Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.11.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-13051
Kohtuasi
X hagi OÜ Viimsi Uudised ja Y vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Viimsi Uudised ja Y apellatsioonkaebus
Kaebuste hind
5319,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto Kostja I OÜ Viimsi Uudised (registrikood 14817934), seadusjärgne esindaja Y Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.11.2022 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks enam kui 150 eurot ja varalise kahju hüvitamiseks enam kui 898,38 eurot ning jaotas ja määras rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus tervikresolutsioonist nähtuvas ulatuses.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Välja mõista OÜ-lt Viimsi Uudised ja Ylt solidaarselt X kasuks varalise kahju hüvitis 898,38 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot.
2-20-13051 3) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4) Jätta menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 08.09.2020 Harju Maakohtule hagi kostjate vastu solidaarselt varalise ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2.Kostja I hallataval veebilehel www.viimsiuudised.ee ilmus 21.02.2020 artikkel, mis sisaldas järgmist lauset: „Tema oli üks 147-st Vene ärimehest, kes ostis Eestisse sissekirjutuse toonastelt IRL-i poliitikutelt Clt ja Xlt“. Kostja I avaldas lauses hageja kohta ebaõige väite, nagu oleks hageja müünud Vene ärimeestele Eestisse sissekirjutusi. Hageja palus 12.06.2021 kirjas kostjale I lükata väide ümber, sest see on ebaõige ja kahjustab hageja mainet. Kostja I vaid parandas lauset järgmiselt: „/.../W, kes on Eesti Ekspressi andmetel üks 147st „X kontori“ abil sissekirjutuse saanud Vene ärimehest“. Hageja palus 03.07.2020 kostjal I eemaldada parandatud artiklist väljend „X kontor“. Kostja I avaldas 10.03.2020 vastuses, et eemaldas artikli 03.07.2020.
3.Hageja hinnangul avaldas kostja I artiklis andmed selle kohta, et hageja müüs Vene ärimeestele Eestisse sissekirjutusi. Sissekirjutus tähendab rahvastikuregistris registreeritud elukohta. Tegemist on ebaõige faktiväitega, mis kahjustab hageja mainet. Asjaolu, et vaidlusalune lause oli avaldatud juba 2011. a Eesti Ekspressis ilmunud artiklis, ei vabasta kostjat I kohustusest kontrollida andmete õigsust nende uuel avaldamisel.
4.Kostja I töötles hageja isikuandmeid, avaldades artiklis hageja nime tema nõusoleku ja teadmiseta. Hageja nimi oli avaldatud ka artikli all asunud nimelistes viidetes. Artiklis on hagejat käsitletud kunagiste elamislubadega seotud sündmuste kontekstis, mis ei seostu artikli teemaga, milleks oli Viimsi lasteaia rendilepingu pikendamise ümber toimunud debatt. Hageja nime avaldamine sellise kontekstiga artiklis ei olnud põhjendatud ja seega toimus hageja isikuandmete töötlemine õigusvastaselt. Hageja ei ole avaliku elu tegelane, mistõttu ei pidanud ta taluma isikuandmete töötlemist.
5.Kostja II juhtis ja korraldas kostja I tegevust, sh tootis veebilehe sisu. Lisaks oli kostja II vaidlusaluse artikli autoriks. Seetõttu vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt.
2-20-13051
6.Hageja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Artikli avaldamise tõttu pöördus hageja advokaadi poole õigusabi saamiseks ja kandis õigusabikulud 1819,30 eurot, mille palus välja mõista kostjatelt solidaarselt varalise kahju hüvitisena. Kostjate vastuväited
7.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Vaidlusaluse lause algallikaks oli Eesti Ekspressi 15.12.2011 artikkel, mis on internetis praeguseni kättesaadav. 21.02.2020 artikkel sisaldas hüperlinki Eesti Ekspressi artiklile ja vaidlusaluse artikli täpsustatud versioonis oli välja toodud tekstiline tsitaat algallikale. Eesti Ekspress on usaldusväärne allikas. Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja pöördunud ühegi teiste tema tegevust 2011. a kajastanud meediakanali vastu kohtusse.
9.Kostjad on pakkunud hagejale avaldada vastulause. Kui hageja oleks pöördunud ise kostjate poole, oleks toimunud lause täpsustus ja uudise eemaldamine varasemalt. Täpsustades lauset ja eemaldades artikli on kostjad järginud meediaeetika tavasid.
10.Kostjad kasutasid hageja nime vaid ühel korral koos viitega lause algallikale. Hageja on avaliku elu tegelane ja kostjatel oli õigus tema nime avaldada seoses 2011. a toimunud elamislubade skandaaliga.
11.Hagi esitamine võib olla poliitiliselt motiveeritud. Kostjate hinnangul ei tekitanud nime avaldamine hagejale mittevaralist kahju. Varalise kahju nõue on alusetu. Hageja ei pöördunud kostjate poole, et lahendada erimeelsused kiiresti igasuguste kuludeta. Advokaadi palkamine oli hageja enda valik. Ka on kohtueelsed õigusabi kulud üle paisutatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas hagi. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 ning § 231 lõigete 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: kostja I hallataval veebilehel www.viimsiuudised.ee ilmus 21.02.2020 artikkel pealkirjaga „Kuidas elamisloa saanud ärimees IRLi omavalitsustes lasteaedu üürib?“. Artikkel sisaldas järgmist lauset: „Tema oli üks 147-st Vene ärimehes, kes ostis Eestisse sissekirjutuse toonastelt IRLi poliitikutelt Clt ja Xlt“. Artikli all välja toodud märksõnad sisaldasid hageja nime (tl 100); kostja I parandas 13.06.2020 vaidlusalust lauset järgmiselt: „10 aastat tagasi, kui vallavanem oli toona IRLi kuulunud Q, sai kohe pärast lasteaia sarikapidu Lilletee LA juhatuse liikmeks W, kes on Eesti Ekspressi andmetel üks 147st „X kontori“ abil sissekirjutuse saanud Vene ärimehest“. Artikli all puudus märksõna hageja nimega (tl 87); kostja I eemaldas 03.07.2020 veebilehelt vaidlusaluse artikli (tl 19–21).
13.Kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lõike 3 mõttes ja iga kostja osaleb menetluses iseseivalt sama sätte lõike 2 järgi. Esmalt kontrollib kohus kostja I vastutust hageja ees.
