Vabastada I T(IK xxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded I Ti vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
3.Vabastada I Tusaldusisiku kohustusest.
4.Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Jätta menetluskulud kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade I Ti kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.30.08.2018 määrusega lõpetas kohus I Ti pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas tema kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku I T pankrotimenetluses jäid rahuldamata Maksu- ja Tolliameti nõue 45 863.63 eurot, Sotsiaalkindlustusameti nõue 287.70 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 327.55 eurot, J A nõue 17 092.37 eurot ja Osaühing MILDEFOR ÄRITEENUSED nõue 7 200.27 eurot.
2.Võlgnik on iga-aastased aruanded kohtule esitanud 02.09.2019, 31.08.2020, 20.09.2021, 02.09.2022 (esitatud tagantjärele 04.04.2023, digiallkirjastatud 02.09.2022) ja 01.09.2023.
3.Esitatud aruannetest ning lisatud tõenditest nähtub, et võlgnik on kohustuste vabastamise menetluse kestel töötanud Xxxx OÜ juhiabina ja autojuhina. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgniku sissetulekuks on töötasu.
4.Võlgnik on tasunud vastavalt 29.05.2018 määruses toodud jaotistele võlausaldajate võlgnevuste katteks: 1) Maksu- ja Tolliamet – 414.32 eurot; 2) Riigi Tugiteenuste Keskus – 2.93 eurot; 3) J A – 154.42 eurot; 4) Osaühing MILDEFOR ÄRITEENUSED – 65.07 eurot. Sotsiaalkindlustuse võlgnevuse 287.70 eurot on tasunud P N 06.09.2021.
5.Võlgnik esitas 04.04.2023 kohtule avalduse oma kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
6.Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet 04.09.2023 seisukohas teatab, et Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuse Keskuse kaudu (esindab Maksu- ja Tolliamet) summas 327.5 eurot on käesoleva seisuga tasutud. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõue 45 863.63 eurot, mille saldo on käesoleval ajal 45 106.69 eurot. Nõue vähenes, kuna Maksu- ja Tolliamet kustutas aegumise tõttu sunniraha nõude summas 316.48 eurot, lisaks on nõuet tasutud kogusummas 440.46 eurot (2021 kogusummas 109.42 eurot, millest 16.14 euro ulatuses on tasaarvestatud perioodi FIDEK 2020 enammaksega, 2022 on nõuet tasutud summas 25 eurot ning 2023 on nõuet tasutud summas 306.04 eurot). Võlausaldajal puuduvad vastuväited kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele. Võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise või mittevabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja J A 06.09.2023 vastuses ei ole nõus I Ti vabastamiseks täitmata jäänud kohustustest. I Tei ole siiani soovinud oma kohustusi täita ega ka näidanud üles mingit huvi võlgnevuse tasumiseks. Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohta kohtule tähtaegselt ei esitanud.
7.26.09.2023 kuulas kohus ära võlgniku ja ärakuulamisel osalemise soovist teatanud võlausaldaja J A. Võlgnik selgitas, et töötab OÜ-s Xxxx, tegemist on kaupasid vedava ettevõttega. Võlgniku brutotöötasu on 1464 eurot. Võlgnikul ei ole pangakaarti, palka saab sularahas, kasutabki juba aastaid vaid sularaha. Võlgnik kinnitab, et maksab lastele elatist, elavad temast eraldi. Võlgniku selgituse järgi on ta sel ametikohal töötanud üle viie aasta.
KOHTU SEISUKOHT
2 (5)
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
30.juunini.
9.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 30.08.2018 määruse alusel on möödunud viis aastat, seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
10.PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 32-1-19-16, p 14; 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17.04.2013 määrus tsiviilasja nr 3-2-1- 46-13, p 11; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).
11.I Tei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
12.PankrS § 173 lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga Xxxx OÜ-s algul juhiabina, alates 01.09.2021 autojuhina. Võlgnik on sama ettevõttega seotud olnud juba pankrotiavalduse esitamise ajal (juhatuse liige kuni 28.09.2017). Võlgniku aruannetest ja tõenditest nähtuv töötasu 822.09 eurot (2018), 972.09 eurot (2019), 1160.10 eurot (2020), 1308.63 eurot (september 2021- august 2022, keskmine sissetulek) ja 1309.36 eurot (september 2022 - august 2023, keskmine sissetulek) on ületanud sel hetkel kehtivat töötasu alammäära summat. Kohus leiab, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö (arvestades eelkõige võlgnetava summa suurusega) ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö tegemist, kujutab endast PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. 3 (5)
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-1124696, p 19). Arvestades asjaoluga, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus langes suures osas ajale, mil oli koroonapandeemia ning järgnesid energiakriis ja majanduslangus, ei saa võlgnikule ette heita, et ta pole vahetanud töökohta. Võlgnikul on olnud püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, mille arvelt on rahuldatud võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg 1 ettenähtud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades tema oskuseid ja teadmisi töötab ilmselgelt tema jaoks alamakstud tööpositsioonil. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võlgnikule ette heita asjaolu, et võlgnik ei ole tasunud täitmata kohustust olulisel määral, arvestades nõude suurust.
13.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vaatamata sellele, et võlgnik on tähelepanematusest saatnud 2022 aasta aruande alles kohtunõude esitamisel tagantjärele, on ta ülejäänud aruanded koos töötasu andmete ja võlausaldajate nõuete katteks tehtavate maksete arvestustega esitanud õigeaegselt. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav ja ilmunud ka kohtu poolt vande all ärakuulamisele. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara.
14.PankrS § 173 lg-d 3-6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitis. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel enamjaolt saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud enamjaolt vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid 636.74 euro ulatuses. Sotsiaalkindlustusameti nõude on täitnud elatise saanud lapse ema enamsaadu tagasimaksena. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel vara, mille väärtusest 30.08.2018 määruse kohaselt 25% oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule.
15.Eelnevat arvestades on võlgnik kohtu hinnangul täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub ka PankrS § 175 lg 2 p-s 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohus märgib täiendavalt, et kuigi kohustustest vabastamise menetluse üheks oluliseks eesmärgiks on võlausaldajatele väljamaksete tegemine vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses ja võlausaldajate nõuete rahuldamine maksimaalses ulatuses, siis võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajate hinnangul võlgu piisavalt rahuldanud. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Käesoleval juhul kohus ei tuvastanud võlgniku poolt kohustuste rikkumist. Kohustuste rikkumise tuvastamata jätmise tõttu puudub alus ka järgnevalt võlgniku käitumise võimaliku süülisuse (tahtluse või raske hooletuse) hindamiseks.
16.Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et on põhjendatud vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 alusel, kuna puuduvad võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise alused PankrS § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Kohus leiab ka, et on põhjendatud lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 järgi. PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 4 (5)
17.PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
18.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.