasolevat võlga hageja ees 110 000 eurot (lisaks viivised) ning nõustus viivise määraga 0,3% päevas. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse, viivise hagi esitamise aja seisuga 62 315 eurot ning alates 15.09.2021 viivise 0,1% võlgnevuselt päevas , kuid mitte rohkem põhivõla, s.o 110 000 euro, ulatuses. Hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning seega ei ole ka apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel võimalik hageja nõuet kostjate suhtes suuremas ulatuses rahuldada. Kuna mõlemas võlatunnistuses on kostjad kinnitanud olemasolevat võlga 110 000 eurot, siis tuleb jätta muutmata maakohtu otsus, millega mõisteti kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus 110 000 eurot. Kostja II viivise võlgnevus on hagi esitamise aja seisuga (s.o 16.01.2020-14.09.2021) 62 315 eurot (viivise päevamäär 0,1%) ja alates 15.09.2021 tuleb viivist arvestada tasumata võlgnevuselt samas päevamääras. Kostja I vastutus tuleneb 17.09.2020 võlatunnistusest ning seega moodustab viivise võlgnevus hagi esitamise aja seisuga (s.o 22.09.2020-14.09.2021) on 96 565,19 eurot (viivise päevamäär 0,3%) ja alates 15.09.2021 tuleb viivist arvestada tasumata võlgnevuselt samas päevamääras. Kuna hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, ei saa kostjatelt väljamõistetav viivis ületada kokku 110 000 eurot.
Kokkuvõttes tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi (vt käesoleva otsuse p-d 8, 9 ja 10) ning lisaks maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 viivise arvutuskäigu osas.
11.Vastuseks muudele apellatsioonkaebuses ja 08.08.2023 täiendavas seisukohas esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus lahendas hagi muutmise küsimuse 06.06.2023 kohtuistungil protokollilise määrusega ning TsMS § 376 lg-st 2 tulenevalt on hagi muutmine võimalik ka apellatsioonimenetluses. Kostjate vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Seejuures on kostjad jätnud tähelepanuta, et hagi muutmise vajadus tulenes kostjate vastuväitest ning maakohus jättis hageja taotluse hagi muutmiseks põhjendamatult rahuldamata. 21.09.2020 võlatunnistuse ülesütlemisavaldus saadeti kostja I samale elektronpostiaadressile, millele saadeti 02.12.2019 võlatunnistuse ülesütlemisavaldus. Maakohtu menetluses käsitleti kostjate vastutust mõlema võlatunnistuse alusel ning kostja I ei tuginenud sellele, et talle ei ole 21.09.2020 võlatunnistuse ülesütlemisavaldust kätte toimetatud. Seetõttu ei ole usutav 08.08.2023 seisukohas esitatud kostjate väide, mille kohaselt on „asja juurde kleebitud mingi meili tekst“, mis ei tõenda ülesütlemisavalduse kättetoimetamist. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et 21.09.2020 võlatunnistuse ülesütlemisavaldusest (tl 165) ei nähtu kleebitud teksti. Lisaks märgib ringkonnakohus, et koos 20.06.2023 täiendava seisukohaga on kostjatele muu hulgas kätte toimetatud ka 21.09.2020 võlatunnistuse ülesütlemisavaldus.
12.Ringkonnakohus jätab apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 3907 eurot ja täiendavast riigilõivust 2950 eurot, kokku 6857 eurot. Menetluskulude (sh õigusabikulude) suurusele kostjad vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulud 3907 eurot on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning kokku tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks ringkonnakohtus 6857 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.