Aktiva Finance Group OÜ hagi A. V. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
8493,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema, Kristiine Urb ja Brittany Tuul, e-post: XXX Kostja: A. V. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post
XXX, XXX
Asja läbivaatamise viis
istungimenetlus, kohtuistungid toimusid 13.10.2025 ja 08.12.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A. V. vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
2-25-108635 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6790,76 euro saamiseks. Pooled esitasid 03.04.2025 Pärnu Maakohtule maksegraafiku. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud asjaoludest järeldus, et esialgse võlausaldaja ja võlgniku vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping ja menetlusosalised sõlmisid maksegraafiku, mida saab käsitada kompromissina. Maksekäsu kiirmenetluses ei olnud võimalik läbi viia vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrolli.
2.Kohus selgitas 17.07.2025 menetlusosalistele, et toimikust nähtuvalt põhineb avaldaja nõue tarbijakrediidilepingul ning kohtul on sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida lepingute krediidi kulukuse määra ning seda, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku: (i) tuua esile, milline on krediidi kulukuse määr ehk tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale ja esitada vajalikud andmed selle kontrollimiseks; (ii) esitada tõendid, millest nähtuks, kuidas hinnati kostja krediidivõimet nii esialgse laenu väljastamisel kui ka kompromisslepingu sõlmimisel; või (iii) sõlmida kompromiss laenu põhiosa tagastamiseks igakuiste osamaksetena. Kohus selgitas, et kompromissisumma vähendamisel laenu põhiosa suuruseni seadusest tulenevaid piiranguid kompromissi kinnitamisel ei ole. Ühtlasi ei ole sellisel juhul vaja esitada täiendavaid tõendeid. Laenu põhiosa tuleb laenusaajal tagastada sõltumata sellest, kas laenu väljastamisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte.
3.Avaldaja esitas kohtule 25.07.2025 vastuse, milles selgitas, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine kostjaga lepingute ja nende muudatuste sõlmimisel. Kohus teatas 04.09.2025 menetlusosalistele, et ei saa esitatud kujul kompromissi kinnitada. Kompromissikokkulepe sisaldab nii põhivõlga kui kõrvalnõudeid. Hageja on kohtule esitanud küll selgituse ja tõendid selle kohta, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll, kuid krediidiandja ei kontrollinud kostja kontoväljavõtet. Seetõttu tuleb järeldada, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mis omakorda toob kaasa intressikokkulepete tühisuse.
4.Kohus määras kompromissitingimuste arutamiseks kohtuistungi. Hageja esindaja kinnitas 13.10.2025 kohtuistungil, et tal puuduvad täiendavad tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Krediidiandja ei kontrollinud kostja pangakontode väljavõtteid. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus palus hagejal esitada nõude alternatiivse arvestuse, mis võtaks arvesse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.
5.Hageja esitas 20.10.2025 ümberarvestuse, mille kohaselt sai kostja lepingu nr XXX alusel 10 000 eurot laenu ja tegi tagasimakseid kokku summas 7825,51 eurot. Lepingut nr XXX muudeti lepinguga nr XXX, mille alusel tegi kostja tagasimakseid kokku summas 3490,17 eurot. Kostja sai lepingu nr XXX alusel 1000 eurot laenu ja tegi tagasimakseid kokku summas 1361,86 eurot. Lepinguid nr XXX ja XXX muudeti lepinguga nr XXX, mille alusel tegi kostja tagasimakseid kokku summas 1632,93 eurot. Kostja sai laenu kokku 11 2/6
2-25-108635 000 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 14 310,47 eurot. Seega juhul kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on kostja lepingutest nr XXX ja nr XXX ning nende muudatustest tulenevad rahalised kohustused kohaselt täitnud.
6.Kujunenud olukorras jättis maakohus 21.10.2025 määrusega Aktiva Finance Group OÜ ja A. V. vahel 03.04.2025 sõlmitud maksegraafiku (kompromissi) kinnitamata ja kohustas Aktiva Finance Group OÜ-d esitama oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis.
7.Aktiva Finance Group OÜ esitas 28.10.2025 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid AS I ja kostja 12.06.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 10 000 eurot laenu (sh lepingutasu 200 eurot). AS I ja kostja sõlmisid 14.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 1000 eurot laenu (sh lepingutasu 35 eurot). AS I ja kostja sõlmisid 25.03.2022 kokkulepe lepingu nr XXX maksegraafiku muutmiseks ja 15.12.2023 kokkuleppe lepingute nr XXX ja XXX muutmiseks. Lepingu muutmise tulemusel oli laenu võlgnevuse jääk 6527,86 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, saatis esialgne võlausaldaja 06.01.2025 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles ning loovutas 28.01.2025 nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 6126,86 eurot, intressi 307,27 euro, lepingu haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulude 25 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 866,10 euro tasumist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse (6126,86 eurot) tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 18,9 % aastas.
8.Kohus võttis hagi 29.10.2025 menetlusse, andis kostjale tähtaja hagile vastuse esitamiseks ning selgitas hagejale, et kohus jääb menetluses varasemalt avaldatud seisukohale. Kuna lepingute sõlmimisel ei kontrollitud kostja kontoväljavõtteid, on krediidi väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale soovi korral täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 04.11.2025.
9.Hageja teatas kohtule 29.10.2025, et jääb oma 25.07.2025 ning 20.10.2025 esitatud seisukohtade juurde ning kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kostja kontoväljavõtet krediidi väljastamisel ei kontrollitud ning ümberarvestuse korral on mõlemast lepingust tulenev põhivõlg tasutud. Kostja hagile ei vastanud.
10.Hageja esindajad jäid 08.12.2025 kohtuistungil esitatud hagiavalduse ja seisukohtade juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.
11.Hageja menetluskuludeks riigilõiv, lepingulise esindaja tasu ja tasu 08.12.2025 istungil osalemise eest. Hageja taotleb menetluskuludelt arvestatud viivise väljamõistmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus jätab hagi rahuldamata. A. V.le krediidi andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla ja VÕS § 94 lg 1 järgse intressi katteks ning kostjal ei ole käesoleval ajal võlgnevust hageja ees.
13.AS I ja kostja sõlmisid 12.06.2019 väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 10 000 eurot laenu (sh lepingutasu 200 eurot, dtl 119-125). Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja maksis laenu välja (dtl 160). Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 7825,51 eurot (hageja 20.10.2025 vastus kohtunõudele, dtl 99). Väikelaenulepingut nr XXX muudeti 21.03.2022 kokkuleppega nr XXX (dtl 135-140). Kostja tegi selle kokkuleppe alusel tagasimakseid kokku summas 3490,17 eurot (hageja 20.10.2025 vastus kohtunõudele, dtl 99). 3/6
2-25-108635
14.AS I ja kostja sõlmisid 14.11.2019 väikelaenu lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 1000 eurot laenu (sh lepingutasu 35 eurot, dtl 127-133). Kostja kohustus laenu vastavalt kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma. Esialgne võlausaldaja maksis laenu välja (dtl 161). Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 1361,86 eurot (hageja 20.10.2025 vastus kohtunõudele, dtl 99).
15.AS I ja kostja sõlmisid 15.12.2023 kokkuleppe nr XXX lepingute nr XXX ja XXX muutmiseks (dtl 142-146). Lepingu muutmise tulemusel oli laenu võlgnevuse jääk 6527,86 eurot. Kostja tegi selle kokkuleppe alusel tagasimakseid 1632,93 eurot (hageja 20.10.2025 vastus kohtunõudele, dtl 99).
16.Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
17.Kohus kontrollib esmalt. kas lepingute määra.
17.1.Pooled sõlmisid 12.06.2019 väikelaenu lepingu nr XXX. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2018 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt laenulepingule 22,44% aastas. Sarnase tulemuse (22,14%) annab minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
17.2.Pooled sõlmisid 14.11.2019 väikelaenu lepingu nr XXX. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2019 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37% (kohaldus alates 01.07.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 19,37% = 58,11%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt laenulepingule 24,32% aastas. Sarnase tulemuse (24,12%) annab minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
17.3.Pooled sõlmisid 21.03.2022 kokkuleppe nr XXX. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt kokkuleppele 21,84% aastas. Sarnase tulemuse (21,54%) annab minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
17.4.Pooled sõlmisid 15.12.2023 kokkuleppe nr XXX. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt kokkuleppele 21,84% aastas. Sarnase tulemuse (21,61%) annab minuraha.ee kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 4/6
2-25-108635
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
19.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
21.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingute ja nende muudatuste sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
21.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlustest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingute sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. Hageja on teinud kostja sissetuleku kontrollimiseks teinud päringu Pensionikeskusesse. Lepingute muudatuste puhul kostja krediidivõimelisust ei hinnatud, sest kostja täiendavalt laenu ei saanud.
21.2.Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistrisse ja Pensionikeskusesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
21.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
21.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest
5/6
2-25-108635 saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
21.5.Eelneva põhjal on maakohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
22.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
23.Hageja on 20.10.2025 esitanud seisukoha, et juhul kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, saab pärast nõude ümberarvestust lugeda nõude täidetuks. Maakohus sellega nõustub, arvestades asjaolusid kogumis. Kostja sai kahe lepingu alusel laenu kokku 11 000 eurot (summa ilma lepingutasudeta 9800 + 965 = 10 765 eurot, dtl 160-161) ja on teinud hageja kinnitusel tagasimakseid 14 310,47 eurot (dtl 99). Seega on kostja teinud tagasimakseid põhivõlga ja seadusjärgset intressi ületavas osas.
24.Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue rahuldamata, kuna kostja on täitnud AS-iga I sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja kõrvalnõudeid (viivise -ja intressinõuet).
25.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot ning seda 04.03.2025 saadetud meeldetuletuskirja eest. Kuivõrd kostja oli meeldetuletuskirja saatmise ajaks tagastanud esialgsele krediidiandjale kogu võla, ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamiseks alust.
26.Hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud lepingutest nr XXX ja nr XXX ning nende lepingute muudatuskokkulepetest tulenevad kohustused kohaselt. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
27.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
28.Kostja ei osalenud menetluses esindaja vahendusel ega esitanud menetluskulude nimekirja. Maakohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.