14.Hagiavalduse järgi nõuab hageja kostjalt I mittevaralise kahju hüvitamist nii seoses isikuandmete õigusvastase töötlemisega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lõike 1 punkt 7 koosmõjus isikuandmete kaitse seadusega (IKS), § 1045 lõige 3, § 1050) kui hageja mainet kahjustavate andmete avaldamisega (VÕS § 1045 lõike 1 punkt 4, § 1046, § 1050). Hageja
2-20-13051 selgitas 04.02.2022 menetlusdokumendis, et jätab kohtu otsustada, millises järjekorras kontrollida nõude õiguslikke aluseid.
15.Kostja I käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks erinorme sätestava IKS-ga on otstarbekas alustada kostja I tegevuse õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 ja lõike 3 alusel. Kui kohus ei tuvasta IKS-i rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja I on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 mõttes (Riigikohtu otsus nr 2-15-16007, punkt 10).
16.VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama sätte lõike 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest. VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-14, punkt 13; 2-15-16007, punkt 12). Kohus selgitab, et IKS-i tuleb kohaldada koos Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679 (edaspidi määrus, ka IKÜM).
17.Kostja I avaldas 21.02.2020 artiklis hageja ees- ja perekonnanime. Märgitud andmed on hageja isikuandmed määruse artikli 4 punkti 1 tähenduses. Kostja I avaldas hageja viidatud isikuandmed ka sama artikli all välja toodud märksõnades. Hageja isikuandmete avaldamine jätkus pärast seda, kui kostja I oli muutnud 13.06.2020 vaidlusalust lauset. Ka muudetud lause sisaldas hageja perekonnanime. Hageja nime avaldamine on tema isikuandmete töötlemiseks määruse sama artikli punkti 2 mõttes. Kohtu hinnangul tegutses kostja I hageja andmete esitamisel vastutava töötlejana määruse sama artikli punkti 8 järgi. Isikuandmete töötlemise tingimused sätestab määruse artikli 6 punkt 1, mis ütleb, et isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil; b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele; c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks; d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.
18.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostjal I puudusid määruse artikli 6 punktis 1 sätestatud tingimus(ed) hageja isikuandmete töötlemiseks. Väide, et hageja ees- ja perekonnanimi olid avaldatud 2011. a ajakirjanduses ilmunud artiklites, ei andnud kostjale I õigust hageja andmeid uuesti töödelda. Kui isikuandmed on seaduse alusel varem mingis vormis avalikustatud, ei tähenda see, et edaspidi võib neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-14, punkt 14). Kostja I pidi hageja isikuandmete avaldamisel järgima isikuandmete töötlemise reegleid ka siis, kui samad andmed olid juba varem avaldatud.
19.Asjakohane ei ole kostja I väide, et nii esialgse lause kui muudetud lause lõpus on selgelt viidatud Eesti Ekspress artiklile, mis sisaldab hageja nime. Kohtule esitatud dokumentidest
2-20-13051 nähtub, et kostja I avaldas 21.02.2020 artiklis hageja isikuandmeid, mistõttu pidi ta järgima seaduses sätestatud andmete töötlemise reegleid.
20.Määruse artikli 85 punktist 2 nähtuvalt võib liikmesriik kehtestada isikuandmete töötlemise erandi määruse II peatükis sätestatud põhimõtetest juhuks, kui andmeid töödeldakse ajakirjanduslikel eesmärkidel. Nende eesmärkide saavutamiseks on Eesti kehtestanud IKS § 4, mis sätestab, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.
21.Kohus leiab, et praegu puudus avalik huvi hageja ees- ja perekonnanime avaldamiseks 21.02.2020 artiklis. Artikkel käsitab üürilepingu sõlmimisega seotud asjaolusid Viimsi valla ja Laanelinnu lasteaia kinnistu omaniku Lilletee LA OÜ vahel. Artiklis tuuakse välja üüritasu suurus 13 000 eurot kuus ja mainitakse Lilletee LA OÜ kehtiva juhatuse liige nime (Z) ja endise juhatuse liikme nime (W). Lisaks väidetakse artiklis, et H oli üks 147-st Vene ärimehest, kes ostis Eestisse sissekirjutuse toonastelt IRL-i poliitikutelt Ylt ja Xlt. Järgnevalt tuuakse artiklis välja, et valla esindaja ei osanud vastata volikogu liikme Y küsimusele, kas vallal on plaanis üle minna lasteaia üürilepingult oma lasteaedade rajamisele. Hageja nimi on esitatud ka artikli all asunud märksõnades.
22.Kohus leiab, et avalikkusel võib olla huvi selle vastu, et teada saada, kas ja kuidas kohalik omavalitsus üürib lasteaia kinnistut, kasutades selleks kohalikelt elanikelt laekunud makse. Arvestades artikli sisu – lasteaia üürilepingu sõlmimine – jääb aga ebaselgeks, kas ja milles võis seisneda avalik huvi artiklis hageja nime avaldamiseks. Kostja I ei ole seda menetluses selgitanud. Arusaamatuks jääb, miks oli vaja avaldada hageja andmed seoses sissekirjutuste skandaaliga, mis kohtule esitatud andmetest nähtuvalt leidis aset 2011. a, üheksa aastat hiljem. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks artikli avaldamise ajal tegelenud poliitikaga või et ta oleks olnud Viimsi valla volikogu liige. Hageja avaldas 11.11.2020 menetlusdokumendis, et tal puudus igasugune huvi Viimsi valla volikogus toimuva vastu. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu ka, et artiklis mainitud H, tänu kellele hageja andmed artikli sisse toodi, oleks tegutsenud poliitikas või omanud mingit ärihuvi Eestis, mistõttu oleks põhjendatud tema nime mainimine ja selle kaudu ka hagejale viitamine. Ebaselgeks jääb, kuidas ja millist lisaväärtust artiklile andis hageja nime mainimine. Artikli tähelepanu keskmes ei olnud sissekirjutuste skandaal, vaid lasteaia kinnistu üürimisega seotud asjaolud. Kohus nõustub, et avalikkusel on huvi selle vastu, kuidas vallavalitsus kasutab avalikku raha. Artikli konteksti järgi ei saa aga hagejat siduda artikli esemeks olnud üürilepinguga või lasteaia pidajaga ega lepingu alusel valla poolt lasteaia pidajale maksmisele kuuluvate summadega. 2011. a toimunud sissekirjutuste skandaal, mis puudutas mh hagejat, ei oma artikli kontekstis mingisugust tähtsust.
