Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.10.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-2320
Tsiviilasi
OSAÜHING HIRONYMOS hagi A T vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
211 317,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OSAÜHING HIRONYMOS (registrikood 10526387) Hageja esindaja: vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja II: A T (isikukood xxxx) Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maiki Virks, vandeadvokaat Kaidar Sultson
Rahuldada OSAÜHINGU HIRONYMOS hagi osaliselt.
Välja mõista A Tlt OSAÜHINGU HIRONYMOS kasuks põhivõlgnevus 52 664,91 eurot, viivis 32 915,99 eurot ja alates 16.02.2021 viivis arvestatuna põhinõudelt (52 664,91 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta rahuldamata OSAÜHINGU HIRONYMOS nõue intressi 269,13 euro saamiseks.
Jätta menetluskulud A T kanda.
Välja mõista A Tlt OSAÜHINGU HIRONYMOS kasuks menetluskuluna 4353,20 eurot.
A Tl tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda OSAÜHINGULE HIRONYMOS menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
OSAÜHING HIRONYMOS esitas 12.02.2021 hagi L T ja A T vastu ja palus kostjatelt solidaarselt hagejale välja mõista põhivõlgnevuse 165 213,66 eurot, viivise ajavahemiku 21.09.2018 kuni 15.02.2021 eest summas 32 915,99 eurot ja alates 16.02.2021 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
31.01.2022 menetlusdokumendis (p 2.3) selgitab hageja, et nõuab kostjatelt põhinõude 157 332,91 euro, intressi 269,13 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 37 922,99 euro ja alates 16.02.2021 viivise välja mõistmist.
07.02.2022 istungil selgitas kohus hagejale, et hageja on nõuet muutnud ja tal tuleb vastavalt kas loobuda osaliselt põhinõudest ja suurendada kõrvalnõudeid. Kui põhinõue on vähenenud, võiks see olla kas osalise hagi tagasivõtmise või loobumise olukord. Kohus määras hagejale tähtaja 07.03.2022 teatamaks, milline on tema nõue – kas ta jääb hagis esitatud nõude ja viivise juurde või soovib osaliselt loobuda.
Hageja enda nõuet tähtajaks ei täpsustanud.
23.03.2022 esitasid hageja ja L T kohtule kinnitamiseks kompromissi.
25.03.2022 määrusega eraldas kohus iseseisvasse menetlusse OSAÜHING HIRONYMOS hagi L T vastu võlgnevuse nõudes ja jätkas käesolevas tsiviilasjas menetlust OSAÜHING HIRONYMOS hagis A T vastu võla nõudes.
Hagi kohaselt sõlmisid L T ja A T 22.02.2007 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr xxxx, mille järgi said laenuvõtjad laenu 268 598 eurot, tagastamise tähtajaga 11.02.2027. Lepingu p 3.2.2 järgi kohustusid laenuvõtjad täitma lepingust tulenevad kohustused solidaarselt. Lepingu p 4.1 alapunktides lepiti kokku intressi tasumise kohustuses ja intressimäärades ning lepingu p 15.5 järgi lepiti kokku viivises määras 9% aastas arvestatuna tähtaegselt tasumata võlalt. Lepingu p 20.1 järgi oli ASil SEB Pank õigus leping üles öelda ja nõuda kõikide lepingust tulenevate kohustuste täitmist juhul, kui laenuvõtjad on viivitanud rahaliste kohustuste täitmisega ASi SEB Pank ees.
Laenuvõtjad ei täitnud oma rahalisi kohustusi nõuetekohaselt. 12.01.2018 teatas AS SEB Pank, et loeb lepingu üles öelduks alates 16.02.2018, kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt 15.02.2018. Kuna täiendava tähtaja jooksul võlga ei tasutud, lõppes leping ülesütlemisega 16.02.2018.
Hageja omandas nõude summas 165 213,66 eurot loovutamise teel 21.09.2018.
Hageja taotleb lisaks VÕS § 113 lg 1 järgse sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja alates 16.02.2021 edasiselt viivise välja mõistmist kuni põhivõla tasumiseni.
02.10.2023 teatas hageja, et põhivõlg (tagastamata laenusumma) on 52 664,91 eurot, intressivõlg 269,13 eurot, viivis 02.10.2023 seisuga 59 032,32 eurot. Lisaks taotleb hageja viivise välja mõistmist põhivõlalt 52 664,91 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. 25.03.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-4415 kinnitati kompromiss hageja ja L T
vahel. L T poolt tasutud kompromissisummast läks 1332 eurot tema suhtes algatatud täitemenetluse (täiteasi 034/2021/678) kulude katteks ja hagejale laekus 104 668 eurot, mis tuleb lugeda tasutuks laenulepingust tuleneva põhivõla katteks. Seega on laenulepingust tuleneva põhivõla suurus 52 664,91 eurot. Kostja vastuväited
21.04.2021 vastuses tunnistab kostja A T hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid, kuid soovib viivise vähendamist. Kostja taotleb, et kohus vähendaks kohtuotsusega välja mõistetavat viivist mõistliku suuruseni kohtu äranägemisel, muuhulgas põhjusel, et hageja ei ole enne hagiga kohtusse pöördumist viivise tasumise nõuet esitanud.
Maakohtu otsuse põhjendused
Kohus, tutvunud asja materjaliga ja poolte seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:
Põhivõlgnevusest
Intressinõudest
Viivisenõudest ja viivise vähendamise taotlusest
lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad (otsuse p 20).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lisandub käibemaks. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, ei saa ta tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.
Kohtupraktikas on peetud 170 euro suurust tunnihinda (vt Riigikohtu lahend 2-20-6269) ja ka 180 euro suurust tunnihinda põhjendatuks (vt Riigikohtu lahendid 2-21-13599 ja 220-6269).
Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hagejale osutatud selle tsiviilasja menetlemisel maakohtus põhjendatud õigusabi 12 tundi ja 44 minutit. Kostja ei pea hüvitama kulusid, mis puudutavad hageja esindaja toiminguid L Tga seonduvalt, sest kohus eraldas tema osas asja iseseisvasse menetlusse. Teise tsiviilasja menetluskulusid ei saa määrata kindlaks käesolevas tsiviilasjas. Seega jätab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel välja need kulud, mille toimingud on seotud L Tga. Hageja põhjendatud kulud õigusabile kostjaga seonduvalt on maakohtus 2139,20 eurot (12 tundi ja 44 minutit x 140 eurot + käibemaks). Summa on koos käibemaksuga, sest hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku peab kostja hüvitama hageja menetluskuluna 4353,20 eurot (2200+14+2139,20).
Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.