lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-6658/36

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-6658/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1584
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 230 lg 1, 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 236 lg 2, 3Tõendi esitamine ja tõendite kogumineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 331 lg 1Avalduste hilisem esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-6658/32Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.10.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-23-6658

Kohtuasi

S.O hagi E.B (E.B) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

S.O 03.11.2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja S.O (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

(täiendatud

20.11.2025)

Kostja E.B (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta S.O 03.11.2025 (täiendatud 20.11.2025) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 15.10.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-6658 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud S.O kanda. E.B-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine

2-23-6658

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.S.O (hageja) esitas 04.05.2023 (täiendatud 20.07.2023) Harju Maakohtule E.B (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.
2.Hagiavalduse kohaselt keelas kostja hagejal osaleda 05.04.2023 Hooneühistu Lasnamäe 2 üldkoosolekul ning avaldas üldkoosolekul hageja kohta vene keeles ebaõige faktiväite, et hageja on varastanud 15 000 eurot. Hageja väitel ei ole ta kunagi raha varastanud. Hageja leidis, et kuivõrd teda ei ole kuriteos süüdi mõistetud, siis on tegemist vale faktiväitega. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ega võtnud hagi õigeks. Kostja leidis, et ebaõiged on hageja väited, et ta on keelanud hagejal üldkoosolekul osaleda ja et ta on hagejat laimanud. Kostja ei ole hagejale mittevaralist kahju tekitanud ega ole hagejaga isegi kokku puutunud. Kostja palus menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 15.10.2025 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning menetluskulude rahalise suuruse hüvitatavate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Maakohus jättis lisaks rahuldamata hageja 14.10.2025 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ning määras, et toimikust eemaldatakse korduvad dokumendid digitaalse toimiku lehekülgedel 81–84, 120–128, 144–146, 204–216, 243–244, 250–254, 271–274, 280– 283, 298–327, 368–376 ja 383.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja taotluse hilinenult. Kohus on varasemalt selgitanud, et hageja peab esitama selge ja nõuetekohase taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Hageja vastavat taotlust kohtu määratud tähtajaks ei esitanud (s.o hiljemalt 01.09.2025). Lisaks lõppes eelmenetlus 16.09.2025. Järelikult on hageja taotlus esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 ja 339 rikkudes. Arvestades kohtu põhjalikke selgitusi 05.08.2025 e-kirjas (dtl 377), ei saa olla mõistlikku põhjust, miks hageja ei saanud enda 18.08.2025 menetlusdokumendis (dtl 380–382) või hiljemalt 01.09.2025 seda taotlust esitada. Seega jättis maakohus TsMS § 331 lg 1 alusel hageja 14.10.2025 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, sest taotlus on esitatud hilinenult ja põhjustaks asja lahendamise viibimise.
6.Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud esmast eeldust, s.o hagiavalduses väidetud kostja õigusvastase teo toimepanemist. Lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1043 ja TsMS § 230 lg-st 1 lähtuvalt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tulemeval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (RKTKo 30.01.2019, 2-17-8492/28, p 14). Kostja on vastuses hagiavaldusele vaielnud nõudele vastu ning väitnud, et hageja väide laimamise kohta ei vasta tõele (dtl 95). Järelikult ei ole tegemist ka TsMS § 231 lg-s 2 sätestatud olukorraga, kus hageja oleks tõendamisest vabastatud. Kohus on selgitamiskohustust täites juhtinud hageja tähelepanu tõendamiskoormusele ning on teinud ettepaneku tõendite esitamiseks ja palunud väiteid nõuetekohaselt juba esitatud tõenditega seostada (dtl 263–265, 360–361 ja 377). Maakohus tuvastas, et hageja väide, et tal keelati

2-23-6658 koosolekul osalemine on tõendiga, s.o Hooneühistu Lasnamäe 2 27.04.2023 üldkoosoleku registreerimislehega, kooskõlas (kostja osales sellel üldkoosolekul, kuid hageja mitte, dtl 50 ja 53). Ka hagiavalduse lisast 1 ehk hooneühistu 27.04.2023 päevakorrast (dtl 4) ei ole võimalik tuvastada kostja poolt mistahes väite avaldamist. Hagiavalduses on tehtud viide ka sellele, et üldkoosolekust eksisteerib videosalvestis (dtl 3). Maakohus tuvastas AH kirja (dtl 44) ja Hooneühistu Lasnamäe 2 27.04.2023 üldkoosoleku protokolli väljavõtte (dtl 276) alusel, et üldkoosolekut videosalvestati. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada see videosalvestis tõendina ning selgitas, et kui avaldamine toimus vene keeles, siis peab videosalvestisel avaldatu ka tõlkima (dtl 264). Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole hageja esitanud ühtegi täiendavat tõendit, ei ole viidanud ühelegi varasemalt esitatud tõendile ega ole taotlenud tõendite kogumist, sh ei ole hageja taotlenud tunnistajate ülekuulamist. Kuigi pool peab ise konkreetselt viitama, millise tõendiga ta vaidlusalust asjaolu soovib tõendada ning kohus ei otsi tõenditest asjaolusid (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305/45, p 17), ei olnud kohtul ka teiste tõendite kogumis hindamisel võimalik tuvastada kostja poolt väite avaldamist.

7.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et põhjendatud ei ole anda hinnangut delikti üldkoosseisu teistele tunnustele ja nende kohta esitatud tõenditele.
8.Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määras, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse (täiendatud 20.11.2025), milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Lisaks palub hageja kõrvaldada LS e-mail ja telefon hagist, sest ta ei osalenud hooneühistu koosolekus ja ta pole advokaat, tunnistaja ega kostja.
10.Apellatsioonkaebuse ja selle täienduse kohaselt laimas kostja hagejat 27.04.2023. Hageja ei nõustu, et kostja ei esitanud videot ise selleks, et tõendada, et ta ei laimanud hagejat. Maakohus ei lubanud kutsuda tunnistajaid Lisa 3 üldkoosoleku nimekirjast. Maakohus ei lubanud ka tunnistajat H kutsuda, et video esitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
12.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKo 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

2-23-6658 vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKo 03.04.2018, 2-1618835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

13.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist ning seda, et maakohus ei ole lubanud esitada tõendina videot (millega on tõendatud hageja laimamine kostja poolt). Samuti, et nimetatud videot ei ole esitanud ka kostja. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebuses väiteid, mis annaks alust järeldada, et maakohus jättis hageja taotluse rahuldamata põhjendamatult või keelas hagejal täiendavate tõendite esitamist. Vaidlustatud ei ole asjaolusid, et kohus on varasemalt hagejale selgitanud, et hageja peab esitama selge ja nõuetekohase taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, mida hageja kohtu määratud tähtajaks ei esitanud (maakohtu otsuse põhjenduste punktid 9–11). Hageja esitas oma taotluse pärast eelmenetluse lõppemist, üks päev enne kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäeva. Arvestades, et maakohus on 31.07.2025 ja 05.08.2025 hagejale väga põhjalikult selgitanud nii taotluse esitamisega seonduvat kui ka tõendamiskoormist, sh teinud ettepaneku tõendite esitamiseks (mh viidatud videosalvestise esitamiseks) ning hageja ühtegi täiendavat tõendit ei esitanud, ei viidanud ühelegi varasemalt esitatud tõendile ega taotlenud tõendite kogumist, siis ei ole alust järeldada, et maakohus on taotluse rahuldamata jätmisel eksinud menetlusõiguse normide vastu. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 ls 1 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 236 lg 2 ls 1 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Sellise taotluse esitamisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb, sh märkida ka kogumist võimaldavad andmed (TsMS § 236 lg 3). Seega ei saa kohus kohustada vastaspoolt esitama tõendeid ilma hageja vastavasisulise taotluseta, et tõendada neid asjaolusid, millele tugineb hageja nõue.
14.Materiaalõiguse normi väära kohaldamist ei ole hageja maakohtule ette heitnud. Siiski tuleb ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 teine lõik). Siinsel juhul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel, kuivõrd VÕS § 1043 alusel nõude esitamise esmaseks eelduseks on kostja poolt õigusvastase teo toimepanemine. Maakohus on seejuures õigesti tuvastanud, et hageja ei ole kostja poolt hageja suhtes õigusvastase teo toimepanemist tõendanud. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei võimalda jõuda teistsugusele järeldusele.
15.Lisaks ei nähtu ringkonnakohtule, et vaidlustatud otsuses oleks viidatud LS e-posti aadressile või telefoninumbrile, mille eemaldamist apellatsioonkaebuses taotletakse.
16.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
17.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Kuna vastustajal (kostja) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

2-23-6658

18.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust kostjale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi hagejale kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval