lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-115815/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 30.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-115815/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1773
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 4034 lg 13, 3, 6, 7KAVS § 50Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineKAVS § 44Krediidiandja või -vahendaja sise-eeskiriKAVS § 49Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kordTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

LIHTMENETLUSOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

30. oktoober 2023

Tsiviilasi (number ja menetluse ese)

Hagihind

nr 2-22-115815 OK Incure OÜ hagi R.M. vastu põhivõlgnevuse 3999,42 euro, intressi 585,56 euro, võla sissenõudmiskulu 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1274,81 euro väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 5909,79 eurot

Kohtunik

Kadi Aavik

Hageja

OK Incure OÜ (registrikood: 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja

Anne-Liis Veski (OÜ Julianus Inkasso, e-post: [email protected])

Kostja

R.M. (isikukood: xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx xx x, xxxxxxxx xxxx; e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista R.M.lt OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 2030,87 eurot. Muus osas jätta hageja nõuded rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 630 lg 1Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132
Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2

kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

HAGEJA NÕUE JA VASTUVÄITED KOSTJALE

1.Hageja esitas 28.06.2022 kohtule kostja vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 3999,42 eurot, intressi 585,56 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1274,81 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud laenuandja Ferratum Bank p.l.c poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 5105 eurot. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulub 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 49,09% aastas ja krediidikulukuse määraks 61,79% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 49,09 % aastas (Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3). Tagasimakseid on tehtud vastavalt lisatud raamatupidamisväljavõttele (dtl 47-48). Lepingu lõppemisel oli põhivõla jääk 3000 eurot (raamatupidamisväljavõttelt nähtav). Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, on kostja põhivõlgnevus hageja ees 3999,42 eurot, mis tuleneb kasutatud tagastamata limiidist ning mille hageja palub kostjalt välja mõista. Viivist on arvestatud perioodi 04.11.2021–28.06.2022 eest. Sissenõudmiskuludes tugineb hageja VÕS § 1132 lg-le 2. Kuivõrd hageja on korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks kuid edutult, siis on eeltoodud summa väljamõistmine põhjendatud.
3.Hageja leiab, et kostja taotlus viiviste vähendamiseks ei ole põhjendatud. Kostja on sõlminud teadlikult lepingu, kasutanud saadud raha, seega peab ka omapoolsed kohustused vastavalt täitma. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja mh märkinud, et krediidiandaja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud VÕS § 403 4 lg 2 sätestatust, millest tulenevalt võib krediidiandja hindamistoimingute ulatuse kindlaks määrata vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. KAVS § 50 lg-test 3 ja 4 tuleneb, et krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet ning selleks ei pea alati tingimata kasutama konto väljavõtet, kui muu kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Oluline on, et krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena saavutaks krediidiandja veendumuse, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi p 5.5 kohaselt on krediidiandjal õigus eeldada, et tarbija teab oma krediidi eesmärki ja finantsolukorda. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks esitatud teabe sisu ja ulatus võib sõltuda krediidilepingust, krediidi suurusest ja selle tagastamisele kuluvast ajast, krediiditoote eripärast, tarbijast endast (FI juhendi p 7.1). Krediidiandja tegevust reguleerib KAVS § 44 sätestatud nõuetele vastav sise-eeskiri, mis sisaldab KAVS § 49 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise korda. Võttes arvesse antud lepinguga võetud kohustuste suurust, aega ja eripära, siis on ilmne, et siinjuures saab analüüsi teha vähemate andmete abil.
5.Kostja krediidivõimekuse hindamine teostatakse ennekõike Krediidiinfo andmebaasi põhjal, krediidi saamiseks on eelduseks, et puuduvad maksehäired. Kostja poolt taotluses märgitud info kohaselt saab kostja sissetuleku näol 900 eurot ning tema kuludeks on 70 eurot. Seda, et krediidiandja on õigesti hinnanud kostja võimet krediiti tagastada näitab ka hagile lisatud pearaamatu väljavõte, kus kajastuvad tagasimaksed ja nii näiteks 21/04/2020 on kostja tasunud summa 1000 eurot. Lisaks on kostja ka edaspidi igakuiselt tagasimakseid teostanud. Krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui tarbija on seda kohustust rikkunud ning krediidiandja on seetõttu hinnanud tarbija

krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta ning VÕS § 403 4 lg 7 sätestatud tagajärg (intressimäära vähendamine seadusjärgse määrani) ei rakendu. Seega, võttes arvesse asjaolu, et kostja on järk-järgult kasutanud temale võimaldatud krediidilimiiti, seda ka tagasi maksnud, siis puudusid alused eeldada, et ta ei ole võimeline saadud kohustust teenindama. Lisaks on kostja tasunud igakuist määratud miinimumsummat, mis on olnud varieeruv ning sõltuvalt kasutusse võetud krediidilimiidi suurusest, siis kohustuse täitmine tema poolt on olnud võimalik.

