2-22-151139/14 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

arvete alusel hagejale tähtaegselt tasumata teenuste ja seadmete eest kokku 324,14 eurot, sh: - arve nr XXX alusel 2018. a detsembri teenuste eest 41,97 eurot, mille maksetähtaeg oli 31.01.2019. a; - arve nr XXX alusel 2019. a jaanuari teenuste eest 37,09 eurot, mille maksetähtaeg oli 28.02.2019. a; - arve nr XXX alusel 2019. a veebruari teenuste eest 33,86 eurot, mille maksetähtaeg oli 31.03.2019. a; - arve nr XXX alusel 2019. a märtsi teenuste eest 14,98 eurot, mille maksetähtaeg oli 30.04.2019. a; - arve nr XXX alusel 2019. a aprilli teenuste eest 4,98 eurot, mille maksetähtaeg oli 31.05.2019. a; - arve nr XXX alusel hübriidboksi eest 70 eurot, mille maksetähtaeg oli 27.05.2019.a; - arve nr XXX alusel modemi eest 117 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 28.05.2019.a; - arve nr XXX alusel 2019. a mai teenuste eest 4,26 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 30.06.2019. a. Hageja selgitas täiendavalt, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes XX.XX.XXXX. a. Lepingu alusel oli kostja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama hagejale tema kasutusse antud seadmed. Kuna kostja rikkus seda kohustust, siis vastavalt lepingule oli hagejal õigus nõuda kostjalt seadmete maksumuse hüvitamist, sh hübriidboksi maksumust summas 70 eurot ja üle õhu modemi maksumust summas 117 eurot. Hageja täpsustas täiendavalt, et arvestab põhivõlalt viivist arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o alates 01.07.2019. a. Hagiavalduse esitamise, s.o 23.02.2023. a seisuga on viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras 324,14 euro suuruselt põhivõlalt viivis summas 95,90 eurot. Eeltoodut arvestades palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla summas 324,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 95,90 eurot ja viivise alates 24.02.2023. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla nõude täitmiseni. Hageja tegi kostjale ettepaneku poolte aja ja raha säästmiseks lõpetada menetlus kompromissiga. Hageja pakkus kompromissina välja, et kostja tasub hagejale kokku 862,07 eurot, milles sisaldub põhivõlg summas 324,14 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 95,90 eurot, täiendav viivis, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 34,03 eurot, pool hagilt tasutud riigilõivust summas 70 eurot ja hageja õigusabikulud summas 338 eurot. Kompromissi korras on hageja nõus, et kostja tasub kompromissisumma 862,07 eurot hagejale osade kaupa 12 kuu jooksul.

Kohus on seisukohal, et kostja aegumise vastuväited ei ole põhjendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. Hageja nõuab kostjalt võlga 2019. aastal kostjale esitatud arvete alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et arvete maksetähtajad saabusid kõik 2019. aastal, sh viimase arve maksetähtaeg oli 30.06.2019. a. Seega tuleb TsÜS § 147 lg 3 alusel lugeda, et arvetel esitatud nõuete aegumistähtaeg algas 2019. aasta lõppemisest, s.o 31.12.2019. a kell 00:00, ning TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolme aasta pikkune aegumistähtaeg lõppes 31.12.2022. a kell 00:00. Hageja esitas kohtule kostjalt võlgnevuse saamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.12.2022. a ja hagiavalduse 23.02.2023. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega saab lugeda, et hageja esitas kostja vastu hagi 28.12.2022. a, s.o enne nõude aegumistähtaja möödumist. Hagi esitamisega aegumine peatus. Eeltoodut arvestades ei ole hageja nõue aegunud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt nõude täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 338 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 140 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 75 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast. Seega saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 140 eurot põhjendatud hageja menetluskuluks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud vaid osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejat esindanud jurist teinud seoses nõude esitamisega toiminguid 2 tunni ulatuses, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs ning hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine. Hageja esindaja taotleb toimingute eest tasu määraga 169 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, saab lugeda märgitud hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikeks ning ka nendele toimingutele kulunud ajakulu 2 tunni ulatuses mõistlikuks ning põhjendatuks. Kohtu hinnangul on aga asja keerukust ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades, on esindaja tasumäär, 169 eurot ühe töötunni eest, põhjendamatult suur. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, mis eeldaks mahukat tõendite kogumist. Kohtule esitatud hagiavaldus on lühike ja sisaldas ka mõningaid ebaselgusi, millised hageja esindaja kohtu nõudel hiljem kõrvaldas. Arvestades menetluse asjaolusid loeb kohus mõistlikuks esindaja tasu määras 100 eurot ühe töötunni eest, mis keskmiselt sarnastes asjades juristist lepingulise esindaja puhul on tavaline. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku summas 200 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 340 eurot, sh 140 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 200 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 340 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.