Menetlusosalised ja nende Hageja: T. K. , isikukood XXX esindajad Hageja lepinguline esindaja: M. A. Kostja: K. K. , isikukood XXX Kostja volitatud esindaja: M. K. , isikukood XXX Kohtuistung 29.05.2023, 21.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista K. K. lt T. K. a kasuks varalise kahju hüvitisena 101,13 eurot ning mittevaralise kahju hüvitisena 1000 eurot.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.T. K. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi, milles palus K. K. lt (kostja) välja mõista hagejale tekitatud kahju. Hagi kohaselt kõndis hageja XX.XX.XXXX . a Tartus XXX s kergliiklusteel ja sai löögi seljatagant tulevalt Tartu rattaringluse elektrijalgrattalt, mida juhtis K. K. . Õnnetus toimus laial teel ja hagejast sõltumatult. Õnnetuse tagajärjel sai hageja kehavigastusi ja viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi. Otsasõit purustas hageja jalgade esiküljel sügavalt lihaskoe. Ravi kestab, vaja on ka jalgade pindmiste kudede taastusravi, sest õnnetuse tagajärjel on hageja jalgade väljanägemine jäädavalt muutunud (sügavad armid). Hageja ei saa olla püsivalt jalgadel, kuigi hageja elukutse (XXX ) eeldab töötamist püsti seistes. See asjaolu on takistanud hagejal töötamist alates XX.XX.XXXX . a. Eelnevast tulenevalt on hagejal tekkinud varaline kahju, milleks on otseselt Tervisekassa (endise nimega Haigekassa) katmata ravi ja abivahendite kulud, transpordikulu ja saamata jäänud töötasu ning tekkinud kulud. Hageja ravikulud 2022. aasta mais olid 101,13 eurot, kuid need suurenevad, sest ravi jätkub. Transpordikulu 110,02 eurot on kütusekulu hageja abistaja autole, kuna ühistranspordiga ei ole võimalik kahjustatud jalgadega liikuda ja takso on veelgi kallim. Meditsiinitransport ei ole hagejale näidustatud ja hagejal tuleks tasuda see kulu kogu ulatuses. Lisaks ostis hageja endale töötamiseks ja liikumiseks bussi kuukaardi hinnaga 15,34 eurot, mis läks raisku, kuna hageja ei saanud liikuda. Hageja on füüsilisest isikust ettevõtja ja teeb XXX i enda kodus, rendipinnal või kliendi töökohal. Alates XX.XX.XXXX . a ei ole hageja saanud osutada teenust ja nii on saamata jäänud tulu 500– 650 eurot kuus, millelt hageja FIE-na peab tasuma igakuiselt avansilisi makseid 192,72 eurot kuus Maksu- ja Tolliametile olenemata reaalse tulu teenimisest arvestuskuul. Nii on saamata jäänud tulu seisuga 14.06.2022. a 1,5 kuu eest 750 eurot (500 eurot x 1,5 kuud). Kuivõrd plaaniline ravi ja jalgade füsioteraapia seisavad veel ees, siis on hageja ravivajadus veel 1,5 kuud ehk saamata jäänud tulu suureneb veel 750 euro võrra. Nii moodustub saamata jäänud tulu kokku 1500 eurot ja maksed Maksu- ja Tolliametile 578,16 eurot (192,72 eurot x 3 kuud). Ruumide rendi eest tuleb tasuda 40 eurot kuus ette, seega läks raisku 40 euro suurune kulu maikuu eest tasutud rendina. Hageja varaline kahju kokku on seega 2344,65 eurot. Töövõimetuslehe ajal on hagejale tasutud perioodi 02.05.–27.05.2022. a 225 eurot ja selle arvestab hageja nõutavast kahjusummast maha, mistõttu jääb hageja varalise kahju suuruseks 2119,65 eurot. Läbielatu tõttu on hagejal tekkinud lisaks varalisele kahjule ka mittevaraline kahju. Hageja kannatas valu mitme kuu vältel ja pidi pidevalt mõtlema, mis saab jalgadest edasi. Jalgu tuli käia haiglas sidumas 25 korda. K. K. pole kordagi tundnud huvi hageja tervise ja võimaliku kahju heastamise vastu.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahjuna 2119,65 eurot ja mittevaralise kahjuna 3000 eurot või kohtu poolt õigeks peetud muu summa.
3.Kostja vastuväited ei anna alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Ei vasta tõele väide, justkui oleks hageja ise õnnetuse põhjustanud. Hageja pööras vaid ringi, kuid ei muutnud oma
asukohta kergliiklusteel. Kostja kaebused, millele ta viitab 03.05.2022. a arstivisiidil, olid olemas juba varem, mistõttu ei saanud need tekkida seoses XX.XX.XXXX . a rattaõnnetusega. Kostja dokumentidest nähtub ka, et kostjal on mitu elukohta. Selliste võimaluste olemasolu lükkab ümber kostja väited tema majandusliku olukorra kohta ja kinnitab kostja võimekust kahju hüvitada.
KOSTJA VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja vaidleb haginõudele vastu ja palub jätta hagi täielikult rahuldamata.
5.Kostja nõustub väitega, et XX.XX.XXXX . a kella 09:15 paiku toimus Tartus, Jaama 187 maja ees kergliiklusteel hageja ja kostja kokkupõrge, kus hageja osales jalakäijana ja kostja jalgratturina. Kokkupõrke toimumise järgselt kutsus kolmas isik kohale kiirabi ning politsei.
6.Kostja ei nõustu aga sellega, et on õnnetus toimus kostja süül. Õnnetus juhtus hageja enda käitumise tõttu. Kostja liikus hagejaga samas suunas, hageja keset kergliiklusteed ja kostja tee paremas ääres. Kui kostja jõudis hageja vahetusse lähedusse, et sooritada möödasõit, keeras hageja end järsku ümber ja muutis oma asukohta teel. Seega käitus hageja ootamatult ja kostjal ei õnnestunud kokkupõrget hagejaga aeglasest sõidukiirusest hoolimata vältida. Hageja kukkus kostja ratta ette. Kostjale vastu jalutanud noor naine koeraga kutsus välja kiirabi ning politsei. Kiirabi tegeles hagejaga ning politsei küsitles kostjat teiste osaliste juureolekul. Politsei ei fikseerinud sündmuspaigal kostjat kahju põhjustajana ega algatanud kokkupõrke fikseerimiseks ega süüdlase väljaselgitamiseks ka süüteomenetlust. Kuivõrd kostja hinnangul põhjustas kokkupõrke hageja enda tegevus, ei ole kostja kokkupõrke toimumise eest vastutav ning kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
7.Samuti on kostja seisukohal, et hageja varalise kahju nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Hageja sotsiaalmaksu avansiliste ettemaksete tegemine ei ole põhjuslikus seoses kahju põhjustamisega. Hagejal, kes soovib pakkuda oma teenuseid füüsilisest isikust ettevõtjana, on seadusest tulenev kohustus tasuda sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliametile ettemaksuna ning see kohustus ei sõltu sellest, kas hageja on töövõimetuslehel või osutab teenust. Väidetav kahju ei ole kostja tegevusega põhjuslikus seoses. Arvestades, et hageja tasub sotsiaalmaksu miinimumtöötasult, kuid teenib väidetavalt igakuiselt miinimumtöötasust rohkem, tekib hagejal majandusaasta lõppemisel kohustus tasuda igal juhul täiendava tulu pealt sotsiaalmaksu juurde. Nimetatud ettemakseid võib seega lugeda pigem hageja valikuliseks tegevuseks, et majandusaasta lõppemisel oleks võimalikult vähe vaja juurde tasuda. Seega ei põhjusta sotsiaalmaksu ettemaksmine hagejale kahju. Olukorras, kus hageja hindas oma aastatulu vähenemist suuremaks kui igakuine miinimumtöötasu, olnuks hagejal võimalik kuni kaheks kuuks oma tegevus peatada. Sellisel juhul ei oleks hageja pidanud sotsiaalmaksu avansilisi ettemakseid tegema ning väidetavat kahju ei oleks tekkinud.
8.Kui kohus peab hageja hagi põhjendatuks ning tõendatuks, taotleb kostja temalt väljamõistetava kahju hüvitise vähendamist. Kostja on XXX-aastane ja tema ainsaks igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension 566,96 eurot ning toimetulekutoetus. Lisaks sai kostja sarnaselt hagejaga ka ise toimunud kokkupõrkes viga. Kostja tundis pärast kokkupõrget õlas valu ning õlg kaotas liikuvuse.
Kostja pöördus 03.05.2022. a arsti poole ja kostjal tuvastati õlaliigeste põrutus ja vigastus ning võimalik varbaluu dislokatsioonita murd. Kostja õlaliiges ei paranenud ning kostja vajab õlaliigese liikuvuse taastamiseks füsioteraapiat.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Vaidlust ei ole selles, et T. K. jalakäijana ja K. K. jalgrattal liikusid XX.XX.XXXX . a Tartus Annelinnas asuval kergliiklusteel ning põrkasid seal kokku. Kokkupõrke tulemusel sai T. K. vigastada. Vaidlusi on tekitanud see, millistel asjaoludel ja kellest tulenevalt T. K. ale vigastused tekkisid, millise sisuga ja kui suur on kahju, mis vigastustega hagejale kaasnes ja kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Kohus lahendab esmalt küsimuse poolte rollist kahju tekkimisel (I), seejärel hageja varalise kahju hüvitamise nõude (II) ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude (III) ja otsustab viimasena menetluskulude jaotuse (IV). I Poolte osa kahju tekkimisel
10.Kohtule esitatud kiirabikaardil ja trauma kirjelduses on poolte liikumise suunda kajastatud erinevalt, samas on pooled kohtuistungil ise selgitanud, et liikusid mõlemad samas suunas. Sama on kinnitanud ka tunnistaja. Seega peab kohus usutavaks, et hageja ja kostja liikusid teineteise taga mõlemad ühes tee servas.
11.Seda, mis asjaoludel täpselt kokkupõrge juhtus, kogutud tõendite alusel üheselt tuvastada ei ole võimalik. Poolte ütlused on lahknevad selles, mis kergliiklusteel juhtus. Kiirabikaardilt nähtub, et XX.XX.XXXX . a kell 9.15 kutsuti kiirabi Jaama 187 maja juurde kergliiklusteele, kus naine sai löögi jalgrattalt. Juhtumi kirjelduse kohaselt hakkas kostja hagejast mööda sõitma ja samal ajal astus hageja talle ette ning juhtus õnnetus. Haiglas fikseeritud juhtumi kirjelduse kohaselt liikusid hageja ja kostja teineteisele vastu. Politsei- ja Piirivalveameti 02.06.2023. a esitatud juhtumi kirjeldusest nähtub, et pooled said süü osas kokkuleppele ning kummalgi pretensioone ei olnud, mistõttu politseiametnik kohapeal menetlustoiminguid läbi ei viinud. Tunnistaja on kirjeldanud, et nii hageja kui kostja liikusid temale vastu ja mõlemad tunnistaja poolt vaadatuna tee vasakus servas. K. K. sõitis jalgrattal T. K. a taga. Takistusi ohutu möödasõidu sooritamiseks tunnistaja ütlustest ei nähtunud. Rohkem tõendeid poolte liikumise osas kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole kinnitust leidnud kostja väide, et hageja astus kostjale ise ette ja muutis järsult ja ootamatult oma asukohta kergliiklusteel. Esitatud tõenditest lähtuvat on kohus seisukohal, et K. K. l ei õnnestunud T. K. ast ohutult mööda sõita. Kohus ei ole tuvastanud K. K. oskamatust või suutmatust jalgratta käsitlemisel, mistõttu jätab kohus hageja sellekohased väited tähelepanuta.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Vaidlust ei ole, et hagejale on kehavigastused tekkinud. Esmased vigastused on fikseeritud kiirabikaardil ning vigastuste täpsem ulatus ja ravivajadus on selgunud raviasutuses.
