lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-2320/34

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-2320/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2397
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING HIRONYMOS10526387(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.10.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-2320

Tsiviilasi

OSAÜHING HIRONYMOS hagi A T vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

211 317,36 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OSAÜHING HIRONYMOS (registrikood 10526387) Hageja esindaja: vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja II: A T (isikukood xxxx) Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maiki Virks, vandeadvokaat Kaidar Sultson

RESOLUTSIOON:

Rahuldada OSAÜHINGU HIRONYMOS hagi osaliselt.

Välja mõista A Tlt OSAÜHINGU HIRONYMOS kasuks põhivõlgnevus 52 664,91 eurot, viivis 32 915,99 eurot ja alates 16.02.2021 viivis arvestatuna põhinõudelt (52 664,91 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

Jätta rahuldamata OSAÜHINGU HIRONYMOS nõue intressi 269,13 euro saamiseks.

Jätta menetluskulud A T kanda.

Välja mõista A Tlt OSAÜHINGU HIRONYMOS kasuks menetluskuluna 4353,20 eurot.

A Tl tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda OSAÜHINGULE HIRONYMOS menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

OSAÜHING HIRONYMOS esitas 12.02.2021 hagi L T ja A T vastu ja palus kostjatelt solidaarselt hagejale välja mõista põhivõlgnevuse 165 213,66 eurot, viivise ajavahemiku 21.09.2018 kuni 15.02.2021 eest summas 32 915,99 eurot ja alates 16.02.2021 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

31.01.2022 menetlusdokumendis (p 2.3) selgitab hageja, et nõuab kostjatelt põhinõude 157 332,91 euro, intressi 269,13 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 37 922,99 euro ja alates 16.02.2021 viivise välja mõistmist.

07.02.2022 istungil selgitas kohus hagejale, et hageja on nõuet muutnud ja tal tuleb vastavalt kas loobuda osaliselt põhinõudest ja suurendada kõrvalnõudeid. Kui põhinõue on vähenenud, võiks see olla kas osalise hagi tagasivõtmise või loobumise olukord. Kohus määras hagejale tähtaja 07.03.2022 teatamaks, milline on tema nõue – kas ta jääb hagis esitatud nõude ja viivise juurde või soovib osaliselt loobuda.

Hageja enda nõuet tähtajaks ei täpsustanud.

23.03.2022 esitasid hageja ja L T kohtule kinnitamiseks kompromissi.

25.03.2022 määrusega eraldas kohus iseseisvasse menetlusse OSAÜHING HIRONYMOS hagi L T vastu võlgnevuse nõudes ja jätkas käesolevas tsiviilasjas menetlust OSAÜHING HIRONYMOS hagis A T vastu võla nõudes.

Hagi kohaselt sõlmisid L T ja A T 22.02.2007 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr xxxx, mille järgi said laenuvõtjad laenu 268 598 eurot, tagastamise tähtajaga 11.02.2027. Lepingu p 3.2.2 järgi kohustusid laenuvõtjad täitma lepingust tulenevad kohustused solidaarselt. Lepingu p 4.1 alapunktides lepiti kokku intressi tasumise kohustuses ja intressimäärades ning lepingu p 15.5 järgi lepiti kokku viivises määras 9% aastas arvestatuna tähtaegselt tasumata võlalt. Lepingu p 20.1 järgi oli ASil SEB Pank õigus leping üles öelda ja nõuda kõikide lepingust tulenevate kohustuste täitmist juhul, kui laenuvõtjad on viivitanud rahaliste kohustuste täitmisega ASi SEB Pank ees.

Laenuvõtjad ei täitnud oma rahalisi kohustusi nõuetekohaselt. 12.01.2018 teatas AS SEB Pank, et loeb lepingu üles öelduks alates 16.02.2018, kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt 15.02.2018. Kuna täiendava tähtaja jooksul võlga ei tasutud, lõppes leping ülesütlemisega 16.02.2018.

Hageja omandas nõude summas 165 213,66 eurot loovutamise teel 21.09.2018.

Hageja taotleb lisaks VÕS § 113 lg 1 järgse sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja alates 16.02.2021 edasiselt viivise välja mõistmist kuni põhivõla tasumiseni.

02.10.2023 teatas hageja, et põhivõlg (tagastamata laenusumma) on 52 664,91 eurot, intressivõlg 269,13 eurot, viivis 02.10.2023 seisuga 59 032,32 eurot. Lisaks taotleb hageja viivise välja mõistmist põhivõlalt 52 664,91 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. 25.03.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-4415 kinnitati kompromiss hageja ja L T

vahel. L T poolt tasutud kompromissisummast läks 1332 eurot tema suhtes algatatud täitemenetluse (täiteasi 034/2021/678) kulude katteks ja hagejale laekus 104 668 eurot, mis tuleb lugeda tasutuks laenulepingust tuleneva põhivõla katteks. Seega on laenulepingust tuleneva põhivõla suurus 52 664,91 eurot. Kostja vastuväited

21.04.2021 vastuses tunnistab kostja A T hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid, kuid soovib viivise vähendamist. Kostja taotleb, et kohus vähendaks kohtuotsusega välja mõistetavat viivist mõistliku suuruseni kohtu äranägemisel, muuhulgas põhjusel, et hageja ei ole enne hagiga kohtusse pöördumist viivise tasumise nõuet esitanud.

Maakohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjaliga ja poolte seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

14.1.AS-i SEB Pank ning L T ja A T vahel sõlmiti 22.02.2007 laenuleping nr xxxx, mille järgi said laenuvõtjad laenu 268 598 eurot, tagastamise tähtajaga 11.02.2027 (dtl 12-19). Lepingu p 3.2.2 järgi kohustusid laenuvõtjad täitma lepingust tulenevad kohustused solidaarselt.
14.2.12.01.2018 teatas AS SEB Pank, et loeb lepingu üles öelduks alates 16.02.2018, kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt 15.02.2018. Kuna täiendava tähtaja jooksul võlga ei tasutud, lõppes leping ülesütlemisega 16.02.2018 (dtl 20).
14.3.Hageja on nõude omandanud loovutamise teel (dtl 2).

Põhivõlgnevusest

15.1.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
15.2.02.10.2023 menetlusdokumendis teatab hageja, et L T suhtes kompromissi täitmiseks algatatud täiteasjas laekus hagejale 104 668 eurot, mis loeti põhivõla katteks, mistõttu on põhivõlgnevus 52 664,91 eurot.
15.3.Kostja A T ei ole põhivõla suurusele esitanud sisulisi vastuväiteid.
15.4.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus laenu tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli laenulepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 52 664,91 eurot hagejale tagastamata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlg 52 664,91 eurot.

Intressinõudest

16.1.TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
16.2.Kohus on 16.03.2021 määrusega võtnud menetlusse hageja 12.02.2021 hagiavalduses väljendatud nõuded, milles hageja palus välja mõista põhivõla 165 213,66 eurot, viivise ajavahemiku 21.09.2018 kuni 15.02.2021 eest summas 32 915,99 eurot ja alates 16.02.2021 viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Hageja ei esitanud intressinõuet.
16.3.31.01.2022 menetlusdokumendis (p 2.3) muutis hageja oma nõudeid, lisades intressinõude, vähendades põhinõuet ja suurendas viivisenõuet. 07.02.2022 istungil selgitas kohus hagejale, et hageja on nõuet muutnud ja tal tuleb vastavalt kas loobuda osaliselt põhinõudest ja suurendada kõrvalnõudeid. Kohus määras hagejale tähtaja 07.03.2022 teatamaks, milline on tema nõue – kas ta jääb hagis esitatud nõude ja viivise juurde või soovib osaliselt loobuda. Hageja enda nõuet tähtajaks ei täpsustanud.
16.4.Kuna hageja ei ole hagiavalduses, mille kohus menetlusse on võtnud, esitanud intressinõuet ega täpsustanud oma nõudeid kohtu antud tähtajaks, s.o 07.03.2022, siis ei menetle kohus selles kohtuasjas hageja intressinõuet. Kohus ei saa rahuldada intressinõuet, mida ei ole esitatud ja menetlusse võetud. Toodust tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata.

Viivisenõudest ja viivise vähendamise taotlusest

17.1.31.01.2022 menetlusdokumendis (p 2.3) suurendas hageja viivisenõuet.
17.2.Kuna hageja ei ole kohtu antud tähtajaks, s.o 07.03.2022 teatanud, milline on tema nõue – kas ta jääb hagis esitatud nõude ja viivise juurde või soovib sellest osaliselt loobuda, siis menetleb kohus TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1 järgi selles asjas hageja viivisenõuet, mille hageja on esitanud algses hagis, mille kohus on ka menetlusse võtnud ja mille osas on kostja saanud vastata.
17.3.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
17.4.Hageja õigus nõuda viivist tuleneb lepingu p-dest 14.6 ja 15.5. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses määras perioodi 21.08.2018 15.02.2021 eest algselt põhinõudelt summas 165 213,66 eurot. Hageja hagis toodud arvestuse järgi on sissenõutavaks muutunud viivis 32 915,99 eurot.
17.5.Kostja viivisearvestusele vastuväiteid ei esitanud, kuid ta taotleb viivise vähendamist.
17.6.Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada seda mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
17.7.Olulised põhimõtted viivise vähendamise taotluse lahendamise jaoks tulenevad Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-66-05. Riigikohus leidis, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (otsuse p 16). Siiski peavad kohtulahendist nähtuma ja olema kontrollitavad kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka

lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad (otsuse p 20).

17.8.Nimetatud lahendis jaotas Riigikohus ka tõendamiskoormuse. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (otsuse p-d 18 ja 19). Tõendamiskoormuse sellist jaotamist on kinnitatud ka Riigikohtu 26. oktoobril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 tehtud otsuse p-s 12.
17.9.VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur“ ja „mõistlik“. Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet (Riigikohtu lahend 3-2-1-162-12).
17.10.Kohtu hinnangul ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur. Riigikohus on 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16, p 13 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.
17.11.Antud juhul on pooled leppinud kokku seadusjärgses viivisemääras, mis ei ole kostja suhtes seetõttu ka ebamõistlik. Asjaolu, et hageja ei ole enne hagiga kohtusse pöördumist viivise tasumise nõuet esitanud, ei anna alust viivise vähendamist. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb seadusest ja poolte lepingust. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 32 915,99 eurot.
17.12.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 16.02.2021 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus rahuldab hagi ka selles osas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18.1.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.
18.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
18.3.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt hagilt tasutud riigilõiv 2200 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja ei pea hüvitama hagi tagamisega seonduvat riigilõivu, sest kohus jättis hagi tagamata.
18.4.Samuti on hageja põhjendatud menetluskuluks TsMS § 144 p 2 järgi registripäringutega seotud kulu summas 14 eurot.
18.5.Taotluse järgi on hageja kulud lepingulisele esindajale 3483,20 eurot (koos käibemaksuga). Hagejale on osutatud õigusabi 20h 39m, hinnaga 140 eurot tund, millele

lisandub käibemaks. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, ei saa ta tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.

Kohtupraktikas on peetud 170 euro suurust tunnihinda (vt Riigikohtu lahend 2-20-6269) ja ka 180 euro suurust tunnihinda põhjendatuks (vt Riigikohtu lahendid 2-21-13599 ja 220-6269).

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hagejale osutatud selle tsiviilasja menetlemisel maakohtus põhjendatud õigusabi 12 tundi ja 44 minutit. Kostja ei pea hüvitama kulusid, mis puudutavad hageja esindaja toiminguid L Tga seonduvalt, sest kohus eraldas tema osas asja iseseisvasse menetlusse. Teise tsiviilasja menetluskulusid ei saa määrata kindlaks käesolevas tsiviilasjas. Seega jätab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel välja need kulud, mille toimingud on seotud L Tga. Hageja põhjendatud kulud õigusabile kostjaga seonduvalt on maakohtus 2139,20 eurot (12 tundi ja 44 minutit x 140 eurot + käibemaks). Summa on koos käibemaksuga, sest hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku peab kostja hüvitama hageja menetluskuluna 4353,20 eurot (2200+14+2139,20).

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja