AS IuteCredit Europe hagi AS Pocopay vastu võlgnevuse nõudes AS Pocopay vastuhagi AS IuteCredit Europe vastu võlgnevuse nõudes Hagis 787 595,38 eurot
Tsiviilasja hind
Vastuhagis 506 148,41 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS IuteCredit Europe (registrikood 11551447), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Kerstin Linnart-Herm Kostja: AS Pocopay (registrikood 12732518), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 20.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS IuteCredit Europe hagi AS Pocopay vastu.
2.Rahuldada AS Pocopay vastuhagi AS IuteCredit Europe vastu osaliselt.
3.Mõista AS-lt IuteCredit Europe AS Pocopay kasuks välja põhinõue summas 385 520,77 eurot.
4.Mõista AS-lt IuteCredit Europe AS Pocopay kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 06.11.2023 seisuga summas 61 683,32 eurot. Samuti mõista AS-lt IuteCredit Europe AS Pocopay kasuks välja viivis 385 520,77 euro suuruselt põhivõlalt määras 0,05% päevas alates 07.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Jätta menetluskulud 95% ulatuses AS IuteCredit Europe ja 5% ulatuses AS Pocopay kanda.
6.Määrata kindlaks hageja menetluskulud. AS IuteCredit Europe menetluskulud moodustavad 24 722 eurot, millest kuulub kostja poolt hüvitamisele 5% ehk 1 236,10 eurot. Mõista AS-lt Pocopay AS IuteCredit Europe kasuks välja menetluskulud summas 1 236,10 eurot.
7.Määrata kindlaks kostja menetluskulud. AS Pocopay menetluskulud moodustavad 38 468,66 eurot, millest kuulub hageja poolt hüvitamisele 95% ehk 36 545,23 eurot. Mõista AS-lt IuteCredit Europe AS Pocopay kasuks välja menetluskulud summas 36 545,23 eurot.
2-22-18127
8.Tasaarvestada poolte menetluskulud kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena kuulub AS IuteCredit Europe poolt AS-le Pocopay tasumisele 35 309,13 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja AS IuteCredit Europe esitas 01.12.2022 Harju Maakohtule hagi kostja AS Pocopay vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Poco Holding müüjana ja hageja ostjana 14.01.2022 kostja aktsiate ostulepingu, milles lepiti muuhulgas kokku, et alates jõustumise kuupäevast kuni lõpuleviimise kuupäevani või lepingu lõpetamiseni, olenevalt sellest, kumb saabub varem, osutab kostja hagejale kooskõlas teenuse osutamise lepinguga teatud teenuseid, milleks on ühingu peamised äritegevused. Nende teenuste osutamine on lahutamatu osa tavapärasest äritegevusest.
3.14.01.2022 sõlmisid hageja kliendina ja kostja teenuseosutajana teenuslepingu, mis nägi muu hulgas ette, et kostja osutab kaubamärgiga tähistamata makseteenuseid, et aidata kliendil täita oma äristrateegiat, nagu kokkulepitud lisas 1. Kaubamärgiga tähistamata makseteenusteks loetakse kombinatsiooni lõppkasutaja (tarbija või ettevõte) („kasutaja“) makseteenustest ja seotud teenustest, mida osutab makseteenuse osutaja, kliendi määratud kaubamärgi all ning muus osas kooskõlas käesolevas lepingus ja vastavates tootekirjeldustes sätestatud tingimustega. /.../ Tasuna makseteenuse osutaja poolt käesoleva lepingu alusel osutatavate teenuste eest maksab klient makseteenuse osutajale kuutasu järgmiselt: alates jõustumise kuupäevast kuni 31. maini 2022 maksab 61 000 eurot pluss käibemaks ning alates 1. juunist 2022 maksab 80 000 eurot pluss käibemaks. /... / Klient hüvitab kinnitatud lisakulu soetusmaksumuse alusel, korrutatuna kordajaga 1,08 (pluss käibemaks). Juhul, kui kinnitatud lisakulu väärtus ületab 10 000 eurot, arveldatakse ja tasutakse vastav kulu ette, enne vastava lisakulu kandmist.
4.Pooled leppisid kokku teenuslepingu täitmise ajagraafikus, mille kohaselt 30.04.2022 pidi olemas olema äritegevuse selge ülesehitus, 31.08.2022 seisuga pidi olema tehtud kogu süsteemiarendus ja enamik äritegevuse korralduse ettevalmistustest, perioodil 01.09.2022 kuni 28.09.2022 pidi toimuma testimine ja 29.09.2022 lansseerimine.
5.Hageja tasus kostjale perioodil jaanuar kuni august 2022 teenuslepingu punktide 5.1 ja 5.3 alusel kokku 729 254,98 eurot. Hageja ei saanud kostjale tasutud raha eest mitte midagi. Kostja ei suutnud lubatud tähtaegadest kinni pidada, teenuslepingut täita ega makseteenust osutama hakata.
6.Hageja ütles 02.09.2022 üles kostjaga sõlmitud teenuslepingu „seoses lepingu olulise rikkumisega. Lepingu oluline rikkumine seisneb teenuseosutaja poolt lepinguga võetud kohustuse rikkumises, mille kohaselt pidi teenuseosutaja pakkuma kliendi ärilise strateegia elluviimiseks kliendile makseteenuseid, mida ajavahemikus 14.01.2022 kuni 02.09.2022 tehtud ei ole.“. Seoses lepingu ülesütlemisega nõuab hageja kogu tasutud 729 254,98 euro tagastamist või alternatiivselt kahjuna hüvitamist. Samuti nõuab hageja viivist.
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole 14.01.2022 teenuslepingut rikkunud. Hageja ülesütlemisteate ja lepingu rikkumise väite esitamise tegelikuks põhjuseks on hageja soov lepingujärgsetest rahalistest kohustustest lepinguga vastuolus olevatel tingimustel vabaneda, kuna hageja plaan kostja omandamiseks nurjus.
2-22-18127
8.Kostja selgitab, et poolte koostöö raames asuti esmalt ette valmistama spetsiifilist IutePay makselahendust. Kostjal oli hageja äristrateegia elluviimise projektis vaid üks osa, milleks oli tegeleda IutePay makselahenduse puhul osaliselt õiguslike- ja vastavusküsimustega, finantsilise, kommerts-, kliendikogemuse ja IutePay äriarenduse aspektidega. Poolte koostöö toimis hagejapoolsete mis tahes etteheideteta või viideteta lepingu rikkumisele. Veelgi enam, hageja ei viidanud pikaajalise koostöö jooksul kordagi, et kostja oleks pidanud osutama mingeid täiendavaid teenuseid või oleks kokkulepitud teenust üldse osutamata jätnud, samuti tasus igakuised lepingutasud kostjale ilma ühegi küsimuseta või pretensioonita.
9.Kostja esitas samuti vastuhagi rahalise kohustuse nõudes. Kostja on seisukohal, et tal on õigus nõuda hagejalt 14.01.2022 lepingu alusel 411 074,27 euro ja viiviste tasumist. Kostja vastuhagi kohaselt on hagejal kuni 03.12.2022 ehk kuni lepingu korralise ülesütlemiseni kohustus tasuda lepinguga kokku lepitud teenustasu ja lisakulud.
10.Kostja tugineb lepingu punktile 5.1.2, mille kohaselt kohustus hageja tasuma igakuist teenustasu summas 80 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Teenustasu maksmise kohustus on hagejal täitmata arvete nr 1524, 1528 ja 1533 alusel vastavalt summas 96 000 eurot iga arve alusel ja arve nr 1534 alusel teenustasu summas 9 290,33 eurot ehk kokku 297 290,33 eurot.
11.Kostja nõuab lisakulude hüvitamist kooskõlas lepingu punktiga 5.3.2, mille kohaselt hageja kohustus kulud hüvitama kordajaga 1,08 kogusummas 113 783,94 eurot. Üheks osaks kostja poolt nõutavatest kuludest on hageja algatusel uute töötajate töölevõtmisega seonduvad palgafondi suurendamise kulud summas 25 553,50 eurot (arve nr 1524 alusel summas 6 937,76 eurot; arve nr 1532 alusel summas 9 307,87 eurot; arve nr 1533 alusel summas 9 307,87 eurot.)
12.Lisaks nõuab kostja hagejalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist 9 472,32 euro ulatuses.
13.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Hageja on seisukohal, et teenusleping on kostja rikkumise tõttu erakorralise ülesütlemisega lõppenud ning kostjal ei ole hageja vastu nõudeid. Juhul, kui kohus peaks leidma, et leping kehtis kauem kui hagejapoolse ülesütlemise ajani, on hagejal alternatiivselt kostja vastu kahju hüvitamise nõue kõikide lepingujärgsete tasude osas, sest kostja on oma kohustusi rikkunud. Sellest tulenevalt on hagejal õigus tasaarvestada kostja edasiulatuv nõue.
14.Hageja kinnitas 20.09.2023 kohtuistungil, et juhul kui kohus leiab, et lepingu ülesütlemine ei kehti ja hagejal tagasitäitmise nõuet kostja vastu ei ole, siis sisulisi vastuväiteid hagejal kostja nõudele ei ole (ajatempel 02:35:47), välja arvatud uute töötajate töölevõtmise kulule, sest selle osas on hagejal kooskõlastamise vastuväide. Hageja on seisukohal, et selle kulu osas hageja ei ole kooskõlastust andnud, kooskõlastuse peab tõendama kostja ja hagejal on õigus kulude hüvitamisest keelduda lepingu p 5.3.2.2 alusel (ajatempel 02:32:44).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
16.Kohus lahendab esmalt küsimuse sellest, milles pooled 14.01.2022 kokku leppisid (I), järgmisena hindab kohus hageja 02.09.2022 ülesütlemise kehtivust ja lahendab hageja nõude lepingu alusel üleantu tagastamiseks tulenevalt huvi kaotusest juba täidetud kohustuse vastu (II). Seejärel lahendab kohus hageja nõude alternatiivsel õiguslikul alusel ehk kahju hüvitamise nõudena (III), järgmisena lahendab kostja vastuhagis esitatud lepingu täitmise (IV) ja kohtueelse õigusabikulu kui kahju hüvitamise nõuded (V) ning viimasena jaotab kohus menetluskulud ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (VI).
17.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
17.1.hageja ja kostja sõlmisid 14.01.2022 teenuslepingu (I kd, tl 43-47);
2-22-18127
17.2.hageja ja kostja aktsionär Poco Holding OÜ sõlmisid 14.01.2022 kostja aktsiate ostumüügilepingu (I kd, 33-36);
17.3.12.04.2022 leppisid hageja ja kostja kokku teenuslepingu täitmise ajagraafikus (I kd, tl 48), mille kohaselt pidi 30.04.2022 seisuga olemas olema äritegevuse selge ülesehituse olemasolu, 31.08.2022 kogu süsteemisarendus ja enamik äritegevuse ettevalmistusest olema tehtud, 01.28.09.2022 toimuma testimine ja 29.09.2022 toimuma käivitamine ehk makseteenuse osutamisega alustamine;
17.4.kostja esitas hagejale igakuiseid teenustasu ja lisakulude hüvitamise arveid kogusummas 729 254,98 eurot, millised hageja tasus (I kd, tl 61, 68-79);
17.5.09.08.2022 kirjaga nr 4.3-1.11/2331-19 (I kd, tl 176) jättis Finantsinspektsioon läbi vaatamata hageja taotluse olulise osaluse omandamiseks kostjas;
17.6.31.08.2022 edastas hageja kostja emaühingule uue koostöölepingu, millega hageja soovis alates 01.09.2022 lõpetada igasuguste nõueteta ära 14.01.2022 sõlmitud teenuslepingu ja alustada koostööd muudetud tingimustel, sh oluliselt väiksema tasuga (I kd, tl 181 jj);
17.7.02.09.2022 edastas hageja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse (I kd, tl 81), millega ütles 14.01.2022 teenuslepingu üles koheselt. (I)
18.Pooled vaidlevad selle üle, milles 14.01.2022 teenuselepingus (I kd, tl 43-47) kokku lepiti ehk millised olid kostja kohustused ning mille eest hageja tasus kostjale vaidlusalused summad. Kohus tõlgendab lepingut kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg-ga 1 lähtudes poolte ühisest tegelikust tahtest. Samuti võtab kohus VÕS § 29 lg 5 p 3 alusel arvesse lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning p 4 alusel lepingu olemust ja eesmärki.
19.Kohus selgitas hagejale 26.04.2023 eelistungil tõendamiskoormist ning seda, et hagejal lasub kohustus tõendada, mis on see on kohustus, milles kokku lepiti, ja selgelt välja tuua, milles seisneb kostjale etteheidetav rikkumine (ajatempel 00:25:56).
20.Hageja tõlgendused poolte kokkuleppe sisule on olnud menetluses läbivalt vastuolulised ja korduvalt muutunud:
20.1.27.01.2023 menetlusdokumendis (II kd, tl 78) märgib hageja, et kokku lepitud makseteenuse osutamise algusajaks oli 29.09.2022;
20.2.25.04.2022 menetlusdokumendis väidab hageja, et makseteenust tuli hakata osutama alates 14.01.2022 (II kd, tl 161 p);
20.3.31.05.2023 menetlusdokumendis (II kd, tl 172 p) väidab hageja, et kokku oli lepitud kostja kohustus 30.04.2022 töötada välja lepingu punktides 2.1 ja 2.2 kirjeldatud teenuse pakett;
20.4.20.09.2023 kohtuistungil väidab hageja, et kokku lepitud kohustuseks oli makseteenuse osutamine ja kokkulepet tõendab lepingu punkt 2.1;
20.5.20.09.2023 istungil selgitas hageja samuti, et makseteenuse osutamise aega ei ole lepingus kirjas, kuid see pidi toimuma mõistliku aja jooksul (III kd, tl 80 p, ajatempel 00:06:33).
21.Kostja on menetluses olnud läbival seisukohal, et kostja ei pidanud makseteenust välja töötama lepingulise eeltööna ega pidanud asuma makseteenust 14.01.2022 osutama. Pooltevaheline leping oli koostööprojekt, mille esimeseks etapiks oli makseteenuse (MyIute makselahenduse) väljatöötamine. Teenuse lansseerimine pidi toimuma 29.09.2022 ning enne nimetatud kuupäeva ei olnud kostjal kohustust makseteenust osutada.
22.Mõlemad pooled on menetluses avaldanud ja kohus nõustub, et 14.01.2022 teenusleping on oma olemuselt käsundusleping. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik
2-22-18127 (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
23.Lepingu p 1.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et kooskõlas lepingu tingimustega osutab makseteenuse osutaja kliendile kaubamärgiga tähistamata makseteenuseid („teenused“), et aidata kliendil täita oma äristrateegiat, nagu kokkulepitud lisas 1 (I kd, tl 47).
24.Lepingu p 2.1 kohaselt kaubamärgiga tähistamata makseteenusteks loetakse kombinatsiooni lõppkasutaja (tarbija või ettevõte) („kasutaja“) makseteenustest ja seotud teenustest, mida osutab makseteenuse osutaja, kliendi määratud kaubamärgi all ning muus osas kooskõlas käesolevas lepingus ja vastavates tootekirjeldustes sätestatud tingimustega. Kaubamärgiga tähistamata makseteenused võivad hõlmata järgmisi alateenuseid:
24.1.makseteenustega seotud nõuetele vastavuse kontrolli teenused, sealhulgas:
24.1.1.kliendi tuvastamine ja muude kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete rakendamine kasutajate suhtes (lepingu p 2.1.2.1);
24.1.2.klientide kontrollimine riikliku taustaga isikute ja sanktsioonide nimekirjade (sh finantssanktsioonide nimekirjad) alusel, tehingute jälgimine võimalike rahapesu ja terrorismi rahastamise tunnuste tuvastamiseks ja muude rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmete kohaldamine (lepingu p 2.1.2.2);
24.1.3.kliendi tehingute jälgimine pettuste kontrollimiseks ning pettuste tõkestamise meetmete kohaldamine (lepingu p 2.1.2.3);
24.1.4.makseteenuste osutamiseks asjakohaste litsentside säilitamine (lepingu p 2.1.2.4);
24.1.5.vastavate finantsjärelevalveasutuste, rahapesu andmebüroode, maksuametite ja muude reguleerivate asutuste õigeaegne teavitamine makseteenustega seotud asjadest (lepingu p 2.1.2.5).
25.Lepingu punkti 2.2 kohaselt võivad makseteenused sisaldada mõnda või kõiki järgmistest makseteenustest (kõik euro vääringus): (i) maksekonto avamine ja haldamine; (ii) MasterCard deebetkaardi väljastamine; (iii) maksetehingute täitmine MasterCard deebetkaardi või SEPA krediidiülekande kaudu; (iv) sularaha väljamaksed maksekaardiga, kasutades MasterCard maksekaardisüsteemi.
26.Vastuolulised ja eluliselt ebausutavad on hageja 20.09.2023 istungil esitatud väited, et makseteenus töötati välja küll pärast lepingu sõlmimist (ajatempel 00:19:41), kuid seda ei töötatud välja 14.01.2022 lepingu alusel ehk selle õigussuhte raames, mille hageja üles ütles ja mille alusel hageja tasus. Hageja on esitanud laialivalguvaid väiteid, et täiendav õigussuhe oli suuline ning teenuslepingu osaks maksteenuse väljatöötamine ei olnud. Vastavaid väiteid ei pea kohus eluliselt usutavaks, samuti ei ole need tõendamist leidnud. Kohus küsis hagejalt kahel korral 20.09.2023 kohtuistungil, et olukorras, kus 14.01.2022 seisuga makseteenust ei olnud olemas, siis mille osutamises kokku lepiti. Hageja vastuse, mille kohaselt 14.01.2022 lepinguga tekkis kostjal eelkohustus teha mingeid ettevalmistusi, et saaks makseteenust osutada (ajatempel 00:20:35) välistab olemuslikult hageja väited, et makseteenuse osutamise kohustus tekkis 14.01.2022. Niisamuti ei ole hageja suutnud menetluse kestel esile tuua, millistele konkreetsetele tingimustele pidi osutatav makseteenus 14.01.2022 vastama. Hageja vastus, mille kohaselt oli kostjale teada äriplaan ja makseteenus pidi äriplaanile vastama (ajatempel 00:22:15), on otseses vastuolus nii lepingu punktidega 2.1 ja 2.2 kui ka hageja ja kostja käitumisega lepingu täitmise perioodil. Vastuolu ja ebaloogilisust hageja käsitluses kinnitab ka hageja avaldus, mille kohaselt makseteenus, mida hageja käsitluses tuli 14.01.2022 hakata osutama, pidi sisaldama vähemalt üht lepingu punkti 2.2 lahtises loetelus toodud teenust. Olukorras, kus hageja ise ei ole võimeline sisustama ega tõendama kohustust, mille rikkumist hageja alates 14.01.2022 kostjale lepingu ülesütlemisavalduses ette heidab, puudub kohtul alus asuda seisukohale, et kostjal võis etteheidetav kohustus lepingust tulenevalt eksisteerida.
2-22-18127
27.Kohus nõustub kostja tõlgendusega, mille kohaselt 14.01.2022 seisuga ei olnud välja töötatud makseteenust, vaid pooltevaheline 14.01.2022 leping hõlmas nii makseteenuse väljatöötamist kui ka väljatöötamise järgselt teenuse lansseerimist ja teenuse osutamist. Nimetatud tõlgendus on kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Esiteks tuleneb 12.04.2022 e-kirjast (I kd, tl 49), et pooled leppisid kokku vahe-eesmärkides, milleks on 30.04.2022 seisuga äritegevuse selge ülesehituse olemasolu, 31.08.2022 kogu süsteemisarendus ja enamik äritegevuse ettevalmistusest on tehtud, 01.-28.09.2022 toimub testimine ja 29.09.2022 toimub käivitamine ehk makseteenuse osutamisega alustamine. Teiseks kinnitab lepingu punkt 1.2, et mistahes teenuse ulatuses ja sisu ning mistahes muud üksikasjad ja tingimused lepitakse kokku eraldi ja teenused võivad hõlmata mõnda või kõiki teenuseid, mida on lepingu punktis 2 kirjeldatud. Selliselt tuleneb lepingu punktist 1.2, et vaidlusalune 14.01.2022 leping on raamlepingu iseloomuga ja kohus nõustub vastavas osas kostja käsitlusega.
28.Asjaolu, et 14.01.2022 seisuga ei olnud olemas makseteenust ega olnud kostjal tekkinud kohustust hakata makseteenust osutama kinnitavad kogumis asjas esitatud tõendid. Nii nähtub ka 12.04.2022 e-kirja lisaks olevast projekti ajakavast (I kd, tl 50), et perioodil kuni 29.09.2022 ei olnud ettenähtud makseteenuse osutamist, vaid kavandatud olid ettevalmistavad ja arendustegevused. Sama kinnitavad erinevad tähtajad projekti vastutusalade tabelis (I kd, tl 5153). Seda, et poolte kokkuleppe sisuks oli arendustegevus ja makseteenuse väljatöötamine, tõendab ka arvukas kirjavahetus kogu projekti kestel kuni hagejapoolse lepingu ülesütlemiseni (I kd, tl 49,156-175, II kd, tl 4-25, 84-90, 108-120, 155-160, 192-202, III kd 1-39). Selleks, et jaatada, et pooled oleksid kokku leppinud, et alates 14.01.2022 peab kostja asuma osutama makseteenust, pidanuks pooltevaheline leping sisaldama täpset kokkulepet makseteenuse sisu ja ulatuse kohta. 14.01.2022 teenusleping ei ole sellise detailsusastmega. Samuti ei osanud hageja vaatama kohtu korduvatele küsimustele selgitada, millist konkreetset makseteenust kostja 14.01.2022 osutama pidi hakkama.
29.Lepingu tõlgendamisel on samaväärselt tähtis lepingu sõlmimise kontekst VÕS § 29 lg 5 p 1 tähenduses. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et hageja soovis 100% ulatuses omandada kostja aktsiaid ja sõlmis selleks kostja aktsionäriga 14.01.2022 aktsiate müügilepingu (I kd, tl 33-36), omab olulist tähendust vaidlusaluse hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tõlgendamisel. Nimelt sätestab hageja ja kostja aktsionäri OÜ Poco Holding vahelise aktsiate müügilepingu põhitingimuste p 5 (I kd, tl 132), et hageja rahastab kostja igapäevast tegevust tehingu dokumentide allkirjastamisest kuni lõppkuupäevani summas 80 000 eurot kuus. Igakuised kulud, mis ületavad eelnimetatud summat, kannab Poco Holding [...]. Strateegia elluviimise ja tegevuskulude finantseerimise struktuur ja tingimused lepitakse täpsemalt kokku teenuse raamlepinguga. Tehtud kulusid ei pea Poco Holding ostjale hüvitama.
30.Samade põhitingimuste kohaselt on mõiste „Teenuse raamleping“ defineeritud kui leping, mille alusel kostja osutab ostjale ehk hagejale teenust vähemalt lõppkuupäevani või kuni kumbki pool lõpetab lepingu teenuse raamlepingus toodud tingimustel (I kd, tl 131 p).
31.Kohus nõustub kostjaga, et vastavaks teenuse raamlepinguks on hageja ja kostja vahel 14.01.2022 sõlmitud ja käesolevas asjas vaidluse all olev teenuseleping. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hageja poolt tasutava teenustasu eesmärgiks oli kostja igapäevase tegevuse rahastamine ja selle suurus ei sõltunud osutatava teenuse sisust või ulatusest. Nimetatut on kinnitanud hageja ka 26.04.2023 kohtuistungil, selgitades, et taustal toimus ettevalmistus selleks, et hageja saaks kokkuleppel kostja emaettevõtjaga kostja ära omandada. Selleks, et kostja saaks edasi eksisteerida, oli nende maksete tegemine vajalik (ajatempel 00:16:55). Kohus nõustub kostjaga ka selles, et 14.01.2022 hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oli suunatud koostööle hageja äristrateegia elluviimisel.
32.Pooled vaidlevad ka selle üle, kelle kohustuseks oli välja töötada isikutuvastuse lahendus, milline oli vajalik makseteenuse osutamiseks, ning kes vastutab selle eest, et InfoCerti digiallkirja tehnoloogiline lahendus ei osutunud hageja jaoks sobivaks. Hageja on seisukohal, et isikutuvastus
2-22-18127 oli kostja lahendada, viisi ja teenuse väljapakkumine samuti. Kostja on seisukohal, et isikutuvastus kui tehnoloogiavaldkond tehnoloogilise osana kuulus hageja vastutusvaldkonda, kui vaadata hageja vastutusvaldkonda tabelist 3.4, ridade 43-51 (I kd, tl 51jj) taga olevad nimed on kõik hageja inimesed, kellele tehnoloogiavaldkond kuulub. Hageja on seisukohal, et viidatud tabelist kostja väidetud ei tulene, sest ühegi tehnoloogia kirjelduse hulka ei käi partneri leidmine, kes oleks õiguslikele nõuetele vastav. Hageja on seisukohal, et juhul, kui lisakokkuleppest ei tulene, et kelle kohustus see oli, siis lepingu koheselt on see ikkagi kostja kohustus.
33.Kohus tuvastab, et tehnoloogilised lahendused koostööprojektis ei olnud kostja vastutusalaks ega kohustuseks 14.01.2022 teenuslepingu alusel. Kohus tuvastab, et kostja osaks oli koostööprojektis IutePay makselahenduse klientide pardavoo õiguslike nõuete kirjeldamine – kostja pidi tuvastama pardavoo protsessi õiguslikud nõuded, nagu nähtub projekti vastutusvaldkondade tabelist (I kd, tl 51jj), mille kohaselt kostja vastutusvaldkond oli „Õiguslik/vastavus“ koos asjakohase alamülesandega „piiriüleste maksete õigusraamistik selge ja ühtlustatud“ (lisa 3.4 rida 6) ja „IutePay pardavoo õiguslikud nõuded kirjeldatud“ (lisa 3.4 rida 9) (inglise k vastavalt „Legal/Compliance“ (lisa 3.4 rida 6) ja „IutePay onboarding legal requirements described“ (lisa 3.4 rida 9)). Samast tabelist nähtub, et tehnoloogilise osa eest vastutasid hageja töötajad A, B, C ja D. Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt kostjaga, et kostja ei saanud vastutada hageja vastutusalasse kuuluva isikutuvastamise protsessi tehnoloogilise lahenduse, sh selle pakkuja (hageja lepingupartneri) InfoCerti pardavoo tehnoloogilise lahenduse sobivuse eest. Hageja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et InfoCerti kui lepingupartneri oleks valinud või kaasanud kostja. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et poolte tahe oli lepingu sõlmimisel see, et kostja korraldaks teenuse tehnoloogilist lahendust Eesti õigusruumis. Seega tuvastab kohus, et 14.01.2022 lepingu alusel oli kostja kui käsundisaaja üheks kohustuseks klientide pardavoo õiguslike nõuete kirjeldamine ehk kostja pidi tuvastama pardavoo protsessi õiguslikud nõuded ning andma hagejale selle pinnalt vastava sisendi (kirjelduse).
34.Olukord, kus hageja muudab oma käsitlust lepingu sisust menetluses korduvalt ning lähtuvalt sellest, milline käsitlus näib olevat menetluse kulgu arvestades hagejale soodsaim, annab selget kinnitust hageja seisukohtade ebausaldusväärsusest ning katsest manipuleerida lepingu tõlgendust hagejale sobivas, kuid tegelikkusega mittehaakuvas suunas.
35.Eeltoodud põhjendustel kohus tuvastab, et poolte vahel 14.01.2022 sõlmitud teenuse osutamise leping on oma olemuselt raamleping, mille alusel kostja oli kohustatud olema täielikult hageja käsutuses ja tegema hagejaga koostööd hageja makseteenuse väljaarendamiseks vastavalt 12.04.2022 e-kirjas kehtestatud ajakavale, sh oli kostja kohustuseks klientide pardavoo õiguslike nõuete kirjeldamine ehk kostja pidi tuvastama pardavoo protsessi õiguslikud nõuded ning andma hagejale selle pinnalt vastava sisendi (kirjelduse). Kohus tuvastab samuti, et makseteenuse osutamine pidi algama 29.09.2022.
36.Vastuseks hageja väitele, et poolte vahel oli lisaks 14.01.2022 lepingule täiendavalt suuline töövõtuleping makseteenuse väljatöötamiseks, märgib kohus, et vastava teise lepingu sõlmimist ei ole hageja tõendanud ning paralleelne õigussuhe ei ole ka eluliselt usutav. Hageja väited on vastuolus 14.01.2022 lepingu sisuga, arvestades kohtu ette toodud asjaolusid seonduvalt lepingu täitmisega ja poolte koostööga perioodil 14.01.2022 kuni 02.09.2022. Kohus asub seisukohale, et asjas ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud mistahes muu lepinguline suhe peale 14.01.2022 teenuslepingu. (II)
37.Pooled vaidlevad samuti selle üle, kas hageja 02.09.2022 lepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on kehtiv.
38.VÕS § 116 ja § 196 koostoimes võib kestvuslepingu erakorraliselt üles öelda juhul, kui vastavat lepingut rikutakse oluliselt. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui
2-22-18127 ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg 2 kohaselt, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. VÕS § 116 lg 4 kohaselt võib ilma täiendavat tähtaega andmata lepingu üles öelda siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgmine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.
39.Nagu märgitud ülal punktis 19, selgitas kohus hagejale, et hagejal lasus rikkumise tõendamiskoormis.
40.Kohus tuvastas ülal punktis 35, et lepingujärgseks kostjapoolseks kohustuseks oli olla täielikult hageja käsutuses ja tegema hagejaga koostööd hageja makseteenuse väljaarendamiseks vastavalt 12.04.2022 e-kirjas kehtestatud ajakavale, sh oli kostja kohustuseks klientide pardavoo õiguslike nõuete kirjeldamine ehk kostja pidi tuvastama pardavoo protsessi õiguslikud nõuded ning andma hagejale selle pinnalt vastava sisendi (kirjelduse).
41.Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on mõnda oma 14.01.2022 lepingust tulenevat kohustust rikkunud.
42.Hageja on heitnud kostja ette, et kostja ei asunud 14.01.2022 osutama makseteenust. Samuti on hageja heitnud kostjale ette, et pärast IutePay makselahenduse loomist pidi kostja hakkama arvelduskontosid avama, pangakaarte väljastama ning ülekandeid ja makseid vahendama. Hageja leiab, et kostja ei suutnud seda teha.
43.Kohus on ülal punktis 35 tuvastanud, et kostjal ei olnud kohustust alates 14.01.2022 maksteenust osutama hakata, sest sellises kohustuses ei ole pooled kokku leppinud. Pooled leppisid kokku, et makseteenuse lansseerimine pidi toimuma 29.09.2022, seega enne nimetatud kuupäeva ei tekkinud kostjal kohustust makseteenust osutada. Arvelduskontode avamine, pangakaartide väljastamine, ülekannete ja maksete vahendamine on ühemõtteliselt makseteenus ehk vastav kohustus oli kostjal alates 29.09.2022. Hageja ütles lepingu üles 02.09.2022 ehk enne kokkulepitud kuupäeva 29.09.2022 saabumist. Järelikult ei saanud kostja rikkuda makseteenuse osutamise kohustust 02.09.2022 seisuga, sest kohustuse täitmise algusaeg ei olnud saabunud.
44.Hageja on väitnud, et kostja ülesanne oli töötada välja kõigile nõuetele vastav lahendus, mis võimaldaks MyIute rakendust arendada ja IutePay makselahendust luua. Kostja ei suutnud seda teha. Kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Kohus ei ole menetluses tuvastanud, et kostja kohustus oleks olnud niivõrd lai ja kõikehõlmav, nagu hageja seda menetluses väidab. Kohus on ülal punktis 33 tuvastanud, et kostjal oli kohustus klientide pardavoo õiguslikke nõudeid kirjeldada ehk kostja pidi tuvastama pardavoo protsessi õiguslikud nõuded ning andma hagejale selle pinnalt vastava sisendi (kirjelduse). Hageja ei ole ette heitnud kostjale nimetatud kohustuse rikkumist ehk õiguslike nõuete kirjeldamata jätmist ja sisendi andmata jätmist.
45.Kohus tuvastab, et kostja on kohaselt täitnud oma pardavoo õiguslike nõuete sisendi andmise kohustuse (II kd, tl 200 p). Nii tuleneb kostja 18.05.2022 e-kirjast ja selle manusetest ja hageja 18.05.2022 e-kirjast (II kd, tl 200), et pardavoo lahendused hagejale sobisid. Kohus nõustub kostjaga, et 18.05.2022 e-kirjavahetusest tuleneb, et 18.05.2022 toimunud koosolekul fikseeriti hageja konkreetne nägemus koostööprojekti sisus.
46.Kohus ei ole tuvastanud, et kostja kohustus oleks olnud tagada isikutuvastuse toimimine, sh et kostja kohustus oleks olnud tagada, et InfoCerti pakutav lahendus toimiks. Seega tuvastab kohus, et kostja ei ole rikkunud isikutuvastusega seonduvaid kohustusi.
47.Hageja on heitnud kostjale ette, et kostja rikkus testimise kohustust. Poolte kokkuleppe kohaselt oli testimise periood 01.09.-28.09.2022 (I kd, tl 49). Kostja on tõendanud, et testimist alustati plaanipäraselt ning testimine kuulus hageja enda vastutusalasse. Kostja selgitab seoses
2-22-18127 testimisega, et hageja palus 30.08.2022 anda hageja töötajatele ligipääsu kostja süsteemidele esmaseks testimiseks (II kd, tl 120). Samuti on tõendatud, et 02.09.2022 alustati Energbank maksete testimist (II kd, tl 121 jj). Kohus nõustub kostjaga ka selles, et olukorras, kus testimise periood algas 01.09.2022, pidi lõppema 28.09.2022 ning hageja ütles lepingu 02.09.2022 ehk testimise teisel päeval üles, ei ole võimalik objektiivselt järeldada kohustuse rikkumist olukorras, kus kohustust sisuliselt ei võimaldatud kostjal täitma asuda, kuid on tõendatud, et testimisega alustati.
48.Seega tuvastab kohus, et kostja ei ole rikkunud kohustust viia läbi testimist perioodil 01.09.2022 kuni 28.09.2022.
49.Hageja on kostja rikkumisena esile toonud, et 02.09.2022 oli hagejale selge, et 29.09.2022 tähtaega kostja järgida ei suuda. Hageja avaldas 27.01.2023 seisukoha punktis 14 (II kd, tl 78), et hagejal puudus 17.08.2022 teadmine, et kostja ei suuda kokkulepitud ajal ehk 29.09.2022 makseteenust osutama hakata. Kohus palus hagejal korduvalt selgitada, mis muutus 18.08.2022 ja 02.09.2022 vahelisel perioodil, õigustamaks 02.09.2022 lepingu erakorralist ülesütlemist. Hageja kinnitas 20.09.2023 kohtuistungil (ajatempel 01:19:11), et hagejal süvenes arusaamine ja veendumus, kuid muud konkreetset nimetatud ajavahemikus ei juhtunud kui see, et tähtaeg kukkus ja isikutuvastuse lahendust ei olnud. Hageja kinnitas ühtlasi, et tõendeid oma väidete kinnituseks hageja esitanud ei ole ja neid ei ole. Järelikult ei ole hageja väide, et kostja ei oleks suutnud kokkulepitud ajal ehk 29.09.2022 makseteenust osutamata hakata, leidnud tõendamist.
50.Kohus peab samuti asja lahendamisel oluliseks, et hageja tasus alates lepingu sõlmimisest 14.01.2022 kuni lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tegemiseni 02.09.2022 kõik kostja esitatud teenustasu ja lisakulude arved, esitamata sealjuures ühtegi pretensiooni. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et juhul, kui pooled oleksid tegelikult kokku leppinud makseteenuse osutamises alates 14.01.2022 või kui kostja oleks olnud rikkumises muude kohustustega, milliste rikkumist hageja kostjale ette heidab, oleks hageja kaheksa kuu jooksul tasunud lepingujärgseid tasusid mistahes pretensioone esitamata või nõudmata kostjalt rikkumise kõrvaldamist.
51.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal ei olnud õigust 02.09.2022 lepingut erakorraliselt üles öelda, sest kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
52.Kohus peab vajalikuks täiendavalt anda hinnangu ka sellele, kas juhul, kui hageja väide, et kostja ei oleks suutnud 29.09.2022 makseteenust osutama hakata, oleks tõendatud ja vastaks tegelikkusele, oleks hageja 02.09.2022 lepingu erakorraline ülesütlemisavaldus kehtiv.
53.Kohus küsis menetlusosalistelt 26.04.2023 eelistungil, kas kuupäeval 29.09.2022 oli mistahes eriline tähendus ja olulisus lepingu täitmise kontekstis. Hageja ei osanud kuupäevaga seonduvat olulisust nimetada ei eelistungil ega ole kuupäeva olulisele tuginenud ka oma hilisemates seisukohtades. Kostja selgitas, et 29.09.2022 kuupäev oli osa loogiliselt välja kujunenud ajaplaanist (ajatempel 00:33:42).
54.Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et 29.09.2022 kuupäeva järgimine oleks olnud selline kohustus, mille täpne järgmine oli lepingust tulenevalt hageja kui teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Järelikult isegi, kui oleks tõendatud, et kostja ei oleks suutnud 29.09.2022 makseteenust osutama hakata, ei oleks hagejal tekkinud 02.09.2022 õigust pooltevahelist lepingut üles öelda ilma täiendavat tähtaega andmata, sest VÕS § 116 lg 4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
55.Kohus asub seisukohale, et on eluliselt usutav ja kooskõlas asjas esitatud tõenditega, et 14.01.2022 lepingu ülesütlemise tingis tõsiasi, et 09.08.2022 teatas Finantsinspektsioon kirjaga hagejale, et jättis hageja olulise osaluse omandamise taotluse läbi vaatamata.
56.Kostja on tõendanud, et hageja edastas 31.08.2022 kostja emaühingule uue koostöölepingu, millega hageja soovis alates 01.09.2022 lõpetada igasuguste nõueteta ära 14.01.2022 sõlmitud
2-22-18127 teenuslepingu ja alustada koostööd muudetud tingimustel, sh oluliselt väiksema tasuga (I kd, tl 181 jj). Kohus peab sealjuures oluliseks, et hageja poolt 31.08.2022 edastanud uue koostöölepingu preambula punktis E on märgitud, et uue koostöölepingu allkirjastamisega nõustuksid pooled lõpetama koheselt 14.01.2022 teenuslepingu ning neil ei ole üksteisele pretensioone. Ei ole eluliselt usutav, et juhul, kui kostja oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud sellisel määral, nagu hageja seda 02.09.2022 ülesütlemisavalduses ja oma menetluslikes seisukohtades kirjeldab ning rikkumine olnuks 729 254,98 euro tagastamise vääriline, oleks hageja olnud nõus 01.09.2022 seisuga sõlmima uue koostöölepingu, millises oleks loobunud oma nõuetest seoses kostjale etteheidetavate rikkumistega.
57.Kohus nõustub, et üldsõnaline 02.09.2022 ülesütlemisavaldus, milline rajaneb rikkumistele, millised ei ole leidnud vaidluses tõendamist, viitab eriti koostoimes 31.08.2022 ettepanekuga uue koostöölepingu sõlmimiseks üheselt hageja soovile väljuda 14.01.2022 lepingust soodsamatel tingimustel kui lepingu p 8.3.2 ette näeb, pärast seda, kui ilmnes kostja aktsiate omandamise tehingu lõpuleviimise võimatus. Kirjeldatud käitumist on keeruline pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks.
58.Pooltevahelise lepingu p 8.4 kohaselt võis kumbki lepingupool lepingu koheselt lõpetada, kui teine pool on toime pannud olulise rikkumise, saates teisele poolele vastava kirjaliku teavituse, välja arvatud juhul, kui heastatav rikkumine heastatakse 30 kalendripäeva jooksul alates vastava teavituse saamisest. Hageja tõlgenduse järgi oli vastava sätte kohaselt mõlemal lepingupoolel õigus teise poole olulise lepingurikkumise korral leping etteteatamata üles öelda, kuid teisel poolel oli samas võimalus rikkumine ülesütlemisteate saamisest alates 30 päeva jooksul heastada, mis oleks toonud kaasa ülesütlemise tagajärje tagasiulatuva äralangemise. Seega, hageja käsitluses teenuseleping lõppes koheselt 03.09.2022 hagejapoolse ülesütlemisavalduse esitamisega. Hageja on asunud seisukohale, et VÕS § 196 on dispositiivne säte ning lepinguga võib kokku leppida seadusest erineva ülesütlemise korra. Hageja leiab, et poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel oli selline, et lepingu saab üles öelda koheselt, kuid ülesütlemine võib tagasiulatuvalt ära langeda pärast puuduse kõrvaldamist 30 päeva pikkuse tähtaja jooksul.
59.Kostja vaidleb hageja tõlgendusele vastu ning selgitab, et sellise kokkuleppe sõlmimise tahet kostjal ei olnud ning selline kokkulepe ei tulene ka lepingu punktist 8.4. Kostja on seisukohal, et hageja tõlgendus on ebausutav, ebaloogiline ega ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kostja selgitab et kestvuslepingu ülesütlemine ei saa omandada õigusjõudu tagasiulatuvalt.
60.Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt lepingu punktile 8.4 antud tõlgendus on otsitud. Kohus ei tuvasta, et poolte tegelik tahe oleks olnud selline, nagu hageja seda väidab, samuti ei nõustu kohus hageja käsitlusega, et kirjeldatud viisil oleks õiguslikult võimalik lepingu kohene ülesütlemine, kuid seejärel heastamise järgselt ülesütlemise äralangemine.
61.VÕS § 186 p 6 kohaselt lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb. Seadus ei sätesta võimalust, et lõppenud võlasuhe taastuks läbi ülesütlemise tagasiulatuva äralangemise. Kohus palus hagejal selgitada, millisena tuleks käsitleda võlasuhet 30-päevase ülesütlemisele järgneva perioodi jooksul, kui jaatada hageja tõlgendust. Hageja käsitluses oleks sellisel juhul leping üles öeldud hõljuvalt (26.04.2023 istung, ajatempel 00:49:47). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 106 lg 1 kohaselt on hõljumisaeg ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuse saabumiseni või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni. Seeläbi viitab hageja tingimuslikule ülesütlemisele.
62.Kohus märgib, et tingimuslik lepingust taganemine ei ole VÕS § 188 lg 1 kohaselt lubatud, välja arvatud sellisel viisil, et võlgnikule antakse koheselt täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja samas märgitakse, et kui tähtaja saabudes ei ole rikkumine kõrvaldatud, loetakse leping üles öelduks (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-5-10, p 11). Hageja tõlgenduses loetaks aga leping üles öelduks kohe, st tehingu tagajärg tekiks kohe, kuid langeks hiljem ära. Seega ei ole tingimuslik ülesütlemisavaldus olemuslikult võimalik. Täiendavalt väärib märkimist, et Riigikohus on näiteks lahendis 3-2-1-110-08 selgitanud, et taganemise tahteavaldus peab olema selge ja arusaadav.
2-22-18127 Hageja 02.09.2022 taganemise avalduses (I kd, tl 81) on märgitud ühemõtteliselt, et leping loetakse koheselt üles öelduks. Taganemisavalduses puudub mistahes viide sellele, et hageja hinnangul hakkas koos taganemisavalduse tegemisega kulgema 30-päevane heastamistähtaeg, mille möödumisel ja puuduste kõrvaldamisel langeks taganemise õiguslik tagajärg ära.
63.Eeltoodu kogumis kinnitab, et hageja poolt menetluse kestel lepingu punktile 8.4 omistatud tõlgendus on otsitud ega vasta poolte tegelikule tahtele ega lepingu sisule.
64.Vaidlus puudub, et täiendavat tähtaega rikkumise heastamiseks hageja enne 02.09.2022 ülesütlemisavalduse tegemist ei andnud. Seega isegi, kui oleks leidnud tõendamist, et kostja oleks rikkunud kohustust alustada makseteenuse osutamist 29.09.2022, puudus hagejal õigus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma täiendavat tähtaega andmata.
65.Seega ei ole täidetud VÕS § 196 sätestatud eeldused. Järelikult on 02.09.2022 erakorraline ülesütlemise avaldus toimetu ning see ei toonud endaga kaasa erakorralise lepingu ülesütlemise tagajärgi, mh õigust erinevate õiguskaitsevahendite kasutamisele.
66.Hageja nõue rajaneb esimese õigusliku käsitlusena sellele, et hagejal on õigus nõuda teenuslepingu tagasitäitmist. Hageja tugineb VÕS § 196 lg-le 4, mille kohaselt, kui ülesütlemiseks õigustatud isikul ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi, võib ta lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustustele.
67.VÕS § 196 reguleerib lepingu erakorralist ülesütlemist, kohus on tuvastanud, et lepingu erakorraline ülesütlemine on toimetu. Ainuüksi sel põhjusel ei ole hagejal VÕS § 196 lg 4 alusel nõuet kostja vastu.
68.Riigikohus on 02.02.2022 lahendis 2-20-6269 (p 15) samuti selgitanud, et VÕS § 196 lg 4 reguleerib olukorda, kus pool on lepingu täitmise eesmärgil midagi üle andnud juba lepingu ülesütlemisele järgneva aja eest, nt tasunud tulevaste kuude eest ette üüri. Lepingu ülesütlemise korral vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid kuni lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
69.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostjale teenuslepingu alusel tasutud 729 254,98 euro tagastamiseks VÕS § 196 lg 4 alusel põhjendatud nõude eelduste mittetäidetuse tõttu. Kohus jätab hageja nõude esimesel alternatiivsel õiguslikul alusel rahuldamata.
(III)
70.Hageja nõue 729 254,98 euro tagastamiseks rajaneb alternatiivselt VÕS § 115 lg-l 4. Hageja on seisukohal, et ta võib nõuda VÕS § 115 lg 4 järgi kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel, kui hagejal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi.
71.Hageja on ühtlasi seisukohal, et tema kahjunõue ei sõltu teenuslepingu lõppemise ajast ning tal on kahju hüvitamise nõue kostja vastu hoolimata sellest, mis ajast loeb kohus teenuselepingu lõppenuks.
72.Hageja leiab, et teenuseleping lõppes 03.09.2022 ülesütlemisavalduse esitamisega. Kostja leiab, et leping lõppes 04.12.2022 ehk korralise ülesütlemise tähtaja möödumisel. Hageja on seisukohal, et ka juhul, kui kohus peaks leidma, et teenuseleping lõppes hiljem, kui seda väidab hageja, siis ei muuda see asjaolu, et kostja rikkus teenuselepingut ega osutanud hagejale kuni teenuselepingu lõppemiseni kordagi makseteenust ega seotud teenuseid ega loonud makseteenuse lahendust, mis sobiks hageja äriplaaniga. Seega on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue täitmise asemel VÕS § 115 lg 1 mõttes. Hageja kahjuks on sel juhul nii kostjale teenuselepingu alusel makstud tasud kui ka veel tasumata kohustused kostja ees (kui kohus peaks tuvastama nende olemasolu). Kui kohus tuvastab, et teenuseleping kestis kauem kui kuni 03.09.2022 tasaarvestab hageja vastava perioodi eest tekkinud lepingulise tasu maksmise kohustuse hageja eest enda kahju hüvitamise nõudega seoses vastaval perioodil tekkinud kohustustega.
2-22-18127
73.Kohus peab hageja alternatiivse nõude lahendamiseks vajalikuks anda hinnang teenuslepingu lõppemise ajale ja õiguslikule alusele olukorras, kus kohus tuvastas, et 02.09.2022 lepingu erakorraline ülesütlemisavaldus on toimetu.
74.Kohus nõustub kostjaga, et kohtupraktika kohaselt siis, kui ülesütlemisavalduse eeldused ei ole täidetud, on tegu toimetu ülesütlemisavaldusega, kuid erakorralisest ülesütlemisavaldusest on võimalik välja lugeda korralise ülesütlemisavalduse esitamise tahet.
75.Pooled on lepingu punktis 8.3.2 kokku leppinud, et juhul kui Eesti Finantsinspektsioon on selgelt ja kirjalikult öelnud, et ei anna luba müüdavate aktsiate võõrandamiseks ostjale, võib kumbki pool lepingu ühepoolselt lõpetada, teavitades sellest teist poolt kirjalikult 3 kuud ette.
76.Vaidlus puudub ja Finantsinspektsiooni 09.08.2022 kirjaga nr 4.3-1.11/2331-19 (I kd, tl 176) on tõendatud, et Finantsinspektsioon jättis läbi vaatamata hageja taotluse olulise osaluse omandamiseks kostjas. Teisisõnu ei andnud Finantsinspektsioon luba müüdavate aktsiate võõrandamiseks.
77.Seega olid 02.09.2022 ülesütlemisavalduse esitamise seisuga täidetud lepingu punkti 8.3.2 tingimused ja seetõttu nõustub kohus kostjaga ka selles, et hageja ülesütlemisavaldust tuleb käsitleda tahteavaldusena öelda teenusleping üles korraliselt lepingu p 8.3.2 alusel 3-kuulise etteteatamistähtajaga alates 04.12.2022.
78.Kohus peab oluliseks, et lepingu punkt 8.3.2 asub jaotuses „lõpetamine juhul, kui tehingut ei viida lõpule“, mis erineb selgelt lepingu punktist 8.4 „lõpetamine rikkumise korral“. Seega asub kohus seisukohal, et lepingu punkti 8.3.2 alusel on tegemist lepingu korralise ülesütlemisega VÕS § 630 tähenduses.
79.Lepingu korraline ülesütlemine toimub lepingus kokku lepitud tingimustel ega eelda, veel vähem tõenda, et selle tingiks teise lepingupoole lepingurikkumine.
80.Hageja nõude alternatiivne nõudekäsitlus rajaneb VÕS § 115 regulatsioonil, mille kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
81.Kohus on ülal tuvastanud, et hageja ei ole kostjapoolset kohustuste rikkumist tõendanud, mistõttu ei ole täidetud primaarne VÕS § 115 alusel esitatava kahju hüvitamise nõude eeldus ehk kohustuse rikkumine kostja poolt.
82.Kuivõrd hageja nõude eeldused ei ole täidetud, ei hinda kohus hageja nõude suuruse põhjendatust. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
83.Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, ei anna kohus hinnangut kostja tasaarvestuse vastuväitele. (IV)
84.Järgmisena hindab kohus, kas kostja vastuhagis esitatud nõuded on põhjendatud. Kostja nõuab kokku põhivõlana 420 546,59 euro tasumist. Kostja nõutavast põhivõlast moodustab 411 074,27 eurot lepingujärgne teenustasu ja lisakulude tasumise nõue ning 9 472,32 eurot kahju hüvitamise nõue seoses kohtueelse õigusabi kulude kandmisega.
85.Kuivõrd hageja ei esitanud nõude arvestusele sisulisi vastuväiteid muus ulatuses, kui kahe uue töötaja palgafondi kulu summas 25 553,50 eurot (vt ülal p 14), loeb kohus kostja nõude summas 385 520,77 eurot (411 074,27 – 25 553,50) aluseks olevad faktilised asjaolud hageja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel. Hageja vastuväited kostja nõudele on õiguslikud ja suunatud nõude võimatusele kas põhjusel, et hagejal ei ole tekkinud kohustust tasuda kostja nõutavaid summasid lepingu ülesütlemise tõttu, või põhjusel, et hagejal on
2-22-18127 õigus nõuda kahju hüvitamist ja õigus tasaarvestada kostja nõuded. Kohus lahendab nimetatud vastuväited otsuse punktis 91.
86.Pooltel on vaidlus selle üle, kas septembris 2022 tööle võetud kahe uue töötaja palgafondi kulu vastab lepingu punktis 5.3.2 kokkulepitule ehk kas hageja on lisakulud kinnitanud ja kas kostjal on tekkinud õigus nõuda lisakulude hüvitamist. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal lasus kohustus tõendada, et hageja on kahe uue töötaja palgafondi kui lisakulu vastavalt lepingule kinnitanud.
87.Kostja tõendab kahe uue töötaja tööle võtmise kulude kooskõlastamist vastuhagi lisana 5 esitatud X 21.12.2022 kirjalike vastustega (I kd, tl 151-154), samuti hageja töötaja D 26.06.2022 e-kirjaga sisendist töökuulutuse jaoks (II kd, tl 155), hageja töötaja e-kiri töökuulutuse kujundusliku ettevalmistusega (II kd, tl 156, 158), hageja töötaja D kalendrikohtumistega (II kd, tl 131p).
88.Viidatud tõenditest nähtub küll see, et hageja oli kaasatud kahe uue töötaja värbamise protsessi, kuid tõenditest ei nähtu, et töötajate palgafond kui hageja poolt hüvitatav kulu oleks mistahes viisil käinud läbi kirjavahetusest ja saanud hagejapoolse kooskõlastuse. Töötajatele pakutavat palga suurust ei nähtu ka kuulutusest, kus on üksnes märgitud, et töötasu on konkurentsivõimeline.
89.X 21.12.2022 vastus küsimusele nr 7 (I kd, tl 153 p), mille kohaselt andis kuludele kooskõlastuse hageja esindajana Y suuliselt, on vastuolus ülejäänud asjas kogutud tõenditega ja poolte praktikaga kulude kooskõlastamisel. Nii on kostja ise pidanud teiste kululiikide puhul oluliseks, et kooskõlastus oleks vähemalt e-kirjas (I kd, tl 172; II kd, tl 4). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus eluliselt usutavaks, et niivõrd suur lisakulu summas 25 553,50 eurot oleks kooskõlastatud suuliselt ehk teiste kulude kooskõlastamisest oluliselt erineval viisil.
90.Lepingu punkt 5.3.2 sätestab, et klient võib lisakulud kinnitada mis tahes vormis (sealhulgas e-kirja teel). Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et kahe uue töötaja palgafondi kulu ei ole hageja poolt kooskõlas lepingu punktiga 5.3.2 kinnitatud ning kostjal puudub õigus nõuda hagejalt kahe töötaja palgafondi kulusid summas 25 553,50 eurot. Seetõttu jätab kohus vastuhagi 25 553,50 euro ulatuses rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata põhinõude, jätab kohus rahuldamata vastavas ulatuses ka viivisenõude.
91.Kuivõrd kohus on ülal tuvastanud, et hageja erakorraline ülesütlemisavaldus on toimetu ja leping kehtis kuni 04.12.2022, samuti, et kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, on ära langenud hageja lepingu lõppemisel 02.09.2022 või tasaarvestusel põhinevad vastuväited. VÕS § 195 lg 2 kohaselt jäävad lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused kehtima. Korraline ülesütlemine ei anna olemuslikult õigust juba täidetud kohustuse tagastamisele, seda isegi juhul, kui lepingu korraliselt üles öelnud pool on kaotanud huvi varasemalt täidetud kohustuse vastu.
92.Kohus on ühtlasi seisukohal, et asjaolu, et makseteenust 29.09.2022 ei lansseeritud, ei ole kostjale etteheidetav tulenevalt asjaolust, et hageja ütles õigusvastaselt 02.09.2022 lepingu erakorraliselt üles ega võimaldanud seejärel kostjal oma lepingulisi kohustusi täita. Hagejal säilis kuni lepingu korralise ülesütlemise tähtaja saabumiseni 03.12.2022 kohustus lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täita.
93.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja nõude lepingujärgse teenustasu ja lisakulude hüvitamiseks summas 385 520,77 eurot.
94.Kostja on lisaks põhivõlale esitanud viivise nõude määras 0,05% päevas alates vastuhagi esitamisest 22.12.2022. Kostja palub mõista viivis välja kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasiulatuva viivisena kuni kohustuse täitmiseni.
95.Hageja ei ole kostja viivisenõudele, sh viivisemäärale vastuväiteid esitanud.
96.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
2-22-18127 kohase täitmiseni. Pooled on lepingu punktis 5.4 leppinud kokku viivisemääraks 0,05% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
97.Alates vastuhagi esitamisest 22.12.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 06.11.2023 on hageja viivituses 320 päeva. Viivisemääraga 0,05% päevas moodustab viivis põhinõudelt 385 520,77 eurot 320 päeva eest 61 683,32 eurot. Kohus rahuldab ühtlasi kostja viivisenõude alates 07.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni ning mõistab hagejalt välja viivise põhinõudelt 385 520,77 eurot määras 0,05% päevas. (V)
98.Kostja nõuab hagejalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas 9 472,32 eurot, mis vastab 51,75 tunnile õigusabile tunnihinnaga 176 eurot, millele lisandub 4% üldkulu 364,32 eurot. Kostjale osutatud kohtueelne õigusabi seisnes selles, et lepingulised esindajad teostasid olukorra õigusliku analüüsi ja asusid koostama hagejale esitatavat nõudekirja tasu maksmiseks, mis oli 30.11.2022 seisuga ette valmistatud. Nõudekirja esitamiseni kostja ei jõudnud, kuna hageja esitas kohtusse esimesena kostja vastu hagiavalduse.
99.Kostja on seisukohal, et asjaolu, et kostja ei jõudnud nõudekirja esitamiseni hagejapoolse hagi esitamise tõttu, ei tähenda, et kostja nõue õigusabikulude hüvitamiseks peaks jääma seetõttu rahuldamata. Nimelt kohtuvälise õigusabiteenuse osutamise raames teostasid lepingulised esindajad nõudekirja koostamiseks esmase analüüsi kostja õiguste kaitsmise võimalustest ning selgitasid välja potentsiaalsed nõuded ja nende alused. Seega, kohtueelne õigusteenuse kasutamine oli vajalik selleks, et kostja saaks oma õigusi efektiivsel viisil kaitsta ning valmistuda ühtlasi ka eelseisvaks kohtuvaidluseks. Kostja poolt kantud kulud professionaalsele õigusabile aitasid tagada kostja õiguste kaitset, andes kostjale ülevaate võimalikest õiguskaitsevahenditest hageja rikkumise vastu ning valmistades ette ka kostja positsiooni kohtumenetluseks, tuvastades mh asjakohaseid asjaolusid kohtumenetluses kasutamiseks.
100.Hageja vaidleb kostja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõudele vastu põhjendusel, et arve alusel ei ole võimalik hinnata õigusabi toimingute vajalikkust ja põhjendatust.
101.Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus ts. asjas nr 3-2-1-11-11, p 16;
13.detsembri 2011. a otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).
102.Kohus on seisukohal, et põhimõtteliselt on kohtueelselt õigusabi kasutamine mõistlik ja vastustundlik käitumine, mis on suunatud kohtuvaidluse ennetamisele kohtuvälise lahenduse otsimise kaudu. Seetõttu on ebaõige hageja järeldus, et kostjal ei olnud vajadust õigusabi järele. Samas nõustub kohus hagejaga, et kohtul ei ole võimalik hinnata kahjunõude põhjendatust olukorras, kus osutatud õigusteenuse väljundit ei ole kohtu ette toodud.
103.Kohus peab ühest küljest eluliselt usutavaks, et kohtueelse õigusabi raames teostatud analüüs võis aidata ette valmistada kostja positsiooni kohtumenetluses, kuid võttes arvesse kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute mahtu hagi kättetoimetamisest 02.12.2022 kuni kostja vastuse ja vastuhagi esitamiseni 22.12.2022, milleks on 68,25 tundi, asub kohus seisukohale, et juhul, kui kohtueelne õigusabi 51,75 tunni ulatuses olnuks suuremas mahus suunatud kostja kohtumenetluse positsiooni ettevalmistamisele, ei oleks kohtumenetluses kulunud kostja vastuse ja vastuhagi koostamisele 68,25 tundi.
104.Kohus asub seisukohale, et võttes arvesse kohtumenetluses osutatud õigusabi mahtu, ei olnud kohtueelne õigusabi kasutamine mõistlikult vajalik. Kohus jätab rahuldamata kostja nõude
2-22-18127 kohtueelse õigusabi kulude summas 9 472,32 eurot. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata põhinõude, jätab kohus rahuldamata ka viivisenõude. (VI) Menetluskulude jaotus
105.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus hagiga seotud menetluskulud hageja kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab vastuhagi 385 520,77 euro ehk ca 90% ulatuses, mistõttu jäävad vastuhagiga seotud menetluskulud 90% ulatuses hageja ja 10% ulatuses kostja kanda.
106.Kuivõrd menetlusosaliste kulusid seoses hagiga ja vastuhagiga ei ole võimalik üheselt eristada, hindab kohus, et 50% menetluskuludest on seotud hagiga ja 50% vastuhagiga. Sel põhjusel jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude kindlaksmääramine
107.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 5 070 eurot hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga 5 000 euro ulatuses. Kuivõrd hagi tagamise avaldus jäi rahuldamata, on 70 euro ulatuses riigilõivukulu põhjendamatu.
108.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
109.Hagejale on kohtumenetluses osutatud kokku õigusteenust 96,76 tunni ulatuses ehk 19 372 euro ulatuses (90,4 tundi ehk 18 204 eurot menetluskulude nimekirjas, lisaks 4 tundi ja 10 minutit esindaja osavõtt 20.09.2022 kohtuistungist tunnihinnaga 180 eurot ehk 750 eurot, täiendavad menetluskulud seoses istungiprotokolli parandamisega 2,2 tundi summas 418 eurot). Esindajate tunnihind on jäänud vahemikku 180 kuni 270 eurot.
110.Kohus asub seisukohale, et hagejale osutatud õigusteenuse maht vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik.
111.Hageja on menetluskuluna nimetanud ka tõendite tõlkekulu summas 350 eurot. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga TsMS § 143 alusel.
Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 24 722 eurot (24 792– 70).
113.Kuivõrd kohus jätab hageja menetluskulud 5% ulatuses kostja kanda, kuulub kostjalt välja mõistmisele 1 236,10 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramine
114.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Kostja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 4 760 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga.
115.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
116.Kostjale on kohtumenetluses osutatud kokku õigusteenust 240 tunni ja 20 minuti ulatuses (229 tundi ehk 43 800,25 eurot menetluskulude nimekirjas, lisaks 8 tundi ja 20 minutit kahe
2-22-18127 esindaja osavõtt 20.09.2022 kohtuistungist, täiendavad menetluskulud seoses istungiprotokolli parandamisega 3 tundi summas 582,5 eurot). Kostja lepinguliste esindajate tunnihind on vahemikus 176 eurot kuni 265 eurot, samuti tehnilise töötaja tunnihind 85 eurot tunnis.
117.Hagejal ei ole vastuväiteid esindajate tunnihinnale, kuid hageja peab ajakulu kogumis ülemääraseks.
118.Kohus asub seisukohale, et esindajate tunnihind on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Osutatud õigusteenuse mahtu peab kohus mõnevõrra ülepaisutatuks.
119.Kostja lepinguline esindaja on kulutanud hagiavalduse analüüsile ja 22.12.2022 kostja vastuse ja vastuhagi koostamisel 68,25 tundi. Kuigi käesolev vaidlus on tõendimahukas ja ka kostja 22.12.2022 menetlusdokument on 24 lehekülge pikk ja sisuline, peab kohus 68,25 tunnist ajakulu ülemäära suureks. Mõistlikuks saab pidada ajakulu kuni 50 tundi, mistõttu vähendab kohus ajakulu 18,25 tunni võrra. Vastava menetlusdokumendi koostamise tunnitasu on menetluskulude nimekirja järgi olnud 176 eurot, mistõttu vähendab kohus menetluskulu 3 212 euro (18,25 x 176) võrra.
120.Kostja lepinguline esindaja on kulutanud hagiavalduse tervikteksti koostamisele ja hagi täiendamisele kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõudega 7 tundi. Ajakulu on oluliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Mõistlikuks ajakuluks täiendava õiguslikult mittekeeruka nõude lisamisele hagile saab pidada kuni 2 tundi. Seega vähendab kohus ajakulu 5 tunni võrra. Vastava menetlusdokumendi koostamise tunnitasu on menetluskulude nimekirja järgi olnud küllaltki võrdses proportsioonis 180 ja 265 eurot. Kohus arvestab kahe tunnihinna keskmisega, milleks on 222,5 eurot ja vähendab menetluskulu 1 112,50 euro (5 x 222,5) võrra.
121.Kostja lepingulised esindajad on kulutanud 18.04.2022 menetlusdokumendi koostamisele 59,50 tundi. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja lisade mahtu saab mõistlikuks ajakuluks pidada kuni 35 tundi. Seega vähendab kohus ajakulu 24,5 tunni võrra. Vastava menetlusdokumendi koostamise tunnitasu on menetluskulude nimekirja järgi olnud küllaltki võrdses proportsioonis 180 ja 265 eurot. Kohus arvestab kahe tunnihinna keskmisega, milleks on 222,5 eurot ja vähendab menetluskulu 5 451,25 euro (24,5 x 222,5) võrra.
122.Kostja lepingulised esindajad on kulutanud 30.06.2022 menetlusdokumendi koostamisele 39 tundi. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja lisade mahtu saab mõistlikuks ajakuluks pidada kuni 30 tundi Seega vähendab kohus ajakulu 9 tunni võrra. Vastava menetlusdokumendi koostamise tunnitasu on menetluskulude nimekirja järgi olnud küllaltki võrdses proportsioonis 180 ja 265 eurot. Kohus arvestab kahe tunnihinna keskmisega, milleks on 222,5 eurot ja vähendab menetluskulu 2002,50 euro (9 x 222,5) võrra.
123.Kostja lepingulised esindajad taotlevad kahe esindaja kulu väljamõistmist seoses osalemisega 20.09.2022 kohtuistungil. Kohus ei pea dubleerivaid toiminguid TsMS § 175 tähenduses põhjendatuks. Seega on põhjendatud kostja menetluskulu 4 tunni ja 10 minuti ulatuses tunnihinnaga 265 eurot (vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvarti töö istungil) ehk 1 104,16 eurot.
Ülejäänud osas on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud.
126.Kuivõrd kohus jätab kostja menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda, kuulub hagejalt välja mõistmisele 36 545,23 eurot. Tasaarvestus
127.TsMS § 445 lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
2-22-18127
128.Kohus määrab kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude suuruseks 1 236,10 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
129.Kohus määrab hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 36 545,23 eurot ja mõistab need hagejalt kostja kasuks välja.
130.Kohus tasaarvestab kostja ja hageja nõuded TsMS § 445 lg 1 ja VÕS § 197 alusel kattuvas ulatuses summas 1 236,10 eurot. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja tasuma kostjale 35 309,13 eurot menetluskulude hüvitist.
131.Kohus märgib kostja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
132.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.