13.VÕS § 1043 alusel peab kahju hüvitama kahju tekitaja, kes on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
14.VÕS § 1056 lg 1 esimese lause kohaselt kahju põhjustamise korral vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. VÕS § 1056 lg 2 näeb ette, et asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. Tegemist on riskivastutusega. Kohtu hinnangul on antud juhul jalgratta näol tegemist suurema ohu allikaga. Ka eeldusel, et jalgrattur kasutab jalgratast hoolsalt ja järgib kõiki liikluseeskirju ning arvestab teiste liiklejatega, ei ole kõik kahjuriskid piisavalt kontrollitavad ja jalgratas võib põhjustada kahju, nt rehvi või mõne muu detaili purunemise tõttu juhitamatuks muutuda ja jalakäijale otsa sõita. Kostja kui jalgrattur suurema ohu allika valdajana kannab jalakäijaga võrreldes suuremat vastutust kergliiklusteel liigeldes ja pidi aru saama, et õnnetuse toimumise korral on jalakäija vigastused tõsised. Riskivastutuse eeldustest peab hageja tõendama, et: 1) suurema ohu allika valitsemine põhjustas tema riskivastutuse sätetega kaitstud õigushüvede kahjustamise; 2) riskivastutuse sätetega kaitstud õigushüvede kahjustamise põhjuseks oli suurema ohu allikale iseloomulikust ohust tuleneva riski realiseerumine; 3) kostja oli ajal, mil suurema ohu allikale iseloomulikust ohust tulenev risk vallandus, selle suurema ohu allika valitsejaks. Vaidlusi märgitud asjaoludes ei ole. Vaidlust ei ole, et hagejale tekkisid vigastused ja tervisekahju just jalgrattaga otsasõitmisest ning jalgratast juhtis kostja. Kostja väited, et hageja kukkus jalgratta ette, ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, mille kohaselt kukkus ratas hagejale peale. Ratta aitas eemaldada tunnistaja. Seda, et ratas pidi kukkuma hagejale peale ja mitte tema ette, näitab ka hageja saadud vigastuste raskus.
15.Kostjal tulnuks tõendada mõne riskivastutust välistava asjaolu esinemine, kuid kostja seda teinud ei ole. Tunnistaja ütlused ei kinnita kostja väiteid, mille kohaselt hageja ise tegi ootamatu manöövri ning astus jalgrattale ette. Samuti ei ole selgunud, et ohutu möödasõit oleks olnud takistatud mõne teise inimese või looma poolt.
16.Liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 sätestab mh, et iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 22 lg 1 sätestab, et jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Vaidlust ei ole, et õnnetus toimus teel, mis on mõeldud ühiseks kasutamiseks nii jalakäijatele kui ka jalgratturitele. Seega oli ülal märgitud hoolsuskohustus ja teistega arvestamine nii hageja kui ka kostja kohustuseks. Hageja, kes liikus tee ääres ega teinud tunnistaja sõnul ootamatuid liigutusi, ei saanud mõjutada selja tagant läheneva jalgratturi, s.o kostja tegevust.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vastutus kahju tekkimise eest lasub kostjal kui suurema ohu allika valdajal. II Varaline kahju
18.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
19.Hageja on varalise kahju suuruseks märkinud 2344,65 eurot järgmiselt: − ravikulud 101,13 eurot; − transpordikulud 110,02 eurot; − kuukaart hinnaga 15,34 eurot; − saamata jäänud tulu 14.06.2022. a seisuga 750 eurot; − raviperioodil veel saamata jääv tulu 750 eurot; − sotsiaalmaksu maksed 578,16 eurot; − ruumide rent 40 eurot. Töövõimetuslehe ajal on hagejale tasutud perioodi 02.05.–27.05.2022. a 225 eurot ja selle arvestab hageja nõutavast kahjusummast maha, mille tulemusena jääb hageja varalise kahju suuruseks 2119,65 eurot. Hageja on oma varalise kahju tõendamiseks esitanud enda poolt koostatud loetelu kuludest ja lisanud sellele tuvastamata isiku poolt 06.06.2022. a diislikütuse otsmist tõendava dokumendi. Muid dokumente kahju tõendamiseks ei ole kohtule esitatud.
20.Kohus analüüsib järgnevalt iga hageja väljatoodud varalise kahju osist eraldi.
21.Ravikulude hüvitamist nõuab hageja 101,13 euro ulatuses. Kulude kandmise kohta hageja küll täiendavaid tõendeid esitanud ei ole, kuid kohtu hinnangul on hagejale tekkinud vigastustest tulenevalt selge, et hageja pidi tarvitama ravimeid. Ravimivajadus nähtub ka kohtule esitatud epikriisidest, kuhu on märgitud raviks antibiootikumid. Ravikulude maksumuse kahjuhüvitisena kostjalt välja mõistmine on kohtu hinnangul asjakohane. Hageja on pikema aja jooksul vajanud valuravi ja antibiootikume. Hageja märgitud kulud on arvestatud veebilehel www.ravimiinfo.ee kajastatust lähtuvalt, seega on tegemist põhjendatud suuruses kuluga. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja varalise kahju hüvitisena ravikulud 101,13 eurot.
22.Hageja saadud vigastused olid epikriisist nähtuvalt sedavõrd tõsised, et haavu tuli õmmelda ja korduvalt (kohtule esitatud haigusloost nähtuvalt vähemalt 10 korda) raviasutuses ka sidumas käia. Seda, kuidas hageja raviasutuses käis, ei ole hageja tõendanud. Üksnes kütusetšeki esitamine ei tõenda, et hagejal vastav kulu tegelikult ka tekkinud on. Hageja ei
ole tõendanud, et on tasunud teda abistanud lähedastele kütuse eest. Kahju hüvitamist saab nõuda aga isik, kellele on kahju tekkinud. Seega ei pea kohus hageja transpordikulu 110,02 eurot põhjendatuks. Samamoodi ei ole tõendatud ka 01.05.2022. a 15,34 euro väärtuses kuukaardi soetamine ja selle kasutamata jätmine, kuna hageja ei ole kaardi soetamise kohta kohtule ühtegi tõendit esitanud.
23.Saamata jäänud töötasu suuruseks on hageja märkinud 500-650 eurot kuus, kuid ei ole enda sissetuleku suuruse kohta ühtegi tõendit esitanud. Seega ei ole tõendatud hageja saamata jäänud tulu 1500 eurot. Nõude tõendamatuse tõttu ei ole põhjendatud ka kostjalt märgitud summa välja mõistmine.
24.Hageja tasutud avansilise sotsiaalmaksu 578,16 eurot osas märgib kohus järgmist. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 3 p 1 kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksu- ja Tolliameti pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks. Seega tuli
15.juuniks hagejal tasuda sotsiaalmaks aprilli, mai ja juunikuu eest ning 15. septembriks juuli, augusti ja septembrikuu eest. Hageja esitas oma vastava nõude 29.06.2022. a, seega ajal, mil oli saabunud juba juunikuise makse tasumise tähtaeg. Seega ei ole põhjendatud arvestada selleks ajaks tasutud sotsiaalmaksu hageja kahjuna. Äriseadustiku (ÄS) § 3 lg 3 esimene lause sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ta ettevõtjana ei tegutse. SMS § 9 lg 51 näeb ette, et füüsilisest isikust ettevõtja, kes on ÄS § 3 lõike 3 kohaselt teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva, ning notar, vandetõlk ja kohtutäitur, kelle kohta on maksukorralduse seaduse § 201 kohaselt teatatud Maksu- ja Tolliametile samad andmed, maksavad avansilisi makseid proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise päevade arvuga. Seega saanuks hageja ise sellise kahju tekkimist vältida, kui oleks esitanud registripidajale avalduse tegevuse ajutiseks peatamiseks. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja avansiliste maksete arvestamine hageja kahjuna ei ole põhjendatud ning hageja nõue mõista kostjalt varalise kahjuna mh välja ka 578,16 eurot tuleb jätta rahuldamata.
25.Ruumide rendi osas ei ole hageja samuti kohtule ühtegi tõendit esitanud, mistõttu jätab kohus rahuldamata ka hageja varalise kahju hüvitamise nõude 40 euro osas.
26.Eeltoodust lähtuvalt peab kohus hageja varalise kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks 101,13 euro ulatuses. III Mittevaraline kahju
27.VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 põhjal arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 sätestab samas, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid
kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.
28.Hageja on palunud mittevaralise kahju hüvitisena kostjalt välja mõista 3000 eurot või muu kohtu poolt õiglaseks peetud summa ja on kirjeldanud enda kannatusi, mille põhjustas kokkupõrge. Hageja sai mõlema jala pehmete kudede rebendid ja kahjustused, haavades tekkis põletikuline reaktsioon. Vigastused vajasid õmblemist. Hageja on paranemiseks vajanud pikaajalist antibiootikumi- ja valuravi, tema liikumine on olnud raskendatud ning hageja jalgadele jäävad õnnetusest armid. Menetluses ei ole vaidluse all olnud see, et toimunu on hagejale eelnevalt märgitud kannatusi põhjustanud, ka nähtuvad vigastused ja ravivajadus esitatud tõenditest. Hageja on kannatanud valu ning pidanud leppima jalgade välimuse muutumisega. Hageja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning kinnitanud, et osutab XXX iteenust. Hageja on tööealine isik ja olgugi, et hageja ei ole tõendanud enda sissetulekuid või nende vähenemist pärast XX.XX.XXXX . a, on kohus veendunud, et tekkinud tervisekahjustus takistas hagejal mõnda aega töötamist. Küll aga ei ole esitatud andmeid selle kohta, et takistus töötamiseks või vajadus ravimite järele oleks püsiv.
