Viru Maakohus
Kohtunik
Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2023, Rakvere
Tsiviilasja number
2-23-7122
Tsiviilasi
A. S.'i pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega, halduri tasu määramine, kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Võlgnik: A. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska 12-4, 10150 Tallinn; e-post [email protected]; tel 52 80 212)
Nõude suurus
Rahl Järk
Jaotis, %
Väljamakse
Saamata osa
O OÜ (RK xxxx)
2319,35
II
10,42
62,62
2256,73
O OÜ (RK xxxx)
1599,47
II
7,19
43,21
1556,26
O OÜ (RK xxxx)
2538,30
II
11,40
68,51
2469,79
B AS (RK xxxx)
7257,02
II
32,60
195,93
7061,09
A OÜ (RK xxxx)
8543,89
II
38,39
230,72
8313,17
Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. A. S.’i maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS tähenduses.
Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I ja III rahuldamisjärgus nõuded puuduvad. PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud II rahuldamisjärgu võlausaldajate nõudeid tasuti summas kokku 600,99 eurot järgnevalt: Jrk Võlausaldaja
Nõude suurus (eurodes)
RahlJärk
Jaotis, %
Väljamakse (eurodes)
O OÜ (RK xxxx)
2319,35
II
10,42
62,62
O OÜ (RK xxxx)
1599,47
II
7,19
43,21
O OÜ (RK xxxx)
2538,30
II
11,40
68,51
B AS (RK xxxx)
7257,02
II
32,60
195,93
A OÜ (RK xxxx)
8543,89
II
38,39
230,72
Andmed pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgu võlausaldajate nõuded, mille osas võlausaldajad ei ole raha saanud on järgnevad: Jrk Võlausaldaja
Nõude suurus (eurodes)
RahlJ Jaotis, ärk %
Saamata osa (eurodes)
O OÜ (RK xxxx)
2319,35
II
10,42
2256,73
O OÜ (RK xxxx)
1599,47
II
7,19
1556,26
O OÜ (RK xxxx)
2538,30
II
11,40
2469,79
B AS (RK xxxx)
7257,02
II
32,60
7061,09
A OÜ (RK xxxx)
8543,89
II
38,39
8313,17
Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada: Käesolevas pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud lõpparuande punktis II „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused: Pankrotimäärusega algatati ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse jätkamist. Seega tuleb kohustustest vabastamise menetlus jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks pankrotihalduri Svetlana Pilden. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul võlgniku hooletu finantskäitumine, s.o muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotivara puudumise tõttu tuleb pankrotihalduri tasu arvestamisel lähtuda PankrS § 23 lg-st 1-3. Nimelt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 6 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu
määrast 130.00 eurot, ning palub määrata tema tasuks 780.00 eurot, millele lisandub käibemaks 156.00 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 780.00 eurot, millele lisandub käibemaks 156.00 eurot, mis tuleb välja mõista pankrotivara arvelt. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 19.06.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 19.06.2023, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,
tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.