Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 16.10.2023, Tallinn 2-23-10450 Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes (15.05.2022 lend XXXX, D T, T T, K H, L J, N K, K K ja M H) 3462,60 eurot Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Nele Mals (Mals&Mals OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460; asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kai Villemson (Advokaadibüroo RASK; e-post: [email protected]). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-23-10450 menetlus hageja põhinõude 800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,31 eurot, põhinõudelt 800 eurot arvestatava edasiulatuva viivise ning võla sissenõudmiskulude 80 euro osas.
2.Rahuldada hagi.
3.Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Lennuabi OÜ kasuks hüvitis summas 2000 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.05.2023-13.07.2023 eest summas 33,29 eurot ning perioodi 14.07.2023-16.10.2023 eest summas 62,47 eurot.
4.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Lennuabi OÜ kasuks välja viivis põhinõudest 2000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.10.2023 kuni põhinõude (2000 eurot) täitmiseni.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. 5.1 Jätta menetluskulud 71% ulatuses kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda ja 29% ulatuses hageja Lennuabi OÜ kanda. 5.2 Vastastikuste menetluskulude hüvitamise nõuete tasaarvestuse tulemusel mõista kostjalt SmartLynx Airlines Estonia OÜ hageja Lennuabi OÜ kasuks välja menetluskulud summas 434,32 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (434,32 eurot) tuleb kostjal SmartLynx Airlines Estonia OÜ tasuda hagejale Lennuabi OÜ käesoleva kohtuotsuse
2-23-10450 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Lennuabi OÜ esitas 13.07.2023 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-23-10019 hagiavalduse SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagi käsitles hagejale 247 reisijate poolt loovutatud nõudeid seoses 23.08.2021 lennuga nr XXXX, 14.05.2022 lennuga XXXX, 15.05.2022 lennuga XXXX, 17.05.2022 lennuga XXXX, 18.06.2022 lennuga XXXX, 19.07.2022 lennuga XXXX, 23.10.2022 lennuga XXXX, 16.04.2022 lennuga XXXX, 17.05.2022 lennuga XXXX, 24.05.2022 lennuga XXXX, 26.05.2022 lennuga XXXX, 28.05.2022 lennuga XXXX ja 17.06.2022 lennuga XXXX.
2.Harju Maakohus eraldas 21.07.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-10019 esitatud hagiavaldusest iseseisvasse menetlusse mh nõuded, mis on seotud 15.05.2022 lennuga XXXX (reisijad D T, T T, K H, L J, N K, K K ja M H). Kohus menetleb käesolevas tsiviilasjas nr 2-2310450 üksnes nõudeid, mis on seotud 15.05.2022 lennuga XXXX (reisijad D T, T T, K H, L J, N K, K K ja M H).
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi reisisid D T, T T, K H, L J, N K, K K ja M H 15.05.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) opereeritaval lennul XXXX suunaga Xxxx. Vahemaa Xxxx vahel on 2,513 km. Lend pidi väljuma 15.05.2022 kell 05.20, väljus aga hilinemisega 15.05.2022 kell 14.54 ja saabus 15.05.2022 kell 18.27. Seega arvestades, et lend väljus juba üle 9 tunni hiljem on selge, et see ka hilines sihtkohta saabudes rohkem kui 9 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. Kõik 7 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.
4.Hageja edastas 19.05.2023 kostjale e-kirja, milles andis teada, et hageja menetluses on 733 isiku nõuded summas 319 600 eurot kostja vastu, sh 15.05.2022 lennu XXXX suunaga Xxxx 7 reisija nõuded, ja tegi ettepaneku jõuda kohtuvälisele kokkuleppele andes kostjale vastamiseks tähtaja 29.05.2023. Nimetatud e-kirjale oli lisatud tabel reisijate nimedega, lennu suunaga, broneeringu numbri ja lennu ajaga. Hageja märkis e-kirjas ära, et juhul kui tagasisidet ei tule, siis eeldatakse,
2-23-10450 et kostja ei ole kohtuvälisest kokkuleppest huvitatud. Kostja esindaja vastas veel samal päeval 19.05.2023, et edastab nõuded kostjale ning edastab kostja seisukoha esimesel võimalusel. 29.05.2023 edastas kostja e-kirja, milles teatas, et sellises mahus nõuete kontrollimine võtab aega oodatust kauem ja palus tähtaega pikendada 2-3 nädalat. Hageja vastas samal päeval 29.05.2023, et peab kahenädalast tähtaega mõistlikuks ja pikendas vastamise tähtaega kuni 05.06.2023. Kostja ei ole hagi esitamise ajaks vastanud ega tagasisidet andnud, mis on rohkem kui kuu aega peale kohtuvälise lahendamise ettepaneku tegemist. Seega on hageja enne hagi esitamist püüdnud kostjaga jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, et hageja ei peaks pöörduma kohtu poole nõuete rahuldamiseks ja kostja on hagiga seotud nõude saanud kätte 19.05.2023.
5.Õigus hüvitisele tekib EU 261/2004 määrus artikkel 7 alusel. Reisijad saavad hüvitist kuni: a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise, lennu tühistamise või lennu hilinemise tõttu pärast kavandatud aega. D T, T T, K H, L J, N K, K K ja M H reisisid 15.05.2022 kostja opereeritaval lennul XXXX suunaga Xxxx ning lend hilines üle 9 tunni.
6.Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid. Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohtu 4.05.2017 otsus kohtuasjas C-315/15 P ja P, p 22). Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohtu 4.04.2019 otsus kohtuasjas C-501/17 G, p 31).
7.Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kuupäevadel 15.05.2022 toimunud lennu XXXX suunaga Xxxx hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 b) alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 b’le saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on hagejal 7 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 b) järgi hüvitist kokku summas 2800 eurot (400 eurot reisija kohta).
8.Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates kostjale nõude esitamisest 19.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.07.2023. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 46,60 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 2800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 280 eurot (7 reisijat x 40 eurot).
2-23-10450
9.Hageja 18.09.2023 menetlusdokumendi kohaselt esitas hageja kohtule K H broneeringu nr XXXX, L J ja N K broneeringu nr XXXX, K K ja M H pardapassid („boarding pass“) broneeringunumbriga XXXX, millelt nähtub nii lennu suund, aeg ja number - Xxxx, 15.05.2022 lennu nr XXXX. Broneeringu numbrid olid ära toodud ka kostjale 19.05.2023 e-kirja lisas esitatud tabelis. Kostjal on ligipääs reisijate nimekirjale, millest on tal võimalik kontrollida reisija olemasolu 15.05.2022 lennu nr XXXX reisijate nimekirjas kas nime või broneeringu numbri alusel.
10.Hageja leiab, et nõuded on loovutatud reisijate poolt Lennuabi OÜ-le, kuivõrd nõude loovutajad on nõude loovutamise aktid allkirjastanud ja väljendanud selgelt oma soovi nõue loovutada. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 järgi astub loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiline õiguslik tagajärg on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei sätesta (vt Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11 esimene lõik). Hageja esitas ka Lennuabi OÜ esindaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise akti.
11.D T ja T T lendasid 15.05.2022 broneeringu XXXX alusel tõepoolest lennuga nr XXXX suunal Xxxx, mitte lennuga nr XXXX Xxxxnagu ülejäänud hagis esitatud reisijad. Hageja aktsepteerib kostja vastuväidet ja loobub nõudest, sellega seotud viivistest ja sissenõudmise kuludest reisijate D T ja T T osas. Ülejäänud reisijate osas jääb hageja esitatud hagiavalduse ja seisukohtade juurde ja palub kohtul hagiavalduse täielikult rahuldada.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja esitas 11.09.2023 kohtule vastuse tema vastu esitatud hagile. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et reisijatel oleks olnud kehtiv lennubroneering. Määruse artikli 3 lg 2 kohaselt on reisijatel õigus saada määruses nimetatud hüvitist, kui reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 239 lg 1). Seega on hageja kohustatud tõendama, et reisijatel olid kinnitatud broneeringud 15.05.2023 lennule XXXX (Xxxx). Hageja on esitanud tõendina üksnes reisija D T ja T T elektroonilise pileti, millest nähtub, et nimetatud reisijad lendasid kostja 17.05.2023 lennul XXXX (Xxxx), mitte aga 15.05.2022 lennul. Seega ei ole hageja tõendanud, et reisijatel oleks olnud hagiavalduses nimetatud lennule kinnitatud broneering. Hageja ei ole ka tõendanud, et hagiavalduses nimetatud teistel reisijatel oleks olnud asjaomasele lennule kinnitatud broneering.
13.Kostja vaidleb vastu seoses reisijatega D T ja T T esitatud (i) lennuhüvitise maksmise nõudele; (ii) viivisenõudele ning (iii) seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude seoses kostja poolt teostatud lennuga nr XXXX, mis toimus 15.05.2022 (Xxxx). Hagiavalduse lisana on esitatud nõude loovutamise lepingud, millest nähtub, et (i) reisijaga D T on sõlmitud nõude loovutamise leping seoses 15.05.2022 lennuga nr XXXX; ja (ii) reisijaga T T on sõlmitud nõude loovutamise leping seoses 15.05.2022 lennuga nr XXXX. Nimetatud reisijad reisisid aga 08.05.2022 lennuga nr XXXX (Xxxx) ja 17.05.2022 lennuga nr XXXX (Xxxx). Kuivõrd hageja ei nimetatud reisijate lendudega seonduvalt nõude loovutamise lepinguid sõlminud ega reisijate tegelike lendude hilinemisest tulenevat nõuet hagiavalduses esitanud, ei ole hageja hagiavalduses nimetatud nõuete omanikuks saanud ning hagejal puudub
2-23-10450 õigus nõuda nimetatud reisijate nimel lennuhüvitist ja ka sellega seonduvaid kõrvalnõudeid. Eeltoodust johtuvalt leiab kostja, et nõue seoses reisijatega D T ja T T tuleb jätta rahuldamata.
14.Hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Vastavalt VÕS 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamiseks on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava isiku ja nõude omandaja vahel. Nõude ülemineku hetkeks on loovutamislepingu jõustumise hetk, kui pooled ei lepi nõude ülemineku hetkena kokku hilisemat tähtaega. Nõude loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile (VÕS § 167 lg 3). VÕS § 11 lg 2 sätestab, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Nõude loovutamise lepingu punkti 11 kohaselt jõustub leping allkirjastamisel. Seejuures ei sätesta leping, et leping jõustuks üksnes reisija poolt allkirjastamisel. Käesoleval juhul ei ole ükski tõendina esitatud nõude loovutamise leping hageja esindaja poolt allkirjastatud.
15.Kuigi Riigikohus on asunud seisukohale, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 06.06.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12), ei tulene nimetatud lahenditest, et poolte endi soovi kohaselt lepingule omistatud vorminõude järgimata jätmine muudaks lepingu kehtivaks. Nimelt allkirjastati viidatud kohtuasjades nõude loovutamise leping mõlema poole poolt ning vaieldi hoopis selle üle, kas nõude loovutamise leping on kehtetu seetõttu, et see kahjustab võlausaldajate huve. Käesoleval juhul oli lepingus sätestatud, et leping jõustub nõude loovutamise lepingu allkirjastamisel – seda kinnitab ka lepingu vormivabaduse põhimõte, mille kohaselt on pooltel õigus valida, millises vormis leping sõlmida (kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku vorminõuet). Lepingu sõlmituks lugemine alates lepingule kokkulepitud vormi andmisest on poolte vabadus ja sellise kokkuleppe olemasolul ei piisa võlasuhte tekkimisest VÕS §-s 9 sätestatud asjaoludest. Seega kui poolte ühine tahe oli, et leping jõustuks selle allkirjastamisel, nagu seda sätestavad hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise lepingud, ei saa asuda seisukohale, et nimetatud lepingud oleksid jõustunud üksnes selle allkirjastamisel reisija poolt.
16.VÕS § 170 teine lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 170 esimese lause eesmärk ei ole välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv, ja seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 1 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt RKTKo 16.09.2015 3-2-1-74-15, p 11).
17.Kuivõrd hagiavalduse lisana esitatud nõude loovutamise lepinguid ei ole kehtivalt sõlmitud, siis ei ole hagejale üle läinud ka reisijate kõrvalnõuded, sh intressi ja sissenõudmiskulude nõuded. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi volitust, mis tõendaks, et neil on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitise nõue esitada. Kuivõrd hageja ei ole esitatud nõuete omanik ning neil puudub volitus reisijaid nõuete sissenõudmisel esindada, puudub kostjal seoses reisijatega ka lennuhüvitise ja sellega seotud nõuete hagejale hüvitamise kohustus.
2-23-10450
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kostja on oma 11.09.2023 vastuses hagile juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et reisijad D T ja T T reisisid 08.05.2022 lennuga nr XXXX (Xxxx) ja 17.05.2022 lennuga nr XXXX (Xxxx), mitte vaidlusaluse 15.05.2022 lennuga XXXX. Hageja nõustus 18.09.2023 menetlusdokumendis kostja vastuväitega seoses reisijatega D T ja T T. Hageja tõi esile, et loobub nõudest, sellega seotud viivisest ja sissenõudmise kuludest reisijate D T ja T T osas. Seetõttu võtab kohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetab seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-23-10450 menetlus hageja põhinõude 800 (2 x 400) eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,31 eurot, põhinõudelt (800 eurot) arvestatava edasiulatuva viivise ning võla sissenõudmiskulude 80 (2 x 40) euro osas. Kohus lahendab tsiviilasja järgmiste menetlusse jäänud nõuete osas: (vähendatud) põhinõue 2000 eurot, sellelt arvestatud viivis ja võla sissenõudmiskulud 200 eurot.
19.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
20.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ja põhjendab seda kohtuotsuse alljärgnevates punktides.
21.Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et omandas reisijatelt K H, L J, N K, K K ja M H lennuhüvitise nõude (400 eurot iga reisija kohta), millele lisanduvad kõrvalnõuded. Hageja osundab, et reisijad K H, L J, N K, K K ja M H reisisid 15.05.2022 kostja opereeritaval lennul XXXX suunaga Xxxx. Vahemaa Xxxx vahel on 2,513 km. Lend pidi väljuma 15.05.2022 kell 05.20, väljus aga hilinemisega 15.05.2022 kell 14.54 ja saabus 15.05.2022 kell 18.27. Seega lend hilines üle 9 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot iga reisija kohta. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks, mh puudub volitus reisijaid nõuete sissenõudmisel esindada. Lisaks eelnevale on kostja seisukohal, et hageja ei tõendanud, et reisijatel oleks olnud kehtiv lennubroneering.
22.Hageja tugineb hüvitise nõude puhul määrusele nr 261/2004. Euroopa Liidu määrust 261/2004 (määrus) kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a) ja (2)(a)). Euroopa kohus on määruse kohaldamisel selgitanud, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui nad hilinemise tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem (Euroopa Kohtu 19. novembri 2009 otsus liidetud kohtuasjades C‐ 402/07 ja C‐ 432/07, p 61). Määruse artikkel 2 alapunkti g kohaselt on broneering
2-23-10450 tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud.
23.Hageja esitas kehtivate broneeringute tõendamiseks K H broneeringu nr XXXX (dtl 628-629), L J ja N K broneeringu nr XXXX (dtl 630), K K ja M H pardapassid („boarding pass“) broneeringunumbriga XXXX (dtl 631-632). Eelnimetatud tõenditest nähtuvad kohtule broneeringu detailid, s.o lennukuupäev 15.05.2022, lennunumber XXXX, broneeringu kood XXXX reisija K H osas (dtl 628), broneeringu kood XXXX reisijate L Lja N K osas (dtl 630), broneeringu kood XXXX reisijate M H ja K K osas (dtl 631-632). Nähtav on ka lennu lähtepunkt xxxx ja sihtpunkt Xxxx, väljalend kell 05.20 (dtl 628-630). Pardapassidelt on näha, et lennu XXXX marsruut on Xxxx ning pardalemineku aeg on 04.40 (dtl 631-632).
24.Kohus leiab, et reisikorraldaja Novatours poolt väljastatud broneeringuid (dtl 628-630) tuleb käsitleda kinnitatud broneeringuna määruse artikkel 2 punkti g ja artikkel 3 lg 2 punkti 1 mõttes. Novatours kui reisikorraldaja on reisijate K H, L J ja N K broneeringuid tunnustanud ja neid registreerinud. Kostja pole hageja poolt esitatud K H, L J ja N K broneeringu dokumentidele sisulisi vastuväiteid esitanud, sh ei vaielnud kostja vastu asjaolule, et Novatours ́il oli õigus selliseid broneeringuid väljastada. Samuti ei esitanud kostja sisulisi vastuväiteid reisijatele M H ja K K väljastatud pardapasside osas. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on tõendanud, et reisijatel K H, L J, N K, M H ja K K oli kehtiv broneering 15.05.2022 lennule XXXX.
25.Kostja leidis, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõude loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
26.VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada (vt VÕS § 170 ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka Riigikohtu 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). VÕS § 170 esimene lause ei välista võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 2 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). Samuti võib võlgnik VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega.
27.VÕS § 11 lg 2 järgi, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on
2-23-10450 antud ettenähtud vorm. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 teise lause järgi kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja poolt kohtule esitatud loovutamislepingu kehtivust asjaolu, et loovutamislepingute p-s 11 lepiti kokku, et lepingu jõustub allkirjastamisel (dtl 556-568). Praegusel juhul ei ole loovutamislepingu vorminõude eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude funktsioon ja eesmärk ei ole välistada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivust (vt ka 15.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasja nr 2-215527 otsuse p 10.2). Lisaks on hageja esitanud kohtule hageja esindaja poolt lisatud allkirjaga lepingud (dtl 633-647).
28.Riigikohus on leidnud, et ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 34). Käesoleval juhul ei sisalda nõude loovutamise leping endas kokkuleppe sõlmimise kuupäeva, kuid sealt nähtub reisijate K H, L J, N K, K K ja M H selge tahe oma nõude loovutamiseks hagejale (eelkõike lepingu p 1, dtl 637645). Seega asja lahendamisel ei oma tähtsust see, millal on nõude loovutamise leping poolte poolt allkirjastatud. Kostjal on õigus keelduda täitmisest uuele võlausaldajale VÕS § 172 alusel, st põhjusel, et talle ei ole antud senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Praegusel juhul seda asjaolu ei esine, sest nõude loovutamisest on kostjale teatatud ka kohtu kaudu hagimaterjalide kättetoimetamisega (VÕS § 170) ning lisaks sellele on esitatud seniste võlausaldajate K H, L J, N K, K K ja M H poolt allkirjastatud (hilisemalt ka hageja poolt) leping nõude loovutamise kohta (VÕS § 172).
29.Määruse art 7 lg 1 p b) kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Käesoleval juhul ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et 15.05.2022 kostja pool opereeritava lennu XXXX suunaga Xxxx vahemaa on 2513 km. Samuti ei vaidlustanud kostja hageja väiteid, et vaidlusalune lend pidi väljuma 15.05.2022 kell 05.20, kuid väljus kell 14.54 ja saabus 15.05.2022 kell 18.27, seega lend hilines üle 9 tunni. Lennu hilinemine nähtub ka kohtule esitatud tõenditest (dtl 554, 628-632). Määruse art 5 lg 3 järgi ei ole lendu teostav lennuettevõtja siiski kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Käesoleval juhul ei ole kostja erakorraliste asjaolude esinemisele tuginenud ega esitanud selle kohta mistahes tõendeid. Seega kuulub hageja põhinõue Euroopa Liidu määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 p b) ja VÕS § 108 lg 1 järgi rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 5 reisija osas kogusummas 2000 (400 x 5) eurot.
30.VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale ka nõudega seotud tagatistest ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Põhikohustuse täitmisele suunatud nõude loovutamisel loetakse teistsuguse kokkuleppe puudumisel loovutatuks ka sellega seotud kõrvalkohustused, sh kõrvalkohustused, mille täitmise tähtaeg on saabunud enne nõude loovutamist (RKTKo 3-2-1-124-07, p 14). Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on nõude loovutamise teel kehtivalt omandanud kostja vastu 15.05.2022 lennu XXXX hilinemisega seotud reisijate K H, L J, N K, K K ja M H nõuded, siis on hagejal õigus nii viivise kui võla sissenõudmiskuludele.
31.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest (VÕS § 113 lg 2). Hageja nõuab kostjalt
2-23-10450 seadusjärgset viivist põhinõudelt 2000 eurot alates kostjale nõude esitamisest 19.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 13.07.2023. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud, sh ei vaidlustanud kostja kohtueelse nõude kättesaamist 19.05.2023. Kohus saab eelnimetatud andmetel sissenõutavaks viivise summaks 33,29 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.05.2023-13.07.2023 eest summas 33,29 eurot.
32.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest 2000 eurot alates 14.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 16.10.2023 summas 62,47 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt) ning edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.10.2027 kuni nõude täieliku täitmiseni.
33.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta kogusummas 200 eurot (5 x 40). VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 200 eurot.
34.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2000 eurot, võla sissenõudmiskulud 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.05.2023-13.07.2023 eest summas 33,29 eurot ning perioodi 14.07.2023-16.10.2023 summas 62,47 eurot, lisaks edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 17.10.2023 kuni põhinõude (2000 eurot) täitmiseni.
35.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Kohus ei käsitle mh kohtueelselt peetud läbirääkimisi. Kuivõrd pooled kompromissi ei sõlminud ja kohus poolte kompromissi läbirääkimistes ei osalenud, siis pole oluline, kas pooled on kompromissi sõlmimist kohtueelselt arutanud ning millisel põhjusel selle sõlmimiseni ei jõutud.
36.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja lennuhüvitise nõudest, sellega seotud viivisest ja sissenõudmise kuludest reisijate D T ja T T osas loobunud. Loobumise põhjuseks ei olnud asjaolu, et kostja oleks reisijate D T ja T T osas hageja nõudeid pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja tõi esile, et D T ja T T lendasid 15.05.2022 lennuga nr XXXX, mitte lennuga nr XXXX nagu ülejäänud hagis esitatud reisijad. Kohus käsitles hagis esitatud nõuete vähendamist kahe reisija osas hagist osalise loobumise taotlusena ning rahuldas selle. Kuivõrd hagi rahuldatakse ligikaudu 71% ulatuses ning 29% ulatuses tuleb menetlus lõpetada, jätab kohus hageja menetluskulud 71% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 29% ulatuses hageja kanda (TsMS § 168 lg 4).
37.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 01.09.2023 ja 26.09.2023 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud summas 550 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus
2-23-10450 5,5 tundi mh järgmistele toimingutele: enne hagi esitamist kohtuvälise kokkuleppe ettepaneku edastamine kostjale, ettepanekule esitatud vastusega tutvumine, kommunikatsioon kliendiga, materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, kohtumäärustega tutvumine, hagiavalduse täienduse koostamine, kohtunõuetega tutvumine, kostja hagivastusega tutvumine ja sellele vastamine, lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot käibemaksuta. Õigusabikuludele käibemaks ei lisandu, kuivõrd Mals&Mals OÜ ei ole käibemaksukohuslane. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
38.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja puhul tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks (tõenäoliselt ainsaks) majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Seejuures on hüvitisnõuete puhul üldjuhul, sh käesolevas menetluses, tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning mistõttu kasutavad hageja ja hageja esindaja üldjuhul kohtumenetlustes ka juba väljakujunenud argumente ning hagiavalduse tüüppõhjasid, mistõttu kattuvad hagiavalduste põhjendused sisuliselt sõna-sõnalt. Hagides erinevad üldjuhul üksnes reisijate ja lendude andmed ning nõude summad ehk hagide koostajal tuleb arvutada kokku üldjuhul üksnes nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kostja hinnangul ei eelda selliste hagide esitamine ka mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi.
39.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 420 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta mõistlikuks. Hageja tunnitasu on kooskõlas nii tsiviilasja keerukusastme kui asja mahuga.
40.Seoses hageja lepingulise esindaja ajakuluga selgitab kohus, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt 22.06.2010 RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Seega jätab kohus rahuldamata hageja taotluse hüvitada õigusabikulud, mis on tekkinud enne 12.07.2023 (alates nimetatud kuupäevast on kulud seotud hagiavalduse koostamisega). Kohtu hinnangul on lisaks põhjendamatu ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 min ulatuses seoses 01.08.2023 kohtuasjade ja menetluste eraldamise määrusega tutvumisega. Arvestades, et eraldamine puudutas 13 asja, siis käesoleva menetluse raames on põhjendatud üksnes 1,5 min kulu (20 min/13). Kohus nõustub kostja vastuväidetega osaliselt ning võtab arvesse kostja argumenti, et hageja puhul on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Tõenäoliselt saab hageja kasutada suurel hulgal eelnevates kohtumenetlustes ette valmistatud seisukohti. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu kommunikatsioonile kliendiga, hagiavalduse koostamisele, kohtumäärustega ja kohtunõuetega tutvumisele, kostja vastusele vastamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele, kokku peab kohus käesolevas menetluses hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3,5 tunni ulatuses.
41.Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 350 eurot (100 eurot x 3,5 tundi). Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 770 eurot
2-23-10450 (420+350). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 546,70 eurot (s.o 71% 770 eurost).
42.Kuivõrd hageja vähendas hagis esitatud nõudeid kahe reisija osas ning kohus jättis vähendatud nõude osas menetluskulud hageja kanda, siis määrab kohus kindlaks ka kostja menetluskulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 604,50 eurot. Kostja esindajal on kulunud 3 tundi ja 54 minutit materjalidega tutvumisele, suhtlusele kliendiga, hagile vastuse koostamisele, hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele, kohtukirjaga tutvumisele, hageja vastusega tutvumisele, menetluskulude nimekirja koostamisele. Hageja ei ole kostja menetluskulude ulatusele vastuväiteid esitanud.
43.Kohus märgib, et mõlemad pooled esitasid kohtule sarnases mahus menetlusdokumente, pidasid läbirääkimisi ja analüüsisid samu tõendeid (hageja on tegelenud ka nende kogumise ja komplekteerimisega). Seega iseenesest võiks kostja lepingulise esindaja ajakulu jääda sarnasesse suurusjärku hageja lepingulise esindaja ajakuluga. Samas tuleb arvesse võtta, et suures osas on kostja hagivastuse näol tegemist nö tüüpvastusetega, mida kostja kasutab sarnasel kujul erinevates menetlustes (eelkõige lennubroneeringu olemasolu ja nõuete loovutamise vaidlustamine) ning mis ka käesolevas menetluses tekitas mõlema poole menetluskulude asjatut suurenemist. Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu eeltoodud asjaolusid arvestades käesolevas menetluses 2,5 h. Kohus peab põhjendatuks kostja advokaadist esindaja tunnitasu 155 eurot käibemaksuta. Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kokku on kostja menetluskulud põhjendatud seega 387,50 (155 x 2,5) euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 112,38 eurot (s.o 29% 387,50 eurost).
44.TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus eelmistes p-des märgitud menetluskulude hüvitamise nõuded, mille tulemusel peab kostja hagejale hüvitama menetluskuludena 434,32 eurot (546,70 eurot – 112,38 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
45.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.