Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 30.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-9448/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.10.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3538

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Unus OÜ11621024(Hageja)Lex Gold Est OÜ14746708(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2023, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-9448

Tsiviilasi

Unus OÜ hagi Lex Gold Est OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3571,16 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Unus OÜ, registrikood: 11621024, asukoht: J. Aamisepa 15 Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, e-posti aadress: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: Aire Põder, e-posti aadress: xxx Kostja: Lex Gold Est OÜ, registrikood: 14746708, asukoht: Pikk 68, Toila vald, Ida-Viru maakond, e-posti aadress: [email protected] Kostja seaduslik esindaja: X Kirjalikus lihtmenetluses

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Unus OÜ hagi osaliselt.

2.Välja mõista Lex Gold Est OÜ-lt Unus OÜ kasuks põhivõlgnevus 29,80 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2121,50 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.07.2023 põhinõudelt 29,80 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue.

3.Jätta Unus OÜ hagi Lex Gold Eest OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuses 6,98 eurot ja kahjuhüvitises 1370,68 eurot rahuldamata.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.03.07.2023 hagiavalduses palub hageja Unus OÜ kostjalt Lex Gold Est OÜ-lt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 29,80 eurot; seisuga 03.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 2 1727,97 eurot; edasiulatuv viivis alates 04.07.2023 VÕS § 113 lg 1 määras põhivõlgnevusest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 27229,80 eurot kokku, sissenõudmiskulu 40 eurot, kahjuhüvitis 1370,68 eurot (dtl 2, hagi ese). Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on hageja ja kostja vahel 30.06.2021 sõlmitud suuline töövõtuleping, mille objektiks oli hageja poolt mulla sõelumise teenuse osutamine koos laaduriga objektil Silma, Haapsalu. Pärast tööde teostamist esitas hagejale 10.08.2021 kostjale tehtud tööde eest arve nr 32575 kokku summas 27 229,80 eurot, maksetähtajaks oli 20.08.2021. Kostja viidatud maksetähtajaks arvet ei tasunud. Kostja tasus pika viivitusega pärast korduvaid meeldetuletusi võlgnevuse osaliselt. Kostja tasumised olid järgnevad: 14.09.2021 10 000 eurot, 26.10.2021 2000 eurot, 28.03.2023 15 200 eurot, kokku summas 27 200 eurot. Seega on kostjal hageja ees põhivõlgnevus 29,80 eurot. Hageja täitis enda lepingulised kohustused nõuetekohaselt (teostas kostja poolt tellitud tööd) ja kostja täitis kohustusi osaliselt ning kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet/pretensiooni hageja poolt teostatud töödele. Ka puudub vaidlus teenuse osutamise ja kvaliteedi ning arve sisu, tähtaegade ja muude tingimuste osas. Kostja tunnistas e-kirjavahetuses võlgnevust ja lubas arve tasuda osamaksetena. 09.03.2023 edastas hageja kostjale võlateatise, milles hageja palus põhi- ja kõrvalnõuete (kokku 21 137,51 eurot) tasumist hiljemalt 16.03.2023, millele kostja ei reageerinud. 20.03.2023 esitas hageja kostjale hagihoiatuse, milles paluti koguvõlgnevus tasuda hiljemalt 27.03.2023 ning kostja teostas makse summas 15 200 eurot 28.03.2023. 03.04.2023 edasta hageja kostjale järgneva hagihoiatuse ning palus kostjalt võlajäägi tasumist, kuid kostja ei ole võlajääki siiani tasunud. Põhivõlgnevus on 29,80 eurot, seisuga 03.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivis on 2127,97 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, kahjuhüvitis 1370,68 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates 04.07.2023 põhinõudelt 27 229,80 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses, kui põhinõue. Kahjuhüvitise osas märkis hageja, et hageja pöördus inkassoettevõtte Debitum Collectio OÜ poole võlajäägi 15 229, 80 euro sissenõudmiseks. Enne seda pöördus hageja korduvalt meeldetuletustega kostja poole, hageja oli sunnitud tegema lisakulutusi. Hageja ja inkassoettevõtte Debitum Collectio OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu p 7.3. kohaselt oli teenustasu inkassoettevõttele 9% võlgnetavast põhinõudest. Seega,

2.18.09.2023 seisukohas vaidles hageja kostja vastuväidetele vastu ning palus hagi rahuldamist. Kostja on põhinõude 29,80 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot õigeksvõtnud. Kostja põhjendused viivise vähendamiseks ei ole põhjused, mille alusel tuleks viivist 50% ulatuses vähendada. Hageja selgitas, et hageja kogunõue kostja vastu sisaldas: põhinõuet, viivisenõuet, sissenõudmiskulusid ning kahjuhüvitamise nõuet. Kostja ei tasunud hageja kogunõuet, vaid osaliselt põhinõude, muud nõuded jäid kostja poolt tasumata. Seega asjaolu, et kostja tasus peale inkassomenetluse alustamist ning hageja lepinguliselt esindajalt nõudekirja saamist 23.03.2023 põhinõude katteks summa 15 200,00 eurot ei ole piisavaks aluseks, et vähendada hageja viivisenõuet. Hageja oli seisukohal, et kostja majandustegevuse eripära ei ole piisavaks aluseks, et taotleda hageja viivisenõude vähendamist, mis tegelikkuses tekkis kostja enda tegevusetusest. Kostjal oli võimalus pöörduda hageja poole ning sõlmida hagejaga kohtuväline kokkulepe võlgnevuse tasumiseks näiteks maksegraafiku näol. Kostja seda ei teinud. Kostja viivitas enda lepinguliste kohustuste täitmisega pikema ajaperioodi vältel, so rohkem kui 2,5 aastat ning ainsaks põhjenduseks tõi kostja enda majandustegevuse eripära. Hageja leidis, et kostja ei esitanud tõendeid või viidanud sellistele asjaoludele, mis annaksid kostjale aluse esitada taotlust viivisenõude vähendamiseks 50% võrra. Eeltoodust tulenevalt oli hageja seisukohal, et kostja viivisenõude vähendamise taotlus ei ole asjakohane ning põhjendatud ning hageja palus vastav taotlus jätta rahuldamata. Hageja esitas hagis eraldis sissenõudmiskulu ja kahjuhüvitise nõude, mis on piisavalt lahti kirjutatud. Seega kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist mitme rahalise kohustusega viivitamise eest, saab ta nõuda 40-eurost sissenõudmiskulude hüvitamist iga kohustuse eest eraldi. Kuivõrd kostja oli viivituses hageja poolt esitatud 1 arvega, siis sai hageja esitada kostja vastu sissenõudmiskulu nõude summas 40 eurot. Kahjuhüvitis tuleneb VÕS § 115 lg-st 1 (eeldused on täidetud) ja see tekkis kostja tegevusetusest tingituna kohtuväliselt lepingulise võlgnevuse sissenõudmisega. Kuivõrd kostja ei tasunud tähtaegselt hagejale põhinõuet ja ei reageerinud korduvatele meeldetuletustele, nõudekirjadele, siis oli kostja tekitanud hagejale kahju, mis seisnes teenustasu tasumise kohustuses inkassoettevõttele 9% põhinõudest võlgnevuse sissenõudmise teenuse osutamisel (15 229,80-9%=1370,68 eurot). Seega oli kostja tegevus põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega. Kostja põhjustas oma käitumisega hagiavalduse esitamise kohtusse. Hageja püüdis korduvalt kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele jõuda ja kostjat hoiatati, et kui ta ei tasu võlgnevust, siis on hageja sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Hageja esitas ka kohtumenetluses kostjale mitmeid kompromissettepanekuid, mida kostja ei aktsepteerinud. Kostja esitas hagejale alles kohtumenetluses ettepaneku, et ta tasub 1500 eurot, samas ei ole kostja enda pakutud summa kujunemist kuidagi selgitanud. Tingituna kostja tegevusest oli hageja kandnud kulusid (kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega), siis soovis hageja, et kostja nimetatud kulud ka hüvitaks. Hageja selgitas, et kostja on viivitas esitatud arve nr 32575 tasumisega alates 21.08.2021, st et kostja ei tasunud osutatud teenuste eest rohkem kui 2,5 aastat. Kostja ei reageerinud ühelegi hageja meeldetuletusele ega tasunud arvet kasvõi osaliselt mitte, kuniks hageja oli sunnitud pöörduma inkassoettevõtte poole võlgnevuse sissenõudmise teenuse saamiseks. Alles peale inkassoettevõtte poolt kostjale 5 nõudekirja saatmist, tasus kostja hagejale osaliselt võlgnevuse. Ka kohtumenetluses pidi hageja lepinguline esindaja koostama mitmeid menetlusdokumente, mis tekitavad hagejale täiendavaid lisakulusid. Eeltoodust tulenevalt oli hageja seisukohal, et kostja vastuväide hageja menetluskulude osas tuleb jätta tähelepanuta (dtl 85-89).

11.Hageja nõuab kostjalt seisuga 03.07.2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust summas 2128,48 eurot ja edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.07.2023 põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (dtl 92 ja dtl 93). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule (VÕS § 113 lg 8). VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

aluseks viiviste vähendamiseks, seejuures tasus kostja nõude vaid osaliselt ja pärast meeldetuletusi pikemaajaliselt viivitustega (viivitus ca 2,5 aastat) ning viivis on tekkinud kostja tegevusetusest. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks. Kostja taotlus ei ole põhjendatud ning hageja palus taotluse rahuldamata jätmist (dtl 86, dtl 87). Viivise vähendamist reguleerib VÕS § 113 lg 8 kaudu kohalduv VÕS § 162 lg 1, millest tuleneb, et kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise vähendamise võimalus on seaduses ette nähtud selleks, et vältida olukorda, kus viivis on võrreldes rikkumisega ilmselgelt ebaproportsionaalne või muul põhjusel ebamõistlik. Seega saab viivist vähendada eelkõige juhul, kui kokkulepitud suuruses viivise maksmine oleks kohustatud isiku jaoks ilmselgelt ebaõiglane. Asjaolud, mille alusel kohus saab otsustada, kas viivise täies ulatuses nõudmine oleks väga ebaõiglane, peab esile tooma viivise maksmiseks kohustatud isik. Kostja väidetel tuleks väljamõistetavat viivist 50% ulatuses vähendada kahel põhjusel, esiteks seetõttu, et ta on suuremas ulatuses põhinõude täitnud ning teiseks tugines kostja majandustegevusest tulenevale eripärale (töö hooajalisus ja maksevõimekus sõltub tellijatelt laekuvatest tasudest). Kuna viivise vähendamist on taotlenud kostja, siis tuli kostjal tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh, et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud, seda kostja ei ole teinud. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (Riigikohtu lahendi nr 3-2-166-05 p-d 18 ja 19). Antud juhul nõuab hageja kostjalt viiviseid seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1), mis ei ole ülemäärane ega ebaproportsionaalne. Kostja ei ole viivise vähendamise taotlusega esitanud põhjenduste kohta tõendeid. Kohus on seisukohal, et kostja oli pikema aja vältel arve nr 32575 tasumisega viivituses ning viivise rakendumine sõltus kostjast endast (so tegevusest) ja seda, et kohustuse osalisel täitmisel kohaldub viivis oli kostjale ettenähtav. Samuti märgib kohus, et kostja majandustegevusest tulenev eripära oli kostjale teada ja kostja pidanuks oma rahavooge maksevõimekuse osas paremini planeerima. Pelgalt asjaolu, et kostja on suuremas ulatuses põhinõude tasunud ei ole aluseks viivise vähendamiseks. Kohus möönab, et viiviste arvestuse lõpetamiseks oli kostjal võimalus tasuda ka põhivõlajääk iga makse teostamisega, kuid isegi 28.03.2023 viimase makse tegemisel kostja põhivõlajääki 29,80 eurot hagejale ei tasunud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kostja taotluse viiviste vähendamiseks rahuldamata.

15.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuhüvitist summas 1370,68 eurot (dtl 2). Hagiavalduses toodud põhjenduste kohaselt nõuab hageja varalise kahjuna kulu, mis on tekkinud kostjalt kohtuväliselt lepingulise võlgnevuse sissenõudmisega. Kahju hüvitamise eeldused on hageja hinnangul täidetud. Kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, jättes hagejale tasumata teostatud tööde eest esitatud arve summas 15 229,80 eurot. Hageja pöördus inkassoettevõtte poole võlajäägi 15 229,80 euro sissenõudmiseks ning enne inkassoettevõtte poole pöördumist edastas hageja kostjale korduvaid meeldetuletusi ning hageja oli seega sunnitud tegema lisakulutusi (inkassoteenuse näol). Hageja sõlmis Debitum Collectio OÜ-ga käsunduslepingu ning viidatud lepingu p 7.3 kohaselt oli teenustasu inkassoettevõttele 9% võlgnevast põhinõudest. Kuna kostja ei ole tähtaegselt, so 20.08.2021 tasunud põhinõuet ning pole reageerinud hageja ja tema esindaja poolt edastatud korduvatele meeldetuletustele ja nõudekirjadele, siis on kostja oma tegevusega tekitanud hagejale kahju, mis seisneb teenustasu tasumise kohustuses inkassoettevõttele 9% põhinõudest võlgnevuse sissenõudmise teenuse osutamisel (15 229,80-9%=1370,68 eurot) (dtl 6). Kostja märkis, et kahjuhüvitis tuleb jätta rahuldamata, hüvitisenõue on arusaamatu, ta ei ole käsunduslepingu pooleks ja ei ole sellisest lepingust tulenevate kohustuste ühinenud (dtl 53) ning kahjuhüvitise osas ei ole hageja õigusabikulusid kandnud (dtl 82). Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud kohtueelse õigusabikulude suuruse kohta detailset ülevaadet. Ka ei ole kohtule esitatud vaidlusalust käsunduslepingut ega muid tõendeid, mille alusel kahju nõude eeldusi hinnata. Kohus on ka seisukohal, et väidetavast käsunduslepingu p-st 7.3 tulenevalt hageja ja inkassoettevõtte Debitum Collectio OÜ vahel kokku lepitud teenustasu näol ei ole tegemist kohtueelse õigusabikuluga, mida peaks kostja kandma. Kohus selgitab, et kahjuna ei kuulu hüvitamisele mistahes õigusabikulu summa/teenustasu summa, milles esindaja ja klient on kokku leppinud, vaid kahjuks saab lugeda üksnes selliseid mõistlikke kulusid, mida on tehtud nõude esitamiseks ja hüvitise saamiseks. Antud juhul see nii ei ole, sest hageja nõuab käsunduslepingu p 7.3 alusel teenustasu, so põhinõudelt 15 229,80 eurolt 9 %, summas 1370,68 eurot. Hageja hagiavalduses loetlenud mitmeid toiminguid, milliseid on ta kostjale õigusabi osutamiseks teinud (meeldetuletuskirjad, võlateatised, hagihoiatused). Tegemist on olemuselt lihtsate dokumentidega, mille koostamiseks, sh asjaoludega tutvumiseks ei ole 1370,68 euro suuruses kahjuhüvitise nõudmine põhjendatud. Kohtu hinnangul on antud juhul kahjuhüvitis sissenõudmisega seonduv kaetud sissenõudmiskuluga ning topelt nõudmine ei ole põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja kahjuhüvitise summas 1370,68 eurot rahuldamata.