Profiilikeskus OÜ hagi XX vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.05.2023 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Profiilikeskus OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Profiilikeskus OÜ (registrikood 12965168), seaduslik esindaja juhatuse liige Raigo Kõrgesaar Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.05.2023 tagaseljaotsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Profiilikeskus OÜ kanda. XXl hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada käesolev otsus kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-22-121692 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Profiilikeskus OÜ (hageja) esitas 17.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXlt (kostja) 7967,44 euro saamiseks. Nõude aluseks olevate asjaoludena tõi hageja avalduses esile, et hageja ja XXxxxxx OÜ sõlmisid 26.08.2019 krediiditingimustega müügilepingu nr 190826/04 ning lepingu lisana sõlmisid hageja ja kostja (XXxxxxx OÜ juhatuse liige) käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma XXxxxxx OÜ võlad. Vastavalt käenduslepingule kohustus kostja isiklikult katma XXxxxxx OÜ võlakohustused oma isikliku vara arvelt.
2.Kostja esitas e-postiaadressilt [email protected] vastuväite, milles selgitas võla tekkimise põhjuseid ja muu hulgas tunnistas, et kostja oli käendajaks lepingule nr 190826/04, mille maksimaalne summa oli 3000 eurot ning kinnitas, et on valmis lepingujärgset võlasummat tasuma maksegraafiku alusel.
3.Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
4.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 9359,97 eurot, s.o põhinõue 9359,97 eurot ja viivis 367,44 eurot. Hageja kordas maksekäsu avalduses esile toodud asjaolusid ja märkis, et maksetähtajast on möödunud 7 kuud ning kostjaga ei ole võimalik ühendust saada. Menetluse käik
5.Maakohus võttis 28.11.2022 määrusega hagi menetlusse, kuid ei suutnud hagimaterjale kostjale kätte toimetada ei kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses kasutatud e-postiaadressile ega ka tähitud postiga kahele postiaadressile. Maakohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus
7.Maakohus jättis 19.05.2023 tagaseljaotsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kohus leidis, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kuna kostja on füüsiline isik, siis on võlaõigusseadus (VÕS) § 143 lg 1 kohaselt tegemist tarbijakäenduslepinguga, milles peab olema määratletud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Hageja ja kostja vahelises käenduslepingus ei ole kändaja vastutuse rahalist maksimumsummat kokku lepitud, mistõttu on käendusleping VÕS § 143 lg 2 alusel tühine. Maakohus märkis, et tehingu tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 438 lg 1 tähenduses, mistõttu kontrollib kohus tehingu tühisust puudutavaid asjaolusid sõltumata sellest, et kostja ei ole hagile vastanud.
2-22-121692 Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kostjalt välja mõista 3000 eurot, põhjendades seda asjaoluga, et kostja on vastuväites maksekäsu kiirmenetluses tunnistanud nõude olemasolu ja käendajaks olemist, kirjalikult kinnitanud vastutuse rahalist maksimumsummat (3000 eurot kostja enda kinnitusel) ning teatanud valmisolekust tasuda 3000 eurot. Menetluse käik
10.Ringkonnakohus tegi 06.07.2023 kirjas kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid kohtule teadaolevate andmete alusel ei olnud võimalik kohtu kirja kostjale kätte toimetada.
11.Ringkonnakohus võttis 29.08.2023 määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse ja toimetas apellatsioonkaebuse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Kostja vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu tagaseljaotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse seisukohale, et kostja on vastuväites maksekäsu kiirmenetluses nõude olemasolu ja käendajaks olemist tunnistanud ning vastutuse maksimummäära kinnitanud, selgitab ringkonnakohus järgmist.
14.Hageja nõue kostja vastu põhineb hageja ja kostja vahel 2019 sõlmitud käenduslepingul. Puudub vaidlus, et käendaja vastutuse rahaline piirmäär on jäetud käenduslepingus fikseerimata. Alates 05.04.2011 kehtiva VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik, ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte. VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kuna kostja on füüsiline isik ning lepingus ei lepitud kokku käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, siis on hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg 2 järgi tühine (RKTKo 10.10.2018, 2-16-8219, p 14).
15.Krediiditingimustega ostu-müügilepingu p-s 2.2 toodud krediidi summaarset ülemmäära 3000 eurot ei saa automaatselt laiendada käenduslepingule. Tegemist on eraldi allkirjastatud lepingutega. Käenduslepingu p-st 1.1 ei tulene selgelt, et kostja sai käenduslepingut allkirjastades üheselt aru, millises summas ta võtab kohustuse käendada põhivõlgniku kohustusi ja et ta soovis sellega seotud tagajärgi. Kostja tahet käendada põhivõlgniku krediiditingimustega ostu-müügilepingust tulenevaid kohustusi 3000 euro ulatuses ei ole võimalik praegusel juhul selgelt tuvastada (RKTKo 30.09.2014, 3-2-1-66-14, p 25; RKTKo 17.03.2021, 2-19-6362, p 15.3).
16.Maksekäsu kiirmenetluses kostja esitatud vastuväitest ei tulene selgelt, et kostja võtab 3000 euro ulatuses hagi õigeks TsMS § 440 mõttes. Kostja vastuväite põhjendust, mille kohaselt on kostja valmis võlga maksegraafiku alusel tasuma, on pigem võimalik käsitada kui kompromisskokkuleppe ettepanekut (dtl 14). Kui maksekäsu kiirmenetluses üks pool soovib
2-22-121692 maksegraafikut, aga teine pool mitte, siis antakse nõue üle hagimenetlusse, kus õigusvaidlus lahendatakse. Kuivõrd kohtule ei esitatud poolte kokkulepet maksegraafiku sõlmimise kohta, ei saanud kohus kinnitada TsMS § 489 lg 21 alusel maksegraafikut. Eeltoodust tulenevalt andis makseettepaneku koostanud kohus asja õigesti üle maakohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 489 lg 22). Sellisel juhul vaatab maakohus nõude läbi hagimenetluses nii nagu ei oleks vastuväidet esitatud, s.t hagejal tuleb esitada oma nõue, põhjendus ja tõendid ning kostjal on võimalus sellele vastu vaielda või nõustuda. Seega ei saanud maakohtumenetluses enam arvesse võtta kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses avaldatut.
17.Seega puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt võla ja viivise väljamõistmist ning hagi on õigesti rahuldamata jäetud.
18.Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult.
19.Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamata jätmisega jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. kuivõrd kostja ei ole apellatsioonimenetluses osalenud tuleb eeldada, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.