Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes (09.04.2022, 22.10.2022, 22.11.2022, 27.12.2022 ja 31.12.2022 lend XXX; 09.04.2022, 14.04.2022, 21.04.2022, 22.11.2022 ja 31.12.2022 lend XXX)
Tsiviilasja hind
80 842,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010), lepinguline esindaja Nele Mals, e-post [email protected] Kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460), lepingulised esindajad v.adv Timo Kullerkupp ja v.adv Kai Villemson
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks põhivõlgnevus 74 400 eurot, võla sissenõudmiskulud 4 960 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5 878,38 eurot ja viivis põhinõudelt (74 400 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
3.1.Jätta menetluskulud 98% ulatuses kostja ja 2% ulatuses hageja kanda.
3.2.Vastastikuste menetluskulude hüvitamise nõuete tasaarvestuse tulemusel mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks välja menetluskulud 3062,66 eurot.
3.3.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
2-23-10426
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA SEISUKOHAD
1.Lennuabi OÜ (hageja) esitas 23.07.2023 (täiendatud 09.10.2023) Harju Maakohtule hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu lennuhüvitise 75 600 euro (600 × 126 reisijat), sissenõudmiskulu 5 040 euro (40 × 126 reisijat), hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1 506,82 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Hagi käsitleb hagejale 126 reisija poolt loovutatud nõudeid seoses 09.04.2022 lennuga nr XXX, 22.10.2022 lennuga XXX, 27.12.2022 lennuga XXX, 31.12.2022 lennuga XXX, 09.04.2022 lennuga XXX, 14.04.2022 lennuga XXX, 21.04.2022 lennuga XXX, 22.11.2022 lennuga XXX, 31.12.2022 lennuga XXX. Hageja esitas 09.10.2023 menetlusdokumendis hagist loobumise avalduse. Kohus võttis hagist loobumise 07.12.2023 määrusega vastu ja lõpetas menetluse Lennuabi OÜ hagis SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu põhivõlgnevuse 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 23,92 eurot, põhinõudelt 1200 eurot arvestatava edasiulatuva viivise ning võla sissenõudmiskulude 80 eurot osas.
1.1.Hagiavalduse kohaselt reisisid kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn – Hurghada: Kuupäev
Reisija
09.04.2022
J. P., M. P., O. P. ja V. P.
22.10.2022
L. W., R. K., T. W., S. R., K. 22.10.2022 23.10.2022 J. ja L. J. kell 14.30 kell 04.52
Lend pidi väljuma -
Lend väljus -
Lend pidi saabuma
Lend saabus
09.04.2022 kell 19.24
10.04.2022 kell 00.10
-
23.10.2022 kell 08.33
2 (15)
2-23-10426 27.12.2022
H. M. M., K. T., M. M., M. M., M. M.M. ja T. M.
27.12.2022 kell 11.00
27.12.2022 kell 16.15
27.12.2022 kell 21.31
31.12.2022 kell 13.15
31.12.2022 kell 17.36
Uuesti 27.12.2022 kell 16.48
31.12.2022
C. I., I. V., A.., K. M., M. M., C. B., E. M., K. B., S. J.,
S. J., J. L., N. L., R. L., R.
L., A. M., B. M., J. M., M.L. M., K. L.M., M. V., O.
V., I. I., R. I., S. I., A. K., A.
K., K. K., M. K., M. K., E.
H., L. L. S., J.-F. U., J. U.,
M. U., M. U., K. V., V. V.,
J. M., M. S., V. K., G. H., S.
S. P. ja S. H.
31.12.2022 kell 08.20 Uuesti 31.12.2022 kell 11.49
1.2.Kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Hurghada – Tallinn reisisid: Kuupäev
Reisija
09.04.2022
K. S., S. S., S. S., J. K. ja V.K.
21.04.2022
22.11.2022
Lend pidi väljuma
Lend väljus
Lend pidi saabuma
Lend saabus
-
10.04.2022 kell 02.39
10.04.2022 kell 07.59
E. T., E. N., R. E. (endise nimega R. T.) ja K. H.
-
21.04.2022 kell 19.38
22.04.2022 kell 01.23
A. A., I. L., M. L., M. L., L. S., M. S., O. S., J. K., N. K.,
N. M., P. J. L., R. A., A. G.,
A. G., S. G., T. G., A. T., D.
T., G. K., J. L., R. A., U. M.,
V. T., E. A., D. L., J. L., K.
L., S. L., K. M., M. M., A.
O., T. R., A. L., A. M., D. T.
ja S. G.
-
22.11.2022 kell 23.00
23.11.2022 kell 02.48
3 (15)
2-23-10426 31.12.2022
C. A., R. K., E. K., K. E., K. E., M. E., T. E., J. P., R. L.,
M. J., R. J., S. V., K. L., M.
K., A. K.., H. T., H. T., M.
N., R. T. ja R. T.
