lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-10187/7

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-10187/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1739
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 23 lg 3, 4, 6TsÜS § 157 lg 1, 2, 3Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineFiMS § 2 lg 1, 4FiMS § 45 lg 2, 3FiMS § 54 lg 2KarS § 394Rahapesu kokkulepePankrS § 29 lg 1, 3FiMS § 18 lg 2FiMS § 50 lg 2KarS § 184 lg 21Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-10187

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtukoosseis

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2023. a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-10187

Tsiviilasi

A. B. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlustoiming Menetlusosalised

Maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamine raugemisega

Avalduse läbivaatamine

Võlgnik: A. B. (isikukood xxxx, registrijärgne elukoht xxxx; viibimiskoht xxxx; xxxx) Usaldusisik: vandeadvokaat Mark Uska (Advokaadibüroo USKA OÜ, Lelle 24, 11318 Tallinn, e-post [email protected]). Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada A. B. (isikukood xxxx) maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ning kohustustest vabastamise menetluse algatamise alus.
2.Vabastada usaldusisik Mark Uska A. B. maksejõuetusavalduse menetluses tema ülesannetest.
3.Määrata Mark Uskale usaldusisiku tasu 1 530 eurot (sh käibemaks 255 eurot).
4.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
KarS § 214Väljapressimine
KarS § 832 lg 1
KarSi § 184
PankrS § 108 lg 2
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
Välja mõista A. B.lt Mark Uska kasuks usaldusisiku tasu 660 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku tasu väljamakse teostada Advokaadibüroo USKA OÜ arvelduskontole (AS Xxxx) nr xxxx.
5.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 870 eurot (sh käibemaks 145 eurot) usaldusisikule Mark Uskale. Väljamakse teostada Advokaadibüroo USKA OÜ arvelduskontole (AS Xxxx) nr xxxx.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Avaldada teade maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul maksejõuetusavalduse läbivaatamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus

1.Harju Maakohtule on esitatud A. B. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik viibib Tallinna vanglas. Võlgnik soovib kohustustest vabaneda. 24.8.2023. a nimetas kohus A. B. usaldusisikuks Mark Uska. Kohtumääruse põhjendused
2.Kohus, tutvunud maksejõuetusavalduse ning usaldusisiku aruande ning selle lisadega leiab, et maksejõuetusavalduse menetlus tuleb lõpetada. FiMS § 18 lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
3.Usaldusisiku aruande kohaselt võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad 159 348,96 eurot ja vara on 260,05 eurot (vabakasutuskonto jääk seisuga 31.07.2023. a). Kinnipeetavate registri kohaselt teeb võlgnik alates 01.04.2023. a vanglas kerge koormusega majandustöid, mille eest võlgnik on saanud avalduse esitamise seisuga tasu kokku 378,83 eurot. Usaldusisik on tuvastanud, et kõige suurem osa võlgniku suhtes sundtäidetavatest võlgnevustest (täiteasjad nr 186/2018/180 ja 027/2018/1626) on tekkinud Harju Maakohtu 28.06.2017. a kriminaalasjas 1-17-4010 tehtud otsuse alusel, millega kohus mõistis võlgniku süüdi KarSi § 184 („Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine“) lg 2 p 2 järgi ja karistati 5 aasta pikkuse vangistusega; mõistis võlgnikult välja kriminaalasja menetluskulud kokku summas 15 131 eurot; mõistis võlgnikult KarS § 832 lg 1, § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 167 428,08 eurot. Võlgnik viibis selle otsuse alusel vangistuses perioodil 02.10.2017 – 13.05.2020. a. Harju Maakohtu 26.10.2022. a otsusega nr 1-22-5890 mh mõisteti võlgnik süüdi KarS § 184 lg 21 järgi ja vangistuseks kokku 8 aastat 4 kuud 16 päeva; mõisteti võlgnikult välja kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2123,78 eurot; konfiskeeriti võlgniku sularaha summas 49 455 eurot.
4.Usaldusisiku hinnangul tekkis võlgniku maksejõuetus hiljemalt Harju Maakohtu 28.06.2017. a otsuse kriminaalasjas nr 1-17-4010 alusel võlgnikult kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa 167 428,08 eurot sissenõutavaks muutumisest. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt tuli summa tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Riigi Teataja kohaselt jõustus kohtuotsus 14.07.2017. a. Usaldusisiku hinnangul muutus Võlgnik maksejõuetuks 13.08.2017. a.
5.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisik ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.
6.PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud.
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FiMS § 2 lg 1). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
8.Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kuivõrd avaldusest ja selle lisadest ning usaldusisiku aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks - võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel.
9.Võlgniku maksejõuetus on tekkinud kuriteos süüdimõistva kohtuotsuse alusel. FiMS § 45 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS § 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Usaldusisik tuvastas, et võlgnik on Harju Maakohtu 03.03.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-17604 süüdi mõistetud KarS § 394 (rahapesu) lg 2 p-des 1 ja 3 järgi, so grupi poolt ja suures ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldus pankroti väljakuulutamiseks on perspektiivitu.
10.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võlgnik ise selgelt väljendanud ning usaldusisik ka tuvastanud, et võlgnikul vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga.
11.FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, mistõttu saab pankroti väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt kohustustest vabastamise avaldus ja selle avalduse perspektiivikus. Käesoleval juhul on võlgnik vastava avalduse esitanud, kuid kohtu hinnangul esinevad käesolevas menetluses alused jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
12.FiMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-92-15 tehtud otsuse punktides 9-10 asunud seisukohale, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal, mistõttu võib võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamisel hinnata ka kohustuste struktuuri. Käesoleval juhul on võlgnikul sunnirahade näol kohustused kokku summas 141 747,55 eurot, mis moodustab 90,18% võlgniku kohustuste mahust. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 222-16950 leidnud, et olukorras, kus võlgniku võlausaldajaks on riik ja vangistuses ei teki võlgnikule eelduslikult kohustusi juurde, võlgniku ülalpidamiskulud kannab riik ning riik on olnud nõus sellega, et võlga tasutakse perioodiliselt, ei täida võlgniku maksejõuetusavalduse menetlemine oma eesmärki. Sellises olukorras on võlgniku avaldus õiguslikult perspektiivitu.
13.Võlgniku soov käesolevas menetluses on kohustustest vabaneda ajaks, mil ta vangistusest vabaneb. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole kriminaalasjade menetlustest tulenevatest nõuetest vabastamine, mistõttu ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluse algatamisel perspektiivi. Viimast põhjusel, et kohtule on juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab pärast kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.
14.Kohus märgib, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lõikele 1 on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab TsÜS § 157 lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates (TsÜS § 157 lg 3).
15.Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Usaldusisiku tasu
16.Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse vastavalt FiMS § 54 lg-le 2 usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2023. a 4,30 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot.
17.Usaldusisik on taotlenud tasu 12,75 töötunni eest (sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine, kohtumine võlgnikuga, , ettekande kirjutamine) summas 1 275 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et tasunõue on põhjendatud. FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub usaldusisiku tasu võlgnikult väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub tasunõue osaliselt rahuldamisele riigi vahenditest. Riigi arvelt kuulub Mark Uska kasuks väljamõistmisele usaldusisiku tasu 870 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja