V. S. ja I. S. hagi osaühingu Apollona vastu hüpoteegi kustutamise ja kahju hüvitamise nõuetes
Tsiviilasja hind
40 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: V. S. (isikukood XXX) Hageja II: I. S. (isikukood XXX) Kostja: OÜ Apollona (registrikood 10066715), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamise viis
suuline menetlus, viimane kohtuistung 20.11.2025
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu V. S. ja I. S. loobumine kahju hüvitamise nõudest OÜ Apollona vastu ning lõpetada selle nõude menetlus.
2.Muuta hagi hinda. Hagi hind on 40 000 eurot.
3.Tagastada hagejatele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 100 eurot Karsas OÜ arvelduskontole nr BEXXX.
4.Jätta rahuldamata V. S. ja I. S. hagi OÜ Apollona vastu hüpoteegi kustutamise nõudes.
Määrata kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 8125,74 eurot ja mõista see summa hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
2-21-13394 Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.OÜ Apollona (kostja) andis Estlogistic centrum OÜ-le 06.11.2019 sõlmitud lepingu alusel 20 000 eurot laenu. Laenu tagasimaksmise kohustuse täitmist tagas laenusaaja juhatuse liikme, K. L.käendus, samuti V. S. ja I. S. käendused.
2.V. S. ja I. S. (hagejad) sõlmisid 06.11.2019 kostjaga notariaalse kokkuleppe. Hagejatele kuulub kinnisasi registriosa numbriga 18892401 ning 06.11.2019 lepiti kokku, et kinnisasi koormatakse kostja kasuks 40 000 euro suuruse hüpoteegiga. Lepingu punktides 2.1.1 kuni 2.1.7 sisalduva tagatiskokkuleppe kohaselt on hüpoteegiga tagatud muuhulgas kõik nõuded Estlogistic centrum OÜ vastu, mis tulenevad 06.11.2019 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest, millele on alla kirjutanud ka hagejad.
3.Esialgse laenulepingu kohaselt tuli X OÜ-l laen tagastada hiljemalt 20.10.2020. Laenu tagasimaksmise tähtpäeva on hiljem pikendatud. Esimeste muudatustega olid kostjad nõus või neist vähemalt teadlikud, hilisemad on tehtud kostjate nõusoleku ja teadmiseta. Käesolevaks ajaks ei ole X OÜ laenu OÜ-le Apollona tagastanud.
4.Hagejad nõuavad kostjalt hüpoteegi kustutamist, kuna nad ei ole olnud nõus laenu tagastamise tähtaja pikendamisega kauemaks kui 20.10.2020. Samuti on hagejatele saanud teatavaks, et kostjal tegelikult puudus K. L. käendus. Hagejad ei oleks olnud nõus hüpoteegi seadmisega kauemaks kui 20.10.2020 või K. L. käenduseta. Laenusummat on suurendatud ja selle tagastamise tähtaega on pikendatud ilma hagejate nõusolekuta.
5.Täiendavalt nõuavad hagejad kahju hüvitamist summas 4000 eurot. Hagejate kahju seisneb selles, et neil tekkis vajadus laenu järele. Hüpoteegi tõttu ei saanud nad pangast laenu ning pidid selle võtma OÜ-lt Lambavai. Hagejad võtsid 50 000 eurot laenu. See oli tagatiseta laen, aastaintressiga 48% ja kohustusega anda laenuandja kasuks oma kinnisasja teise järjekorra hüpoteek hiljemalt 15.08.2021. Selle kohustuse tähtaegsel täitmisel vähenenuks hagejate lepinguintress poole võrra, s.o 24%-ni. OÜ Lambavai esitas 16.08.2021 nõudekirja intressikohustuse täitmise nõudes (2000 eurot) ja leppetrahvi (5000 eurot) tasumise nõudes. Hageja tasus intressi (2000 eurot) ja leppetrahvi kokkuleppel võlausaldajaga vähendatud ulatuses (3000 eurot). Kokku on hagejate kahju eeltoodust 4000 eurot, s.o 1000 eurot kallima laenuintressi eest ja 3000 eurot tasutud leppetrahvi eest. Kallimat intressi ja leppetrahvi pidid
2/7
2-21-13394 hagejad maksma, kuna kostja on nende hinnangul alusetult keeldunud hüpoteegi kustutamisest.
6.Kostja vaidleb hagejate nõuetele vastu. Hüpoteegi kustutamiseks ei ole alust, kuna põhivõlgnik ei ole laenu tagasi maksnud. Põhivõlgniku juhatuse liikme käendus on olemas. Laenusummat ei ole suurendatud. Hagejad olid teadlikud, et laenu tähtaega pikendati. Pikendamine oli hagejate huvides, kuna sellega välditi hagejatele kuuluva kinnisasja sundmüüki. Isegi kui hagejad ei ole laenu pikendamisega nõustunud, ulatub hüpoteek põhinõudele. Kostjal ei ole kohustust anda hüpoteegi kustutamise nõusolekut. Kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, sest hagejad olid teadlikud laenulepingu pikendamisest ja sellest, et hüpoteegi kustutamiseks pole alust. Kostja ei saanud ette näha, et võib tekkida selline kahju. Samuti puudub põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel. Laenu võtmine kolmandalt isikult kõrge intressi ja leppetrahvikokkuleppega on riskantne tegevus, mis ei olnud kostjaga kooskõlastatud. Lisaks on tõendamata 50 000 euro suuruse laenu väljamaksmine.
7.Hagejad on täiendavalt seisukohal, et 06.11.2019 laenukohustus on lõppenud. Laen ei nähtu kostja majandusaasta aruannetest, kuna kostja pole neid Äriregistrile esitanud. Ka laenusaaja Estlogistic centrum OÜ majandusaasta aruannetest laenukohustust ei nähtu. Järelikult on esialgne laenukohustus lõppenud. Hagejate arvates on selle üle võtnud X OÜ juhatuse liige K. L.. Hagejad ei ole sellisele ülevõtmisele oma nõusolekut andnud ning selle eest ei vastuta.
8.Kohus arutas asja pooltega 12.02.2025, 12.09.2025 ja 20.11.2025 kohtuistungitel. Hagejad loobusid 12.09.2025 kohtuistungil kahju hüvitamise nõudest. Kostjal nõudest loobumisele vastuväiteid ei olnud. Kohus kuulas 20.11.2025 istungil tunnistajana üle X OÜ juhatuse liikme K. L., kes kinnitas, et 06.11.2019 laen on tagasi maksmata, esialgse laenusaaja (osaühingu) kohustus ei ole lõppenud ning tunnistaja ei ole seda üle võtnud. 9. Hagejate menetluskulud koosnevad riigilõivust (1200 eurot).
10.Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust (9980,26 eurot, sh käibemaks). Kostjale on osutatud õigusteenust 57,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot (summale lisandub käibemaks). Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
11.Hagejad esitasid kostja vastu hüpoteegi kustutamise ja kahju hüvitamise nõude. Tsiviilasja hind (99 100 eurot) on 14.09.2021 määrusega määratud TsMS § 134 lg 1 alusel nõuete liitmise teel (arvestuse aluseks olev tehe: 40 000 + 4000 + 350 + (50 * 365 * 3), dtl 55). Hagejad on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1200 eurot.
12.Hagejad loobusid 12.09.2025 kohtuistungil kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõudest (istungiprotokolli ajamärk 00:40:54, dtl 354). Kostjal ei olnud vastuväiteid hagist loobumisele (20.11.2025 istungiprotokolli ajamärk 00:02:31, dtl 372).
13.Maakohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab kahju hüvitamise nõude menetluse TsMS § 429 lg 1 alusel.
14.Hagist osalise loobumise tõttu muutub hagi hind. Hagejate nõue on suunatud üksnes hüpoteegi kustutamisele. Hüpoteegi kustutamiseks vajaliku puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise hagihind määratakse TsMS § 126 lg 3 järgi (TsMS. komm vlj § 126 komm. 3.3.2.d). Hagi hinnaks jääb 40 000 eurot ehk hüpoteegisumma (TsMS § 124 lg 1, § 126 lg 3). 3/7
2-21-13394
15.Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus tuli sellise hinnaga hagi esitamisel tasuda riigilõivu 1000 eurot. Hagejad on tasunud 1200 eurot.
16.Hagejad taotlesid 20.11.2025 istungil enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kostjal vastuväiteid ei olnud. Kohus rahuldab taotluse osaliselt. Hagejatel ei ole õigust saada tagasi 600 eurot. Sellise summa tagastamist oleks neil õigus taotleda siis, kui nad oleksid loobunud hagist tervikuna.
17.Hagejad esitasid 99 100 euro suuruse hinnaga hagi ning tasusid selle esitamisel 1200 eurot vastavalt riigilõivuseadusele. Nõudest osalise loobumise tulemusena jääb hagi hinnaks 40 000 eurot. Sellise hinnaga hagilt kuulus 26.08.2021 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt tasumisele 1000 eurot.
18.. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejatel õigus tagasi saada 50% loobutud osalt arvestatud riigilõivust (TsMS. Komm. vlj § 150 komm 3.3.2.b). Maakohus tagastab selle sätte alusel 200 / 2 = 100 eurot hageja osundatud arvelduskontole. Hageja 27.11.2025 elektronkirja kohaselt on taotletud riigilõivu tagastamist Karsas OÜ arvelduskontole nr BE20967240113156. Vaidluse lahendamine
19.Hagejatele kuulub kinnisasi registriosa numbriga 18892401 (dtl 9-10). Hagejad nõuavad kostjalt hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku ja tahteavalduse andmist.
20.OÜ Apollona (kostja) andis X OÜ-le 06.11.2019 sõlmitud lepingu alusel 20 000 eurot laenu (dtl 18-27, 275). Laenu tagasimaksmise kohustuse täitmist tagas laenusaaja juhatuse liikme, K. L. käendus (dtl 120-121), samuti V. S. ja I. S. käendused (dtl 122-123, 124125).
21.V. S. ja I. S. (hagejad) sõlmisid 06.11.2019 kostjaga notariaalse kokkuleppe (dtl 11-17). Pooled leppisid kokku, et hagejatele kuuluv kinnisasi registriosa numbriga 18892401 koormatakse kostja kasuks 40 000 euro suuruse hüpoteegiga. Lepingu punktides 2.1.1 kuni 2.1.7 sisalduva tagatiskokkuleppe kohaselt on hüpoteegiga tagatud muuhulgas kõik nõuded Estlogistic centrum OÜ vastu, mis tulenevad 06.11.2019 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest, millele on alla kirjutanud ka hagejad.
22.Hagejate nõude aluseks saab olla AÕS § 349 lg 1. Koormatud kinnisasja igakordne omanik võib AÕS § 349 lg 1 alusel nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud.
23.Hagejatel lasus nõude eelduste tõendamise koormis. Hagi rahuldamiseks tuli hagejatel tõendada, et hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või et seda pole tekkinud.
24.Hagiavalduses tõid hagejad välja, et neid eksitati. Hagejad nõustusid seadma hüpoteegi üksnes seetõttu, et kostja väitis, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab laenusaaja juhatuse liikme käendus. Hagejate väidetel sellist käendust ei eksisteerinud. Kostja esitas juhatuse liikmega sõlmitud käenduslepingu (dtl 120-121). Käenduslepingu kohaselt vastutab K. L. solidaarselt X OÜ-ga 06.11.2019 laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise eest rahalises maksimumsummas kuni 20 000 eurot (lepingu p 1.11.2). Hilisemas menetluses hagejad juhatuse liikme käenduse puudumise argumendile enam ei tuginenud (12.09.2025 istungiprotokolli ajamärk 00:46:33-00:47:09, dtl 354).
25.Hagejate teise argumendi kohaselt on X OÜ kohustus lõppenud, kuna sellist laenukohustust ei nähtu kummagi lepingupoole majandusaasta aruannetest. Apollona OÜ pole neid viimastel aastatel esitanud. Estlogistic centrum OÜ majandusaasta aruannetes laenukohustus ei kajastu (dtl 330, 335).
26.Maakohus on seisukohal, et ainuüksi raamatupidamisdokumentides nõude kajastamata jätmine ei tõenda kohustuse puudumist (et nõue on rahuldatud või et seda ei tekkinudki). Raamatupidamisdokumendid on kaudsed tõendid. Praegusel juhul on need vastuolus ka 4/7
2-21-13394 tunnistajana üle kuulatud K. L. ütlustega, mille kohaselt on tegemist raamatupidamisliku veaga (20.11.2025 kohtuistungi protokolli ajamärk 00:42:15, dtl 375). X OÜ kohustus lõppenud ei ole, osaühing on siiani võlgu Apollona OÜ ees ning tunnistaja ei ole isiklikult kohustust üle võtnud. Maakohus järeldab tõenditest kogumis, et X OÜ kohustus Apollona OÜ ees ei ole lõppenud vaatamata sellele, et nõuet võlasuhte poolte majandusaasta aruannetes ei kajastata. Raamatupidamisdokumentidega ei saa ühepoolselt tekitada ega lõpetada kohustusi. Kohustus tekkis 06.11.2019 laenulepingu alusel ning nii laenuandja (kostja) kui laenusaaja (äriühing, mille juhatuse liige on tunnistaja) on kohtule kinnitanud, et kohustus on täitmata. Hagejad ei ole tõendanud, et kohustus on täidetud. Seega on ühe lepingupoole majandusaasta aruannete puudumine ja teise lepingupoole aruandes kohustuse kajastamata jätmine üksnes kaudsed tõendid, mis on ümber lükatud tunnistaja ütlustega.
27.Hagejad on menetluses tuginenud sellelegi, et laenusummat ei makstud laenusaajale välja. Esiteks on hagiavalduses hagejad väitnud selgesõnaliselt vastupidist (hagiavalduse p 1.4). Teiseks on see argument ümber lükatud kostja esitatud dokumentaalsete tõenditega – laenusaaja taotlus laenu väljamaksmiseks, kontoväljavõte laenu osa (11 000 eurot) väljamaksmise kohta ja notariaalne leping, mille punkti 2.2 kohaselt maksti ülejäänud osa laenust (9000 eurot) välja notari konto vahendusel (dtl 274, 275, 283). Kogu laen (20 000 eurot) on välja makstud Estlogistic centrum OÜ-le.
28.Lisaks on hagejad väitnud, et laenulepingu muudatused on tühised ning laenu tagastamise tähtpäev saabus 20.10.2020. Maakohus ei nõustu ka selle argumendiga. Käendused (dtl 122-125) ega hüpoteegi seadmise kokkulepe (dtl 11-17) ei olnud tähtajaga piiratud. Kuigi laenulepingu muutmiseks ja tähtaja pikendamiseks oli vaja hagejate nõusolekut, ei muuda nõusoleku puudumine muudatusi tühiseks. Laenulepingu pooled on Apollona OÜ ja Estlogistic centrum OÜ. Nemad saavad laenusuhte tingimusi muuta. Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku nõusolekut laenulepingu muutmiseks ei võeta, võib see tekitada olukorra, kus hüpoteek ei pruugi ulatuda kõikidele kõrvalnõuetele, kuid see ei muuda põhimõtet, mille kohaselt ulatub hüpoteek laenulepingust tulenevale põhinõudele. Põhinõue käesolevaks ajaks kostjale tagastatud ei ole. Hagejate taotlusel üle kuulatud tunnistaja kinnitas, et Estlogistic centrum OÜ kohustus lõppenud ei ole, osaühing on siiani võlgu Apollona OÜ ees ning ta ei ole isiklikult kohustust üle võtnud. Seega pole hüpoteegi kustutamiseks alust.
29.Hagejad kinnitasid 12.09.2025 istungil, et muudele argumentidele ega faktiväidetele nad hüpoteegi kustutamise nõude esitamisel ei tugine (12.09.2025 istungiprotokolli ajamärk 00:47:54-00:48:42, dtl 355).
30.Hagejate nõue jääb eeltoodu kokkuvõttena rahuldamata. AÕS § 349 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Hagejad pidanuks hagi rahuldamiseks tõendama, et hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või et seda ei tekkinudki. Hagejad kummnagi asjaolu esinemist tõendanud ei ole. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
31.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel solidaarselt hagejate kanda.
32.Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust (TsMS § 175 lg 1).
33.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kulude põhjendatud ja vajaliku ulatuse kindlaksmääramisel arvestab kohus esindaja tunnitasu vastavust sarnase teenuse eest tasumisele kuuluvale keskmisele hinnale,
5/7
2-21-13394 menetlusdokumentide sisu ja mahtu, õigusabile kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid ning asja mahtu ja keerukust.
34.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on talle osutatud õigusteenust 57,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot (lisandus käibemaks).
35.Kostjale osutatud õigusteenuse tunnihind 140 eurot (millele lisandub käibemaks) ei ületa vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest tasumisele kuuluvat keskmist tunnihinda. Ka hagejatel ei olnud vastuväiteid kostjale osutatud õigusteenuse tunnihinna osas (dtl 402). Maakohus loeb kostja lepingulise esindaja tunnitasu käesolevas asjas vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
36.Hagejad on vaidlustanud kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud ega pea vajalikuks õigusteenuse mahtu, mis ületab 10 tundi. Maakohus nõustub hagejate kriitikaga üksnes osaliselt.
37.Asjas toimus kolm kohtuistungit. Kostja lepingulisel esindajal kulus istungiteks ettevalmistumisele kokku 6,5 tundi. Maakohus ei nõustu kostjatega selles, et istungiteks ettevalmistamine oli ebavajalik ja põhjendamatu. Liiati ei olnud vaidlus kuni 12.09.2025 kohtuistungini ainult ühe paragrahvi üle, nagu hagejad on esile toonud. Kuni selle istungini oli menetluses ka hagejate kahju hüvitamise nõue. Arvestades vaidluse all olevaid asjaolusid ja toimiku mahtu, ei ole alust pidada 2-2,5 tunni pikkust ettevalmistust üleliigseks.
38.Maakohus ei nõustu hagejate kriitikaga ka selles, justkui oleks kostja menetlust venitanud või varjanud infot, mille kohaselt tal ei ole laenulepingust tulenevat nõuet. Kostja ei avaldanud üheski menetlusetapis, et tal puuduks nõue Estlogistic centrum OÜ vastu.
39.Kliendi nõustamine ning kliendi ja vastaspoole esitatud dokumentide ja tõenditega tutvumine on õigusteenuse osutamisel möödapääsmatult vajalik. Maakohus nõustub kohtupraktikas juurdunud seisukohaga, mille kohaselt on esindaja ja esindatava suhtlus kohtumenetluses vältimatu ning sellega seotud toimingud ja nende ajakulu põhjendatud ja vajalikud (TlnRnKm 01.02.2019, 2-15-8709/59, p 11). Esindaja ja kliendi õigussuhet iseloomustab vajadus pidada kliendiga vahetevahel nõu kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Suhtlemine kliendiga on põhjendatud, et selgitada välja asjaolusid, teavitada klienti menetluse seisust ning suhelda temaga võimaliku kompromissi osas (TlnRnKm 19.05.2020, 2-16130538/50, p 15). Kliendiga suhtlemine on kvaliteetse õigusabi osutamiseks vältimatult vajalik (TlnRKm 30.06.2020, 2-16-5113/95, p 47).
40.Maakohus ei nõustu hagejate kriitikaga ka 15.11.2021 menetluskulude tagatise taotluse osas. Taotlus oli kostja õiguste kaitsel iseenesest asjakohane. Tegemist ei olnud ilmselgelt pahatahtliku, alusetu või menetluse venitamise eesmärgil esitatud taotlusega. Taotluse esitamise hetkel ei olnud tulemus kostjale ettenähtav.
41.Kostja menetluskulude nimekirjas ei sisaldu selgelt põhjendamatuid toiminguid.
42.Küll aga peab maakohus ülemääraseks kostja 13.01.2022 vastuse koostamisele kulunud aega. Kostja vastuse koostamisele (koos konsultatsiooni ja kliendi edastatud dokumentide läbitöötamisega) on esindajal kulunud 19,75 tundi. Kostja vastuse mahtu ja argumente arvestades ei ole selline ajakulu põhjendatud. Kostja vastuse sisuline osa on vähem kui 4 leheküljel (muu on sissejuhatus, kompromissiettepanek ja menetluslikud küsimused). Samuti on kostja esindaja tsiteerinud vastuses pikalt tõendeid. Vastusel on 6 lisa, mis mahuvad 9-le leheküljele. Seega ei õigusta tavapärasest märgatavalt suuremat ajakulu ka tõendite maht. Maakohus vähendab selle menetlusdokumendi koostamisele kulunud ja hüvitamisele kuuluvat ajakulu 10 tunnini. 6/7
2-21-13394
43.Ülejäänud kostja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aega pole põhjust pidada ülemääraseks. Kostja teised menetlusdokumendid on üldjoontes olnud asjakohased, need ei ole sisaldanud tarbetult pikki kordusi ega tsitaate. Kulud vastavad kokkuvõtlikult vaidluse kestvusele, keerukusele ja mahule. Maakohtu hinnangul vastab ligikaudu kuue tööpäeva pikkune ajakulu sellele, mis esindajal objektiivselt kulus asjaolude väljaselgitamiseks ning kliendi huvide kaitseks käesolevas asjas. Üksnes hagejate arvamus, et menetlustoimingute tegemiseks oleks pidanud kuluma vähem aega, ei ole aluseks kostja menetluskulude suuruse vähendamiseks vastavas osas.
44.Vahekokkuvõttena tuleb hagejatel hüvitada kostjale 57,5 – 9,75 = 47,75 tundi õigusteenust.
45.Kostja menetluskulude nimekirjas on kulud arvestatud koos käibemaksuga. Kostja on selgitanud kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamise taotlust. Kostja majandustegevus seisneb finantsteenuste osutamises. KMS § 16 lg 2 1 p 1-3 kohaselt ei maksustata käibemaksuga järgmiste finantsteenuste käivet: hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud ning liisingutehingud.
46.Finantsteenuse osutamine on käibemaksuvaba. Käesolev vaidlus puudutab käibemaksuga mittemaksustatavat tehingut (äriühingutevaheline hüpoteeklaen ja füüsiliste isikute asjaõiguslikud tagatised). Tehingule kohaldus KMS § 16 lg 2 1 p 2 ehk tegemist oli maksuvaba käibega. Kuna tegemist oli maksuvaba käibega, ei ole kostjal selle tehinguga seotud õigusvaidluses kantud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibena mahaarvamise õigust (KMS § 29).
47.Kostjal on seetõttu õigus nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Küll aga pole õige lisada kõikidele esindaja toimingutele 24% suurust käibemaksu, mis jõustus alles 01.07.2025. Perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2025 kehtis käibemaksumäär 22% ja enne seda 20%. Eeltoodust tulenevalt väheneb kostjale hüvitamisele kuuluv summa järgmiselt. Õigusteenuse osutamise periood
Õigusteenuse ajakulu
Õigusteenuse tasu
Summa koos käibemaksuga
16.10.2021-31.12.2023
23 tundi
23 * 140 = 3220 eurot
3220 * 1,2 = 3864 eurot
01.01.2024-30.06.2025
12,45 tundi
12,45 * 140 = 1743 eurot
1743 * 1,22 = 2126,46 eurot
01.07.2025-27.11.2025
12,3 tundi
12,3 * 140 = 1722 eurot
1722 * 1,24 = 2135,28 eurot
KOKKU:
47,75 tundi
8125,74 eurot
48.Kokkuvõtlikult tuleb hagejatel kostjale hüvitada menetluskuludena 8125,74 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.