23.Kostja väide, et hageja on avaliku elu tegelane, mistõttu peaks ta taluma suuremat avalikkuse tähelepanu enda vastu, ei ole põhjendatud. Kui isik oli teatud ajal avalikkuse huviorbiidis ja seetõttu võis teda pidada avaliku elu tegelaseks, ei kesta tema selline staatus lõpmatult. Hageja võis olla avaliku elu tegelane siis, kui tegeles poliitikaga. Hageja selgitas 11.11.2020 menetlusdokumendis, et astus IRL-i erakonnast välja detsembris 2011. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu asjaolud, millest tulenevalt võiks hagejat pidada avaliku elu tegelaseks vaidlusaluse artikli avaldamise ajal. Kuna hageja ei olnud avaliku elu tegelane, ei olnud tal kõrgendatud talumiskohustust tema isikuandmete töötlemise vastu.
2-20-13051
24.Olukorras, kus hageja andmete avaldamise vastu puudus avalik huvi, tema andmete kasutamine artiklis ei andnud artiklile lisaväärtust ja hageja ei pidanud taluma andmete töötlemist, kahjustas tema ees- ja perekonnanime kasutamine ülemäära tema õigusi.
25.Kuna kohus on tuvastanud, et hageja isikuandmete töötlemiseks puudus avalik huvi, puudub vajadus hinnata, kas andmete avaldamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.
26.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja isikuandmete töötlemisega rikkus kostja I VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 koosmõjus IKS §-ga 4. Oma tegevusega on kostja I tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju.
27.Kostja I ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lõike 2 alusel. Tõendamata on ka, et kostja I ei ole kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 alusel. Kohus leiab, et kostja I tekitas hagejale kahju hooletusest (VÕS § 104 lõige 3). Kohtu hinnangul oli kostja I väliselt ja sisemiselt hooletu.
28.Hageja selgitas, et kostja I hallatava portaali sisu tootis kostja II, kes oli vaidlusaluse artikli autoriks. Kostja II ei ole hageja väiteid vaidlustanud, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostja II tootis veebilehe www.viimsiuudised.ee sisu ja oli artikli autoriks. Eelmises lauses viidatud asjaoludel vastutab kostja II hageja ees koos kostjaga I kaasaaitajana VÕS § 1045 lõike 4 alusel. Märgitud säte näeb ette, et kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel.
29.Kohus leiab, et kostja II vastutab samadel alustel nagu kostja I. Kohus jääb kostja II vastutuse osas kostja I kohta esitatud põhjenduste juurde ega korda neid. Kostja II ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1045 lõike 2 alusel. Tõendamata on, et kostja II ei ole kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 alusel. Kohus leiab, et kostja II tekitas hagejale kahju hooletusest (VÕS § 104 lõige 3). Kohtu hinnangul oli kostja II väliselt ja sisemiselt hooletu. Kohtule ei ole esitatud andmed, mis välistaksid kostja II süüd VÕS § 1052 alusel.
30.Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt VÕS § 137 lõike 1 järgi. Kuivõrd kostjad vastutavad hageja ees VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 ja lõike 3 alusel, puudub vajadus hinnata, kas kostjad on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 mõttes.
31.Hageja väidab, et kostjate tegevuse tagajärjel on tal tekkinud varaline kahju (kohtueelsed õigusabikulud) ja mittevaraline kahju. Kohus leiab, et kostjate poolt rikutud sätete eesmärk oli kaitsta hagejat temal tekkinud kahju eest. Seega loetakse kostjate poolt hagejale kahju tekitamine õigusvastaseks VÕS § 1045 lõike 3 alusel.
32.Kostjate tegevuse tõttu pöördus hageja abi saamiseks advokaadi poole, kes saatis kostjatele 12.06.2020 ja 03.07.2020 nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, rikkumise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 9–11, 16–18). Hageja kandis kohtueelseid õigusabikulusid kokku 1819,30 eurot (käibemaksuga; tl 66–67).
33.Kohus leiab, et advokaadi poole pöördumine oli vajalik hageja õiguste kaitseks. Tegemist on spetsiifilise vaidlusega, kus tavainimesel ei pruugi olla teadmisi hindamaks tema õiguste rikkumist ja astumaks samme rikutud õiguste kaitseks. Vajadust pöörduda advokaadi poole kinnitab see, et kostjad ei lõpetanud hageja õiguste rikkumist pärast esimest nõudekirja, vaid
2-20-13051 viimane pidi kostjatele veel ühe kirja saatma. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on mõistlikud ega ole ülemäära paisutatud. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lõigete 1–3 tähenduses.
34.Kohus leiab, et täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lõike 1 alusel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjate rikkumise tõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128 lõiked 1–3). Hagejal tekkinud kahju on hõlmatud kostjate poolt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2). Hagejal tekkinud kahju ja kostjate rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise 1819,30 eurot.
35.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjatelt solidaarselt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjad on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, töödeldes tema isikuandmeid õigusliku aluseta (VÕS § 1045 lõike 1 punkt 7 koosmõjus IKS §-ga 4). Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lõike 1 alusel. Kostjate rikutud sätete eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lõige 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjate rikkumisega (VÕS § 127 lõige 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 lõigete 1 ja 5 ning § 134 alusel.
36.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lõike 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lõike 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lõike 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid. Praegu on hageja taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-18-13, punktid 21, 22).
37.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid: hageja väitel tekitas tema isikuandmete avaldamine talle hingelist valu ja kannatusi; kostjad tekitasid hagejale kahju isikuandmete töötlemisega veebilehel avaldatud artiklis; kuna hageja isikuandmete töötlemine toimus veebilehel, võisid need jõuda suure hulga lugejateni; hageja isikuandmed olid avalikkusele nähtavad 21.02.2020–03.07.2020; kostjad panid rikkumise toime hooletusest; kostjad tegid hagejale ettepaneku avaldada vastuseks artiklile 3000 tähemärgi suurune seisukoht, mida hageja ei teinud. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 600 eurot.
38.Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 3 esimese lause alusel.
39.Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 juhindudes. Hageja menetluskulude koondnimekirjast nähtuvalt on kuludeks: riigilõiv 425 eurot, õigusabikulud 4020,40 eurot (käibemaksuga). Hagejale osutati õigusabiteenust 21.08.2020–04.02.2022 tunnihinnaga 138 eurot (sh käibemaks) ja 26.09.2022–28.09.2022 tunnihinnaga 124,20 eurot (sh käibemaks) kokku 29 tunni 20 minuti ulatuses. Hageja kinnitas,
2-20-13051 et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja ta käibemaksukohustuslane, mistõttu palub kulude hüvitamist käibemaksuga.
ei
ole
40.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus kulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Riigilõiv 425 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lõige 2, § 139 lõige 1), milline tuleb vastavalt jaotusele kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
41.Kohus leiab, et arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäärad 115 eurot ja 103,50 eurot (käibemaksuta) mõistlikud. Hinnates ja analüüsides lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada 21.08.2020–02.09.2020 ja 04.09.2020– 08.09.2020 tehtud menetlustoiminguid kokku mahus 12 tundi 30 minutit. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, kohtule esitatud hagiavalduse (koos lisadega) sisu ja mahtu (tl 1–69), tuleb kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid 21.08.2020–08.09.2020 pidada põhjendatuks ja vajalikuks ajamahus 11 tundi. Kohus leiab, et ülejäänud nimekirjades välja toodud esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 27 tundi 50 minutit.
42.Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks tuleb lugeda 3813,40 eurot [(25 tundi 50 minutit x 138 eurot) + (2 tundi x 124,20 eurot)].
43.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 4238,40 eurot (riigilõiv 425 eurot + õigusabikulud 3813,40 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kostjate apellatsioonkaebus
44.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
45.Maakohtu otsus on karistuse poolest ebaproportsionaalne ega arvesta kostjate argumente ega tõendeid.
46.Kostjad ei ole nõus, et puudus avalik huvi hageja ees- ja perekonnanime avaldamiseks 21.02.2020 artiklis. Kostjad jäävad maakohtus esitatud vastuväidete juurde. Hageja isik ja tegevus 2011. a elamislubaduse skandaalis on jätkuvalt avaliku elu teema niivõrd, kuivõrd see puudutab elamislube saanute hilisemat avalikkuses ja avaliku rahaga tehtut. Veebis on vabalt kättesaadav Wikipedia artikkel hageja isiku kohta, mis käsitab põhjalikult elamislubade skandaali, ning kümned artiklid tema tegevuse kohta 2011. a elamislubade skandaalis. Kostja I ei ole kajastanud hageja tegevust tänasel ajal, sest teadaolevalt puuduvad selles avalikkuse huvi praegu puudutavad asjaolud. Küll aga on avalikkuse huvides taustinfona teada, kelle kaasabil on saanud elamisloa ärimees, kellele Viimsi vallavalitus maksab miljoneid eurosid
2-20-13051 maksumaksjate raha. Hageja nime mainiti artiklis üks kord taustinfoks seoses asjaoluga, et tema kaasabil Eesti elamisloa saanud Vene päritolu ärimehe asutatud firma teenib Viimsi maksumaksjatelt aastate jooksul miljoneid eurosid. Kahtlemata kuulub see aspekt avaliku elu ja avaliku huvi sfääri.
47.Kostjad selgitasid hageja nime kajastamise põhjendatust tema advokaadile 10.07.2020 saadetud kirjas (hagiavalduse lisa 4). Kostjad viitasid TH „Uudise käsiraamat. Kuidas otsida, kirjutada, toimetada ja serveerida ajaleheuudist“, Tartu Ülikooli Kirjastus 2001, lk-le 92 (taustainfo). Kuna H sai omal ajal Eesti elamisloa hageja kaasabil, oli antud asjaolu ühe lausega uudises markeerimine professionaalne taustinfo lisamine. Kuigi ajakirjandusteoorias ei ole nõutud taustinfo puhul viidet, siis kostjate loos oli see olemas.
48.Maakohus eiras Eesti meediaregulatsiooni üht alustala, ajakirjanduseetika põhimõtteid. Kostjad olid vaidlusaluse uudise koostamisel ning hilisemal toimetamisel hoolsad nii väliselt kui sisemiselt.
49.Sellest, et Viimsi vallas mitte elav ja seal teadaolevalt mitte tegutsev hageja on 21.02.2020 ilmunud loost häiritud, said kostjad esmakordselt teada 12.06.2020, kuid saabus hageja advokaadi nõudekiri. Enne ei olnud hageja kostjate poole pöördunud. Hoolimata 12.06.2020 nõudekirja sisust näitasid kostjad üles hoolsust ja täpsustasid juba samal päeval loo taustinfot. Kostjad näitasid üles hoolsust, kui pärast teise nõudekirja saamist eemaldasid samal päeval loo portaalist kuni kohtumenetluses lõpliku lahendi jõustumiseni. Kostjad pakkusid aastatel 2020– 2022 kuuel korral hagejale võimalust avaldada kostja I portaalis tasuta ja muutmata kujul kuni 3000-tähemärgiline tekst, milles hageja saaks esitada oma seisukohad ning selgitada head nime.
50.Hüviste väljamõistmine on alusetu ja ebaproportsionaalne. Maakohtu otsuse jõustumine looks pretsedendi, mille aluses saaks edaspidi kõikidelt meediakanalitelt hakata nõudma tuhandetesse eurodesse ulatuvaid hüvitisi selle eest, et taustinfoks on viidatud varasemalt aset leidnud skandaalidele nende toonases kajastamise vormis. Maakohus jättis arvestamata, et 2020. a oli kostja I tegutsenud vaid 8 kuud ning ettevõtte müügitulud jäid kordades alla 10 000 euro. 2019. majandusaastal oli kostja I müügitulu 700 eurot, 2020. majandusaastal 760 eurot.
51.Ebaproportsionaalses ulatuses menetluskulude tekitamist ning taotlusi nende kulude väljamõistmiseks kostjatelt saab käsitleda SLAPP-juhtumina (Strategic Lawsuit Against Public Participation) menetlused on leidnud põhjalikku uurimist ja kajastamist nii USA kui Euroopa Liidu kohtupraktikas. SLAPP-e kasutatakse kriitikute vaigistamiseks ja ahistamiseks, sundides neid kulutama raha end alusetute hagide vastu kaitsmiseks. SLAPP-ide esitajad ei pöördu kohtusse õigluse jalule seadmiseks, vaid pigem on eesmärk hirmutada kostjaid, kasutades selleks psüühilist ning rahalist kurnamist. SLAPP-hagid ei ole mõeldud seaduslike õiguste kaitsmiseks, vaid ahistamiseks ja hirmutamiseks ning tähelepanu ja ressursside kõrvalejuhtimiseks. Taolised kohtuasjad muudavad kohtusüsteemi relvaks ja avaldavad tõsist piiravat mõju sõnavabadusele.
52.Maakohus jättis käsitamata kostjate tõendid, mis viitavad hageja tegevuse poliitilisele motiveeritusele. Kostjate hinnangul esineb hageja ja Viimsi volikogu võimuliidu fraktsiooni esimehe tegevuses sünkroonsust, mis viitab esitatud hagi võimalikule poliitilisele motiveeritusele. Vastustaja seisukohad
2-20-13051
53.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
54.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise alusel tühistada osalist kahjuhüvitiste suuruste, samuti maakohtu põhjenduste ning menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha ise tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud mõlemas kohtuastmes (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
55.Hageja esitas maakohtusse hagi mittevaralise ja varalise kahju hüvitise saamiseks tema isiklike õiguste ja tema suhtes seadusest tuleneva kohustuse rikkumise alusel. Maakohus viitas asjakohaselt hageja nõuete materiaalõiguslikule alusele (vastavalt VÕS § 1045 lõike 1 punkt 7 koosmõjus IKÜM-i sätete ja IKS §-ga 4, § 1045 lõige 3 ja § 1050; VÕS § 1045 lõike 1 punkt 4, § 1046 ja § 1050). Kuna hageja jättis maakohtu otsustada, millises järjekorras tema nõuete õiguslikke aluseid analüüsida, tegeles maakohus asjakohaselt esmalt kostja I käitumise väidetava vastuolu tuvastamisega isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks erinorme sätestava IKS-iga (kostja I võimalik õigusvastane tegevus VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 alusel).
56.Pooled ei vaidle, et hageja nimi on käsitatav tema isikuandmetena IKÜM-i artikli 4 punkti 1 järgi ning selle avaldamine artiklis on isikuandmete töötlemine sama sätte punkti 2 järgi. Pooled ei vaidle ka, et kostja I on käsitatav artiklis avaldatud hageja isikuandmete vastutava töötlejana. IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda, saavad olla VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 mõttes kaitsenormideks (VÕS § 1045 lõige 3; Riigikohtu otsus nr 2-15-16007, punktid 10, 12).
57.Maakohus asus õigesti seisukohale, et üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes IKÜM artikli 6 lõikes 1 toodud tingimustel, mh andmesubjekti nõusolekul (punkt a). IKÜM artikli 85 lõike 1 kohaselt ühitavad liikmesriigid õigusaktiga IKÜM-i kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabaduse õiguse, mh seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel. Sama artikli lõike 2 kohaselt näevad liikmesriigid seoses isikuandmete töötlemisega mh ajakirjanduslikel eesmärkidel ette vabastusi või erandeid IKÜM II–VII ja IX peatükist, kui need on vajalikud, et ühitada õigus isikuandmete kaitsele sõna- ja teabevabadusega. Nende eesmärkide saavutamiseks on Eestis kehtestatud IKS § 4, mis reguleerib isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul eesmärgil. See, kui isikuandmed on seaduse alusel varem mingis vormis avalikustatud, ei tähenda, et edaspidi võib neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-14, punkt 14; Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-21-6049, punkt 18). Seega kontrollis maakohus põhjendatult, kas hageja isikuandmete avaldamine vaidlusaluses artiklis vastas IKS § 4 tingimustele.
58.Praeguses asjas asus maakohus kokkuvõtvalt seisukohale, et hageja isikuandmete avaldamise vastu puudus konkreetsel juhul avalik huvi, tema nime kasutamine ei andnud artiklile lisaväärtust, mistõttu hageja ei pidanud taluma andmete töötlemist ja nime kasutamine kahjustas ülemäära hageja õigusi. Maakohus tuvastas, et hageja isikuandmete (ees- ja perenime) töötlemisega 21.02.2020 artiklis ja 13.06.2020 artikli paranduses rikkus kostja I VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 koosmõjus IKS §-ga 4. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu järgmistel põhjendustel.
2-20-13051
59.IKS § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Erinevalt maakohtust on kolleegium konkreetse artikli (parandatud versioon tl 87) kui terviku põhjal veendumisel, et avalikkusel (eelkõige Viimsi vallas elavatel isikutel, kellele konkreetne uudisteportaal on ennekõike suunatud) on huvi teada, kuidas (sh kellele) tasub vald avalikus kasutuses oleva lasteaia kinnistu üürirahad (aastas üle 1,5 miljoni euro) maksumaksjate raha arvel. Artiklist nähtuvalt oli 18.02.2020 Viimsi valla volikogus arutlusel konkreetse lasteaia kinnistu omanikuga uue üürilepingu sõlmimine, kusjuures lõppema hakkav üürileping oli sõlmitud 10 aastat tagasi, kui vallavanemaks oli IRL-i kuuluv poliitik ning üürileandja juhatuse liikmeks oli isik, kes sai Eestisse sissekirjutuse „X kontori“ abil. Artiklis on hüperlingi abil viide toonastele skeemistamistele, millest kirjutas 15.11.2011 Eesti Ekspress artiklis „Kuidas elamisloa saanud ärimees IRLi omavalitsustes lasteaedu üürib“ (kostjate väide tl 118, millele hageja vastu ei vaielnud). Samuti saab artiklist lugeda, et volikogu andis võimuliidu poolthäältega vallavalitsusele volitused pidada sama üürileandjaga läbirääkimisi lasteaia hoone üürilepingu pikendamiseks viieks aastaks. Seega on artiklist tuvastatav, et aastas enam kui 1,5 miljonit valla elanike maksuraha läheb üürileandjale, kellega lepinguline suhe sai alguse olukorras, kus selle esindusõiguslik isik oli saanud Eestis elamisloa tolleaegsete IRL-i poliitikute (kelle hulka kuulus ka hageja) kaasabil läbi toimingute, mis tekitas tol ajal nii üldsuses kui uurimisorganites (tõendatud hageja esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega, kohtueelset uurimist läbi viinud kaitsepolitseiameti pressiteatega, Riigikogu uurimiskomisjoni „Välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks“ lõpparuandega; vastavalt tl 26–38, 39–40, 41–60) olulist huvi, kuna mh hageja nõustamisteenuse tulemusena said ajutisi elamislubasid ka isikud, kel tegelikult puudus huvi Eestis äritegevusega tegeleda / tegelema hakata.
