2-22-151139
Kohus
Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.11.2023. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-151139
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS-i hagi R. V. vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
457,12 eurot Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) lepinguline esindaja: A. K. (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: R. V. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse
1 (7)
menetlusse ja menetleb asja ringkonnakohtus üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2 (7)
arvete alusel hagejale tähtaegselt tasumata teenuste ja seadmete eest kokku 324,14 eurot, sh: - arve nr XXX alusel 2018. a detsembri teenuste eest 41,97 eurot, mille maksetähtaeg oli 31.01.2019. a; - arve nr XXX alusel 2019. a jaanuari teenuste eest 37,09 eurot, mille maksetähtaeg oli 28.02.2019. a; - arve nr XXX alusel 2019. a veebruari teenuste eest 33,86 eurot, mille maksetähtaeg oli 31.03.2019. a; - arve nr XXX alusel 2019. a märtsi teenuste eest 14,98 eurot, mille maksetähtaeg oli 30.04.2019. a; - arve nr XXX alusel 2019. a aprilli teenuste eest 4,98 eurot, mille maksetähtaeg oli 31.05.2019. a; - arve nr XXX alusel hübriidboksi eest 70 eurot, mille maksetähtaeg oli 27.05.2019.a; - arve nr XXX alusel modemi eest 117 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 28.05.2019.a; - arve nr XXX alusel 2019. a mai teenuste eest 4,26 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 30.06.2019. a. Hageja selgitas täiendavalt, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes XX.XX.XXXX. a. Lepingu alusel oli kostja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama hagejale tema kasutusse antud seadmed. Kuna kostja rikkus seda kohustust, siis vastavalt lepingule oli hagejal õigus nõuda kostjalt seadmete maksumuse hüvitamist, sh hübriidboksi maksumust summas 70 eurot ja üle õhu modemi maksumust summas 117 eurot. Hageja täpsustas täiendavalt, et arvestab põhivõlalt viivist arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o alates 01.07.2019. a. Hagiavalduse esitamise, s.o 23.02.2023. a seisuga on viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras 324,14 euro suuruselt põhivõlalt viivis summas 95,90 eurot. Eeltoodut arvestades palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla summas 324,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 95,90 eurot ja viivise alates 24.02.2023. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla nõude täitmiseni. Hageja tegi kostjale ettepaneku poolte aja ja raha säästmiseks lõpetada menetlus kompromissiga. Hageja pakkus kompromissina välja, et kostja tasub hagejale kokku 862,07 eurot, milles sisaldub põhivõlg summas 324,14 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 95,90 eurot, täiendav viivis, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 34,03 eurot, pool hagilt tasutud riigilõivust summas 70 eurot ja hageja õigusabikulud summas 338 eurot. Kompromissi korras on hageja nõus, et kostja tasub kompromissisumma 862,07 eurot hagejale osade kaupa 12 kuu jooksul.
Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et XX.XX.XXXX. a sõlmisid hageja Elisa Eesti AS ja kostja R. V. seadmete rendilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse
3 (7)
elektrooniliste sideteenuste kasutamiseks SIM-kaardi, maksumusega 10 eurot, hübriidboksi, maksumusega 70 eurot, ja üle õhu modemi, maksumusega 117 eurot. Kostja kohustus hagejale tasuma teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes XX.XX.XXXX. a. Kostja temale lepingu alusel üle antud seadmeid hagejale tagastanud ei ole. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata arvete alusel võlgnevust, sh tasu osutatud teenuste eest ja tagastamata seadmete maksumust, kokku 324,14 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt summade tasumisega viivitamise eest viivist seadusjärgses määras alates 01.07.2019. a kuni nõude täitmiseni. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et tal on tasumata hagejale teenuste ja seadmete eest 324,14 eurot. Kostja tugineb aga hagile vastu väites esiteks sellele, et hageja nõue on aegunud. Lisaks tugineb kostja sellele, et lepingu sõlmimisel ei kontrollinud hageja tema maksevõimet ja tal puuduvad vahendid nõude täitmiseks. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
Kohus on seisukohal, et kostja aegumise vastuväited ei ole põhjendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. Hageja nõuab kostjalt võlga 2019. aastal kostjale esitatud arvete alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et arvete maksetähtajad saabusid kõik 2019. aastal, sh viimase arve maksetähtaeg oli 30.06.2019. a. Seega tuleb TsÜS § 147 lg 3 alusel lugeda, et arvetel esitatud nõuete aegumistähtaeg algas 2019. aasta lõppemisest, s.o 31.12.2019. a kell 00:00, ning TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolme aasta pikkune aegumistähtaeg lõppes 31.12.2022. a kell 00:00. Hageja esitas kohtule kostjalt võlgnevuse saamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.12.2022. a ja hagiavalduse 23.02.2023. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega saab lugeda, et hageja esitas kostja vastu hagi 28.12.2022. a, s.o enne nõude aegumistähtaja möödumist. Hagi esitamisega aegumine peatus. Eeltoodut arvestades ei ole hageja nõue aegunud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt nõude täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat maksekohustust ja tal on tähtaegselt hagejale tasumata 324,14 eurot.
4 (7)
Tulenevalt VÕS § 108 lg-st 1 ja VÕS § 113 lg-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja kohustuse täitmisega viivitamise eest ka viivist. Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et tal puuduvad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks, ei anna alust jätta hageja nõuet rahuldamata. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 324,14 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt alates 01.07.2019. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt mõistab kohus viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise, s.o 23.02.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 95,90 eurot. Perioodi eest alates 24.02.2023. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 03.11.2023. a kujuneb 324,14 euro suuruselt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1
TsMS § 630 lg 1 kohaselt võib pool esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 442 lg 10 näeb erisusena ette, et sama seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Kohus antud asjas edasikaebamise luba ei anna. Kui pool esitab otsuse peale apellatsioonikaebuse, siis ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja menetleb asja ringkonnakohtus üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotus
5 (7)
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus hagi ja seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 338 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 140 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 75 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast. Seega saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 140 eurot põhjendatud hageja menetluskuluks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud vaid osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejat esindanud jurist teinud seoses nõude esitamisega toiminguid 2 tunni ulatuses, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs ning hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine. Hageja esindaja taotleb toimingute eest tasu määraga 169 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, saab lugeda märgitud hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikeks ning ka nendele toimingutele kulunud ajakulu 2 tunni ulatuses mõistlikuks ning põhjendatuks. Kohtu hinnangul on aga asja keerukust ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades, on esindaja tasumäär, 169 eurot ühe töötunni eest, põhjendamatult suur. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, mis eeldaks mahukat tõendite kogumist. Kohtule esitatud hagiavaldus on lühike ja sisaldas ka mõningaid ebaselgusi, millised hageja esindaja kohtu nõudel hiljem kõrvaldas. Arvestades menetluse asjaolusid loeb kohus mõistlikuks esindaja tasu määras 100 eurot ühe töötunni eest, mis keskmiselt sarnastes asjades juristist lepingulise esindaja puhul on tavaline. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku summas 200 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 340 eurot, sh 140 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 200 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 340 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask 6 (7)
kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.