Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-12272
Kohtuasi
X hagi Duo Media Networks OÜ, AS Postimees Grupp ja Y vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.07.2023 hagi läbivaatamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I Duo Media Networks OÜ (registrikood 16077430) Kostja II AS Postimees Grupp (registrikood 10184643) Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk Kostja III Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maarja Pild
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.07.2023 määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning Xlt riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas muutmata. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta osas, milles need tekkisid seoses maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega, menetlusosaliste endi kanda, ning ülejäänud osas X kanda.
Määrata Duo Media Networks OÜ määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 93,75 eurot ja mõista Xlt Duo Media Networks OÜ kasuks välja 93,75 eurot.
2-22-12272
5.Määrata AS-i Postimees Grupp määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 93,75 eurot ja mõista Xlt AS-i Postimees Grupp kasuks välja 93,75 eurot.
6.Määrata Y määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot ja mõista Xlt Y kasuks välja 225 eurot.
7.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, v.a osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse Xlt riigilõivu riigituludesse väljamõistmiseks ((tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 3), ja määras kindlaks määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse (resolutsiooni punktid 4–7, TsMS § 178 lg 2). Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 21.08.2022 (täiendatud 14.12.2022) Harju Maakohtule hagi Duo Media Networks OÜ (kostja I), AS Postimees Grupp (kostja II) ja Y (kostja III) vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks. Koos täpsustatud hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse.
2.Maakohus rahuldas 21.03.2023 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja võimaldas hagejal tasuda hagiavalduselt riigilõivu 1540 eurot kaheksa 192,50-eurose osamaksena.
3.Kostjad I ja II esitasid 25.04.2023 ühise esialgse vastuse hagile ja taotluse kohustada hagejat tasuma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 10 000 eurot. Kostjad I ja II palusid jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtajaks tagatist.
4.Kostja III esitas 26.04.2023 esialgse vastuse hagile ja taotluse menetluse peatamiseks kuni hageja on tasunud kostja III menetluskulud tsiviilasjas nr 2-22-2913. Kostja III palus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja kohtu määratud tähtajaks menetluskulusid ei tasu.
5.Hageja esitas 19.06.2023 (täpsustatud 20.06.2023) avalduse hagi tagasivõtmiseks, kuna kostjad taotlesid menetluskulude katteks tagatist. Hageja eeldab, et kohus rahuldab kostjate taotlused. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6.Kostjatel ei olnud vastuväiteid hagi tagasivõtmise osas. Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjate menetluskulud seisnevad lepinguliste esindajate kulust (advokaaditasu) 3200 eurot (käibemaksuta), mis on koondtasu (advokaadibürooga sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt menetlusosalised tasuvad kohtus esindamise eest advokaaditasu kindlas suuruses). Menetlustoimingutele kulus aega kokku 15 tundi 24 minutit ning lepinguliste esindajate
2-22-12272 tunnitasu oli 211,04 eurot (käibemaksuta). Kostjad kinnitasid, et lepingulised esindajad ei dubleerinud üksteise tegevusi ning kahe esindaja kasutamine ei toonud kaasa täiendavaid menetluskulusid. Kostja III ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maakohtu määrus
7.Maakohus jättis 03.07.2023 määrusega hagi läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja I kasuks menetluskulud 538,15 eurot (käibemaksuta) ja viivise, kostja II kasuks menetluskulud 538,15 eurot (käibemaksuta) ja viivise ning kostja III kasuks menetluskulud 1291,57 eurot (käibemaksuga) ja viivise. Maakohus mõistis hagejalt välja riigituludesse riigilõivu 962,50 eurot, mille tasumist võimaldati hagejale osamaksetena samal viisil, kui hagi esitamisel menetlusabi korras.
8.Maakohus jättis hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel, kuna hageja võttis hagi tagasi.
9.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kohus ei tuvastanud asjaolusid TsMS § 168 lg-te 3–5 kohaldamiseks.
10.1.Kostjate lepinguliste esindajate tunnitasumäära 211,04 eurot (käibemaksuta) pidas maakohus asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks.
10.2.Maakohus tuvastas, et kõik kostjate lepinguliste esindajate toimingud on seotud praeguse tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja lisade ning kostjate menetlusdokumentide ja lisade sisu ja mahtu, samuti tsiviilasja keerukust, asus maakohus seisukohale, et nii kostjate I ja II lepingulise esindaja kui ka kostja III lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus 5 tundi 6 minutit.
10.3.Seega on kostjate I ja II põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku 1076,30 eurot (käibemaksuta), milline summa tuleb jagada pooleks, kuna saab eeldada, et kulud kostjate I ja II esindamiseks on kantud võrdsetes osades. Kostja III põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on 1291,57 eurot (käibemaksuga).
11.Määruse tegemise ajaks oli hageja tasunud riigilõivu kolm osamakset, kokku 577,50 eurot. Arvestades asjaolusid, mis olid aluseks hagejale menetlusabi andmisel, ning hageja poolt menetlust lõpetava lahendi alusel riigile hüvitamisele kuuluva menetluskulu suurust 962,50 eurot, pidas maakohus TsMS § 190 lg 7 alusel põhjendatuks võimaldada hagejal tasuda tasumata riigilõiv 962,50 eurot viie osamaksena (iga osamakse 192,50 eurot). Määruskaebus
12.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning hagejalt riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas ning teha uue määruse, millega jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda ja vabastada hageja riigilõivu tasumise kohustusest. Määruskaebemenetluse kulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
2-22-12272
13.Maakohus ei arvestanud hageja taotlusega jätta menetluskulud TsMS 162 lg 4 alusel poolte endi kanda põhjusel, et hagi esitamise vajaduse tingisid kostjad. Hageja võttis hagi tagasi majanduslikel põhjustel ja seetõttu, et tal puudub usk õigussüsteemi. Kohus ei ole arvestanud praeguses tsiviilasjas ega tsiviilasjades nr 2-22-10330 ja nr 2-22-2913 hageja majandusliku olukorraga. Hageja on selgelt põhjendanud, kui suures ulatuses on kostja III tekitanud hagejale varalist ja mittevaralist kahju. Maakohus ei ole võimaldanud hagejale maine taastamist, kuna hagejal puudub vara, et menetluskulusid ette tasuda. Maakohus on hageja majandusliku olukorda halvendanud veelgi ja on selge, et kohus on menetluskulude väljamõistmisega juba seisukoha võtnud.
14.Maakohus ei arvestanud, et kostjate I ja II esindaja esitas topelt menetluskulude nõude (2 x 538,15 eurot). Tegemist on alusetu rikastumisega.
15.Maakohus mõistis valesti hagejalt riigituludesse riigilõivu 962,50 eurot. Pärast hagi tagasi võtmist peatus riigilõivu tasumise kohustus (TsMS § 426 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 2). Lisaks tuleb tagastada hageja tasutud riigilõiv 577,50 eurot. Menetluse edasine käik
16.Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
19.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning hagejalt riigilõivu riigituludese väljamõistmise osas. TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on määrus hagi läbivaatamata jätmise osas jõustunud.
20.Maakohus jättis õigesti TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda, kuna hagiavaldus jäi läbivaatamata seetõttu, et hageja võttis hagi tagasi (TsMS § 423 lg 1 p 2). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei esine TsMS § 168 lg-tes 3–5 sätestatud erisusi menetluskulude kostjate kanda jätmiseks.
20.1.Määruskaebuses toodud väited ei anna alust leida, et maakohtu menetluskulud peaks jääma TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 10). TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja väljatoodud asjaolud sellised, mille alusel saaks kohus leida, et hagejalt kostjate kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
2-22-12272
20.2.TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa asjaolust, et hageja oli enda hinnangul hagis selgelt põhjendanud kostjate poolt hagejale varalise ja mittevaralise kahju tekitamise. Kui kohus jätab hagi läbivaatamata seetõttu, et hagi võetakse tagasi, ei pidanud kohus menetluskulude jaotamisel analüüsima, kas hageja esitatud hagi oleks olnud sisuliselt põhjendatud.
20.3.Määruskaebuse väited selle kohta, et hageja võttis hagi tagasi üksnes majanduslikel põhjustel ja kuna tal puudub usk õigussüsteemi, ei anna samuti alust menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Põhjendatud ei ole etteheide, et hageja on maakohtu otsustuste tõttu ebaõiglaselt ilma jäetud võimalusest enda õigusi kaitsta (maine taastada). Enne käesolevas asjas hagi esitamist on hageja esitanud kostja III vastu kaks hagiavaldust, millele hageja viitab ka määruskaebuses. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei anna alust asjaolu, et hagejal on teistes tsiviilasjades tekkinud menetluskulude tasumise kohustused. Kohtusse pöördumisel tuleb hagejal kulude kandmisega arvestada. Hageja otsustas praeguses asjas hagi tagasi võtta enne kostjate 25.04.2023 ja 26.04.2023 esitatud taotluste lahendamist.
21.Menetluskulude kindlaksmääramise osas on hageja sisuliselt vaidlustanud kostjate I ja II menetluskulude suuruse, kostja III kasuks väljamõistetud menetluskulude osas määruskaebuse põhjendustes etteheited maakohtule puuduvad.
21.1.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).
21.2.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjate I ja II lepingulise esindaja menetlustoimingud on dubleeritud ja maakohus on kulude hüvitamise nõude topelt hüvitanud. Kostjatel olid erinevad lepingulised esindajad ja kostjate ühisest menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on eristatud kostjate I ja II menetlustoiminguid kostja III menetlustoimingutest. Maakohus luges kostjate I ja II lepingulise esindaja menetlustoimingud (hagimaterjalidega tutvumine, hagile esialgse vastuse ja taotluse koostamine) põhjendatuks, kuid pidas menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks 5 tundi 6 minutit (vastavalt 1076,30 eurot). Maakohus võttis menetlustoimingutele kulunud aja vajalikkust hinnates arvesse nii vaidluse keerukust kui ka menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkuda. Kuivõrd kostjate I ja II menetlusdokumendid olid ühised, kuid menetluskulud tuleb hüvitada kostjatele eraldi, jagas maakohus õigesti põhjendatud ja vajaliku menetluskulude hüvitise 1076,30 eurot pooleks ja mõistis kummagi kostja kasuks välja hüvitise 538,15 eurot. Seega ei ole menetluskulusid hüvitatud topelt ja kostjad I ja II ei ole alusetult rikastunud.
2-22-12272
22.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti hagejalt välja mõistnud riigituludesse riigilõivu. Hageja viited TsMS § 426 lg-le 1 ja § 423 lg 1 p-le 2 ei ole riigilõivu tasumise kohustuse kontekstis asjakohased. Nimetatud sätetest ei tulene, et pärast hagi tagasi võtmist juba tasutud riigilõiv tagastatakse või riigilõivu tasumise kohustus peatub. Praeguses olukorras, kus hagi jäeti läbivaatamata ja hagejale võimaldati riigilõivu tasumist osamaksetena, lähtus maakohus õigesti TsMS § 190 lg-test 4 ja 7. TsMS § 190 lg 7 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kohtul tuleb selle tegemisel kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte (RKTKm 14.06.2010, 3-2-1-56-10, p 10). Maakohus on kaalunud TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud alternatiive ja hageja majanduslikku olukorda ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et hagiavalduselt tasumata riigilõiv tuleb hagejalt välja mõista samas suuruses osamaksetena, nagu seda talle menetlusabi andmisel võimaldati. Täielikult riigilõivu tasumisest vabastamiseks puudub praeguses asjas alus.
23.Arvestades, et hageja määruskaebus jäi rahuldamata ja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi osas, milles need tekkisid seoses hageja poolt maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega, menetlusosaliste endi kanda, ning ülejäänud osas hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab ringkonnakohus kindlaks kostjate määruskaebemenetluses kantud hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
24.1.Kostjate 10.10.2023 esitatud ühise menetluskulude nimekirja järgi kulus kostjate I ja II lepingulisel esindajal määruskaebusele vastuse koostamiseks 4 tundi ja kostja III lepingulisel esindajal määruskaebusele vastuse koostamiseks 2 tundi. Mõlema lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja III kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
24.2.TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et kostjate ühine vastus hageja määruskaebusele sisaldab väiteid pooles osas menetluskulude jaotuse ja pooles osas menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kohta (milliseid kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata), on põhjendatud rahuldada kostjate menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt.
24.3.Kostjate vastuse koostamine eeldas mõlema esindaja poolt määruskaebusega tutvumist. Arvestades hageja määruskaebuse sisu ja mahtu, ei olnud sellega tutvumine eelduslikult ajamahukas. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik ajakulu selleks kummagi esindaja puhul 15 minutit. Võttes arvesse kostjate vastuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et vastuse koostasid kogenud vandeadvokaadid, ei saanud esindajatel menetluskulude jaotuse osas seisukoha kujundamine ja koostamine võtta aega enam kui 1 tund. Ringkonnakohus märgib selgituseks, et praegusel juhul ei tekitanud kostjad kahe lepingulise esindaja poolt vastuse koostamisel topelt menetluskulusid, vaid kostjate I ja II lepinguline esindaja kaitses kostjate I ja II huve ning kostja III lepinguline esindaja kostja III huve. Ühist menetlusdokumenti ei pidanud koostama kõigi kostjate nimel üksnes kostjate I ja II lepinguline esindaja või üksnes kostja III lepinguline esindaja. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus kostjate I ja II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 1,25 tundi ja kostja III lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 1,25 tundi.
2-22-12272
24.4.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vandeadvokaatide tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on kostjate I ja II menetluskulud põhjendatud 187,50 euro ulatuses (1,25 x 150), millisest summast tuleb hagejalt välja mõista kostja I kasuks 93,75 eurot ja kostja II kasuks 93,75 eurot. Kostja III menetluskulud on põhjendatud 225 euro ulatuses (1,25 x 150 + km), milline summa tuleb kostja III kasuks hagejalt välja mõista.
24.5.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
26.TsMS § 179 lg 3 kohaselt võib määruse peale, millega mõistetakse isikult riigi kasuks välja menetluskulud, esitada määruskaebuse menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.