29.Kostja on palunud arvestada ka seda, et kostja ise on samuti õnnetuses viga saanud. Samuti seda, et kostja on pensionär ja toimetulekutoetuse taotleja. Kostja on vastavad tõendid ka esitanud. Kohus peab põhjendatuks eeltooduga arvestada. Kohus nõustub hagejaga, et osalt olid kostjal vaevused juba varasemalt, 2022. aasta jaanuaris, mistõttu ei saa õlavigastust pidada tekkinuks XX.XX.XXXX . a. Kostja esitatud perearsti visiidi kirjeldusest nähtub, et juba 2022. aasta jaanuaris on kostjal olnud probleeme õlaliigesega. Küll aga nähtub 03.05.2022. a sissekandest, et kostja parema jala I varvas oli vastuvõtule pöördudes hematoomne ja turses. Kohtul puudub alus kahelda, et ka kostja sai kokkupõrke tagajärjel viga. Samuti möönab kohus, et kukkumise tagajärjel võis kostja varasem õlaliigese vigastus kostjale taas ebamugavust või valu põhjustada.
30.Kohtupraktikas on leitud, et mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus sõltub kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (3-2-1-85-08, p-d 11–13). VÕS § 130 lg 2 järgi tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat „valu suurust" (3-2-1-19-08 p 14). Kohus leiab, et arvestades hageja kannatusi ning senist kohtupaktikat tsiviilasjades mittevaralise kahju väljamõistmisel, on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitisena kostjalt välja mõista 1000 eurot. Kohus arvestab nii hageja kannatuste olemust kui ka ulatust, samuti kostjale tekkinud vigastusi ja kostja majanduslikku olukorda.
31.Hageja väidetega, justkui ilmestaks kostja pahatahtlikku ja ükskõikset käitumist ning õigustaks mittevaralise kahju hüvitamise nõude täielikku rahuldamist see, et kostja ei ole hagejaga ise ühendust võtnud ega pakkunud abi tekkinud probleemide leevendamisel või lahendamisel, kohus ei nõustu. Politsei- ja Piirivalveameti esitatud teate kohaselt said pooled sündmuskohal süü osas kokkuleppele ning kummalgi pretensioone ei olnud, mistõttu politsei ka menetlust ei alustanud ega menetlustoiminguid läbi ei viinud. Seega ei saanudki kostja hageja edasistest kannatustest teada. Hageja kahjust sai kostja teada hiljem,
alles kohtumenetluses, ning kostjal puudus võimalus tema jaoks võõra hagejaga kontakti saamiseks. Kohus märgib, et hageja oleks saanud ka XX.XX.XXXX sündmuse järgselt kostja vastu pretensioone esitada.
32.Hageja viited sellele, et kostjal on võimalik tasuda hageja nõutavad rahasummad, kuna kostja omab mitut elukohta, ei ole asjakohased. Võimalik mitme elukoha omamine ei tõenda kuidagi kostja majanduslikku olukorda ega maksevõimet. IV Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
34.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtul tuleb TsMS § 163 kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. See tähendab muu hulgas, et arvestades kõiki menetluse asjaolusid, tuleks menetluskulude jaotamisel siiski võimalust mööda silmas pidada ka TsMS § 162 lg-s 1 väljenduvat üldist põhimõtet, mille kohaselt tuleks poolele, kes kohtusse pöördumisega saavutas peamises osas taotletud eesmärgi, tema kantud menetluskulud asjaomases ulatuses hüvitada. Nii tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muu hulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (3-2-1-18-17, p 17; 3-2-1-4014, p 34; 3-2-1-87-13, p 17). Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja varalise kahju hüvitamise nõude jätab kohus suuremas osas rahuldamata. Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuet hageja märgitud ulatuses ei pea kohus põhjendatuks. Toimunud õnnetuse tagajärjel on nii hageja kui kostja saanud kannatada. Kostja on XXX, kelle tervislik seisund on märkimisväärselt halvenenud võrreldes 2022. aasta maikuuga. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
35.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.