60.Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus ei nõustu, et konkreetsest artiklist jääks ebaselgeks, kas ja milles võis seisneda avalik huvi artiklis hageja nime avaldamiseks seoses sissekirjutuste skandaaliga, mis leidis aset 2011. a. Asjaolu, et 2020. a ei tegelenud hageja enam poliitikaga, ei olnud Viimsi valla volikogu liige ja tal puudub igasugune huvi Viimsi valla volikogus toimuva vastu, ei oma konkreetse artikli kontekstis avaliku huvi hindamisel tähtsust. Artikli konteksti järgi saab hagejat siduda lasteaia pidajaga ja selle kaudu artikli esemeks olnud üürilepinguga ja lepingu alusel valla poolt lasteaia pidajale maksmisele kuuluvate summadega. Seetõttu ei nõustu kolleegium maakohtuga ka selles, nagu ei omaks 2011. a toimunud sissekirjutuste skandaal, mis puudutas mh hagejat, kostjate artikli kontekstis mitte mingisugust tähtsust.
61.Ringkonnakohus on eeltoodu alusel seisukohal, et hageja nime mainimine ajakirjanduses seoses minevikusündmustega võib olla kohane, kui seda tehakse päevakajalistel teemadel või olukorras, kus ühiskondliku debati objektiks on hageja (mh elamislubade sündmuste kontekstis). Selleks, et tuvastada, kas hageja isikuandmete avaldamiseks esines avalik huvi, hindas maakohus põhjendatult, kas hageja nimetamine vaidlusaluse artikli teema puhul oli vajalik (st andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti ja avalikustatud materjali teemat), ning hageja puutumust vaidlusaluse artikli teemaga.
62.Kuna eelnevalt kolleegium leidis, et konkreetses artiklis oli hageja ees- ja perenime kasutamine kooskõlas IKS §-s 4 sätestatud avaliku huviga, tuleb järgnevalt võtta kohtul seosukoht, kas isikuandmete avaldamine oli ka kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Ringkonnakohus vastab sellele jaatavalt. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.5 järgi ei tohi ajakirjandus oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Kostjad viitasid vaidlusaluses artiklis
2-20-13051 hageja kunagisele majandustegevusele seonduvalt Vene kodanike nõustamisega ja neile äriühingute registreerimiseks kinnisvara aadressi kasutada andmisega Eestis elamislubade saamise eesmärgil. Tegemist ei olnud teabega hageja eraelu kohta. Hageja majandustegevuse käsitamine ei saanud mõistlikult võttes talle põhjendamatuid kannatusi tekitada.
63.Kolleegium märgib, et praeguses asjas ei oma tähtsust, kas hageja on avaliku elu tegelane. Hageja nime mainimine ajakirjanduses seoses minevikusündmustega võib olla kohane, kui seda tehakse päevakajalistel teemadel kooskõlas IKS §-s 4 sätestatuga ja vastavuses 2011. a sündmustele pädevate riigiasutuste antud hinnangutega. Eelnevalt kolleegium tuvastas, et konkreetse artikli puhul kostjad nende põhimõtete vastu ei eksinud.
64.Kolleegium märgib ka, et praeguse asja lahendamisel saab arvestada Riigikohtu poolt enne 15.01.2019 kehtinud IKS (varasem IKS) § 11 lõike 2 kontekstis väljendatud seisukohti, kuid arvestada tuleb, et erinevalt hetkel kehtivast IKS-ist oli varasema IKS-i alusel nõutav, et isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks oleks avalik huvi ülekaalukas. Samuti tuleb ka hetkel kehtiva IKS § 4 kohaldamisel arvestada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat väljendusvabaduse ja eraelu tasakaalustamisel. Riigikohus on osutanud EIK-i lahenditest tulenevale järeldusele, et leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Riigikohus selgitas varasema IKS § 11 lõike 2 kontekstis, et riive puhul tuleb leida tasakaal eraelu puutumatuse ning avaliku huvi ja teiste isikute õiguste (sh sõnavabadus, ajakirjandusvabadus) vahel. Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada nt juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis ei seondu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Sealjuures peaks avalik huvi puuduma täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks täitevvõim riikliku järelevalve käigus liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte. See moonutaks ajakirjandusvabadust (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-85-15 (punktid 21, 23) ning seal viidatud EIK- i praktika; Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-21-6049, punkt 19).
65.Eelneva alusel ei ole seega põhjendatud maakohtu poolt hageja nõuete rahuldamine VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 (koosmõjus IKS §-ga 4) alusel. Kuna ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse, tuleb kolleegiumil analüüsida hageja nõudeid VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4, § 1046 ja § 1050 alusel. Maakohus ei võtnud seisukohta hageja väite kohta, et 21.02.2020 artikkel sisaldas ebaõiget faktiväidet „Tema oli üks 147-st Vene ärimehest, kes ostis Eestisse sissekirjutuse toonastelt IRLi poliitikutelt Clt ja Xlt“. Samuti, et 13.06.2020 parandatud artikkel sisaldas ebaõiget faktiväidet „W, kes on Eesti Ekspressi andmetel üks 147st „X kontori“ abil sissekirjutuse saanud Vene ärimehest“.
66.Ringkonnakohus on seisukohal, et lauses „W, kes on Eesti Ekspressi andmetel üks 147st „X kontori“ abil sissekirjutuse saanud Vene ärimehest“ jutumärkidesse pandud sõnapaar X kontor on küll faktiväide, kuid ei ole 2011. a sündmuste seonduvalt elamislubade saamisel nõustamisteenuse osutamisega hageja poolt kajastamisel ebaõige, s.t vastab tõele. Kohtupraktikas on sama sõnapaari samade sündmuste kajastamise kontekstis käsitatud kui viidet elamuslubade vahendamisele läbi hageja ettevõtte või koha; sõna kontor tähendus eesti keeles on mh ärimehe või firma asjaajamisruumid; ülekantud tähenduses saab seda mõista aga ka kui ärimehe või firma sellistes ruumides toimuvat tegevust ja jutumärkide kasutamine iseenesest ei muuda selle tähendust negatiivseks (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-19-7932, punktid 3.2 (kaheksas lõik), 15). Asjaolu, et kostjate artiklis mainitud H sai Eestis tähtajalise
2-20-13051 elamisloa ettevõtluseks hageja nõustamisteenust kasutades ja nimetatud isiku äriühing OÜ Everyday Logistics oli registreeritud koos teiste arvukate välismaalastest omanike äriühingute aadressil Kooli t 1/3-1/14, Tallinnas, milline kuulus (läbi osaluse) mh hageja äriühingule Advisory Partners OÜ, on tõendatud kriminaalmenetluse lõpetamise 04.06.2013 määrusega (tl 26–38). Sama nähtub ka hageja esitatud Riigikogu uurimiskomisjoni 2012. a lõpparuandest (nt lk 16–19) välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks (tl 41–60). Lisaks nähtub lõpparuandest, et hageja äriühing tegeles elamislubade saamise nõustamisteenusega. Seega on tõendatud, et ka tegelikkuses sai konkreetne isik elamisloa läbi hageja kontori (hageja ja tema äriühing nõustamisteenuse abil).
67.Lausest „Tema oli üks 147-st Vene ärimehest, kes ostis Eestisse sissekirjutuse toonastelt IRLi poliitikutelt Clt ja Xlt“ saab mõistlik lugeja aru, et hageja ja Y müüsid (seega raha eest) Hle ja veel 146 Vene ärimehele elamisloa Eestis. Kolleegium nõustub hagejaga, et tegemist on faktiväitega, mille tõesust või väärsust on võimalik tõendada. Hageja on kriminaalasja lõpetamise määrusega ja Riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuandega (tl 26–38, 41–60) tõendanud, et H sai Eestis tähtajalise elamisloa ettevõtluseks hageja äriühingu Advisory Partners OÜ nõustamisteenust kasutades. Kostjad ei tõendanud, et hageja ja või tema äriühing oleksid müünud elamislube. Seega tegemist on ebaõige faktiväitega, millest ei saanud järeldada, et hageja osutas elamislubadega seoses nõustamis- ja asjaajamisteenust või äriühingule asukoha aadressi pakkumise teenust. Lubatavat tegevust elamislubade saamisele kaasaaitamisel ei saa pidada ebaseaduslikuks elamislubade müümiseks. Mõistlik inimene mõistab vaidlusalust lauset nii, et hageja tegeles elamislubade müügiga ehk andis tasu eest elamislube. Väide, et hageja tegeles elamislubade müümisega ei ole ka neutraalne, sest elamislubade müümine on ebaseaduslik tegevus. Elamislube ei ole võimalik seaduslikult müüa. Seega oli elamislubade ostmise / müümise väide hageja au teotav. Kostjad ei tõendanud, et vaidlusalune väide hageja kohta oli õige. Seega avaldas kostja I hageja kohta ebaõige faktiväite, mis kahjustas hageja mainet, seostades teda ebaseadusliku tegevusega. Sarnasele seisukohale on kehtiv kohtupraktika asunud ka sisuliselt sama väite „ ... kuulus kolmandik kinnisvara, mida respublikaanid X ja Y kasutasid elamislubadega kaubeldes.“ õigsust / ebaõigsust hinnates (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-20-17055, punktid 7, 8.2).
68.VÕS-i kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik mh tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega. VÕS § 1047 lõigete 1–3 kohaselt on ebaõige faktiväite avaldamine on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma; teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele; andmete ega asjaolu avaldamist ei loeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kelle suhtes see avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise astmele. Kostjad ei tõendanud, et ei pidanudki teadma avaldatu ebaõigsusest. Kostjad on esile toonud, et kostja II kogus artikli jaoks taustinfot googeldades, seega pidi tal olema hoolsalt tegutsedes võimalik saada teavet ka hageja tolleaegse tegevuse täpsema sisu kohta. Hageja tõi esile, et avalikest allikatest on kätte saadav nii kriminaalasja lõpetamise määrus kui Riigikogu komisjoni lõpparuanne. Kostjad ei toonud esile ega tõendanud, miks nad siiski vastavat infot kätte ei saanud või artiklis ei kasutanud. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et tõendatud on, et kostja I avaldas kostja II kaasabil hageja kohta au teotava ebaõige faktiväite, mis annab hagejale aluse kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 alusel.
69.Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjas on tõendatud, et kostja I hallatava portaali sisu tootis kostja II, kes oli ka vaidlusaluse artikli autoriks. Kostjad seda osa maakohtu poolt tuvastatust ei vaidlusta. Kuna kostja II tootis veebilehe www.viimsiuudised.ee sisu ja oli
2-20-13051 vaidlusaluse artikli autoriks, vastutab kostja II hageja ees koos kostjaga I viimase kaasaaitajana VÕS § 1045 lõike 4 alusel, mis näeb ette, et kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kolleegium nõustub maakohtuga ka sellest, et kostja II vastutab samadel alustel nagu kostja I. Kostja II ei tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lõike 2 alusel. Tõendamata on ka, et kostja II ei ole kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 mõttes. Kohus leiab, et kostja II tekitas hagejale kahju hooletusest (VÕS § 104 lõige 3). Kohtule ei esitatud andmed, mis välistaksid kostja II süüd VÕS § 1052 alusel. Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt VÕS § 137 lõike 1 järgi.
70.Kuigi apellatsioonikohus muutis oluliselt maakohtu põhjendusi ja selle tulemusena muutus tuvastatud rikkumise sisu, on hageja mittevaralise kahju nõue endiselt põhjendatud (kuigi mitte VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7, vaid punkti 4 alusel), kuid kolleegiumil tuleb uuesti määrata kahju suurus. Küll aga viitas maakohus kahju hüvitamise nõuete kvalifitseerimisel ekslikult VÕS § 115 lõikele 1, sest viidatud säte ei hõlma deliktilist kahju hüvitamise nõuet. Kostjate rikutud sätete eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lõige 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjate rikkumisega (VÕS § 127 lõige 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 lõigetest 1 ja 5 ning § 134 alusel.
71.Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus rahalise hüvitise suuruse VÕS § 127 lõike 6, § 134 lõigete 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lõike 1 alusel diskretsiooniotsustusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu otsus nr 2-21-5449, punkt 15). Isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lõige 2).
72.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmisi tuvastamist leidnud asjaolusid: ebaõige faktiväide oli negatiivse sisuga ja seostas hagejat ebaseadusliku tegevusega, mis aga PPA uurimisega tõendamist ei leidnud; avaldamine võis tekitada hagejale hingelist valu ja kannatusi; kostja II professionaalse ajakirjanikuna ja kostja I (läbi kostja II) avaldajana pidi teadma faktiväite tõele vastavuse kontrolli kohustusest (käibekohustusest VÕS § 1047 lõike 3 mõttes) ja neil oli võimalik hageja minevikus toimunud tegevuse sisu avada tõele vastavalt; ebaõige faktiväide oli avaldatud veebilehes 21.02.–13.06.2020, s.o peaaegu neli kuud ja avaldatud seega suurele hulgale lugejatele; kostjad eemaldasid ebaõige faktiväite hageja esimesel pöördumisel nende poole; kostjad tegid hagejale ettepaneku avaldada vastuseks artiklile oma seisukoht. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot. Ringkonnakohus on mh kostja I majandustegevust iseloomustavate arvandmete (2019. a müügitulu 700 eurot, kasum 64 eurot; 2020. a müügitulu 760 eurot; tl 88–90, 141 pöördel) seisukohal, et hüvitise suurus (arvestades ka varalise kahju hüvitist) motiveerib kostjaid edaspidi loobuma sarnasest kahju tekitavast käitumisest.
73.Vastuseks kostjatele selgitab kolleegium, et Riigikohtu seisukoha kohaselt kannab igasugune mittevaralise kahju hüvitis endas paratamatult ka tõrjuvat eesmärki, sest mittevaralise kahju hüvitamisel ei saa lähtuda VÕS § 127 lõikes 1 sätestatud varalise kahju hüvitamise põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju
2-20-13051 hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest. Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni (otsus nr 3-2-1-18-13, punkt 26).
74.Hageja varalise kahju nõude puhul on nõudenormideks samuti VÕS § 1043 ning § 1045 lõike 1 punkt 4. Viidatud sätete eesmärk on kaitsta isikut mh sellise kahju eest, mis on tingitud tema õiguste jõustamisest (sh kohtuväliselt), mistõttu saab kohtueelseid õigusabikulusid pidada hõlmatuks nende normide kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lõike 2 tähenduses. Ka hüvitatava kahju ulatust täpsustavate VÕS § 128 lõigete 1 ja 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Selliste kulude kandmine isiklike õiguste rikkumise tagajärjel on rikkujale mõistlikult ettenähtav VÕS § 127 lõike 3 tähenduses. Seega iseenesest oli maakohtul VÕS § 1045 lõike 1 punktis 7 sätestatud rikkumiste korral õigus mõista kostjatelt hageja kasuks välja ka viimase enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalikud ja ettenähtavad õigusabikulud (vt Riigikohtu otsused nr 2-14-56641, punkt 22; 2-16-8751, punkt 28).
75.Sama kohaldub ka VÕS § 1045 lõike 1 punktis 4 sätestatud rikkumisele. Maakohus juhindus õigesti, et kohtuväliste õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lõike 3 kohaldamisel esmalt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (Riigikohtu otsused nr 2-16-8751, punkt 28; 3- 2- 1-19-13, punkt 11).
76.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjate tegevuse tõttu oli hagejal põhjendatud pöörduda abi saamiseks advokaadi poole, kes saatis 12.06.2020 ja 03.07.2020 nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, rikkumise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks (tl 9– 11, 16–18). Hageja kandis kohtueelseid õigusabikulusid kokku 1819,30 eurot (tl 66–67). Ringkonnakohus nõustub ka, et tegemist on spetsiifilise vaidlusega, kus tavainimesel ei pruugi olla teadmisi hindamaks oma õiguste rikkumist ja astumaks samme rikutud õiguste kaitseks.
77.Küll aga on kolleegium seisukohal, et osaliselt ei ole hagetavad kohtueelsed õigusabikulud põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga (VÕS § 127 lõige 4). Hageja nimel tehtud kohtueelsetest pöördumistest oli ringkonnakohtu poolt tuvastatud rikkumisest tingitud vaid üks, s.o 12.06.2020 kiri. Selle kirja alusel muutsid kostjad 21.02.2020 artiklit ja eelnevalt asus kohus seisukohale, et muudetud artiklis rikkumisi ei esinenud. 31.08.2020 arve spetsifikatsioonist nähtuvalt tegi advokaat seonduvalt esimese pöördumisega tööd 05.–11.06.2020 kokku 6 t 31 min, mis sisaldas materjalidega tutvumist, analüüsi, kirjavahetust kliendiga ja nõude koostamist ning täiendamist (tl 66 pöördel). Arvelt nähtuvalt tegi advokaat tööd tunnitasuga 115 eurot, millele lisandus käibemaks. Sellise töö tulemusena valminud nõudekiri sisaldas nii faktilist kui õiguslikku analüüsi ja ettepanekut avaldada ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks konkreetses sõnastuses õiendus. Ringkonnakohus on seisukohal, et 6 t 31 min tööd tasuga 115 eurot (millele lisandub käibemaks) oli konkreetsel juhul põhjendatud ja vajalik kulu hageja õiguste kohtueelsel kaitsmisel. Seega kuulub hageja varalise kahju nõue rahuldamisele (6x115) + (52% 115-st)= 690+58,65=748,65+20%=898,38 eurot.
78.Eelpool käsitamata poolte väited ei oma vaidluse õigeks lahendamiseks tähtsust ja ringkonnakohus nendega praeguses lahendis ei tegelenud.
2-20-13051 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
79.Hagi ja apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 163 lõike 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ning puudub vajadus määrata rahaliselt kindlaks põhjendatud ja vajalikke kulusid.
80.TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.