-
31.12.2022 kell 20.05
31.12.2022 kell 23.43
1.3.Vahemaa Hurghada ja Tallinna vahel on 3 653,67 km. Kõik eelnimetud lennud hilinesid ning reisijatel tekkis õigus nõuda sellega seoses hüvitist 600 eurot reisija kohta tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määruse nr 261/2004 (edaspidi määrus) art 7 lg 1 p-st c. Puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise. Reisijad loovutasid nõuded hagejale. Kokku on hagejale loovutanud oma nõude lendudel XXX ja XXX 124 reisijat (arvestades loobumist kahe reisija osas). Hageja on enne hagi esitamist püüdnud kostjaga jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Kostja sai hageja nõude kätte 19.05.2023, kuid ei ole seda täitnud. Hageja nõuab kostjalt viivist alates kostjale nõude esitamisest 19.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.07.2023 ning edasiulatuvalt kuni nõude täieliku täitmiseni.
2.1.J. P., M. P., V. P. ja O. P. on ekslikult märkinud loovutatavaks nõudeks 09.04.2022 lennuga nr XXX seotud hüvitise. Hageja on esitanud J. P., M. P., O. P. ja V. P. broneeringu nr 130986947, millest nähtub, et nimetatud isikud reisisid 09.04.2022 lennuga nr XXX. Samuti on V. P. enda ja oma alaealiste laste J. P. ja M. P. kohta kinnitanud 04.10.2023 e-kirjaga ja O. P. kinnitanud enda kohta 05.10.2023 e-kirjaga, et soovisid loovutada 09.04.2022 lennuga nr XXX seotud nõudeid. Eksimus arvu märkimisel ei saa mõjutada nõude loovutamise kehtivust ja nõuded on loovutatud. Hageja ei ole väitnud, et J. P.l, M. P.l, O. P.l ja V. P.l oleks mingi nõue 09.04.2022 lennust nr XXX, seega J. P., M. P., O. P. ja V. P. ei saanudki sellest lennust tulenevalt mingit nõuet hagejale loovutada.
2.2.Hageja täpsustab, et K. J. ja L. J. reisisid kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn – Hurghada 22.11.2022 (mitte 22.10.2022, nagu on märgitud hagiavalduses). Seda kinnitavad pardapassid broneeringunumbriga TN401672. Lend pidi väljuma 22.11.2022 kell 11.00, kuid väljus 22.11.2023 kell 14.43 ning jõudis sihtkohta 23.10.2022 kell 19.37. Lennu ajaks on märgitud 4 tundi ja 54 minutit, seega ei ole eluliselt usutav, et lend, mis pidi väljuma 11.00 lennuajaga 4 tundi 54 minutit, oleks sihtkohta jõudnud 17.32 (5:32 PM). Selline lend oleks pidanud sihtkohta jõudma orienteeruvalt 16.00 (4:00 PM). Eelnimetatud lend väljus üle 3,5 tunni hiljem, seega saabus ka sihtkohta üle 3,5 tunnise hilinemisega – lend pidi saabuma 22.11.2023 kell 16:15, kuid saabus hilinemisega 22.11.2023 kell 19.37. Seda kinnitab ka Hurghada rahvusvahelises lennujaamas saabunud reiside tabloolt tehtud pilt 22.11.2022, millelt nähtub, et lend XXX pidi saabuma Tallinnast kell 16.15, kuid saabus 19.40.
2.3.Alaealised lapsed saavad reisida koos lapsevanemaga või koos notariaalselt volitatud esindajaga ning alaealise lapse nõuet saab loovutada üksnes lapsevanem või eestkostja.
2.3.1.Alaealiste reisijate J. P., M. P., L. W., T. W., H. M. M., M. M. M., A. K., B. M., S. V., C. B., S. H., J.-F. U., M. U., K. K., M. K., M. M., M.-L. M., N. L., O. V., R. L., R. I., S. J., S. J., S. S., R. E. (endise nimega R. T.), A. G., A. G., M. L., O. S., S. L., D. L., H. T., K. E., M. J., R. T., R. K., R. T. ja T. E. nõuded on loovutanud nende seaduslikud esindajad. Kõik alaealised reisisid koos oma vanematega samal lennul ja olles märgitud vanematega samale lennu broneeringule.
2.3.2.Kui vanemad ei kasutaks hageja teenust, jääks alaealiste laste lennuhüvitised kostjalt sisse nõudmata. Nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei pidanud alaealiste vanematel olema 4 (15)
2-23-10426 kohtu nõusolekut, kuivõrd nõude loovutamise lepinguga ei vähendata sissenõutavat summat ja vanemal tuleb on lapse varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused, milleks praegusel juhul on hageja tasu 30% nõudest. Nõude loovutamise lepingud on kehtivad, kuivõrd need on allkirjastanud lapsevanem.
2.3.3.Nõuded on loovutatud reisijate poolt Lennuabi OÜ-le, kuivõrd nõude loovutajad on nõude loovutamise aktid allkirjastanud ja väljendanud selgelt oma soovi nõue loovutada. Hageja esitab ka Lennuabi OÜ esindaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise akti, millega tõendab, et nõuded on loovutatud. Oluline on see, et võlausaldaja (reisija) oli allkirjastanud dokumendi, millega loovutas nõude hagejale ning võlgniku suhtes ei omanud tähtsust, kas nõuet tegelikult ei loovutatud või loovutamine ei kehtinud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 167 lg-le 3 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja vaidles 12.09.2023 vastuses hagile vastu, viidates nõude tõendamatusele. Hagiavaldusele ei ole lisatud kõikidele asjassepuutuvatele lendudele kinnitatud broneeringuid. Samuti ei ole reisijad ja hageja allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi volitust, mis tõendaks, et tal on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitist ja sellega seonduvaid kõrvalnõudeid nõuda. Alaealiste reisijatega seonduvad nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vanematel puudus kohtu eelnev luba nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud nõude loovutamise lepingu lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigust.
4.Hageja nõuded seoses reisijaga A. O. tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole tõendanud kehtiva nõude loovutamise lepingu sõlmimist. Hagiavalduse lisana on lisatud reisijaga A. O. väidetavalt sõlmitud nõude loovutamise leping. Nimetatud faili ei ole võimalik avada. Seega ei ole hageja tõendanud, et nõue on loovutatud.
5.1.Juhul, kui kohus leiab, et nõude loovutamise lepingud on kehtivalt sõlmitud, vaidleb kostja vastu seoses alaealiste reisijatega J. P., M. P., L. W., T. W., H. M. M., M. M. M., A. K., B. M., S. V., C. B., S. H., J.-F. U., M. U., K. K., M. K., M. M., M.-L. M., N. L., O. V., R. L., R. I., S. J., S. J., S. S., R. E. (endise nimega R. T.), A. G., A. G., M. L., O. S., S. L., D. L., H. T., K. E., M. J., R. T., R. K., R. T. ja T. E. esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele, viivisenõudele ning seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele. Hageja on esitanud nõude loovutamise lepingud, mille kohaselt loovutasid alaealised reisijad lennuhüvitise nõude ning sellega kaasnevad nõuded, sh viivisenõude, kostja vastu. Võlausaldajaks sai nõude loovutamise tulemusel alaealise lapse asemel hageja. Hageja tasu nõude sissenõudmise eest on nõude loovutamise lepingu punkti 4 kohaselt 30% tulemist. Alaealistest lastest reisijatel ei ole pärast nõude loovutamist võimalik mõjutada hageja poolt esitatava nõude suurust. Seega on tegemist tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu (ning tekib nõudeõigus hageja vastu tulemi osas), millisel juhul on alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks vaja hankida kohtu eelnev nõusolek. Hageja ei ole tõendanud, et alaealiste reisijate vanematel oli nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks kohtu eelnev nõusolek. Seega ei ole kohus andnud eelnevalt hinnangut, kas kokkulepitud tingimustel nõude loovutamine ja loovutamise tulemusena saadav tulem on alaealise lapse huvides. Kuivõrd nõudeid ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal nimetatud reisijate osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist nõuda. 5 (15)
2-23-10426
5.2.Sama perekonnanimi või asjaolu, et lapsega koos reisisid sama broneeringuga sama perekonnanimega täisealised isikud ei tõenda, et nimetatud isikutel oleks õigus lapse nimel nõude loovutamise leping sõlmida. Lapsega reisida võivad ka kolmandad isikud, kellele hooldusõiguslik isik on selleks loa andnud (näiteks vanavanemad, kellel võib olla sama perekonnanimi). See aga ei tähenda, et broneeringus nimetatud isikul oleks automaatselt õigus lapse nimel tehinguid sõlmida.
6.Kostja juhtis oma 08.09.2023 vastuses hagile tähelepanu asjaolule, et kostja on reisijale S. K. määrusest tuleneva hüvitise juba tasunud. Samuti tõi kostja esile, et reisija L. L. oli lennu toimumise hetkel alla kaheaastane ja reisis tasuta, mistõttu puudub tal määruse alusel õigus hüvitisele. Kohus võttis hagist loobumise 07.12.2023 määrusega vastu ja lõpetas menetluse Lennuabi OÜ hagis SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu põhivõlgnevuse 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 23,92 eurot, põhinõudelt 1200 eurot arvestatava edasiulatuva viivise ning võla sissenõudmiskulude 80 eurot osas. Kohus lahendab tsiviilasja järgmiste menetlusse jäänud nõuete osas: (vähendatud) põhinõue 74 400 eurot, sellelt arvestatud viivis ja võla sissenõudmiskulud 4 960 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
9.Seoses osalise hagist loobumisega lahendab kohus tsiviilasja järgmiste menetlusse jäänud nõuete osas: põhivõlg 74 400 eurot, sellelt arvestatud viivis ja võla sissenõudmiskulud 4 960 eurot.
10.Hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks tugineb Euroopa Liidu määrusele nr 261/2004. Nimetatud määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse art 3 lg 1 punkt a ja lg 2 punkt a). Euroopa Kohus on määruse kohaldamisel selgitanud, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui nad hilinemise tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem (Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus liidetud kohtuasjades C‐402/07 ja C‐432/07, p 61). Määruse art 2 punkti g kohaselt on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud.
11.Hageja põhinõude aluseks on määruse art 7 lg 1 punkt c, mille kohaselt on reisijatel õigus hüvitisele 600 euro ulatuses kõikide muude kui viidatud artiklite punktides a või b nimetatud lendude puhul, kui reisija jõuab oma sihtpunkti kolm tundi või veelgi enam hiljem. Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07; C-549/07 ning C-257/14). Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu kaotavad reisijad kolm tundi või rohkem. 6 (15)
2-23-10426
12.Seoses vigase tõendiga (hagiavaldusele lisatud A. O. nõude loovutamise leping ei olnud loetav, kuna esitatud digitaalne dokument ei avanenud) märgib kohus, et hageja esitas A. O. poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingu, millel on hageja allkiri. Kostja ei esitanud nimetatud tõendile eraldi vastuväiteid.
13.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et reisijatel oleks olnud kehtiv lennubroneering; hageja ei saanud reisijate nõuete omanikuks ning tõendatud ei ole lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigus.
14.Hageja esitas kehtivate broneeringute tõendamiseks: Lend
Broneering/pardapass
09.04.2022 lend XXX
J. P., M. P., O. P. ja V. P. broneering 130986947 (dtl 364)
22.10.2022 lend XXX
L. W., R. K., T. W. broneering TN399298 (dtl 365-370); S. R. broneering TN396790 (dtl 371-372);
22.11.2022 lend XXX
K. J. ja L. J. pardakaardid („boarding pass“) broneeringunumbriga TN401672 (dtl 373-374)
27.12.2022 lend XXX
K. T., M. M. ja T. M. broneering TN403414 (dtl 375-380); H. M. M., M. M., M. M. M. broneering TN403412 (dtl 381-386)
31.12.2022 lend XXX
C. I., I.V. broneering 17532 (dtl 387-388); A. S., K. M., M. M. broneering 21488 (dtl 389-391; 393-395); C. B., E. M., K.B., S. J., S. J., broneering TN404823 (dtl 396-405); J. L., N. L., R. L., R. L. broneering TN403761 (dtl 406-413); A. M., B. M., J. M., M.-L. M. broneering TN404443 (dtl 414-421); K. L.M., M. V., O. V. pardakaardid broneeringunumbriga TN404873 (dtl 422-424); I. I., R. I., S. I. broneering 17531 (dtl 425-427); A. K., A. K., K. K., M. K., M. K. broneering TN404833 (dtl 428-437); E. H., L. L. S. broneering TN403961 (dtl 438-441); J.-F. U., J. U., M. U., M. U. broneering TN404471 (dtl 442-449); K. V., V. V. broneering 25213 (dtl 450-452); J. M., M. S., V. K. broneering 17529 (dtl 453-455); G. H., S. S. P. ja S. H. broneering TN403479 (dtl 456-461)
09.04.2022 lend XXX
K. S., S. S., S. S. broneering 21597065 (dtl 462); J. K. ja V. K. broneering 21489082 (dtl 463)
21.04.2022 lend XXX
E. T., E. N., R. E. (endise nimega R. T.) broneering 21598770 (dtl 465); K. H. broneering 21470129 (dtl 466);
22.11.2022 lend XXX
A. A. broneering TN400717 (dtl 467-468); I. L., M. L., M. L. broneering TN393912 (dtl 471-476); L. S., M. S., O. S. broneering TN401228 (dtl 477-482); J. K., N. K. broneering TN397509 (dtl 483-486); N. M. broneering TN394096 (dtl 487); P. J. L., R. A. broneering TN378540 (dtl 488-491); A. G., A. G., S. G., T. G. broneering 21276 (dtl 492-494); A. T., D. T., G. K., J. L., R. A., U. M., V. T. broneering TN400737 (dtl 495-508 v 510); E. A. broneering 21556 (dtl 511-517); D. L., J. L., K. L., S. L. broneering TN393095 (dtl 518-525); K. M. broneering TN400649 (dtl 526); M. M. broneering TN400948 (dtl 529-530); A. O., T. R. broneering
7 (15)
2-23-10426 TN400316 (dtl 531-534); A. L., A. M., D. T. ja S. G broneering TN400524 (dtl 535542) 31.12.2022 lend XXX
C. A., R. K. broneering TN404328 (dtl 543-546); K. E., K. E. broneering TN404339 (dtl 547-550); E. K. broneering TN404337 (dtl 551-552); M. E., T. E. broneering TN404338 (dtl 555-558); J. P., R. L. broneering 24928 (dtl 559-561); M. J., R. J., S. V. broneering TN404937 (dtl 562-567); K. L., M. K. broneering TN389037 (dtl 568-571); A. K.. pardakaart broneeringunumbriga 24917028 (dtl 572); H. T., H. T., M. N., R. T. ja R. T. pardapassid broneeringunumbriga TN404290 (dtl 573-577)
15.Kohus leiab, et reisikorraldajate Novatours, Coral Travel ja TEZ Tours poolt väljastatud broneeringuid tuleb käsitada kinnitatud broneeringuna määruse art 2 punkti g ja art 3 lg 2 punkti a mõttes. Reisikorraldajad on eelpool nimetatud reisijate broneeringuid tunnustanud ja neid registreerinud. Kostja pole eelnimetatud reisijate broneeringu dokumentidele sisulisi vastuväiteid esitanud, sh ei vaielnud kostja vastu asjaolule, et Novatours’il, Coral Travel’il ja TEZ Tours’il oli õigus selliseid broneeringuid väljastada. Samuti ei esitanud kostja sisulisi vastuväiteid reisijatele K. L.M., M. V., O. V., A. K., H. T., H. T., M. N., R. T. ja R. T. väljastatud pardakaartide kohta.
16.Eelnimetatud tõenditest nähtuvad kohtule broneeringu detailid, s.o lennukuupäevad, lennunumbrid, lähtepunkt ja sihtpunkt, reisijate broneeringu koodid, reisijate nimed, väljalennu aeg. Pardakaartidelt nähtub lendude pardalemineku aeg. Seega loeb kohus tuvastatuks, et eelpool nimetatud reisijatel (kokku 124) olid kehtivad broneeringud ja pardakaardid.
17.Kostja leidis, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõude loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14913, p 27; Riigikohtu 06.06.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS §-st 170 tuleneb, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
18.VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada. VÕS § 170 esimene lause ei välista võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 2 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu 21.04.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05, p 17). Samuti võib võlgnik VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega. 8 (15)
2-23-10426
19.VÕS § 11 lg-st 2 tuleneb, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 teise lause järgi on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja poolt kohtule esitatud loovutamislepingute kehtivust asjaolu, et loovutamislepingute p-s 11 lepiti kokku, et leping jõustub allkirjastamisel (dtl 557-668, 719-723). Praegusel juhul ei ole loovutamislepingu vorminõude eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude funktsioon ja eesmärk ei ole välistada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2021 otsuse nr 2-21-5527, p 10.2). Lisaks on hageja esitanud kohtule hageja esindaja poolt lisatud allkirjaga lepingud (dtl 887-998).
20.Kostja vaidleb hagile vastu alaealiste reisijatega seonduvate nõuete osas, leides, et nõudeid ei ole kehtivalt hagejale loovutatud. Kohus kostjaga ei nõustu.
20.1.Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 120 lg 7 kohaselt, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg-s 1 on toodud tehingute loetelu, milliste tegemiseks on eestkostjal vaja kohtu nõusolekut. PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud PKS § 186 lg-s 4 sätestatud juhtudel.
20.2.Kohtu hinnangul puudus praegusel juhul vajadus lapse nimel tehingu tegemiseks küsida kohtu nõusolekut, kuivõrd vanematel on alaealiste seaduslike esindajatena õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). Vanematel on tulenevalt PKS § 133 lg-st 1 lapse varahooldusõigust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Seega on vanemad täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust, loovutades hagejale alaealiste nimel nõuded lennufirmalt hüvitise sissenõudmiseks, mis võimaldab hüvitise alaealistele lihtsustatud korras välja mõista. Vanemal on õigus sõlmida lapse nimel lennuhüvitise nõude loovutamise leping ning sellisele järeldusele on kohus kohtupraktikas korduvalt jõudnud (vt nt HMKo 09.10.2023, 2-23-103912, p 34; 09.10.2023, 2-23-103949, p 31; 27.09.2023, 2-23-103944, p 10.2–10.5; 17.08.2023, 2-23-104102, p 13; 17.08.2023, 2-23-103885, p 13; 06.07.2023, 2-23-103952, p IV). Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et nõude sissenõudmisega kaasnevad kulud, et tehing oleks tehtud tingimusel, mis ei ole alaealiste huvides. Hüvitise saamiseks oli vajalik õigusabi kasutamine, samuti riigilõivu tasumine. Eelnimetatud põhjustel hüvitise ulatuse vähenemist 30% võrra saab käsitada tasuna lennuhüvitise sissenõudmise eest kolmanda isiku poolt. Juhul, kui sissenõudmine ei õnnestu või alaealistele on tekitatud kahju, on alaealistel PKS § 133 alusel nõudeõigus vanemate vastu, kui vanemad on põhjustanud kahju tekkimise.
9 (15)
2-23-10426
21.Tõendamist on leidnud asjaolu, et alaealiste reisijatega seonduvad hüvitisnõuded on hagejale loovutatud. Seda kinnitavad J. P., M. P., L. W., T. W., H. M. M., M. M. M., A. K., B. M., S. V., C. B., S. H., J.-F. U., M. U., K. K., M. K., M. M., M.-L. M., N. L., O. V., R. L., R. I., S. J., S. J., S. S., R. E. (endise nimega R. T.), A. G., A. G., M. L., O. S., S. L., D. L., H. T., K. E., M. J., R. T., R. K., R. T. ja T. E. nõude loovutamise lepingud (dtl 12-14; 24; 26; 31; 39; 46; 51; 55; 58; 67; 77-78; 91; 103; 104; 108; 112; 114; 116; 120; 124; 127; 137; 152; 157; 159; 197; 203; 216; 218; 233; 237; 249; 253; 256-259; 263) ja sünnitunnistused/-tõendid ning rahvastikuregistri väljavõtted (dtl 824-874; dtl 876-905). Alaealiste nimel on hagejale nõuete loovutamise lepingud allkirjastanud lapse seadusliku esindajana vähemalt üks vanem ning teise vanema nõusolekut PKS § 120 lg-st 7 tulenevalt eeldatakse. Seega on alaealiste nimel sõlmitud nõuete loovutamise lepingud allkirjastanud õigustatud isikud ning lepingud on kehtivad.
22.Kostja vastuväite kohaselt tuleb reisijate J. P., M. P., O. P. ja V. P. nõuded jätta rahuldamata, sest nõude loovutamise lepingus on märgitud, et nõue on loovutatud seoses 09.04.2022 lennuga nr XXX, kuid hagiavalduses on esitatud nõue seoses 09.04.2022 lennuga nr XXX. Hageja selgitab 09.10.2023 menetlusdokumendis, et J. P., M. P., V. P. ja O. P. on ekslikult märkinud loovutatavaks nõudeks 09.04.2022 lennuga nr XXX seotud hüvitise. Hageja on esitanud tõenditena e-kirjad, millest nähtuvalt on V. P. enda ja alaealiste laste J. P. ning M. P. eest ja O. P. kinnitanud enda eest, et nad soovisid loovutada 09.04.2022 lennuga nr XXX seotud nõudeid (dtl 906-907). Hageja leiab, et inimlik eksimus arvu märkimisel ei saa mõjutada nõude loovutamise kehtivust ja nõuded on loovutatud. Kostja ei esitanud pärast hageja tõendite esitamist nimetatud nõuetele täiendavaid vastuväiteid. Kohus nõustub, et tegemist on ilmse eksimusega ning J. P., M. P., V. P. ja O. P. nõuded tuleb lugeda hagejale loovutatuks.
23.Kostja leiab, et hageja nõuded seoses reisijatega K. J. ja L. J. tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd nõude loovutamise lepingus on märgitud, et nõue on loovutatud seoses 22.11.2022 lennuga nr XXX, kuid hagiavalduses on esitatud nõue seoses 22.10.2022 lennuga nr XXX. Hageja täpsustas 09.10.2023 menetlusdokumendis, et reisijad K. J. ja L. J. reisisid 22.11.2022 lennuga nr XXX ning on tõenditena esitanud K. J. ja L. J. pardakaardid broneeringunumbriga TN401672 (dtl 373-374), flightradar24.ee väljavõtted (dtl 908-909) ja 22.11.2022 tehtud pildi Hurghada rahvusvahelises lennujaamas saabunud reiside tabloolt, millelt nähtub, et lend XXX pidi saabuma Tallinnast kell 16.15, kuid saabus 19.40 (dtl 910). Kostja ei esitanud pärast hageja tõendite esitamist täiendavaid vastuväiteid nimetatud nõuetele. Hageja on faktilisi asjaolusid piisavas ulatuses täpsustanud ning reisijaid K. J. ja L. J. puudutavas osas on hüvitise nõue põhjendatud.
24.Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et reisijate, sh alaealiste nõuded on kehtivalt hagejale loovutatud. Puudub vaidlus, et Tallinn – Hurghada ja Hurghada – Tallinn lennu vahemaa on 3 653,67 km. Seega kostjalt väljamõistetav hüvitis 74 400 eurot kujuneb alljärgnevalt: Arvutuskäik
Hüvitis
J. P., M. P., O. P. ja V. P.
4 × 600
2 400
L. W., R. K., T. W., S. R., K. J. ja L. J.
6 × 600
3 600
H. M. M., K. T., M. M., M. M., M. M. M. ja T. M.
6 × 600
3 600
Reisija
10 (15)
2-23-10426 C. I., I. V., A. S., K. M., M. M., C. B., E. M., K. B., S. J., S. J., J. L., N. L., R. L., R.L., A. M., B. M., J. M., M.-L. M., K. L.M., M. V., O. V., I. I., R. I., S. I., A. K., A. K., K. K., M. K., M. K., E. H., L. L. S., J.-F. U., J. U., M. U., M. U., K. V., V.V., J. M., M. S., V. K., G. H., S. S. P. ja S. H.
43 × 600
25 800
K. S., S. S., S. S., J. K. ja V. K.
5 × 600
3 000
E. T., E.N., R. E. (endise nimega R. T.) ja K. H.
4 × 600
2 400
A. A., I. L., M. L., M.L., L. S., M. S., O. S., J. K., N. K., N. M., P. J. L., R. A., A. G., A. G., S. G., T. G., A. T., D. T., G. K., J. L., R. A., U. M., V. T., E. A., D. L., J. L., K. L., S. L., K. M., M. M., A. O., T. R., A. L., A. M., D. T. ja S. G
36 × 600
21 600
C. A., R. K., E. K., K. E., K. E., M. E., T. E., J. P., R. L., M. J., R. J., S. V., K. L, M. K., A. K., H. T., H. T., M. N., R. T. ja R. T.
20 × 600
12 000
Kokku:
124 × 600
74 400 eurot
25.VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
25.1.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist nõude esitamisest kostjale 19.05.2023 kuni hagi esitamiseni 23.07.2023 summas 1482,90 eurot. Samuti edasiulatuvalt alates 24.07.2023 kuni nõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja viivisenõudele ega -arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Põhinõude rahuldamise tõttu tuleb rahuldada ka viivisenõue.
25.2.Hageja arvestatud viivis kuni hagi esitamiseni (23.07.2023) on 1482,90 eurot. VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivise määr oli 19.05.2023 kuni 30.06.2023 (43 päeva) 10,5% aastas ja perioodil 01.07.2023 kuni 23.07.2023 (23 päeva) 12% aastas. Hageja on viivise summa õigesti välja arvestanud [(74 400 × 10,5% × 43 : 365) + (74 400 x 12% x 23 : 365)]. Juhindudes TsMS § 367 teisest lausest arvutab kohus välja viivise alates 24.07.2023 kuni otsuse tegemiseni. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest 74 400 eurot alates 24.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 4 395,48 eurot [(74 400 x 12% x 161 : 365) + (74 400 x 12,5% x 18 : 365)]. Kuni otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 5 878,38 eurot (1 482,90 + 4 395,48), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja koos edasiulatuva viivisega alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.
26.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses.
26.1.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kokku 4960 eurot, s.o 40 eurot iga reisija (kokku 124) hüvitisnõude kohta. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude 4 960 euro (40 × 124) ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11 (15)
2-23-10426
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
28.Hageja on lennuhüvitise nõudest, sellega seotud viivisest ja sissenõudmise kuludest reisijate S. K. ja L. L. osas loobunud. Loobumise põhjuseks ei olnud asjaolu, et kostja oleks reisijate nõudeid pärast hagi esitamist (23.07.2023) rahuldanud, vaid hagist loobumise tingis asjaolu, et nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused olid täitmata. Kostja oli S. K. (K.) lennuhüvitise nõude täitnud enne hagi esitamist. Hageja nõustus ka kostja vastuväitega Lars L. osas (alla kaheaastane reisija, kes reisis tasuta) ning loobus L. L. lennuhüvitise nõudest ja sellega soetud viivise ning seadusjärgsete sissenõudmiskulude nõudest. Kuivõrd nõudest osalise loobumise põhjuseks oli hageja enda hooletus hagi esitamisel, jäävad hagist osalise loobumisega seotud kostja menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd hageja loobus hagist ligikaudu 2% ulatuses, rahuldab kohus esialgselt esitatud hagi ligikaudu 98% ulatuses. Sellest tulenevalt peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda.
28.1.Kostja leidis, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna hageja ei olnud nõudekirja esitamise ega hagiavalduse esitamise hetkel nõuete omanikuks saanud. Hageja esitas mõlema poole poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingu alles siis, kui kostja oli kohtumenetluses sellekohase vastuväite esitanud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15.01.2014 otsus nr 3-2-1149-13, p 27 ja 06.06.2007 otsus nr 3-2-1-62-07, p 12). Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja poolt kohtule esitatud loovutamislepingute kehtivust asjaolu, et loovutamislepingute p-s 11 lepiti kokku, et leping jõustub allkirjastamisel mõlema poole poolt. Praegusel juhul ei ole loovutamislepingu vorminõude eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude eesmärgiks ei saa pidada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivuse välistamist. Lisaks on hageja esitanud kohtule hageja poolt lisatud allkirjadega nõuete loovutamise lepingud. Ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu 23.10.2013 otsus 3-2-1-96-13, p 34). Praegusel juhul ei sisalda nõuete loovutamise lepingud kokkuleppe sõlmimise kuupäeva, kuid sealt nähtub reisijate selge tahe oma nõude loovutamiseks hagejale. Seega ei oma kokkuvõttes tähtsust see, millal olid lepingud hageja poolt allkirjastatud. Kostjal olnuks võimalik nõuete kuuluvus kahtluse alla seada läbirääkimiste käigus enne kohtumenetluse algust, mistõttu pole menetluskulude osaliselt hageja kanda jätmine kostja toodud põhjusel põhjendatud.
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
29.1.Hageja palub (dtl 937-939) kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 1 680 eurot ja õigusabikulud 1 475 eurot (14 h ja 45 min tunnitasuga 100 eurot, käibemaksuta), s.o kokku 3155 eurot. Hageja menetluskulud on kujunenud järgmiselt: Kuupäev 21.07.2023
Toiming Kommunikatsioon kliendiga edasise menetluse osas
Aeg 0 h 30 min
12 (15)
2-23-10426 22.07.2023
Materjalidega tutvumine, materjalide kokkupanek, kontrollimine ja 2 h 00 min päringu(d) www.flightradar24.ee
23.07.2023
Hagiavalduse koostamine tsiviilasjas koos lisadega (22 lisa) ja 5 h 35 min esitamine e-toimikus
11.08.2023
Menetlusse võtmise määrusega tutvumine
0 h 15 min
25.08.2023
Kohtu vastusega kostja tähtaja pikendamise osas tutvumine
0 h 05 min
19.09.2023
Kohtunõudega tutvumine (tähtaja andmine) ja kättesaamise kinnitus 0 h 10 min
19.09.2023
Kostja vastusega hagiavaldusele tutvumine
09.10.2023
Kommunikatsioon kliendiga seoses kostja seisukoha ja vastusega, 4 h 05 min vastuse koostamine kohtunõudele, sh 78 lisa ja selle esitamine
30.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja puhul tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Seejuures on hüvitisnõuete puhul tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning mistõttu kasutavad hageja ja hageja esindaja üldjuhul kohtumenetlustes ka juba väljakujunenud argumente ning hagiavalduse tüüppõhjasid, mistõttu kattuvad hagiavalduste põhjendused sisuliselt sõna-sõnalt. Hagides erinevad üldjuhul üksnes reisijate ja lendude andmed ning nõude summad ehk hagide koostajal tuleb arvutada kokku üldjuhul üksnes nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kostja hinnangul ei eelda selliste hagide esitamine ka mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi.
31.Kooskõlas TsMS § 138 lg-ga 2 kuulub hagejale põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna hüvitamisele riigilõiv 1 680 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Arvestades, et hagi puudutab suurt hulka reisijaid ja mitmeid erinevaid lende, on materjalide komplekteerimise ja analüüsimise ning hagiavalduse ja selle täienduse koostamise kulud põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot ei ületa sarnase õigusteenuse turu tavapärast hinda ja on kooskõlas kohtupraktika, esindaja kvalifikatsiooni ning asja mahu ja keerukusega. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulud kokku 1475 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 3155 eurot.
31.1.Kuivõrd kohus jättis kostja menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda, siis määrab kohus kindlaks ka kostja menetluskulud. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulu 1 539,30 eurot (9 h 38 min tunnitasuga 155-175 eurot, käibemaksuta, lisaks menetluskulude nimekirja koostamise tunnitasu 70 eurot käibemaksuta). Kostja menetluskulud on kujunenud järgmiselt (dtl 928-930): Kuupäev 11.08.2023
Toiming
Aeg
Tutvumine hagi materjalidega; kokkuvõte kliendile; e-kiri kohtult 0 h 42 min seoses esindamisega
13 (15)
2-23-10426 23.08.2023
Meeldetuletusmeil kliendile
0 h 09 min
25.08.2023
Kirjavahetus kohtuga seoses tähtaja pikendamise taotlusega; 0 h 15 min kokkuvõte kliendile
06.09.2023
Meeldetuletusmeil kliendile
07.09.2023
E-kiri kliendilt ja kliendile seoses teise tähtaja pikendamise 0 h 12 min taotlusega
08.09.2023
E-kiri kliendilt seoses nõuetega; vastuse koostamine; esitamine 3 h 45 min kohtule; kokkuvõte kliendile
16.09.2023
Kompromissläbirääkimised kliendiga
0 h 15 min
19.09.2023
Tutvumine kohtu kirjaga seoses hagejale tähtaja andmisega
0 h 09 min
11.10.2023
Tutvumine hageja vastusega; kokkuvõte kliendile
0 h 27 min
24.10.2023
Tutvumine kohtu kirjaga (tähtaeg); kokkuvõte kliendile
0 h 18 min
30.10.2023
E-kiri kliendile seoses kompromissiga/tähtaegadega
tähtajad); 0 h 24 min 0 h 20 min Kokku: 9 h 38 min
31.2.Hageja vastuväidete kohaselt on kostja 23.08.2023 ja 06.09.2023 meeldetuletusmeilide saatmine 18 minutit (9x2) põhjendamata. Hageja hinnangul ei pea hageja kinni maksma kostja esindaja ja kliendi halba kommunikatsiooni, mis eeldab pidevat meeldetuletuskirjade saatmist. Hageja ei pea ka usutavaks, et kogenud esindajal kuluks taotluse esitamisele ja lühikese kohtuvastuse lugemiseks kokku 15 minutit. Samuti on kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud 07.09.2023 e-kiri kliendilt ja kliendile seoses teise tähtaja pikendamise taotlusega, millele kulus 12 minutit. Hagejal puudub võimalus kontrollida, kas nimetatud tegevus oli seotud käesoleva kohtuasjaga ja kas see oli põhjendatud kulu, sest ühtegi täiendavat taotlust kohtule tähtaja pikendamiseks ei esitatud. Täiendavalt juhib hageja tähelepanu, et kostja on esitanud kompromissiga seotud ajakulu 24 (15+9) minuti ulatuses, kuigi pooled ei ole asjas läbirääkimisi pidanud. Samuti ei ole hageja hinnangul põhjendatud 31.10.2023 ja 03.11.2023 lõpliku seisukoha koostamisele kulutatud 2 tundi ja 24 minutit, kuivõrd hageja on esitanud samasisulisi seisukohti ka teistes menetlustes ning kostjal kui professionaalsel esindajal ei saanud seisukoha koostamisele kuluda rohkem kui 20 minutit.
31.3.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt.
31.4.Kostja esindajal on kulunud 18 minutit (2x9 min) meeldetuletuskirjade saatmisele kliendile. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et kliendile meeldetuletuskirjade saatmine ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud õigustoiminud vajalikud tsiviilasja lahendamiseks ega põhjustatud kohtu või hageja toimingutest. Samuti ei pea kohus põhjendatuks 07.09.2023 tehtud menetlustoimingut (12 min), arvestades, et kohtute infosüsteemi ja digitoimiku kohaselt ei ole kostja sellel kuupäeval täiendavat tähtaja 14 (15)
2-23-10426 pikendamist taotlenud. Kohus vähendab 23.08.2023, 06.09.2023 ja 07.09.2023 toimingute ajakulu 30 minuti võrra.
31.5.Kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab kohus, et kostja õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
31.6.Kostja esindaja tunnitasu määr 155–175 eurot (lisaks menetluskulude nimekirja koostamise tunnitasu 70 eurot) eurot ei ületa sarnase õigusteenuse turu tavapärast hinda ja on kooskõlas kohtupraktika, esindaja kvalifikatsiooni ning asja mahu ja keerukusega.
31.7.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks mahus 9 h ja 08 min (9 h 38 min – 30 min). Kuivõrd kohus ei pidanud põhjendatuks 23.08.2023, 06.09.2023 ja 07.09.2023 toimingute ajakulu, jääb vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata 77,5 euro ulatuses (23,250+23,25+ 31). Seega määrab kohus kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1 461,80 eurot (1 539,30-77,50).
31.8.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3091,90 eurot (3 155 x 98%). Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 29,24 eurot (1 461,80 x 2%). TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus eelmistes p-des märgitud menetluskulude hüvitamise nõuded, mille tulemusel peab kostja hagejale hüvitama menetluskuludena 3062,66 eurot (3091,90-29,24). Vastavalt hageja taotlusele tuleb hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.