HOLM BANK AS hagi V L vastu võlgnevuse nõudes 572,48 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Holm Bank AS, registrikood 14080830 Hageja lepinguline esindaja [email protected]
Jaana
Jostmann,
e-post
Kostja V L, isikukood xxx Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Holm Bank AS hagi V L vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista V L-ilt (L, isikukood xxx) Holm Bank AS-i (registrikood 14080830) kasuks V L ja Holm Bank AS-i vahel 20.10.2022 sõlmitud laenulepingust nr 52210200043 tulenev põhivõlgnevus 428,05 eurot.
3.Jätta rahuldamata Holm Bank AS-i hagi V L vastu 31,93 euro, võla sissenõudmiskulu 15 euro ja viivise nõudes.
4.Jätta menetluskulud V L-i kanda 74,78% ulatuses.
Määrata V L poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 145,82 eurot ning mõista nimetatud summa V L-ilt Holm Bank AS-i kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.27.07.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 512,62 euro saamiseks. Kohus tegi 02.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule 30.08.2023 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 458,50 euro, intressi 31,93 eurot, viivise 12 euro, võla sissenõudmiskulu 15 euro ja jooksva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.10.2022 laenulepingu nr 52210200043, mille alusel väljastati kostjale laenu 500 eurot. Intressimääraks leppisid pooled kokku 11,90% aastas. Krediidi kulukuse määr on 23,68%. Laenu tähtpäev oli 10.10.2025. Kostja pidi tasuma laenulepingu sõlmimise tasu s.o 1 euro 20.10.2022 ja laenu ning intresside tagastamine pidi toimuma 10.11.2022 – 10.09.2025. Viivisemääraks leppisid pooled kokku 11,90% aastas, s.o 0,03% päevas. Igakuise osamakse suurus oli 18,81 eurot ja viimase osamakse suurus pidi olema 18,68 eurot. Kostja on jätnud tasumata kõik graafikujärgsed maksed alates 10.03.2023, k.a. 2 (7)
02.06.2023 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.06.2023 ja teavitas, et kui kostja nimetatud päevaks võlgnevust ei tasu või ei saavuta hagejaga kokkulepet võlgnevuse tasumiseks, siis loeb hageja lepingu ülesöelduks alates 16.06.2023. Kostja võlga ei tasunud. Vastavalt hageja hinnakirjale ja lepingu p-le 2 on hagejal õigus nõuda võlateatise edastamisel kuni 5 eurot,. Hageja on lepingu kehtivuse ajal kostjale saatnud kuus kirjalikku teadet 13.03.2023 tasuta teade, 22.03.2023 teade hinnaga 5 eurot, 12.04.2023 tasuta teade, 18.04.2023 teade hinnaga 5 eurot, 11.05.2023 tasuta teade ja 17.05.2023 teade hinnaga 5 eurot. Kokku on hageja võla sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 eurot. Hageja on arvestanud intressi 11.02.2023 – 15.06.2023 kokku summas 31,93 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 11.03.2023 – 30.06.2023 eest määraga 11,90% aastas ja perioodi 01.07.2023 – 30.08.2023 eest määraga 12 aastas kokku 12,03 eurot. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates edasiulatuv viivis alates 31.08.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse tekstist järeldub, et kostja on laenulepingu alusel tasunud laenulepingu sõlmimise tasu 1 eurot, põhiosa katteks on kostja makseid teinud kokku 41,50 eurot ja intressi katteks 30,74 eurot, kokku 73,24 eurot. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega märkis hageja, et kostja esitas 20.10.2022 laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1300 eurot ja igakuisteks kohustusteks 700 eurot. Laenulepingu sõlmimisel tehti päringud maksehäireregistritesse, mille vastustest nähtus, et kostjal puudusid maksehäired. Sissetulekute andmeid ja töösuhte kestust kontrolliti EMTA päringuga. Hageja arvestas kostja märgitud kohustusi 700 eurot ja lisaks arvestusliku elatusmiinimumi 234 eurot.
3.08.09.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus on hagejale hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte toimetanud 21.09.2023 e-posti teel.. Kostja ei ole esitanud vastust hagile. Kohtuotsuse põhjendused
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale määratud tähtaeg hagile vastamiseks möödus 05.10.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.
5.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 20.10.2022 laenulepingu nr 52210200043, mille alusel väljastati kostjale laenu 500 eurot. Kostja pidi laenu tagastama osamaksetega ja tasuma hagejale laenu kasutamise eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis 3 (7)
lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et hageja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
6.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 20.10.2022, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%. Seega kolmekordne määr oli 48,90%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 23,68% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
7.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja ütles lepingu üles 16.06.2023. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud osamakseid alates 10.03.2023, olles seega võlgnevuses 4 järjestikuse osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 02.06.2023. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv.
8.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas kostja laenutaotluses andmed selle kohta, et tema regulaarne sissetulek oli 1300 eurot kuus ja olemasolevad kohustused 700 eurot kuus. Hageja kontrollis kostja andmeid sissetuleku kohta Maksu- ja Tolliametist. Kohustuste suurust kostja hagiavaldusest ei kontrollinud, kuid liitis avaldatud kohustuste suurusele hageja arvestusliku elatusmiinimumi 234 eurot. Hageja kontrollis maksehäireregistreid ning tuvastas, et kostjal maksehäired puudusid. Eeltoodust järeldas hageja, et kostja on maksevõimeline.
9.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud 4 (7)
asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Samas paneb KAVS § 50 lg 3 krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasidesse päringute tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja kohustuste suurust. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul järeldub hagiavalduse asjaoludest, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6. Kohtule teadaolevalt ei ole maksete ümberarvestust teinud.
11.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavalduse nähtub, et kostja on põhivõlgnevuse katteks tasunud 41,50 eurot, laenulepingu sõlmimise tasu 1 eurot ja intressi katteks 30,74 eurot. Kohus arvestab laenulepingu sõlmimise tasu põhivõla katteks. Samuti arvestab kohus tasutud intressinõudest 29,45 eurot põhivõla katteks (vt p 12.1.). Seega on hageja põhinõude suurus 428,05 eurot.
12.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 11,90% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 31,93 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 11.02.2023 – 15.06.2023. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja taotletud perioodil oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 2,50%. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus intressile arvestatuna tagastamata põhiosalt arvestatud intressile määraga 2,50% aastas. 428,05 eurot*2,50/100=10,70 eurot aastas, s.o 10,70/365=0,03 eurot päevas. Perioodil 11.02.2023 – 15.06.2023 on 125 päeva. Seega rahuldab kohus hageja intressinõude summas 125*0,03=3,75 eurot.
12.1.VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär oli kuni 31.12.2022 0,00% aastas. Alates 01.01.2023 – 30.06.2023 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 2,50% aastas. Seisuga 01.01.2023 – 10.01.2023 oli hageja põhivõlgnevust tasunud 20,39 eurot, seega oli tasumata jääk 500-20,39=479,61 eurot. Seega perioodil 01.01.2023 – 10.01.2023 oli hagejal õigus intressile 5 (7)
479,61*2,5/100/365*10=0,33 eurot. 10.01.2023 tasus kostja hagejale 10,46 eurot põhivõla katteks ja seega jäi põhivõla jäägiks 469,15 eurot. Perioodi 11.02.2023 – 10.02.2023 eest on hagejal õigus intressile 469,15*2,5/100/365*30=0,96 eurot. Seega oli hagejal õigus intressile perioodi 10.11.2022 – 10.02.2023 eest kokku 1,29 eurot. Kuna kostja tasus intressi kokku 30,74 eurot, tuleb 30,74-1,29=29,45 eurot arvestada põhivõla katteks.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
16.Kuna kohus rahuldas hagi 74,78% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 25,22% ulatuses hageja kanda.
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Seega on hageja menetluskulu kokku 195 eurot. 74,78% 195 eurost on 145,82 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.
18.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele
6 (7)
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.