KOSTJA VASTUVÄITED

6.Kostja tunnistab, et on eelpool nimetatud lepingu sõlminud ja pole seda kohaselt täitnud. Kostja tunnistab põhinõuet. Kostja selgitab mh, et ei tulnud enam eelmise aasta (s.o 2021) sügisest toime enam oma kohustuste maksmisega. Eelnevalt täitis kostja oma kohustusi suures ulatuses vanemahüvitise arvelt, aga see lõppes ja sissetulekud vähenesid. Kostja taotleb kohtult, et viivisenõue summas 1274,81 eurot viia vastavusse seaduspärase viivisega ja menetluskuludelt viivist mitte arvestada. Kostjal on peale antud kohustuse väljamõistetud ka teised kohustused ja need on läinud/lähevad niigi edasi kohtutäiturile, kes lisab neile juurde omapoolsed kulud ehk kohustuste kogusumma kasvab. Samuti on kostja sõlminud ühe maksegraafiku, ühe kohtuliku kompromissi ja veel ühe maksegraafiku. Neid summasid tasub kostja riiklikest toetustest, mis ei võimalda kahjuksrohkem kompromisse või maksegraafikuid sõlmida. Peres kasvab kolm ülalpeetavat. Kostjal on elukaaslane, kes on momendil töötu ja kellel on samuti mitmeid kohustusi ning seetõttu saab ta kostjat toetada põhiliselt mittemateriaalselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.TsMS § 444 lg 2 järgi võib kohus lihtmenetluses kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Järgides §-s 444 sätestatut ja kuulanud kirjalikult ära mõlemad menetlusosalised, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada.
8.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.
9.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
10.Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune lepingu on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Ei ole vaidlusalune, et kostja on sõlminud Ferratum Bank p.l.c-ga tarbijakrediidilepingu (dtl 42-48) limiidiga 5105 eurot. Kohtule esitatud raamatupidamise väljavõtte (dtl 47-48) alusel on tuvastatav, et vastav summa on kostjale perioodil 20.03.2020–18.06.2021 erinevate maksetena (withdrawals) välja makstud. Samast väljavõttest nähtub, et kostja on tagastanud (payment) krediidiandjale kokku 3074,13 eurot.
11.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustuste kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus nr C-679/18, p-d 20–23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
12.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja esialgset lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud nappidele andmetele (dtl 82) – kostja on märkinud oma igakuuliseks sissetulekuks 900 eurot ja väljaminekuks 70 eurot. Kohtu hinnangul ei ole sellised sissetulekud ja väljaminekud eluliselt usutavad ning krediidiandja pidanuks enne laenulepingu sõlmimist nõudma krediidisaajalt täiendavalt andmeid, tegemaks kindlaks tema võimekust krediiti tagasi maksta. Kõrgema kohtu praktika kohaselt ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55). Selle põhjal saanuks krediidiandja ka hinnata ja kontrollida, kas lisaks soovitud laenu teenindamisele on tarbijale veel laene antud ning kas kostja poolt avaldatud andmed sissetulekute ja väljaminekute kohta vastavad tõele. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on kostjale krediiti andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli esialgse lepingu sõlmimise ajal ja ka kõigi lisalaenude võtmisel 0% (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale lepingute sõlmimise tasusid. Vastavad nõuded (s.o intress, võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.
14.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlg, millise tasumise on kostja ka õigeks võtnud. Kuna kostja on saanud laenu kokku 5105 eurot ja tagastanud krediidiandjale 3074,13 eurot, mis tuli arvestada kõik põhivõla katteks, tuleb kostjal hagejale hüvitada põhivõlast 2030,87 eurot (51053074,13).
15.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine (vt ka Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval