Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Siiri Malmberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
16. oktoober 2023, Pärnu
Tsiviilasja number
2-22-129939
Tsiviilasi
HOLM BANK AS hagi V L vastu võlgnevuse nõudes 572,48 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Holm Bank AS, registrikood 14080830 Hageja lepinguline esindaja [email protected]
Jaana
Jostmann,
e-post
Kostja V L, isikukood xxx Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
02.06.2023 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.06.2023 ja teavitas, et kui kostja nimetatud päevaks võlgnevust ei tasu või ei saavuta hagejaga kokkulepet võlgnevuse tasumiseks, siis loeb hageja lepingu ülesöelduks alates 16.06.2023. Kostja võlga ei tasunud. Vastavalt hageja hinnakirjale ja lepingu p-le 2 on hagejal õigus nõuda võlateatise edastamisel kuni 5 eurot,. Hageja on lepingu kehtivuse ajal kostjale saatnud kuus kirjalikku teadet 13.03.2023 tasuta teade, 22.03.2023 teade hinnaga 5 eurot, 12.04.2023 tasuta teade, 18.04.2023 teade hinnaga 5 eurot, 11.05.2023 tasuta teade ja 17.05.2023 teade hinnaga 5 eurot. Kokku on hageja võla sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 eurot. Hageja on arvestanud intressi 11.02.2023 – 15.06.2023 kokku summas 31,93 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 11.03.2023 – 30.06.2023 eest määraga 11,90% aastas ja perioodi 01.07.2023 – 30.08.2023 eest määraga 12 aastas kokku 12,03 eurot. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates edasiulatuv viivis alates 31.08.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse tekstist järeldub, et kostja on laenulepingu alusel tasunud laenulepingu sõlmimise tasu 1 eurot, põhiosa katteks on kostja makseid teinud kokku 41,50 eurot ja intressi katteks 30,74 eurot, kokku 73,24 eurot. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega märkis hageja, et kostja esitas 20.10.2022 laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1300 eurot ja igakuisteks kohustusteks 700 eurot. Laenulepingu sõlmimisel tehti päringud maksehäireregistritesse, mille vastustest nähtus, et kostjal puudusid maksehäired. Sissetulekute andmeid ja töösuhte kestust kontrolliti EMTA päringuga. Hageja arvestas kostja märgitud kohustusi 700 eurot ja lisaks arvestusliku elatusmiinimumi 234 eurot.
lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et hageja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Samas paneb KAVS § 50 lg 3 krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasidesse päringute tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja kohustuste suurust. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul järeldub hagiavalduse asjaoludest, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
479,61*2,5/100/365*10=0,33 eurot. 10.01.2023 tasus kostja hagejale 10,46 eurot põhivõla katteks ja seega jäi põhivõla jäägiks 469,15 eurot. Perioodi 11.02.2023 – 10.02.2023 eest on hagejal õigus intressile 469,15*2,5/100/365*30=0,96 eurot. Seega oli hagejal õigus intressile perioodi 10.11.2022 – 10.02.2023 eest kokku 1,29 eurot. Kuna kostja tasus intressi kokku 30,74 eurot, tuleb 30,74-1,29=29,45 eurot arvestada põhivõla katteks.
6 (7)
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.