PARKIT OÜ hagi K. S. vastu leppetrahvist tuleneva võlgnevuse nõudes 175 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716, esindajad Registrijärgne aadress: Turu tn 2, Tartu linn, 51004, Tartu linn, Tartu maakond). Seaduslik esindaja: J. B. (E-post: XXX). Lepinguline esindaja: K. R. (Töökoha aadress: XXX. Kostja: K. S. (isikukood XXX, Postiaadress: XXX). Lepinguline esindaja: O. V.-K. (Postiaadress: XXX) Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.PARKIT OÜ esitas hagi K. S. vastu leppetrahvide kogusummas 70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 15,70 eurot ja TsMS § 367 kohase viivise 5,60 eurot nõudes. Hageja on esitanud kostja vastu hagi võlgnevuse sissenõudmiseks, kuivõrd kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal ning sõidukit pargiti eraparklasse aadressil KÜ X, kus parkimist korraldab hageja. Sõiduk pargiti parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuivõrd parkimine KÜ X territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Sõiduki XXX parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on kostjale koostatud järgmised leppetrahvid: 1) Leppetrahv nr 45490021350, koostamise aeg 08.04.2020, X KÜ parklas, summa 35,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 23.04.2020; 2) Leppetrahv nr 45490028308, koostamise aeg 14.08.2020, X KÜ parklas, summa 35,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 29.08.2020. Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki XXX kojamehe vahele. Iga leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summas 70,00 eurot on kostja poolt jäetud tasumata.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgnevad: a) hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja peab oma nõude esitama parkimislepingu sõlminud isiku vastu. b) hageja ei ole tõendanud, et ta valis leppetrahvist teatamiseks mõistliku viisi. TsÜS § 70 tähenduses ei ole mõistlik, kui parkimise korraldaja jätab ainult teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele ega üritagi leppetrahvist teatada sidevahendeid või postiteenust kasutades; c) leppetrahv on ebamõistlikult suur. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. d) Hagejal on läinud liiga kaua aega (2,5 aastat), et leppetrahvist teavitada.
3.Kohus täitis 28.09.2023 kohtumäärusega selgituskohustust ja teavitas kohtuotsuse avalikustamise aja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus jätab hagi rahuldamata.
5.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta
(Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
5.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
9.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
10.Kohtul tuleb seega analüüsida järgmist: (I) kas kostja on sõlminud hageja poolt näidatud kuupäevadel parkimislepingud (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas
ja/või millised parkimistingimused kehtisid nimetatud kuupäevadel vaidlusalustel parkimisaladel) (II); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (III); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (IV); samuti, kas on alust leppetrahvi vähendamiseks (V). Kohus analüüsib järgnevalt mõlemat leppetrahvi eraldi.
11.Leppetrahv nr 45490021350, koostamise aeg 08.04.2020, X KÜ parklas, summa 35,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 23.04.2020; Kohus loeb tõendatuks, et aadressil X, Tallinn asub hageja opereeritav parkimisala. Hageja on selle tõendamiseks esitanud foto (dtl 46), mille kohaselt asub elumaja ees infotahvel parkimistingimustega. Parkimistingimused on loetavad. Fotolt nähtub lisaks infotahvlile elumaja number 16 ja teine liiklusmärk, mille kohaselt võivad nimetatud alal parkida ainult X sõidukid. Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 271 järgi maksta hagejale tasu parkimise eest. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimist lubab muuhulgas ka parkimisluba, mis peab olema asetatud armatuurlauale. Samuti on kohtu hinnangul sõidukit XXX pildistatud 08.04.2020 äratuntavalt, piltidel nähtub pildi tegemise kellaaeg, mis kattub leppetrahvil oleva kellaajaga. Samuti nähtub ühelt fotolt (lisa 1, dtl 40) liiklusmärk, millel kujutatud tekst kattub liiklusmärgiga, mille kohaselt võivad nimetatud alal parkida ainult X sõidukid. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et kostja sõiduk parkis 08.04.2020 X parkimisalal. Küll aga leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks nõustunud tingimusega, mille koheselt oli hagejal õigus nõuda kostjalt 08.04.2020 leppetrahvi 35 € juhul, kui kostja parkimise eest ei maksa või kui tal puudub parkimisluba. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe, mille rikkumise eest on kostjale väljastatud leppetrahv nr 45490021350. Kohus viitab hageja poolt esitatud leppetrahvile koos nende väljastamist tõendavate piltidega (dtl 37-40). Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, millistel tingimustel on kostjaga 08.04.2020 parkimisleping sõlmitud. Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt tõendanud, et hageja poolt esitatud parkimistingimused (dtl 45 ja 46) kehtisid 08.04.2020. X maja ees on kujutatud infotahvlit (dtl 46) parkimistingimustega, kuid fotolt ei nähtu, mis ajal on nimetatud foto tehtud. Hageja on väitnud, et hageja parkimislepingud on sõlmitud tüüptingimustel ning et tingimusi ei muudeta tihti. Ainsalt fotolt, kus on nähtavalt loetavad parkimistingimused X maja ees (dtl 46) ei ole tegemist aprillikuuga (dateeringuga fotodel, kui väljastati leppetrahv, dtl 38-40 olevad ilmastikutingimused on erinevad hagiavalduse lisana 4 esitatud fotost, dtl 46), rääkimata, et kostja sõidukit ei nähtu fotolt, kus on loetavalt kujutatud parkimistingimused. Hageja ei ole ka märkinud, millal on tehtud foto, kus on parkimistingimusi loetavalt kujutatud (lisa 4, dtl 46). Samuti märgib kohus, et hageja enda tõendid parkimistingimuste kohta on vastuolulised. Hageja on kohtule esitanud tõendina hageja hallatavates parklates olevad tüüptingimused, mis on leppetrahvide vormistamise aluseks (lisa 3, dtl 45), kuid nimetatud tüüptingimused erinevad
hageja esitatud pildist infotahvlist, mis asub X maja ees. Erinevad on maksimaalse leppetrahvi summad. Kohus asub eelnevast johtuvalt järeldusele, et asjas on tõendamata, et kui kostja sõitis X parkimisalale ja parkis seal sõidukit 08.04.2020, et ta oleks VÕS § 35 lg 4, 37 lg 1, § 16 lg 1, § 20, § 158 lg 1 järgi avaldanud hageja pakkumusele nõustumust sõlmida leping parkimiseks tingimusega, et tasu maksmata jätmise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 35 € ja kostjal oleks kohustus seda leppetrahvi hagejale maksta. Selline tingimus ei ole saanud kohtu hinnangul poolte vahel 08.04.2020 sõlmitud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi ja seega ei saa nõuda ka sellise tingimuse täitmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd on tõendamata hageja ja kostja vahel oleva leppetrahvikokkuleppe olemasolu, ei analüüsi kohus teisi leppetrahvi väljastamise aluseks olevaid eelduseid (kohtuotsuse punktid 9 ja 10). Samuti ei analüüsi kohus kostja vastuväiteid.
12.Leppetrahv nr 45490028308, koostamise aeg 14.08.2020, X KÜ parklas, summa 35,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 29.08.2020. Kohus loeb tõendatuks, et aadressil X asub hageja opereeritav parkimisala. Hageja on selle tõendamiseks esitanud foto (dtl 46), mille kohaselt asub elumaja ees infotahvel parkimistingimustega. Parkimistingimused on loetavad. Fotolt nähtub lisaks infotahvlile elumaja number X ja teine liiklusmärk, mille kohaselt võivad nimetatud alal parkida ainult X sõidukid. Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 271 järgi maksta hagejale tasu parkimise eest. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimist lubab muuhulgas ka parkimisluba, mis peab olema asetatud armatuurlauale. Samuti on kohtu hinnangul sõidukit XXX pildistatud 14.08.2020 äratuntavalt (hagi lisa 2, dtl 41-44) , piltidel nähtub pildi tegemise kellaaeg, mis kattub leppetrahvil oleva kellaajaga. Samas ei nähtu piltidelt pildi tegemise asukoht. Kohtu hinnangul ei ole veenvalt tõendatud, et nimetatud pildid kostja sõidukist on tehtud X parkimisalal. Fotod on tehtud pimedas, fotodel on kujutatud auto esiklaasi ja numbrimärki lähedalt. Kohus on selgitanud hagejale tõendamiskoormist 28.09.2023 kohtumäärusega, mille kohasel hageja peab tõendama, et kostja sõitis vaidlusalusele parkimisalale ja parkis seal sõidukit. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendite kohaselt võimalik väita, et sõiduk XXX parkis 14.08.2020 X parkimisalal parkimistingimusi rikkudes. Kohus asub eelnevast johtuvalt järeldusele, et asjas on tõendamata, et kostja sõitis X parkimisalale ja parkis seal sõidukit 14.08.2020, et ta oleks VÕS § 35 lg 4, 37 lg 1, § 16 lg 1, § 20, § 158 lg 1 järgi avaldanud hageja pakkumusele nõustumust sõlmida leping parkimiseks tingimusega, et tasu maksmata jätmise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 35 € ja kostjal oleks kohustus seda leppetrahvi hagejale maksta. Kuivõrd poolte vahel puudub parkimisleping VÕS § 37 lg 1 järgi, ei saa nõuda ka seal nähtuvate tingimuse täitmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd on tõendamata hageja ja kostja vahel oleva leppetrahvikokkuleppe olemasolu, ei analüüsi kohus teisi leppetrahvi väljastamise aluseks olevaid eelduseid (kohtuotsuse punktid 9 ja 10). Samuti ei analüüsi kohus kostja vastuväiteid.
12.Kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, 1) millised parkimistingimused kehtisid leppetrahvide väljastamise ajal või 2) pooled ei ole sõlminud parkimislepingut ei saa hageja nõuda parkimistingimuste rikkumise eest VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt leppetrahvi maksmist, kuna see tingimus pole lepingu tingimus (ei saanud lepingu osaks). Eeltoodu tõttu jääb hageja hagi leppetrahvide saamiseks rahuldamata.
13.Kohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda leppetrahvide nõudmise eest VÕS § 113.2 lg 2 p 1 ega TsMS § 367 järgi viivist, sest viimane eeldaks, et hagejal oleks õigus nõuda leppetrahvi.
MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.Kohus andis pooltele 28.09.2023 kohtumäärusega tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
16.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ahti Kuuseväli
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.