Works OÜ apellatsioonkaebuse hind 5034 eurot ja 62 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Works OÜ (registrikood 16288256), seaduslik esindaja X.N
D.N
(D.N)
vastu
võla
Kostja D.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 29.11.2024 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Works OÜ kanda. Mõista Works OÜ-lt D.N kasuks välja menetluskulude hüvitis 2014,83 eurot (käibemaksuga).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Works OÜ-l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-24-109090 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Works OÜ (hageja) esitas 29.04.2024 (täiendatud 30.05.2024) Harju Maakohtule D.N (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 4091,51 eurot, viivise 431,67 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 30.04.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu pööningu lae tulekindluse parandamiseks aadressil XXX. Hageja esitas 06.06.2023 kostjale ettemaksuarve nr P-100008, mille kostja tasus. Hageja teavitas 13.06.2023 kostjat tööde valmimisest. Hageja on eelnimetatud tööd teostanud ja väljastanud kostjale järgmised arved: ettemaksuarve nr P100008, väljastatud 06.06.2023, maksetähtajaga 09.06.2023, summas 5753 eurot, millest ettemaks oli 1898,49 eurot; arve nr 2023/21, väljastatud 12.06.2023, maksetähtajaga 16.06.2023, summas 5990 eurot. Arvest nr 2023/21 on tähtaegselt jäetud tasumata 4091,51 eurot. Kuivõrd kostja ei ole kohustusi täitnud, siis on kostja rikkunud omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi. Hagi esitamise seisuga (perioodil 17.06.2023–29.04.2024) arvestas hageja viivist sissenõutavaks muutunud 4091,51 eurolt summas 431,67 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja selgitas, et 02.05.2023 võitis Worx OÜ (registrikood 12850672) kostja hange.ee keskkonnas kuulutatud hanke „Pööningu lae tulekindluse parandamine“. Worx OÜ esindajaks ning kontaktisikuks oli F. Kirjavahetuses kostjaga kasutas F enda isiklikku e-posti aadressi XXX, mis on ühtlasi Worx OÜ registrijärgseks kontaktaadressiks. Fl puudub hageja esindusõigus. Kogu hanke sooritamisega seotud vestlus leidis aset kostja ja Worx OÜ seadusliku esindaja F vahel. 06.06.2023 saatis F kostjale ettemaksuarve nr P-100008 materjalide osas suuruses 1898,49 eurot. Kostja ei pannud tähele, et arve rekvisiitides esitatud ühingu ärinime kirjapilt oli teistsugune (Works). Kostja tasus arve samal päeval. 19.06.2023 esitas F 12.06.2023 kuupäevaga koostatud arve 2023/21, mille maksetähtpäev oli 16.06.2023, st arve saadeti kolm päeva pärast maksetähtpäeva. Kostjale saadeti arve äriühingult, kellega kostjal lepinguline suhe puudub, mistõttu kostja keeldus arve tasumisest samal päeval. Kostja selgitas, et arve tasumiseks ei olnud alust ka seetõttu, et täiendavalt ei täpsustatud materjalide ja tööde maksumust ning materjalide ettemaksuna Worx OÜ palvel kolmandale isikule tasutud 1898,40 eurot kattis pea kahekordselt nii kostjale tarnitud väheste materjalide kui ka kasina tööde teostamise tegeliku maksumuse (Worx OÜ ei olnud töid õigeaegselt korraldanud ega teinud, mistõttu kostja tegi osa töödest ise). Kostja ei suhelnud ühegi hageja esindajaga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja on üldse mingeid töid teostanud. Hageja ei võitnud hanget ning tal ei olnud kostja ees kohustusi. 2
2-24-109090 Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 29.11.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku 1125 eurot ning märkis, et väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt tuleb hagejal kostjale võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud käesoleval juhul hageja tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga ega ka tööde teostamist. Maakohus selgitas oma 05.09.2024 kirjas, et üksnes arve esitamine ei tõenda lepingu olemasolu ning hagejal tuleb selgitada ja tõendada, millal ja mille alusel on hageja lugenud töövõtulepingu kostjaga sõlmituks ning millistel tingimustel. Ühtegi täiendavat selgitust ega tõendit hageja kohtule ei esitanud. Vastupidiselt on kostja tõendanud, et 22.05.2023 on Worx OÜ võitnud kostja hange.ee keskkonnas kuulutatud hanke „Pööningu lae tulekindluse parandamine“. Hageja ei selgitanud kohtule, kas ja kuidas on seotud omavahel kaks äriühingut, s.o hageja Works OÜ ning hanke võitnud Worx OÜ ega tõendanud, et hanke võitnud osaühingu asemel tegi töid hageja. Kuna hanke võitis ja töid pidi teostama Worx OÜ, siis ei olnud hageja õigustatud kostja käest tasu ega ka viivist nõudma.
7.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse kogu ulatuses tühistada ning rahuldada esitatud hagiavalduse. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei pea hagiavalduse rahuldamist võimalikuks, siis saata asi tagasi uuele arutamisele esimese astme kohtule. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
9.Esiteks märgib hageja, et hageja jaoks oli üllatuslik olukord, kus kohus tegi lahendi ilma, et hagejal oleks olnud esimeses astmes võimalik täiendavalt seisukohti esitada. E-toimikust nähtub, et hageja senine esindaja ei ole kohtu kirju avanud, mistõttu on selge, et hageja esindaja ega hageja ei saanud olla teadlikud sellest, et kohus on küsinud täiendavaid seisukohti.
10.Teiseks selgitab hageja, et arve tehti Works OÜ nimel kostjale selle tõttu, et hanke korraldaja oli eraisik, kes soovis parimat hinda ja tasuda nii, et käibemaks ei lisanduks. Hagiavalduse lisast nr 2 ja teistest e-kirjadest nähtub, et F on kostjaga suhtlemisel e-kirjas alla kirjutanud „F/+ 3725114761/ Worx OÜ/Works OÜ“. Seega kostja teadis ja pidi teadma, et F tegutseb nii Worx OÜ kui ka Works OÜ esindajana. Samuti räägiti selgelt, et arve esitajaks saab olema mittekäibemaksukohustuslane Works OÜ, nii nagu on hange.ee pakkumuses esitatud, pakkuja „ei ole KMKR“. Hageja esitas ka nimetatud hinnapakkumise, mille palub võtta asja materjalide juurde.
11.Kolmandaks on hageja seisukohal, et praegusel juhul on ilmne, et kostja püüab keelduda teostatud tööde eest maksmisest väites, et arve on esitanud vale isik. Kui hageja esitatud arve oleks olnud alusetu või ei oleks vastanud poolte kokkuleppele, oleks kostja koheselt saatnud hagejale vastuse, kus oleks juhtinud tähelepanu asjaolule, et arve on esitatud vale isiku poolt või vales summas. Kostja on ise võlas oleva arve osaliselt hagejale tasunud. Poolte käitumise 3
2-24-109090 ja esitatud dokumentidega on tõendatud, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping. Kuna kostja tellis ka väikses mahus lisatöid, väljastas hageja kostjale arve nr 2023/21, millel oli kajastatud juba tasutud ettemaks. Lisaks tõendab ainuüksi ettemaksu arve kohene tasumine seda, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu. Kostja ei ole esitanud hagejale ega Worx OÜ-le ühtegi pretensiooni teostatud tööde osas, mille tõttu on kostja tööd vastu võtnud. Kostja väide, et hageja kõiki töid ise ei teostanud ja kostja teostas osa töid ise, on paljasõnaline ja tõendamata. Tegevused, mida kostja ise oma isiklikus majapidamises teostas, nt pööningu isiklikest asjadest puhastamine ja koristamine, pakkumuse koosseisu ei kuulunud.
12.Viimaseks leiab hageja, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 250 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, on ebamõistlikult suur. Maakohus on viidanud mitmele kohtulahendile, kus advokaadi tunnitasu on peetud põhjendatuks suuruses 170 eurot ja 205,58 eurot, kuid maksumus 250 eurot on ilmselgelt märkimisväärselt kõrgem kui üheski Riigikohtu lahendis märgitud lubatud esindaja tunnitasu määr. Seega palub hageja kohtul juhul, kui kohus menetluskulusid täielikult kostja kanda ei jäta, muuta lahendit ka menetluskulude väljamõistmise osas. Vastustaja seisukoht
13.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Lisaks palub kostja jätta hageja täiendava tõendi asja materjalide juurde võtmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
15.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.
16.Hageja on palunud võtta asja materjalide juurde hinnapakkumise, millest nähtub, et pakkumise on teinud Works OÜ summas 5753 eurot, sest hageja ei olnud varasemalt teadlik täiendavate dokumentide esitamise vajadusest. Ringkonnakohus jätab tõendi TsMS § 652 lg 4 alusel vastu võtmata. Asjaolu, et hageja esindaja maakohtu kirju ei avanud ega maakohtule täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei esitanud, on hageja risk lepingulise esindaja valikul. Maakohus on täitnud selgitamiskohustust ning teavitanud pooli ka otsuse teatavakstegemise ajast, andes enne pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks (dtl 95–97, 99). Lisaks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Seega ei ole hageja esitatud link hange.ee veebilehele dokumentaalseks tõendiks, sh on vastav link blokeeritud.
17.Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga ega ka tööde teostamist. Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6) ning vastab apellatsioonkaebuse väidetele alljärgnevalt.
18.Hageja jäi apellatsioonkaebuses seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning hageja on töövõtulepingu järgsed kohustused täitnud, s.o tööd teostanud. Toimiku 4
2-24-109090 materjalidest nähtub, et kostjale ei esitanud arveid mitte Worx OÜ, kui hankepakkumise võitja, vaid Works OÜ, s.o hageja, mistõttu ei viita esitatud asjaolud töövõtulepingu sõlmimisele poolte vahel, vaid hageja ja Worx OÜ vahel (dtl 19–20). Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, millest saaks järeldada õigussuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Hageja selgitus, et arve esitas kostjale hageja selleks, et tööde maksumus kujuneks eraisikule ilma käibemaksuta, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arve esitamine ei tõenda pooltevahelise lepingu olemasolu. Maakohus on pooltele piisavalt selgitanud töövõtulepingust tuleneva töövõtja tasunõude eeldusi ja tõendamiskohustust ning andnud võimaluse hagejale asjaolude ja tõendite esitamiseks (dtl 95–97). Ka apellatsioonkaebuses ei ole hageja näidanud, et on esile toonud, millal ja millised tööd kostjale hageja poolt teostati, vaid on üksnes nentinud, et kuivõrd kostja ei esitanud tööde kvaliteedi, teostuse või maksumuse osas vastuväiteid, siis puudub vaidlus selle üle, et töövõtuleping on sõlmitud ja tööd on hageja poolt teostatud. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna hanke võitis ja töid pidi teostama Worx OÜ, siis ei ole hageja õigustatud kostja käest tasu ega ka viivist nõudma. Seega ei anna kolleegiumi hinnangul apellatsioonkaebuse väited alust asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel hageja on kostjale töid teostanud.
19.Hageja on vaidlustanud ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse (250 eurot/t käibemaksuta) leides, et see on ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on võtnud arvesse asjakohast Riigikohtu praktikat lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise kohta, tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule ette heita võimalik ei ole. Sealhulgas on ringkonnakohus varasemas praktikas pidanud põhjendatuks vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 244 eurot (käibemaksuga) (TlnRnKm 03.10.2025, 2-24-18323, p 21), 232,60 eurot (käibemaksuta) (TlnRnKo 29.05.2025, 2-23-9515, p 31). Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).
20.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust vaidlustatud maakohtu otsuse muutmiseks ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebust ei rahuldata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav
5
2-24-109090 kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks.
23.Kostja lepinguline esindaja esitas 19.02.2025 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostjale lepingulise esindajana õigusabi vandeadvokaat Magnus Braun tunnihinnaga 250 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellatsioonkaebusele vastamisel (sh maakohtu otsuse analüüsile, suhtlusele kliendiga ja vastuse koostamisele) on kostja kandnud kulusid summas 2014,83 eurot (sh km) ehk 6,61 tundi hinnaga 250 eurot (lisandub km).
24.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat on esindanud vandeadvokaat. Kostja esindaja tasumäär on kohane ega ületa vandeadvokaadi keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
25.Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, vastuse apellatsioonkaebusele sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, siis on menetlustoimingutele kulunud aeg kooskõlas asja menetlusega ning sellele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik tervikuna.
26.Tulenevalt eespool märgitust on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 6,61 tundi. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 2016,05 eurot (6,61 x 250 = 1652,50 + 363,55 [km] = 2016,05). Kuivõrd kostja on palunud hagejalt välja mõista 2014,83 eurot (käibemaksuga), siis mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 2014,83 eurot (käibemaksuga).
27.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.