A P (endine A) hagi S A vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A P (endine A) (isikukood xxx), lepinguline esindaja Andreas Lunden Kostja: S A (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 16.10.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta S A 25.10.2023 esitatud taotlused läbi vaatamata.
2.Rahuldada A P hagi.
3.Lõpetada kinnisasja asukohaga Xxx, mille reaalosaks on eluruum nr X, Tallinna linn, Harju maakond (registriosa nr xxx) kaasomand selliselt, et müüa kinnisasi registriosa nr-ga xxx avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud raha arvelt tasutakse enampakkumise läbiviimise kulud, seejärel täidetakse A P, S A ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused ning peale nimetatud kohustuste täitmist kannab kohtutäitur ülejäänud tulemi 3⁄4 osas A P pangakontole ja 1⁄4 osas S A pangakontole.
4.Kohtuotsuse täitmiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole.
6.Välja mõista S Alt A P kasuks põhjendatud menetluskulud summas 1090 eurot.
7.Menetluskuludelt tuleb S Al tasuda A P menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.A P (hageja) esitas 17.06.2022 hagi S A (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ja kostja kaasomandisse Xxx, Tallinn asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum X, kinnistusregistri registriosa nr-ga xxx. Kinnisvara on jagatud selliselt, et hagejale kuulub 3⁄4 ning kostjale 1⁄4 kaasomandist. Kinnistute osad on lahusvara. Kinnistu soetamiseks on pooled võtnud laenu. Pooled on kolinud Soome, nende suhted on pöördumatult lõppenud ning pooled on läinud lahku. Hageja eesmärk on lõpetada kaasomand ning laenukohustused panga ees.
3.Hageja märkis 20.03.2023 esitatud seisukohas, et kostja vastuses toodud argumendid ei ole asjakohased.
4.Hageja täpsustas 16.10.2023 toimunud kohtuistungil oma nõuet ning palub lõpetada kinnisasja asukohaga Xxx, mille reaalosaks on eluruum nr X, Tallinna linn, Harju maakond (registriosa nr xxx) kaasomand selliselt, et müüa kinnisasi registriosa nr xxx avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud raha arvelt tasutakse enampakkumise läbiviimise kulud, seejärel täidetakse A P, S A ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused ning peale nimetatud kohustuste täitmist kannab kohtutäitur ülejäänud tulemi 3⁄4 osas A P pangakontole ja 1⁄4 osas S A pangakontole. Kostja vastuväited ja nende aluseks olevad asjaolud
5.Kostja esitas 20.03.2023 vastuse hagiavaldusele, milles leiab, et kaasomandi lõpetamise nõue on põhjendamatu. Kui pooled Soome kolisid, veenis hageja oma isa, et viimane müüks oma Lasnamäe korteri ning läheks elama poolte kaasomandisse kuuluvasse xxx korterisse. Hageja isa elab endiselt korteris ning on sinna ametlikult sisse kirjutatud. Hageja tegutseb pahatahtlikult, eirates häid tavasid. Kostjal pole põhimõttelisi vastuväiteid korterimüügi osas, kuid hageja peab esmalt hoolitsema selle eest, et hageja isal oleks elupaik. Kostja hinnangul on vaidluse lahendamisel oluline arvestada otsuse mõju kõigile asjaosalistele, sh hageja isale, kes korteris elab.
6.Kostja esitas 22.03.2023 ja 27.03.2023 seisukohad, milles palub kohtul kaaluda kinnisvara jagamise võimalikke tagajärgi kõigile osapooltele.
7.Kostja selgitas 16.10.2023 toimunud kohtuistungil, et hageja isale oli antud lubadus, et ta saab korteris elada. Samuti märkis kostja, et hagejal on seadusest tulenevalt ülalpidamiskohustus oma isa suhtes, kes elab praegu vaidlusalusel kinnistul. Kostja on nõus kinnisasja müümisega vaid juhul, kui hageja tagab enda isale elukoha.
8.Kostja esitas 25.10.2023 taotluse, milles palub kohtul viia antud asi üle kriminaalmenetlusse, määrata esindaja V P ning määrata V P menetlusabi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Esmalt lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 5 järgi asjas seni lahendamata taotlused (I) ning seejärel põhjendab kohus oma seisukohta hagi osas (II). (I)
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg 1 kohaselt tuleb taotlused esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab taotluse, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 12.10.2023 toimunud kohtuistungil tegi kohus pooltele teatavaks, et lahend avalikustatakse hiljemalt 02.11.2023. Kohus andis 23.10.2023 e-kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada vastuväited teise poole menetluskulude osas hiljemalt 27.10.2023. Seega oli 25.10.2023 seisuga eelmenetlus lõpetatud. Kuigi kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlusi hilinenult menetleda, märgib kohus siiski, et V P ei ole käesoleva menetluse osaline, mistõttu ei kuuluks kostja esitatud taotlused V P esindaja määramiseks ning menetlusabi andmiseks rahuldamisele. Samuti märgib kohus, et kui kostja näeb hageja käitumises kuriteole viitavaid tunnuseid, tuleb kuriteokahtlus esitada politseile või prokuratuurile. (II)
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Kohus tuvastas menetluse käigus, et kinnistu registriosa nr-ga xxx, asukohaga Xxx, Tallinn, Harju maakond kaasomanikud on hageja ja kostja vastavalt 3⁄4 ja 1⁄4 suurustes mõttelistes osades (dtl 22). Hageja esitatud notariaalakti nr 4135, mis on sõlmitud 04.11.2014, punkti 4.2 kohaselt on pooled kooskõlas perekonnaseaduse § 27 lg-ga 4 kokku leppinud, et kõne all olev korteriomand jääb kuuluma 3⁄4 mõttelises osas hageja lahusvara hulka ning 1⁄4 mõttelises osas kostja lahusvara hulka (dtl 7 ja 12). Poolte vahel puudub vaidlus, et korteris elab hetkel hageja isa (dtl 153).
13.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud. Kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja kohtule põhjendada, miks kaasomandi lõpetamist soovitakse, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigust pole kokkuleppega välistatud (vt Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Pooled ei ole menetluse käigus välja toonud ning kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud, et poolte kui kaasomanike vahel oleks sõlmitud kokkulepe, mis välistaks kaasomaniku nõudeõiguse kaasomandi lõpetamiseks.
14.AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele
kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui kohtule on esitatud kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Üldjuhul ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt nt Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-949, p 11). Kuna hageja on soovinud kaasomandi lõpetada selle avalikul enampakkumisel müümisega ning kostja ei ole esitanud vastuhagi, milles taotleks kaasomandi lõpetamist mõnel muul alternatiivsel viisil, tuleb kohtul üksnes hinnata, kas kaasomandi saab lõpetada kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise ja saadud raha poolte vahel jagamisega. Kohtuistungil pakkus hageja kostjale, et kostja võib ostab hagejalt välja tema 3⁄4 mõttelisest osast ning sellisel juhul pole kinnisasja vajalik enampakkumise teel müüa. Kostja selgituste kohaselt ei ole tal võimalik võtta nii suuri varalisi kohustusi (dtl 155). Seega ei saaks kohus jõuda järeldusele, et kinnisasja avalikul enampakkumisel müümisele oleks õiglasem anda kinnisasi kostja ainuomandisse kohustusega maksta hagejale tema osa välja rahas, kui hageja oleks ka esitanud selle alternatiivse nõudena. Arvestades kostja kohtuistungil antud selgitust, oleks kaasomandi lõpetamine viisil – kostjale kohustuse panemine maksta hageja osa välja rahas – kostjat rohkem koormavam kui kaasomandi lõpetamine selle müümisel avaliku enampakkumise teel. Samuti ei jõudnud pooled kohtuistungil ka kompromissini, et müüa kinnisasi ilma kohtutäituri vahenduseta väljaspool avalikku enampakkumist. Kuivõrd hageja on taotlenud kaasomandi lõpetamise viisina kaasomandi lõpetamist avaliku enampakkumise teel ning pooled ei ole jõudnud kompromissini muu alternatiivse kaasomandi lõpetamise valikul, ei saa kaasomandi lõpetamist hageja taotletud viisil pidada ebaõiglaseks. Arvestades kaasomaniku õigust nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, tuleb hageja nõue rahuldada.
15.Seadus ei võimalda kohtul jätta kaasomandit lõpetamata seetõttu, et kinnisasja kasutab elukohana hageja isa. Kuigi kostja on viidanud hageja ja tema isa vahel sõlmitud kokkuleppele, mille kohaselt võib hageja isa elada poolte kaasomandisse kuuluvas korteris, ei ole tegemist kokkuleppega, mis välistaks kaasomandi lõpetamise AÕS § 76 lg 2 tähenduses. Sealjuures ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kaasomanike tahteavaldus anda poolte kaasomandisse kuuluv kinnisasi hageja isa kasutusse tasuta kasutamise lepingu või mõnel muul õiguslikul alusel, mis võiksid viidata hageja pahausksele käitumisele. Hageja pahausksust kaasomandi lõpetamise vaidluses ei näita ka kosja esitatud tõendid. Nendest saab üksnes järeldada, et hageja suhted tema isaga, kes kinnisasja antud hetkel elukohana kasutab, on teatud ajahetkel olnud head, kuid tänaseks on suhted nende vahel halvenenud. Kohus ei anna käesolevas menetluses hinnangut sellele, kas hageja on oma isale antud väidetavat lubadust rikkudes käitunud eetiliselt või mitte. Eelnevast tulenevalt ei saa kohus jõuda järeldusele, et hageja kaasomandi lõpetamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Käesolevas vaidluses ei saa sellele järeldusele jõuda ka üksnes eeldusel, et hagejal on kohtus anda ülalpidamist oma isale. Ülalpidamiskohustuse kindlakstegemine ei saa toimuda kaasomandi lõpetamise menetluse raames, vaid tuleb tuvastada eraldi kohtumenetluses, kus kohtul on TsMS § 230 lg 4 kohaselt tõendite kogumisel aktiivsem roll kui seda on muudes hagimenetlustes. Kui kohtumenetluses peaks selguma hageja isa ülalpidamisvajadus, ei tähendaks see ilmtingimata, et hageja on kohustatud oma isa ülalpidamiseks võimaldama isal elada vaidluse all olevas korteris. Perekonnaseaduse § 100 lg
1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
16.Hageja on 16.10.2023 toimunud istungil täpsustanud enda nõuet, mis puudutab kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Hageja taotleb, et kinnisasja müügist saadud raha arvelt tasutakse esmalt enampakkumise läbiviimise kulud, seejärel täidetakse A P, S A ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused ning peale nimetatud kohustuste täitmist kannab kohtutäitur ülejäänud tulemi 3⁄4 osas A P pangakontole ja 1⁄4 osas S A pangakontole. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus peab taotletud kohtuotsuse täitmise korda põhjendatuks ning rahuldab selle.
MENETLUSKULUD
17.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
18.Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et hagi on alusetu ning esitanud kompromissi, mille kohaselt on kostja korteri müümisega nõus, kuid tingimusel, et hageja leiab korteris elavale isale sobiva elukoha. Kostja pole vastuhagi esitada soovinud (dtl 74). Kohtuistungil pakkus hageja kostjale kompromissina müüa korter maakleri vahendusel, samuti pakkus hageja, et kostjal on võimalus osta hagejalt välja tema osa kaasomandist (dtl 155). Arvestades kostja esitatud seisukohti menetluses, ei saa kohus jõuda järeldusele, et kaasomand lõpetatakse mõlema poole huvides ja sellest tulenevalt tuleks menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda (vt Riigikohtu 21.01.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-08 p-s 12 esitatud seisukohti). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
20.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 144 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13). Seejuures hindab kohus, kas dokumentide koostamiseks märgitud aeg on kooskõlas kohtule esitatud dokumendi
koostamiseks mõistlikult kulunud ajale. Kohus saab vähendada menetluskulusid üksnes, kui esindaja on kasutanud oma aega ebavajalikult, sh ebavajalikele toimingutele, või kulutanud põhjendamatult palju aega õigusabitoimingutele.
22.Hagiavalduse kohaselt oli hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot ning esindaja tasu 300 eurot, mis sisaldas ühte tundi konsultatsiooni ning kahte tundi hagi koostamist hinnaga 100 eurot tund (dtl 4). Hageja 16.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja menetluskulud kokku 840 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejat esindas lepinguline esindaja tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja kulud koosnesid järgmistest toimingutest: materjalidega tutvumine, kogu asja analüüs, kliendiga nõupidamine (1 h), 17.06.2022 hagi koostamine, lisade korrigeerimine ja arvutamine (2 h), kostja 20.03.2023 vastusega tutvumine (1 h), kostja 20.03.2023 esitatud vastusele vastamine (0,5 h), kostja 22.03.2023 vastusega tutvumine ja seisukoha edastamine (0,5 h) ning 16.10.2023 istungil osalemine ja ettevalmistus istungiks (2 h). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna arvestada tasutud riigilõivu summas 420 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et on hagiavalduse esitamisel kandnud esindaja kulusid summas 300 eurot, mis on tekkinud seoses tunnise konsultatsiooni ning kahetunnise hagiavalduse koostamisega hinnaga 100 eurot tunni kohta. Seega ei ole põhjendatud hageja 16.10.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt nõuda kostjalt välja õigusabikulusid materjalidega tutvumise, kogu asja analüüsi, kliendiga nõupidamise ning 17.06.2022 hagi koostamise, lisade korrigeerimise ning arvutamise eest summas 120 eurot tund. Arvestades, et käesolev vaidlus ei olnud oma olemuselt keeruline ning arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja pikkust, ei pea kohus hagiavalduse koostamisele kulunud tööaega põhjendatuks. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades võiks hagiavalduse koostamisele pidada mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi. Hageja on näidanud menetluskuluna kostja 22.03.2023 vastusega tutvumist ja seisukoha edastamist (kulunud aeg 0,5 tundi). Kohus on seisukohal, et eelpool nimetatud menetlusdokumendi esitamine kohtule ei olnud menetluses vajalik, kuna kohus ei nõudnud hagejalt seisukohti kostja 22.03.2023 esitatud dokumendile, mistõttu on hageja teinud seda omal initsiatiivil ning seetõttu on kulu nimetatud toimingu eest põhjendamatu. Eelnevast tulenevalt peab kohus hagejale osutatud õigusabi tööaega vajalikuks ja põhjendatuks kokku 6 tunni ulatuses. Hagejale osutatud õigusabi määr oli 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et selline tunnitasumäär on kooskõlas sarnase õigusteenuse osutamise tunnitasuga ning arvestades tsiviilasja olemust ja esindaja kvalifikatsiooni, on tegemist põhjendatud tunnitasuga. Kuna hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuga, ei lisandu hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele käibemaksu. Eelnevast tulenevalt on hageja kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 670 eurot (100 x 2,5 tundi + 120 x 3,5 tundi).
23.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 1090 eurot, millest 420 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ning 670 eurot õigusabikulu (2,5 tundi tasuga 100 eurot tunnis ning 3,5 tundi tasuga 120 eurot tunnis). Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1090 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.