(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-23-1969
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Kliimaministeeriumi kaudu) hagi Mittetulundusühingu
REHVIRINGLUS
vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.02.2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Eesti Vabariigi (Kliimaministeeriumi, Keskkonnaministeerium, kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) (registrikood 70001231, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122), lepingulised esindajad vandeadvokaat Martin Triipan (e-post xxx) ja vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm (e-post:xxx)
endine
Kostja: Mittetulundusühing
REHVIRINGLUS
(registrikood 80297882, aadress Tartu mnt 119, Tallinn, 10112, e-post:xxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15.02.2023. a määrus tühistada ja saata hagiavaldus samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi.
2.Eesti Vabariigi (Kliimaministeeriumi, endine Keskkonnaministeerium, kaudu) määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.
1.Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) (hageja) esitas 03.02.2023. a Harju Maakohtule hagi Mittetulundusühingu REHVIRINGLUS (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 878 987,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 133 630,20 eurot ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt seadusjärgses määras alates 04.02.2023. a kuni põhinõude tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt asus Raadi lennuväljal Tila külas, Tartu maakonnas (katastritunnus 79401:001:0575) vanarehvide kogumisplats. Kinnistu oli aastatel 2005-2015 kasutusel jäätmete vaheladustamiskohana. Perioodil 2015-2020 ladustati vanarehve seal õigusliku aluseta. Tegemist on riigimaaga. Raadi kinnistu oli hageja omandis kogu vaidlusalusel perioodil. MTÜ Rehviringlus on rehvitootjate ühendus JäätS § 23 lg 1 ja lg 3 mõttes. Kostja sõlmis 30.04.2010. a AS-ga Kuusakoski jäätmekäitlusteenuse osutamise lepingu (JK-VR/2010/39), mille kohaselt osutati kostjale vanarehvide käitlemise ja transpordi teenust ning kohguti tema nimel perioodil 2010-2014 kokku 9529,923 t vanarehve, mis transporditit Raadi lennuvälja kogumisplatsile. 2020. aasta alguse seisuga oli Raadi lennuväljal endiselt ladustatud vähemalt 7410,113 t aastatel 2010-2014 kogutud vanarehve. Perioodil september-oktoober
pidasid Keskkonnaministeerium ja kostja läbirääkimisi Raadi lennuväljal asuvate vanarehvide taaskasutamise korraldamise üle. Kostja koostas ka „Hea tahte lepingu“ projekti, mille allkirjastamiseni ei jõutud. Kokkuvõttes keeldus kostja täitmast oma kohustust vanarehvid taaskasutusse suunata. 13.02.2020. a esitas Siseministeerium Keskkonnaministeeriumile Päästeameti pöördumise ning palve kiirete meetmete tarvidusele võtmiseks ohuolukorra likvideerimiseks Tartu linna ja piirkonna elanikele ja keskkonnale. Keskkonnaministeerium riigi esindajana, kaalunud erinevaid lahendusvõimalusi, otsustas rehvid likvideerida maaomanikuna, kuna see võimaldas olukorra kõige kiiremini lahendada. Eesti Vabariik, kui Raadi lennuvälja kinnistu omanik, tellis 2020. aastal SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu rehvide taaskasutusse suunamise ning volitas Keskkonnaprogrammi elluviimise halduslepingu nr 1-6/19/612 raames keskust sõlmima rehvide taaskasutamiseks lepingu RagnSells AS-iga ning kandis lepinguga kaasnevad kulud. Selle tulemusel sai Raadi lennuväli rehvidest tühjaks. Ragn-Sells AS-iga sõlmitud hankelepingus oli kokku lepitud, et kolmanda isiku vastutusalasse kuuluvate rehvide koristamise maksumus on 118,62 eurot/t koos käibemaksuga. 09.03.2021. a saatis Keskkonnaministeerium kostjale nõudekirja, milles nõudis 878 987,60 euro hüvitamist (118,62 x 7410,113). Kostja vastas Keskkonnaministeeriumile 31.03.2021. a, eitas nõude olemasolu, kuid tegi ettepaneku tasuda nõue 6 aasta jooksul osamaksetena, ilma viivisteta. Hageja nõuab kostjalt hageja poolt kantud vanarehvide taaskasutamise kulude hüvitamist alternatiivsetel õiguslikel alustel järgnevalt:
2.1.JäätS 26 lg 4 sätestab, et probleemtoodete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate ühendus. JäätS § 251 lg 1 kohaselt võib tootja anda mh kulude kandmise kohustuse üle tootjate ühendusele. Kostja on rehvitootjate ühendus. Koosmõjus JäätS § 26 lg-ga 1 ja lg-ga 9 tähendab see, et kostja poolt (tema nimel) kogutud vanarehvide taaskasutamise kulud peab kandma kostja. Seega on hagejal, kes on kandnud kulud, mille kandmiseks oli kohustatud kostja, õigus nõuda kostjalt JäätS § 26 lg 4 alusel vastavate kulude hüvitamist, mis on hageja nõude alusnormiks ka kõigi järgnevate alusnormide hindamisel.
2.2.Hagejal on kostja vastu solidaarvõlgniku regressinõue VÕS § 69 lg 5 alusel. Hagejale, kui Raadi kogumisplatsi kinnistu omanikule tulenes kohustus seal asuvad vanarehvid taaskasutusse suunata JäätS § 128 lg-st 4 (maaomaniku vastutus), JäätS § 28 lg-st 1 (jäätmevaldaja vastutus) ja VÕS § 1058 lg-st 1 (ohtliku eseme omaniku vastutus). Kostjal on JäätS § 26 lg-test 14, 4 ja 9 tulenev kohustus kanda probleemtoote jäätmehoolduse kulud. Hageja ja kostja olid rehvide
2-23-1969 taaskasutamise kohustuse osas solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 kohaselt. VÕS § 69 lg 5 kohaselt võib solidaarvõlgnik teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulude hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. JäätS § 26 lg 4 kohaselt langeb sisesuhtes kogu vastutus vanarehvide taaskasutamise osas selgelt kostjale. Seetõttu on hagejal kostja vastu vanarehvide taaskasutamise kulude hüvitamise nõue täies ulatuses.
2.3.Hagejal on kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev hüvitusnõue VÕS § 1018 lg 1 p 3 ja § 1023 kohaselt. Hageja ajas rehve taaskasutusse suunates kostja asja. Kui kohus peaks leidma, et hagejal ei olnud kohustust Raadi vanarehve taaskasutusse suunata ning hageja ja kostja ei olnud käitluskulude kandmise osas solidaarvõlgnikud, nõuab hageja kulusid käsundita asjaajamise sätete alusel. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hagejal ei olnud rehvide taaskasutamise kohustust, siis täitis ta rehve taaskasutusse suunates järelikult kostja JäätS § 26 lg-st 4 tulenevat kohustust avalikes huvides ehk ajas kostja asja.
2.4.Hagejal on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev hüvitusnõue VÕS § 1041 kohaselt. Kostja on hageja poolt kohustuse täitmise teel alusetult rikastunud, kuna hageja täitis kostja kohustuse vanarehvid taaskasutuse suunata ning kanda vastavad kulud. Vanarehvide taaskasutusse suunamisega vabastas hageja kostja kohustusest vanarehvid taaskasutusse suunata ning kanda sellega seonduvad kulud.
2.5.Kui kohus peaks mingil põhjusel leidma, et hageja kulud ei kuulu hüvitamisele ühelgi eelkirjeldatud alusel, nõuab hageja kulude hüvitamist täiendavalt ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-i 7 alusel (deliktiline nõue). Seadusest tulenev kohustus, mida kostja on rikkunud, on JäätS § 26 lg-test 14, 9 ja 4 tulenev kohustus vanarehve taaskasutada ning kanda vastav kulu. Kostjapoolse rikkumise tulemusena pidi hageja keskkonnaohu vältimiseks vanarehvid ise taaskasutusse suunama ning kandma vastavad kulud. See tekitas hagejale kahju. Kui kostja oleks oma kohustuse täitnud, ei oleks hagejale kahju tekkinud, mis tähendab, et esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Läbirääkimiste tõttu oli kostja teadlik olukorrast Raadil ning oma kohustusest, mistõttu on ta kahju tekitamises süüdi. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohu keeldus 15.02.2023. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.
4.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
5.TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohtu hinnangul ei kuulu hageja poolt esitatud nõude menetlemine maakohtu pädevusse. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi. TsMS § 9 järgi lahendavad tsiviilasju maakohtud. Ilma seaduses sätestatud volitusnormita ei ole maakohus pädev lahendama avalikõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi ega otsustama avalik-õiguslikest suhetest tulenevate kohustuste täitmise üle. Seega ei ole ka avalik-õigusliku kohustuse sissenõudmine tsiviilkohtumenetluses ilma seaduses sätestatud volitusnormita lubatud. Vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest (vt RKTKm 16.06.2011. a, 3-2-4-2-11, p 11). Avalik-õiguslikku suhet reguleerivad eeskätt avaliku õiguse normid.
2-23-1969
6.Hagiavalduse kohaselt asus riigimaal Raadi lennuväljal Tila külas, Tartu maakonnas vanarehvide kogumisplats. Kinnistu oli aastatel 2005-2015 kasutusel jäätmete vaheladustamiskohana, perioodil 2015-2020 ladustati vanarehve seal õigusliku aluseta. Hageja nõuab kostjalt hageja poolt kantud vanarehvide taaskasutamise kulude hüvitamist, kuna vaidlusaluste vanarehvide taaskasutamine ja vastavate kulude kandmine oli kostja kohustus. Hageja viitab jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg-le 4, mille kohaselt kannab tootja probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud ja § 251 lg-le 1, mille kohaselt võib tootja anda mh kulude kandmise kohustuse üle tootjate ühendusele. Hageja hinnangul on kostja tootjate ühendus, kellele laieneb JäätS § 26 lg-st 4 tulenev kulude kandmise kohustus.
7.Hagi vanarehvide taaskasutamise kulude tagasinõudmiseks on esitanud Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu). Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt on vanarehvide taaskasutamise kulude tagasinõudmisel õigussuhe riigi ja riigi maad kasutanud mittetulundusühingu vahel. Vanarehvide taaskasutamise ja vastavate kulude kandmise kohustus tuleneb JäätS normidest, mis on oma iseloomult avalik-õiguslikud normid. JäätS kuulub laiemalt keskkonnaõiguse valdkonda, mille kaitsmiseks sätestatud normid on avalikes huvides. Vanarehvide taaskasutamise kulude tagasinõudmisel ei sarnane poolte õiguslik suhe oma olemuselt eraõiguslikule suhtele, sest sellel puudub kokkuleppeline aspekt. Kohustus jäätmete käitlemiseks (ja sellega seoses kulude kandmiseks) on avalik-õiguslik kohustus, mis tuleneb otse seadusest.
8.Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et nõude alusnormid pärinevad avalikust õigusest, tegu on avalik-õigusliku suhtega ja avalik-õigusliku kahju hüvitamise nõudega. Siiski ei ole välistatud, et maakohtus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses avalik-õiguslik vaidlus, kui see tuleneb seadusest. Seaduses sätestatud volitusnormita ei ole maakohus pädev lahendama avalikõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi ega otsustama avalik-õiguslikest suhetest tulenevate kohustuste täitmise üle, mh ei ole ilma seaduses sätestatud volitusnormita lubatud avalikõigusliku kohustuse sissenõudmine tsiviilkohtumenetluses. Jäätmete käitlemise kulude tagasinõudmise lahendamiseks puudub volitusnorm, mis lubaks neid sisse nõuda tsiviilkohtumenetluse korras. Kõige tavapärasem ja eeldatavam on avalik-õigusliku rahalise kohustuse sissenõudmine haldusaktiga, mida kohustatud isik saab vaidlustada halduskohtus. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse.
10.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab hageja, et hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks puudub alus, mistõttu on maakohus menetlusõigust rikkunud ning määrus tuleb tühistada ja hagi menetlusse võtta.
11.Hageja on esitanud kostja vastu teise isiku kohustuse täitmise tõttu kantud kulude hüvitamise nõude erinevatel alternatiivsetel eraõiguslikel alustel. Maakohus viitas õigesti, et vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest. Maakohus leidis aga valesti, et hagi on esitatud avalik-õiguslikul alusel. Hageja on esitanud hüvitisnõude erinevatel lepinguvälistest võlasuhetest tulenevatel alustel, mis kõik tulenevad tsiviilõigusest. Asjakohatu on seega määruses esitatud põhjendus, et vanarehvide taaskasutamiskulude tagasinõudmise suhe ei ole eraõiguslik, kuna selles puudub kokkuleppeline aspekt. Lepinguväliste võlasuhete puhul kokkuleppeline aspekt puudubki, kuid vastavad võlasuhted on siiski eraõiguslikud. Õiguskirjanduses on leitud, et maakohtul on vajaduse korral pädevus lahendada avalik-õiguslikke eeldusküsimusi. Käesoleval juhul on
2-23-1969 hageja nõue esitatud mitmel alternatiivsel eraõiguslikul alusel, kuid selle lahendamise käigus tuleb lahendada avalik-õiguslik eeldusküsimus seoses kostja kohustusega kanda enda nimel kogutud jäätmete taaskasutamise kulu. Avalik-õigusliku eeldusküsimuse lahendamise vajadus tsiviilõigusliku nõude kontekstis ei muuda aga vaidlust avalik-õiguslikuks ega välista maakohtu pädevust. Kuigi kostja kohustus rehvide taaskasutamise kulud kanda tuleneb avalikust õigusest, on võlasuhe tema ja tema asemel vastava kohustuse täitnud isiku vahel eraõiguslik lepinguväline võlasuhe.
12.Käesoleval juhul on hageja esitanud oma nõude mh alusetu rikastumise sätete alusel, kuid hageja ei ole vaidluse aluseks oleva õigussuhte käigus väljastanud kostja suhtes ühtki haldusakti ega teostanud muul viisil avalikku võimu. Hageja nõue tuleneb sellest, et ta omaalgatuslikult täitis kostja jäätmeseadusest (avalikust õigusest) tuleneva kohustuse. Samamoodi oleks võinud hageja asemel käituda ka eraisik, kelle kinnistul rehvid oleksid olnud. Hageja nõude puutumus avaliku õigusega seisneb selles, et kostja kohustus, mille täitmiseks hageja kulutusi tegi, tulenes avalikust õigusest. Kulude hüvitamise nõue on aga esitatud eraõiguse sätete alusel ning on ka sisult eraõiguslik.
13.Ka asjaolu, et hagejaks on Eesti Vabariik, ei muuda võlasuhet avalik-õiguslikuks. Õiguskirjanduse kohaselt võib ka avaliku võimu kandja astuda eraõigussuhetesse, mistõttu õigussuhte olemuse määratlemisel tuleb lähtuda õigussuhte sisust. Haldus- ja tsiviilasja eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled, vaid määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik olemus. Ka Riigikohus on värske lahendi nr 3-20-1717 punktides 14-15 rõhutanud, et Eesti Vabariik saab õigussuhetes olla erinevates rollides ning tema õigused ja kohustused on vastavate rollidega seotud. Hageja ei teostanud avaliku võimu kandja eriõigusi vaidlusaluseid rehve taaskasutusse suunates ning ta ei teosta eriõigusi ka kantud kulude eest hüvitist nõudes. Hageja korraldas rehvide taaskasutusse suunamise kui Raadi kinnistu omanik. Seega ei allu hageja nõue halduskohtule.
14.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ega hagiavaldust menetlusse võtta. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et praegusel juhul kedlsu maakohus hagi menetlusse võtmisest alusetult.
17.Iseeneenest selgitas maakohus õigesti, et tsiviilkohtusse esitatud hagi menetlusse võtmisel tuleb kohtul vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel lähtuda esitatud nõudest ja alusest. Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti (vt RKTKm 05.06.2007. a, 3-2-1-63-07, p 8). TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest
2-23-1969 tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega (RKEKm 03.05.2017. a, 3-3-4-1-17, p 5). Vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest (vt RKEKm 16.06.2011. a, 3-2-4-2-11, p 11). Kohus peab tuvastama, milline oli õigussuhte tegelik iseloom; kas oli tegemist tsiviilõigusliku või avalik-õigusliku suhtega ja vastavalt suhte iseloomule lahendama vaidluse. Kohus ei saa suhtele, millele on antud tsiviilõiguslik vorm, anda hinnangut hagiavalduse vastuvõtmise staadiumis pelgalt mõne fakti põhjal. Suhte tegelik iseloom selgub vaidluse lahendamise käigus (vt RKEKm 23.09.2003. a määrus, 3-3-4-1-03, p 5). Pädev kohus tuleb määrata kaebuse esemest lähtudes. Nõude lahendamiseks pädev kohus ei sõltu sellest, kas väidetav õigussuhe tegelikult eksisteerib (vt RKEKm, 23.04.2020. a, 3-19-2347, p 14).
18.Maakohus pidas hageja ja kostja vahelist suhet avalik-õiguslikuks suhteks. Kuigi hageja tugineb hagiavaldusest nähtuvalt JäätS § 26 lg-le ja ja § 25 1 lg-le 1, mis on oma iseloomult avalik-õiguslikud normid, nagu maakohus õigesti märkis, tulenevad hageja alternatiivselt VÕS § 69 lg-le 5, § 1018 lg 1 p-le 3 ja §-le 1023, VÕS §-le 1041 ning VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-ile 7 esitatud nõuded sellest, et väidetavalt on: 1) kostja kui hageja solidaarvõlgnik jätnud täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse kanda probleemtoote jäätmehoodluse kulud, mistõttu on hagejal kostja vastu vanarehvide taaskasutamise kulude hüvitamise nõue täies ulatuses; 2) hageja kostja eest täitnud kostja JäätS § 26 lg-st 4 tuleneva kohustuse avalikes huvides ehk ajas kostja asja, mistõttu on hagejal kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev hüvitusnõue; 3) kostja hageja arvelt alusetult rikastunud, kuna vanarehvide taaskasutusse suunamisega vabastas hageja kostja kohustusest vanarehvid taaskasutusse suunata ning kanda sellega seonduvad kulud, mistõttu on hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev hüvitusnõue; 4) kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust vanarehve taaskasutada ning kanda vastav kulu, mistõttu on hagejale selle kohustuse täitmisega tekkinud kahju ning tal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue deliktilisel alusel.
19.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi hageja kõigi nõuete alusnorm tuleneb avalikust õigusest ja eeldusküsimuseks, mis tuleb lahendada, on küsimus sellest, kas kostja vastutab hageja ees JäätS § 26 lg 4 ja § 251 lg 1 alusel, ei välista eelnev tsiviilõiguslike nõuete esitamist üldkohtusse hageja poolt nimetatud õiguslikel alustel, arvesse võttes ka seda, et hagiavaldusest ja määruskaebusest nähtuvalt ei ole hageja koostanud kostja suhtes kohustavat haldusakti, vaid pooled on pidanud läbirääkimisi ning hageja on kostjale esitanud nõudeavalduse. Kuna praeguses asjas hagiavalduse esemeks olevad tsiviilõiguslikud nõuded lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus, on kohus hagaiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult keeldunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning hagiavaldus saata maakohtule tagasi selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja menetlemisel tuleb maakohtul arvestada tsiviilkohtumenetluses kehtivaid põhimõtteid, olenemata sellest, et üheks menetlusosaliseks on riik.
20.Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles hageja soovib hagi menetlusse võtmist, arvestades, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (eelkõige TsMS § 12, § 657 lg 1 p 3 ja § 659) ei sätesta ringkonnakohtule hagi menetlusse võtmise õigust. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
21.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu
2-23-1969 otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
22.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.
23.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing.