Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.7ELEMENT OÜ (hageja) esitas 10.03.2023 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista põhivõlgnevuse summas 17 189,40 eurot ja sellelt arvestatava viivise lepingujärgses määras hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summas 902,44 eurot ning alates hagi esitamisest 13% aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud on järgmised.
1.1.Kostja pöördus 06.01.2022 e-kirjaga hageja poole sooviga teha koostööd enda perele kodu ehitamiseks. Pooled alustasid läbirääkimisi, mille eesmärgiks oli hageja poolt kostjale sobiva elementmaja ehitamiseks vajalike elementide tootmine ning nende elementide ja materjalide tarnimine kostjale kuuluvale kinnisasjale aadressiga XXX-i, Harjumaa. Kostja on hagejaga suhelnud e-posti aadressilt XXX ning e-kirjadele alla kirjutanud isikuks on märgitud kas „X“ või „X ja Y“ (Y on kostja abikaasa).
1.2.Läbirääkimiste tulemusel jõudsid pooled kokkuleppeni elementmaja “Vaila” tootmiseks. Hageja saatis 10.03.2022 kostjale hinnapakkumise. Hageja küsis kostja käest kirjalikku lepinguprojekti märkimiseks tema täisnime ja isikukoodi, mispeale kostja palus märkida lepingusse ostjana Wellness Group OÜ. Selle ainuosanik ja juhatuse liige on kostja. Hageja koostas kirjaliku lepinguprojekti ja saatis selle kostjale. Kostja allkirjastas kirjaliku lepinguprojekti, hageja ei ole lepingut allkirjastanud.
1.3.Wellness Group OÜ ostjana kirjalikku lepinguprojekti märkimine oli tingitud kostja soovist makse optimeerida (st käibemaksu võrra soodsamalt kaupa osta). Kõik arved väljastati ja tasuti Wellness Group OÜ-le ja tema poolt. Hageja hinnangul saab maksekohustuse täitmist Wellness Group OÜ poolt käsitleda kohustuse täitmisena kolmanda isiku poolt VÕS § 78 tähenduses.
1.4.Kuigi kirjalikku lepingudokumenti mõlemapoolselt ei allkirjastatud, lähtusid pooled kokkuleppe täitmisel kirjaliku lepingudokumendi tingimustest. Lepingut täideti ja pooltevaheline koostöö sujus suuremate tõrgeteta kuni viimase arve väljastamiseni. Kirjaliku lepingudokumendi lisaks on ajagraafik, mille kohaselt kuulub viimane osamakse summas 17824,50 eurot tasumisele 29-ndal nädalal ehk vahemikus 18.07-24.07.2022. Kuivõrd kostjal olid hageja poolt tarnitud elementmaja ehitustööd pooleli, väljastas hageja arve nr 792 viimase osamakse tasumiseks 06.10.2022. Kostja ega Wellness Group OÜ arvet ei tasunud.
2-23-3849
1.5.Hageja vähendas arvejärgset summat 3 500 euro võrra, põhjusel, et kostja otsustas kasutada kokkuleppejärgse materjaliga võrreldes erinevat materjali (soojustada katusealuse lepingujärgse puistevilla asemel PUR-vahuga), ning nõuab 17 189,40 eurot (koos km-ga) ((17824,50–3500)*1,2).
1.6.Hageja nõuab viivist vastavalt lepingudokumendi p-le 4.3 0,25% nädalas. Kuivõrd kostja on viivitanud arve tasumisega 21 nädalat, siis on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 17 189,40*(21*0,0025)=902,44 eurot. Lisaks nõuab hageja lepingujärgses määras (s.o 13% aastas) põhinõudelt arvestatavat viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata (pärast maakohtu 28.08.2023 määrust, millega otsustati asi lahendada sisuliselt, palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda). Kostja väitel ei ole tal füüsilise isikuna õigussuhet 7ELEMENT OÜ-ga, mistõttu ei ole hagi esitatud õige kostja vastu. Kõik arved on esitatud Wellness Group OÜ-le, kes on nende eest ka tasunud. Hageja on pöördunud maksehäireregistri poole taotlusega avalikustada maksehäire Wellness Group OÜ kohta.
3.Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja tööde teostamisel viivituses: lepingus oli tähtajaks
29.nädal ehk hiljemalt 24.07.2022, kuid viimased elemendid saabusid objektile alles hilissügisel. Sellega tekitas hageja kahju, mille osas esitas Wellness Group OÜ hagejale ka pretensiooni.
4.Wellness Group OÜ on vähendanud lepinguhinda puuduste võrra, kuid ei ole hageja vastu hagiavaldust esitanud, ega saa esitada vastuhagi põhjusel, et kostja ei ole lepingupooleks. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahaliseks suuruseks määras kohus null (0) eurot, kuna kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja ning menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtuasja toimikust.
5.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - Lepingueelsetes läbirääkimistes osales kostja. - Hageja esitas arved Wellness Group OÜ-le. - Hageja on pöördunud maksehäireregistri poole taotlusega avaldada võlgnikuna Wellness Group OÜ. - Wellness Group OÜ on esitanud lepingust tulenevaid nõudeid hageja vastu.
5.2.Leping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused. Maakohtu hinnangul nähtub lepingust üheselt, et selle on sõlminud hageja ja Wellness Group OÜ, kes on jõudnud omavahelisele kokkuleppele selles, et tellijaks ja lepingu pooleks on äriühing, mitte kostja eraisikuna.
5.3.Oluline ei ole, kas kostja osales läbirääkimistel füüsilise isikuna või Wellness Group OÜ esindajana. Oluline on vaid see, kellega hageja lõpuks lepingu sõlmis. Lepingust nähtub
2-23-3849 üheselt, et tellijaks on Wellness Group OÜ. Kostjat ei muuda lepingu pooleks asjaolu, et kinnistu, millele maja paigaldati, kuulub kostjale, kuna elamu ehitamise võib tellida ka isik, kes ei ole kinnisasja omanik, ning asjas ei ole ka tõendamist leidnud, et maja ehitati kostja pere koduks. Maakohtu hinnangul ei omaks see asjaolu ka tsiviilõigusliku lepingulise suhte seisukohast tähtsust. Lepingulise suhte olemasolu hageja ja Wellness Group OÜ vahel kinnitab asjaolu, et hageja esitas arved Wellness Group OÜ-le. Tegemist ei ole VÕS § 78 lg 1 järgse olukorraga, kus arveid tasub kolmas isik, vaid arve on tasunud isik, kes on lepingu pooleks, ja kellele on arved adresseeritud. Lisaks kinnitab lepingulise suhte olemasolu hageja ja Wellness Group OÜ vahel asjaolu, et hageja on pöördunud maksehäireregistri poole Wellness Group OÜ kui võlgniku osas, ning lepingust tulenevaid nõudeid hageja vastu on esitanud Wellness Group OÜ. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi kostja vastu täies ulatuses rahuldada.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus jätnud ebaõigesti tuvastamata lepingu sõlmimise hageja ja kostja vahel ning jõudnud seetõttu ekslikule seisukohale haginõude põhjendatuse osas. Maakohus ei ole lepingu sõlmimise eeldusi kontrollinud ega kattuvaid tahteavaldusi vahetanud isikuid korrektselt tuvastanud (VÕS § 9, § 16 ja § 20 rikkumine). Samuti on maakohus hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid. Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata.
6.1.1.Hageja hinnangul sõlmiti kokkulepe tema ja kostja vahel, mitte Wellness Group OÜ-ga. VÕS § 9 lg 1 järgi tuleb kokkuleppe teise poole tuvastamiseks analüüsida, kellega on hageja kattuvaid tahteavaldusi vahetanud. Hageja hinnangul seisneb kokkuleppeni viinud pakkumus isiklikult kostjale adresseeritud ja saadetud 10.03.2023 hinnapakkumises, milles oli toodud maja täpne spetsifikatsioon ja hind. Hinnapakkumise saatmise hetkeks ei olnud hageja kuulnudki ettevõttest Wellness Group OÜ, kogu suhtlus oli toimunud kostjaga ning seega tehti ka VÕS § 16 lg 1 järgne ofert kostjale. Hageja ei ole Wellness Group OÜ-le oferti teinud.
6.1.2.VÕS § 20 lg 1 järgse nõustumuse hinnapakkumisele sai anda ainult hinnapakkumise adressaat ehk kostja. Kostja on 15.09.2023 menetlusdokumendis kinnitanud kokkuleppe saavutamist enne kirjaliku lepinguprojekti koostamist, märkides, et kirjaliku lepinguprojekti näol oli tegemist lepingu lõpliku variandiga, milles pooled olid läbirääkimiste tulemusena kokku leppinud. Lepinguprojekti saatmise hetkeks olid pooled juba lepingu tingimustes kokkuleppe saavutanud. Kuivõrd hinnapakkumine saadeti vastustajale 10.03.20221 ning lepingu projekt saadeti 15.03.2022, siis järelikult on kokkulepe saavutatud hiljemalt 15.03.2022. Kostja andis oferdile nõusoleku hiljemalt 15.03.2022, mil saatis hagejale oma täisnime ja isikukoodi. Siinkohal viitab hageja RV seletuskirjale, mille kohaselt „Pakkumise versioon 2 läks välja 10 märts 2022. Selle peale vastas klient, et jätaks lepingust välja aknad/uksed ja muu osaga liiguks edasi. Sama päev saatsin pakkumuse versiooni nr 3 kust olid aknad/uksed välja võetud. Siis sai ka kliendile öeldud, et kui annab lepingule rohelise tule siis palun saata meile oma täisnimi ja isikukood“. Kostja saatis oma täisnime ja isikukoodi 15.03.2022 e-kirjaga, mida hageja käsitlebki kostja nõusolekuna.
Kuigi apellatsioonkaebuses on ekslikult märgitud hinnapakkumise kuupäevana 10.03.2023 ning teiste siinmärgitud tegevuste aastaarvuna 2023, on tõenditest nähtuvalt õige aastaarv 2022.
2-23-3849
6.1.3.Lisaks viitab kokkuleppe saavutamisele asjaolu, et kokkulepet asuti täitma.
6.1.4.Kirjalik lepingudokument koostati üksnes juba kokkulepitu kirjalikuks fikseerimiseks. Lepinguprojekti ei ole kahepoolselt allkirjastatud, mistõttu ei tõenda see kattuvate tahteavalduste vahetamist. Seetõttu on vale ka maakohtu järeldus, justkui nähtuks sellest lepingu sõlmimine hageja ja Wellness Group OÜ vahel. Tegemist oli kostja raamatupidamiseks vajaliku dokumendiga. Kostja soov kulude kokkuhoiu eesmärgil näidata formaalselt lepingu poolena Wellness Group OÜ-d ja tasuda arved ühingu rahalistest vahenditest, ei muuda äriühingut lepingu pooleks.
6.2.Hageja viitab teises kohtuasjas tehtud ringkonnakohtu lahendile (TrtRnKo2 22.10.2021, 2-19-11267), milles kohus on lahendanud käesoleva asjaga sarnast kaasust: nõue esitati füüsilise isiku vastu, kuid kostja väitis, et lepingujärgseks tellijaks on arveid tasunud äriühing. Ringkonnakohus asus seisukohale, et lepingupoolena saab siiski käsitleda eraisikut, kuna tehingu tegemisel ei viidanud miski sellele, et isik tegutses ühingu esindajana (mitte eraisikuna) ning arvete maksmine äriühingu poolt on lubatav VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kuid see ei vabasta lepingupartnerit lepinguliste kohustuste täitmisest.
6.2.1.Hageja hinnangul on sarnaselt viidatud kohtuasjale ka praegusel juhul hageja poole pöördunud kostja ning ei kostja e-posti aadress ega e-kirjade allkiri viidanud vähimalgi määral sellele, et tegemist võiks olla Wellness Group esindajaga. Samuti on kõik pakkumised saadetud kostjale isiklikult.
6.3.Wellness Group OÜ-d ei muuda lepingupooleks talle arvete väljastamine ega tema kui võlgniku kohta maksehäireregistri poole pöördumine, sest poolte kokkuleppel pidigi hageja arved väljastama Wellness Group OÜ-le. Viitega eelviidatud ringkonnakohtu lahendile märgib hageja, et olukorras, kus tehingupartner keeldub võlgnevuse tasumisest, et ole ebatavaline pöörduda ka temaga seotud äriühingu poole, kui see ühing pidi pooltevahelise kokkuleppe kohaselt maksma lepingujärgse tasu.
6.4.Hageja hinnangul ei ole eetiliselt lubatav tõlgendada õigusnormi selliselt, et see võimaldaks pahatahtlikku võlgadest vabanemist. Olukorras, kus isik esineb iseendana ja ehitab endale kodu, ei tohiks pelgalt ettevõtte nime mainimine tuua kaasa olukorda, kus kogu vastutus kandub üle varatule äriühingule. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
9.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad
Hageja on apellatsioonkaebuses ekslikult viidanud antud lahendile kui Tallinna Ringkonnakohtu lahendile
2-23-3849 kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: -
hageja sõlmis lepingu, mille alusel kohustus tootma ja tarnima elementmaja valmistamiseks vajalikud elemendid ja materjalid, ning saama selle eest tasu. Lepingut täideti lepingudokumendis (hagiavalduse lisa nr 6, dtl 28-32) sätestatud tingimustel. Lepingujärgsed tooted (nn majaelemendid) tarniti aadressile XXX-i, Harjumaa (dtl 28), milline kinnistu kuulub kostjale eraisikuna (dtl 13). Arved on esitatud Wellness Group OÜ-le ja vastava äriühingu poolt ka tasutud (v.a viimane käesolevas kohtumenetluses nõutav arve, mis on tasumata).
10.Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas hageja on sõlminud lepingu kostja kui eraisikuga või kostjaga seotud äriühinguga Wellness Group OÜ. Maakohus on eelkõige lepingudokumenti (dtl 28-32) hinnates jõudnud järeldusele, et lepingu on omavahel sõlminud hageja ja Wellness Group OÜ. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lõppjäreldus õige.
10.1.Maakohus on viitega VÕS § 9 lg-le 1 õigesti märkinud, et lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Samas ei ole maakohus viidatud õigusnormi sisuliselt kohaldanud ega poolte tahteavaldusi tuvastanud. See hageja etteheide on õige, kuid ei muuda valeks maakohtu lõppjäreldust lepingupoolte osas. Kolleegium täiendab maakohtu otsuse põhjendusi alljärgnevaga.
10.2.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Ringkonnakohus tuvastab asja materjalide alusel, et hageja saatis 10.03.2022 kostjale hinnapakkumise (dtl 33). Hinnapakkumine sisaldas kirjeldust elementide ja materjalide osas (lepingu ese) ning lepingu hinda. Hinnapakkumises ei lepitud kokku makse- ega tarnetingimusi, mis samast hinnapakkumisest nähtuvalt jäeti edasiste läbirääkimiste objektiks (dtl 42). Hageja töötaja seletuskirjast (dtl-d 111-113) nähtuvalt saadeti 10.03.2022 pakkumise teine versioon. Pakkumise kolmas (hagiavalduse lisaks olev) versioon saadeti samal päeval, mil klient vastas, et jätaks lepingust välja aknad/uksed ja muu osaga liiguks edasi. Sellise sisuga vastuse hageja 10.03.2022 pakkumisele saatis kostja 14.03.2022 (dtl 15). Seega ei olnud 10.03.2022 hinnapakkumine lõplikuks pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 tähenduses, nagu väidab hageja. Lisaks nähtub kohtule esitatud hinnapakkumisest, et pooltevahelised läbirääkimised makse- ja tarnetingimuste osas jätkusid (dtl 42). Isegi juhul, kui käsitleda hagiavaldusele lisatud hinnapakkumist lõpliku pakkumusena VÕS § 16 lg 1 tähenduses, ei ole kostja sellele pakkumusele omapoolset nõusolekut andnud. 15.03.2022 e-kirjas, milles kostja küll avaldas vastusena oma täisnime ja isikukoodi, avaldas kostja ka tahet käsitleda lepingupoolena äriühingut Wellness Group OÜ. Õiguskirjanduses avaldatu kohaselt peab nõustumus olema oma sisult tingimusteta nõusolek, olles seega n-ö pakkumuse peegelpildiks (VÕS I, § 20, komm p 4.1.9). 15.03.2022 vastuses ei andnud kostja VÕS § 20 lg 1 tähenduses tingimusteta nõusolekut lepingu sõlmimiseks, vaid väljendas tahet sõlmida lepingu äriühingu nimel (The contract should be with my company Wellness Group OÜ) (dtl 15). Hageja töötaja seletuskirjast (dtl 111) nähtuvalt saadeti 16.03.2022 (mitte 15.03.2022, nagu väidab hageja) esimest korda välja kõik lepingu dokumendid koos ettemaksuarvega. Samas nähtub eelviidatud seletuskirjast, et pärast seda vahetati lepingudokumentide osas veel mitmeid e-kirju (milles kostja küsis täpsustavaid
2-23-3849 küsimusi) ning toimus kohtumine lepingu punktide arutamiseks. See viitab selgelt läbirääkimiste pidamisele. Seletuskirja kohaselt saadeti lõplik lepingudokument koos lisadega (tehasepaketi kirjeldus, makse- ja ajagraafikuga) kostjale alles 31.03.2022. Samal päeval X ka allkirjastas lepingudokumendi ning tasus ettemaksu (dtl 112). Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt seletuskirja (dtl 111-113) alusel, et äriühingu lepingupoolena avaldamisest 15.03.2022 kuni lepingu dokumentide kostjale saatmiseni 31.03.2022 pidasid lepingupooled läbirääkimisi, tuleb asuda seisukohale, et pooled ei olnud kokkuleppele jõudnud hageja väidetaval kuupäeval 15.03.2022 ehk enne äriühingu nime mainimist.
10.3.Eeltoodut arvestades tuleb VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumisena käsitleda 31.03.2022 saadetud lepingudokumente. VÕS § 20 lg 1 järgse nõustumusena tuleb aga käsitleda 31.03.2022 lepingudokumentide allkirjastamist ja ettemaksu tasumist Wellness Group OÜ poolt (TsÜS 68 lg 3). Seega ei olnud hageja ja kostja enne äriühingu nime mainimist 15.03.2022 e-kirjas (dtl 15) lepingu sõlmimiseks vajalikku kokkulepet saavutanud. Kuigi tõenditest nähtuvalt ei viidanud enne 15.03.2022 kostja e-kirja mitte miski sellele, et lepingut soovitakse sõlmida äriühingu poolt, oli see asjaolu hagejale läbirääkimisi jätkates ja lepingudokumenti koostades/saates teada. Veelgi enam, hageja lisas vastavalt kostja soovile äriühingu lepingudokumenti, nõustudes sellise käitumisega, et lepingu pooleks on äriühing, mitte kostja eraisikuna. Äriühingu lepingudokumenti märkimisega saavutasid pooled kokkuleppe selles, et lepingupooleks on Wellness Group OÜ, mitte kostja eraisikuna.
10.4.Kuna VÕS § 16 lg 1 järgseks pakkumiseks tuleb lugeda 31.03.2022 hageja poolt Xle saadetud lepingudokumendid, siis ei ole õige ka hageja väide, justkui ei oleks hinnapakkumise saatmise hetkeks hageja kuulnudki ettevõttest Wellness Group OÜ, mistõttu ei vahetatud äriühinguga ka pakkumust ja nõustumust. Hageja väide, justkui oleks kostja 15.09.2023 menetlusdokumendis kinnitanud kokkuleppe saavutamist enne kirjaliku lepinguprojekti koostamist, on ebaõige. Viidatud menetlusdokumendis ei räägi X mitte kirjalikust lepinguprojektist, vaid lepingu lõplikust variandist (dtl 90), mis seletuskirjast nähtuvalt saadeti 31.03.2022 (dtl 112) ehk pärast seda, kui X avaldas tahet sõlmida lepingu äriühingu nimel, pärast mida poolte läbirääkimised jätkusid. Kostja 15.09.2023 menetlusdokumendist selgub üheselt, et kostja on silmas pidanud just 31.03.2022 saadetud lepingudokumente, märkides, et Antud juhul saatis hageja esindaja RV OÜ Wellness Group esindajale lepingu lõpliku variandi, milles pooled olid läbirääkimiste tulemusena kokku leppinud ning Dr X allkirjastas selle digitaalselt ja saatis hageja esindajale e-maili teel tagasi. Nii seletuskirjast kui lepingudokumendi digiallkirja konteinerist nähtuvalt allkirjastas kostja talle saadetud lepingudokumendid 31.03.2022 (dtl 112). Lepingudokumendist nähtuvalt allkirjastas X need äriühingu esindajana (dtl 32). Seega ei ole ka kostja avaldatu alusel võimalik asuda seisukohale, et pooltevaheline kokkulepe oleks saavutatud enne äriühingu nime mainimist.
10.5.Eelnevat ei muuda ka hageja väide, mille kohaselt koostati lepingudokument üksnes juba kokkulepitu fikseerimiseks, sest lõplikku pooltevahelist kokkulepet kajastav dokument koostati seletuskirjast nähtuvalt alles 31.03.2022, milliseks ajaks oli kostja avaldanud tahet sõlmida leping äriühinguga. Ringkonnakohtu hinnangul on siinkohal oluline, et kuigi läbirääkimised kestsid veel ligikaudu pool kuud (15.03.2022 e-kirjas avaldas kostja tahet sõlmida leping äriühinguga ning 31.03.2022 saadeti viimased, allkirjastamisele läinud lepingudokumendid), ei avaldanud asja materjalidest nähtuvalt hageja mitte ühtegi vastuväidet äriühinguga lepingu sõlmimisele. Vastupidi, hageja märkis vastavalt kostja tahtele lepingupooleks Wellness Group OÜ.
2-23-3849
10.6.Iseenesest on õige hageja väide, et kokkuleppe saavutamisele viitab kokkuleppe täitmisele asumine, kuid asja materjalidest ei nähtu, et kokkulepet oleks asutud täitma enne 31.03.2022 lepingu allkirjastamist ja ettemaksu tasumist. Seletuskirja kohaselt on kohtumenetluses esitatud lepingudokumendid (hagiavalduse lisad 5-7) need, millele kostja oma nõusoleku andis ning vahetult pärast mida maja tootmist alustati (dtl 112). Hagiavalduse lisade 5-7 puhul ongi tegemist 31.03.2022 allkirjastatud lepingudokumentidega. Järelikult andis kostja nõusoleku 31.03.2022 ning lepingu täitmisega alustati pärast seda. Seda järeldust kinnitavad ka seletuskirjas välja toodud järgnevad kuupäevad. Esimese tegevusena on seletuskirjas välja toodud vundamendi esmane mõõdistamine 11.04.2022. Seega ei anna lepingu täitmise asjaolu alust lugeda kostja nõusoleku andnuks varem või leping sõlmituks varem kui 31.03.2022.
10.7.Hageja on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et lepingudokumenti ei ole mõlemapoolselt allkirjastatud. See aga ei tähenda, et lepingut ei saaks lugeda sõlmituks selles sätestatud tingimustel, sh lepingupoolte osas, ning lugeda selle hageja poolt saatmist ja X poolt allkirjastamist vastavalt pakkumuseks ja nõustumuseks. Ka hageja ise on nii viivisenõude esitamisel kui tasumise tähtaegade osas viidanud just lepingudokumendi tingimustele/lisadele. Pooltel puudub vaidlus asjaolus, et leping tuleb lugeda sõlmituks 31.03.2022 X poolt allkirjastatud lepingudokumendis toodud tingimustel (hagiavalduse lisa 6, dtl ) (vt nt hageja 21.09.2023 menetlusdokumendi p 3.1, dtl 116) ning mõlemad pooled on sellest dokumendist omavahelise kokkuleppe täitmisel lähtunud.
2-23-3849
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuses viidatud Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2021 lahendis nr 2-19-11267 avaldatud seisukohad alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Esiteks erinevad viidatud kaasuse asjaolud käesoleva kohtuasja asjaoludest, ning teiseks ei ole teises kohtuasjas avaldatud seisukohad kolleegiumile siduvad.
11.1.Erinevalt käesolevast, ei koostatud ega vahetatud viidatud kaasuses lepingudokumente, mille tingimustest on lepingupooled edasises õigussuhtes lähtunud. Lisaks ei olnud võrreldavas kohtuasjas üks pooltest avaldanud läbirääkimiste kestel selget tahet märkida lepingupooleks äriühing, milline asjaolu on praegusel juhul selgelt tuvastatav. Erinevalt käesolevast kaasusest, oli hageja poolt viidatavas Tartu Ringkonnakohtu lahendis lahendatud asjas äriühingu nimi kajastatud üksnes väljastatud arvetel, millel oli äriühingule viidatud kui maksjale. Mh seetõttu asus Tartu Ringkonnakohus seisukohale, et kuna äriühing lisati hilisematele arvetele üksnes maksjana ning muud viited ühingule puuduvad, siis tuleb lugeda leping sõlmituks eraisiku kui teise poolega läbirääkimisi pidanud isikuga. Käesolevas kohtumenetluses sissenõutav arve on adresseeritud Wellness Group OÜ-le ja äriühing on märgitud arvele ostjana (dtl 45), mitte üksnes maksjana, nagu võrreldavas ringkonnakohtu kaasuses. Kolleegiumi hinnangul on seega maakohus õigesti mh viidatud arvet hinnates asunud seisukohale, et hagejal oli lepinguline suhe Wellness Group OÜ-ga.
11.2.Praeguses asjas, isegi juhul, kui esmase pöördumise alusel võis hagejale jääda mulje, et tema poole pöördus kostja eraisikuna, siis läbirääkimiste kestel, enne lõpliku oferdi ja aktsepti tegemist oli kostja avaldanud selget tahet sõlmida leping äriühingu nimel. Veelgi enam, kui Tartu Ringkonnakohus on võrreldavas kohtuasjas märkinud, et „kostja ei ole tõendanud poolte väidetavat üksmeelt (apellatsioonkaebuses nimetatud ka subjektiivset taju) selles, et tehingupartneriks saab hoopis äriühing.“ (p. 7), siis praegusel juhul on 15.03.2022 kostja ekirjaga ning hageja poolt äriühingu lepingudokumenti lepingupoolena lisamisega tõendanud üksmeele selles osas, et tehingupartneriks saab Wellness Group OÜ.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
13.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kostja (vastustaja) ei ole esitanud kohtu määratud tähtajaks (s.o 01.11.2024) menetluskulude nimekirja. Samuti ei nähtu toimikust hüvitamisele kuuluvate kulude kandmist vastustaja poolt. Seega määrab ringkonnakohus kindlaks, et kostjale hüvitavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.