7ELEMENT OÜ hagi O. K. M. F. vastu lepingu täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
20 326,46 eurot Hageja: 7ELEMENT OÜ (registrikood 11181453)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson, e-post: [email protected] Kostja: O. K. M. F. (isikukood XXX), e-post: XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jäta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Määrata hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Hageja esitas kostja vastu järgmised nõuded:
mõista O. K. M. F.lt (isikukood XXX) 7ELEMENT OÜ (registrikood 11181453) kasuks välja põhivõlgnevus 17 189,40 eurot ning viivis 902,44 eurot;
mõista O. K. M. F.lt (isikukood XXX) 7ELEMENT OÜ (registrikood 11181453) kasuks välja põhivõlgnevuselt 17 189,40 eurot arvestatav viivis 13% aastas alates 11.03.2023 kuni põhinõude 17 189,40 euro täitmiseni;
Kostja pöördus 06.01.2022 e-kirjaga hageja poole, soovides hagejaga koostööd teha oma perele kodu ehitamiseks.
Pooled alustasid läbirääkimisi, mille eesmärgiks oli hageja poolt kostjale sobiva elementmaja tootmine ning tarnimine kostjale kuuluvale kinnisasjale aadressiga xxx
Pooltevaheline kirjavahetus sisaldab enam kui sadat e-kirja, milles kõikides on kostja e-posti aadressiks märgitud xxx ning kostja on saatjaks märkinud kas „O.“ või „O. ja M. F.“ (M. F. on xxx).
Läbirääkimiste tulemusel jõudsid pooled 10.03.2022 kokkuleppeni elementmaja “Vaila” tootmiseks. Hageja koostas kirjaliku lepingu projekti, millesse kostja palus ostjana märkida W OÜ. W OÜ on nn. ühemeheettevõte, mille ainuomanik ja juhatuse liige on kostja ning mille lisamine lepingusse oli tingitud kostja soovist nö. makse optimeerida. Siinkohal rõhutame, et kinnistu, millele maja ehitati, kuulub kostjale eraisikuna, ning kostja on oma esimeses e-kirjas kinnitanud, et maja saab olema tema perele kodu.
Hageja saatis lepingu projekti kostjale 11.03.2022, misjärel alustas hageja elementmaja “Vaila” tootmisega. Selgitavalt märgime, et kokkuleppe saavutamisel 10.03.2022 lepingut mõlemapoolselt ei allkirjastatud ning hiljem selgus, et kostja allkirjastas lepingu tagantjärgi, 31.03.2022.
Kuigi pooled kirjalikke dokumente mõlemapoolselt ei allkirjastanud, sujus pooltevaheline koostöö suuremate tõrgeteta kuni viimase arve väljastamiseni. Nimelt olid pooled ajagraafikus kokku leppinud, et viimane osamakse 17 824,50 eurot, kuulub tasumisele 29. nädalal ehk vahemikus 18.-24.07.2022. Kuivõrd kostjal olid hageja tarnitud elementmaja ehitustööd pooleli (hageja kohustus elemendid valmistama, kuid paigaldustööd tellis kostja mujalt), viivitas hageja vastutulelikkusest arve esitamisega. Sügisel, täpsemalt 06.10.2022 väljastas hageja kostja poolt määratud ettevõttele – W OÜ – arve nr. 792 viimase osamakse tasumiseks, kuid arvet ei tasutud.
Kostja saatis 05.12.2022 hagejale pöördumise, milles väitis, et hageja on tekitanud kostjale kahju, mis maksumuselt ületab hageja poolt väljastatud arvet, mistõttu soovib kostja nõuded tasaarvestada ega pea põhjendatuks hageja poolt väljastatud arvet nr. 792 tasuda.
10.Kuivõrd kostja pöördumine sisaldas ebaõigeid andmeid ning oli täies ulatuses põhjendamatu, saatis hageja kostjale 13.12.2022 kohtueelse nõude, milles nõudis endiselt võlgnevuse tasumist. Ühtlasi märkis hageja, et kuna kostja otsustas katusealuse soojustada lepingujärgse puistevilla asemel PUR-vahuga, siis vähendab hageja oma nõuet puistevilla maksumuse ehk 3 500 euro võrra, misjärel on arvest nr. 792 tuleneva võlgnevuse jääk koos käibemaksuga 17 189,40 eurot ((17 824,50–3500)*1,2).
11.Kuna kostja ei ole vabatahtlikult nõus täitma oma lepingulisi kohustusi, siis pöördub hageja käesolevaga kohtusse lepingu täitmise nõudega. Täiendavalt nõuab hageja viivise väljamõistmist.
KOSTJA VASTUS
12.Kostja vaidles hagile vastu.
13.Lepingu hagejaga (elamu ehitamiseks) sõlmis tellijana W OÜ, mitte kostja.
14.Hageja oli tööde teostamisel viivituses, viimased elemendid saabusid objektile alles hilissügisel 2022.a. Lepingus oli aga tähtajaks 29.-sas nädal 2022.a, see on hiljemalt 24.07.2022. Seetõttu tekitati ka OÜ-le W kahju ja selle kohta on OÜ W hagejale ka vastavad pretensioonid esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Nii hageja kui kostja on kvalifitseerinud hagis esitatud nõude lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumisel tugineva nõudena. Sama moodi kvalifitseerib seda kohus.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu elamu detailide valmistamiseks sõlmis hagejaga tellijana kostja või W OÜ.
17.Müügileping (nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud) loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Lepingust (tlk 12-15) nähtub üheselt, et lepingu on omavahel sõlminud hageja ja W OÜ. Seega on hageja ja W OÜ jõudnud omavahelisele kokkuleppele selles, et tellijaks ja lepingu pooleks on W OÜ, mitte kostja kui eraisik.
18.Kohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel, et lepingueelsetes läbirääkimistes osales kostja (tlk 7 – 06.01.2022 e-kiri). Seda kostja ka otseselt ei eita. Käesoleval juhul on hageja hinnangul selge, et kogu suhtlus, tahteavalduste vahetamine ning lepingutingimuste üle läbirääkimine toimus hageja ja kostja vahel. Kohtu hinnangul ei ole võimalik ainult lepingueelse kirjavahetuse alusel tuvastada, kas kostja osales läbirääkimistel kui füüsiline isik või kui W OÜ esindaja. Kohtu hinnangul ei ole see ka oluline. Oluline on see, kellega hageja lõpuks lepingu sõlmis. Lepingupooled jõudsid kokkuleppele, et tellijaks on W OÜ. See nähtub üheselt lepingust. Mis asjaoludel oli tellijaks just W OÜ, mitte kostja, ei oma aga tähtsust.
19.Kohut ei veena ka hageja poolt välja toodu, mille kohaselt kostjal puudus tegelikkuses lepinguga igasugune sisuline kokkupuude – maja osteti paigaldamiseks kostjale kuuluvale kinnistule ning eesmärgiga majja oma perega elama asuda. Ainuüksi asjaolu, et kinnistu, millele maja paigaldati, kuulub kostjale, ei muuda kostjat lepingu pooleks. Elamu ehitamise võib tellida ka isik, kes ei ole kinnisasja omanik. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et elamu ehitati kostja ja tema pere koduks, kuid ka see asjaolu ei oma kohtu hinnangul tsiviilõigusliku lepingulise suhte seisukohalt tähtsust. Äriühing võib teha tellimuse elamu
ehitamiseks, millest saab kellegi kodu. Asjaolu, kes ja mil viisil hakkab ehitist kasutama, lepingupoolte määratlemisel tähtsust ei oma.
20.Kohtu hinnangul kinnitab lepingulise suhte olemasolu hageja ja W OÜ vahel ka see, et arved on hageja esitanud osaühingule (mitte kostjale) (tlk 27 – arve). Siin ei ole tegemist olukorraga, kus arveid tasub kolmas isik (VÕS § 78 lg 1) nagu hageja seda näidata püüab, vaid arve on tasunud isik, kes on lepingu pooleks ja kellele arve on adresseeritud - W OÜ.
21.Täiendavalt veenab kohut asjaolu, et hageja on pöördunud maksehäireregistri poole ja esitanud taotluse avaldada seal võlgnikuna W OÜ (mitte kostja) (tlk 46). Lepingust tulenevaid nõudeid hageja vastu on samuti esitanud W OÜ (tlk 63 - W OÜ 05.12.2022 kiri). Need asjaolud kinnitavad kohtu veendumust, et lepingu sõlmisid omavahel hageja ja W OÜ.
22.Kohus tuvastab ülal viidatud tõendite alusel kogumis, et lepingu sõlmisid hageja ja W OÜ. Kostja ei onud lepingu pooleks ning asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks tema kohustus tasumise eest mistahes õiguslikul alusel vastutada. Seega on nõude esitamine tema vastu õigustamatu ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
25.Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtuasja toimikust. Kohus määrab seega hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
26.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.