Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 9. oktoober 2023
Tsiviilasja number
2-21-16630
Tsiviilasi
M.P. hagi osaühingu Varola vastu kutsehaigusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju ning viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4551,98 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Varola apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. september 2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): osaühing Varola (rk: 10150099), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jako Läänemägi ja advokaat Piret Rummi ning seaduslik esindaja Toomas Heering Vastustaja (hageja): M.P. (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja Mihkel Nukka
riskianalüüse ja tegevuskava töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, ei väljastanud välitöödel tööriideid, ei täitnud nõuetekohaselt juhendamiskohustust, ei teavitanud hagejat vibratsiooni mõjust tervisele ning ei korraldanud nõuetekohaselt tervisekontrolle. Hagejal on Eesti Töötukassa otsusega alates 24.07.2020 tuvastatud osaline töövõime kaotus, mida ekspertarsti 02.10.2020 arvamuse järgi põhjustab kutsehaigus 40% ulatuses. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Varaliseks kahjuks on saamata jäänud tulu. Hagejal puudub töine sissetulek, kuna ta ei ole vaatamata koolitustele leidnud tervisele sobivat tööd. Tekkinud on ka mittevaraline kahju. Diagnoositud kutsehaigus on eelduslikult kogu elu kestev tervisekahjustus. Hageja kannatab pidevalt valude ja ebamugavuse käes. Töövõimet piirav terviseprobleem tekitab ebakindlust tuleviku suhtes, takistab vaba eneseteostust ja töökoha valikut. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb arvestada ka kostja suhtumist hagejasse pärast kutsehaigestumist. Selle asemel, et pakkuda hagejale toetust, alustas kostja ulatuslikku laimukampaaniat ning avaldas õigusvastaselt hageja delikaatseid isikuandmeid (terviseandmed) kolmandatele isikutele.
Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 9576 eurot. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt töötas hageja töölepingu alusel kostja juures 01.09.1999 kuni 22.10.2018. Töösuhe lõppes kostjapoolse ülesütlemisega koondamise tõttu alates 22.10.2018. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 29.04.2020 teatise järgi on hagejal 24.04.2020 diagnoositud kutsehaigusena ülekoormushaigus. Kutsehaiguse põhjustanud ohutegurid on koormus kätele, õlavöötmele; korduvad liigutused, sundasendid; raskuste teisaldamine; ebasoodne mikrokliima; kohtvibratsioon. Töötervishoiuarsti hinnangul on kutsehaiguse väljakujunemise periood 1999-2018, tööandjaks, kelle juures töötamine võis kutsehaigestumist mõjutada, on kostja. Tööinspektsiooni 25.06.2020 koostatud hageja kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttes on tööinspektor tuvastanud kostja poolt õigusaktide nõuete rikkumised alljärgnevalt: - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p 3 rikkumine – tööandja ei korraldanud nõuetekohaselt töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada välja parameetrid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele. 2004. a riskianalüüsis on välja toodud, et tootmine toimus endistest loomalautadest kohandatud hoonetes, kus on talvel jahe, suvel õhutati ruume avatud akende-uste kaudu ja tekkis intensiivne tõmbetuul. Perioodil 2005-2018 ei ole tööandja hinnanud füüsikalistest ega füsioloogilistest ohuteguritest tulenevaid terviseriske ega korraldanud töökeskkonnaparameetrite (nt mikrokliima, valgustus, vibratsioon) mõõdistamist. - TTOS § 3 lg 4; § 6 lg 6 ja § 131 lg 9 alusel 14.04.2007 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ § 4 lg 2 p 1 rikkumine – riskianalüüsis puuduvad andmed selle kohta, kui pikalt puutuvad töötajad kokku vibratsiooniga. - eelnevalt viidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 109 § 6 rikkumine – tööandja ei teavitanud hagejat vibratsiooni mõjust tervisele, selle piirnormidest ja mõõdistamistulemustest ettevõttes. - TTOS § 13 lg 1 p 4 rikkumine – tööandja ei koostanud riskianalüüsi alusel tegevuskava, milles nähakse ette tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. - TTOS § 131 lg 6 rikkumine – tööandja ei korraldanud hagejale tervisekontrolli töötervishoiuarsti määratud ajal novembris 2017. - Hageja töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine oli puudulik, kuna tööandja jättis hageja teavitamata järgmisest: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sh töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud; 2) ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted. Täiendavalt on tööinspektor välja toonud, et välitöö tegemise perioodil 1999–2003 ei ole hagejale väljastatud tööriideid. 2004. a riskianalüüsis tõi töökeskkonnainsener välja, et tööriideid ei ole tööandja väljastanud ja puudus ka puhkeruum. Hageja on avaldanud, et varasematel aastatel töötas ta kostja juures ka öösiti (22.00–06.00) ning et liinitöö oli pingeline, stressirikas ning periooditi nii kiire, et puhkepausid jäid vahele. Tööinspektor on avaldanud seisukohta, et kutsehaigestumise väljakujunemist võis soodustada see, et hagejale ei olnud tagatud nõuetekohane puhkeaeg ning samuti selliste faktorite koosmõju nagu puudulik väljaõpe, ebasoodne mikrokliima ja ebasobiv tööriietus esimestel aastatel. Uurimiskokkuvõttes toodud rikkumised on käsitletavad VÕS § 1043 mõttes õigusvastase teona (tegevusetusena). Seaduses sätestatud töötervishoiu- ja tööohutusnormide rikkumisega kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane. Kostja ei ole uurimiskokkuvõttes toodud rikkumisi ümber lükanud ega tõendanud süü puudumist.
01.11.2000 koostööleping AS-lt Würth kaupade ostmiseks, 31.03.2010 leping Lindström OÜ-lt tööriiete rentimiseks ja konto väljavõte perioodil 26.02.2011 kuni 31.07.2022 tööriiete eest tasumise kohta ei lükka ümber uurimiskokkuvõttes tuvastatud rikkumist, et algusaastatel, 1999–2004, kui hageja töötas välitingimustes, ei väljastanud kostja hagejale tööriideid. Tähtsust omavaid asjaolusid ei tõenda järgmised kostja tõendid: kostja juhatuse esimehe 15.03.2002 korraldus töökeskkonna nõukogu ja töökeskkonna volinike nimetamise kohta; MTÜ KEA Põlva Õppekeskuse 10.11.2010 tunnistused, mille kohaselt on H.H. ja K.T. läbinud töökeskkonnavolinike, -spetsialistide ja töökeskkonnanõukogu liikmete täiendkoolituse, ning 23.01.2015 tunnistus, mille järgi on K.T. läbinud töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete täiendkoolituse; juhend „Raskuste tõstmine“; Kartro Balti suruõhunaelutaja kasutusjuhend ja ohutusnõuded; kappimissael töötaja ohutusjuhend; puidust ehitusmaterjali sorteerija ohutusjuhend; töökaitsejuhend puidutöötlemispinkidel töötamiseks; hageja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaart; Eesti Punase Risti 08.12.2013 tunnistus hageja poolt esmaabi põhikursuse läbimise kohta; Juunika Koolitus OÜ 16.05.2014 ja 22.04.2016 tunnistused hageja poolt esmaabiandja täiendõppe läbimise kohta; 22.03.2011 kostja töökorralduse reeglid ja töötajate allkirjaleht reeglitega tutvumise kohta. Hageja tugineb kostja rikkumistele, mis seisnesid mh selles, et juhendamiskohustuse täitmine oli puudulik, kuna kostja jättis hageja teavitamata vibratsiooniga seotud ohuteguritest. Eelnimetatud tõendid vastavate nõuete täitmist ei tõenda. Kostja esitatud riskianalüüsid ei tõenda, et kostja oleks enne 2004. aastat korraldanud riskianalüüsi ning alates 2011. aastast oleks teinud nõuetekohaselt riskianalüüsi hageja töökeskkonna füüsikaliste ja füsioloogiliste ohutegurite hindamiseks. Hageja taotlusel nõudis kohus Tööinspektsioonilt välja kostjale 01.09.1999 kuni 22.10.2018 tehtud ettekirjutused, järelevalve protokollid ja kontrollaktid. Esitatud tõenditest on asjakohane Tööinspektsiooni 14.07.2020 ettekirjutus. Ülejäänud tõendid ei haaku hagi asjaoludega ning hageja neile ka ei tugine, mistõttu jättis kohus need arvesse võtmata. Tööinspektsiooni 14.07.2020 ettekirjutuses on kirjas, et 25.06.2020 läbi viidud kutsehaigestumise uurimise käigus tuvastati, et 2017. a riskianalüüsis ei ole tööandja hinnanud töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid terviseriske ning on jätnud TTOS § 13 lg 1 p 3 olulise osa täitmata. Tööinspektsioon on teinud kostjale ettekirjutuse korraldada riskianalüüs, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele. Nimetatud tõend kinnitab uurimiskokkuvõttes tuvastatud rikkumist, mis seisnes nõuetekohase riskianalüüsi korraldamata jätmises. Kostja vastused Tööinspektsiooni 21.11.2012 ja 26.01.2015 ettekirjutustele, Tööinspektsiooni 26.03.2015 teate kostjale, milles loetakse kontrolli protokollis toodud kohustused täidetuks, ning kostja 12.02.2018 vastuse Tööinspektsioonile koos lisadega jättis kohus samuti arvesse võtmata, sest need ei seondu kostjale etteheidetavate kohustuste rikkumisega. 03.07.2018 kirjas järelevalvemenetluse alustamise kohta on Tööinspektsioon palunud kostjat esitada ettevõtte tööohutusalased dokumendid, mh riskianalüüsi ja tegevuskava terviseriskide vähendamiseks. Kostja „Riskitaseme vähendamiseks kasutuselevõetavate abinõude ja meetmete plaan“ kinnitab, et ettevõttes esines puudusi töötervishoiu- ja tööohutusalaste normide täitmisega. Kostja ei olnud korraldanud nõuetekohast riskianalüüsi ega koostanud tegevuskava riskide vähendamiseks, puudulik oli tootmishoone mikrokliima (probleem temperatuuri, tõmbetuule ja valgustitega), enne 2019. aastat ei nõutud isikukaitsevahendite kasutamist, enne 2005. aastat ei jagatud kõigile töötajatele kaitseriietust. Kostja tunnistajate H.H. (töökeskkonna nõukogu liige ja meister) ning K.T.i (töökeskkonna nõukogu esimees) ütlused ei lükka ümber uurimiskokkuvõttes tuvastatud rikkumisi, sh seda, et kuni 2004. aastani ei olnud kostja korraldanud riskianalüüsi ja alates 2015. aastast koostatud riskianalüüsid ei olnud nõuetekohased, ei korraldanud kohaselt hageja tervisekontrolle, ei
teavitanud vibratsiooni mõjust tervisele, juhendamine oli puudulik, ei olnud koostanud tegevuskava töökeskkonnast tulenevate riskide maandamiseks ning algusaastatel, kui hageja töötas välitingimustes (varjualuses), ei väljastanud tööriideid. Tunnistajate ütlused hageja juhendamiskohustuse täitmise kohta on üldsõnalised. Tunnistajad ei esitanud täpsemaid andmeid, kuna ja millises osas juhendamine toimus ning kas ja kuidas see fikseeriti. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et võrreldes hageja töötamise algusaastatega on tingimused oluliselt paranenud. Samas ei lükka see ümber uurimiskokkuvõttes tuvastatud rikkumisi. Kostja väited ja tunnistajate ütlused selle kohta, et hageja ei kurtnud töötamise ajal terviseprobleeme ega esitanud pretensioone, on asjakohatud. Vastutust tööohutus- ja kaitsenormide täitmise eest ei saa panna töötajale. Samuti on asjakohatud väited hageja suulise juhendamise kohta. TTOS näeb ette tööandja kohustuse registreerida juhendamise ja väljaõppe kuupäevad ning sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandjal on ka kohustus koostada riskianalüüs ja tegevuskava kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus leidis, et hageja tõendid, sh töötervishoiuarsti teatis ja uurimiskokkuvõte, tõendavad põhjuslikku seost kostja tegevuse/tegevusetuse ja kutsehaiguse tekkimise vahel. Kui kostja oleks koostanud nõuetekohaselt riskianalüüse, hinnanud riske töötaja tervisele, koostanud tegevuskava, näinud ette ja teinud tegevused riskide, sh vibratsiooniohu maandamiseks, juhendanud hagejat kohaselt ning väljastanud välitingimustes tööks sobivad tööriided, ei oleks hagejal kutsehaigust tekkinud. Hageja töötas kostja juures ligi 19 aastat. Vaidlust ei ole selle üle, et töö oli seotud füüsilise jõu kasutamise, korduvate liigutuste, sundasendite, vibratsiooni ja raskuste tõstmisega, sealjuures töötas hageja algusaastatel ca 4 aastat välitingimustes (varjualuses). Töötervishoiuarsti hinnatud kutsehaigestumise ohutegurid on vastavuses hageja töö iseloomuga. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kutsehaigus tekkis juba enne kostja juurde tööle asumist või et see oleks põhjustatud mujal töötamisest. Kostja väited, et hageja ei ole tõendanud, et tema sissetuleku vähenemine on seotud kutsehaigusega, et ta ei saa töötada ja oleks üldse proovinud tööle saada, ei ole põhjendatud. Riigikohus on leidnud (RKTKo 17.12.2008, 3-2-1-114-08), et kui isik kaotab tervisekahjustuse tõttu teatud protsendi töövõimest, on eelduslikult samas ulatuses vähenenud tema võime saada sissetulekut. Hageja on teinud tegevusi selleks, et tööd leida. Hageja on 03.06.2021 võetud Eesti Töötukassas töötuna arvele, ta on läbinud 09.06.–02.07.2020 klienditeenindaja koolituse ja 30.09.–07.10.2020 koolituse „Arukas raamatupidamine ettevõtjale“. Konto väljavõtetest nähtuvalt ei ole hageja saanud perioodil 24.07.2020 kuni 31.10.2022 töist sissetulekut. Hageja varalise kahju arvestus on kooskõlas VÕS § 127 lg 1 mõttega ja vastab Riigikohtu praktikale. Hageja sissetulek kostja juures töötades oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtasu. Sotsiaalkindlustusameti 02.10.2020 otsusega on hagejal tuvastatud kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus 40%. Kohus leidis, tuginedes mh Riigikohtu seisukohtadele (RKTKo 22.10.2008, 3-2-1-85-08), et ka mittevaralise kahju nõue on põhjendatud. Arvestades kostja rikkumise raskust, hageja tervisekahjustuste iseloomu ja kahju ning kostja käitumist pärast rikkumist, sh seda, et kostja ei ole soostunud kahju hüvitama ega pakkunud muid lahendusi kutsehaigusest tulenevate tagajärgede heastamiseks, on suhtunud hagejasse seoses nõudega halvustavalt ja esitanud vastava kirja (juhatuse liikme, Toomas Heeringu, 27.01.2021 kiri ja kaaskiri), mis sisaldas hageja isikuandmeid, kolmandatele isikutele, samuti sarnastel asjaoludel kohtupraktikas 2018.– 2019. aastatel välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitisi (Riigikohtu koostatud kohtupraktika analüüsi järgi on kutsehaigusest tingitud 40% töövõime kaotuse puhul mõistetud kahel korral tööandjalt välja hüvitis 1000 eurot) ning ka elukalliduse tõusu, on õiglane hüvitis 1500 eurot. VÕS §-s 139 sätestatud asjaolusid kahjuhüvitise vähendamiseks ei esine. Asjaolu, et kostja juures töötatud aja jooksul ei ole hageja avaldanud terviseprobleeme, mis viitaks kutsehaigusele, ei saa käsitleda hageja tahtluse või raske hooletusena, mis oleks kahju
tekkimisele kaasa aidanud. Hagejale nõuetekohase töökeskkonna tagamise ja terviskontrollide korraldamise kohustus oli kostjal. Ka ei ole kostja tõendanud, et hageja kaotas sissetuleku muul põhjusel kui kostja süüst tingitud töövõime vähenemise tagajärjel. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue varalise kahju hüvitise nõudelt. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja ei ole toonud esile erandlikke asjaolusid TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 13 734 eurot, ajakulu 81,75 tundi. Juristi Mihkel Nukka tunnitasumäär 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on vajalikud. Kohus vähendas esindaja ajakulu hagi koostamisele ja ettevalmistamisele (10 tundi, mitte 22,25 tundi), kahe istungi ettevalmistusele (2 tundi, mitte 6 tundi), kohtukõne koostamisele ja ettevalmistamisele (5 tundi, mitte 12,75 tundi). Ülejäänud toimingute ajakulu pidas kohus mõistlikuks. Seega luges kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 57 tunni ulatuses, s.o 7980 eurot, koos käibemaksuga 9576 eurot, ning mõistis nimetatud summa koos viivisega kostjalt välja.
tuvastada. Kuna varasema perioodi kohta ei ole dokumentaalseid tõendeid alles, taotles kostja juhatuse liikme T. Heeringu vande all ülekuulamist. Kostja esitas dokumendid tööohutusnõuete täitmise kohta, sh 2002. a korralduse töökeskkonna nõukogu moodustamise kohta, ohutusjuhendid (ergonoomika juhend puudutab tööasendeid ja raskuste tõstmist), tabelid juhenditega tutvumise kohta, tõendid hageja poolt esmaabikoolituste läbimise kohta, riskianalüüsid, aruanded kõrvaldatud puuduste kohta, töökorraldusreeglid, pildid töökohast ja töötingimustest, tegevuskavad terviseriskide vähendamiseks aastast 2005 (kohus ei ole analüüsinud, kas seetõttu on alust rääkida tegevuskavade koostamist puudutavate normide rikkumisest), tööriiete ostuarve väljavõtte ning klambripüstoli andmed. H.H. ja K.T. kinnitasid, et väga palju toimus juhendamist suuliselt. T. Heering pidi andma ütlusi, kuidas oli vahemikus 1999–2018 korraldatud töö tegemine ja tööohutus. Kostja on tööohutusele ja -keskkonnale olulist tähelepanu pööranud kogu aeg, tegutsenud heas usus ja hoolsalt. Riskihinnangutes on toodud välja ohud seonduvalt mikrokliima, vibratsiooni ja sundasendis töötamisega, ning meetmed riskide maandamiseks. Enne uurimiskokkuvõtet ei olnud Tööinspektsioon teinud olulisi etteheiteid riskianalüüside osas. Selle kohta andis ütlusi K.T., kes tutvustas riskianalüüse ka töötajatele. Kostja taotles ka selles osas T. Heeringu vande all ülekuulamist; 4) ei ole põhjendatud teha kostjale etteheiteid Vabariigi Valitsuse 14.04.2007 määruse nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ rikkumise kohta perioodil 1999–2006; 5) korraldas kostja regulaarselt töötajate töötervishoiuarsti kontrolli. Hageja jõudis töötervishoiuarstile vaid mõned kuud hiljem kui määratud aeg. Töötajaid oli teavitatud, et kui mõni töötaja soovib minna töötervishoiuarsti juurde otsuses märgitud ajal või varem, siis tal on õigus seda teha ja kostja kompenseerib kulud. Töötervishoiuarstid lubasid hagejal töökohal jätkata. Töötervishoiuarsti juures käimise aeg/sagedus ei ole põhjuslikus seoses kahjuga; 6) jäi enamik väidetavaid rikkumisi perioodi kuni 2004. a (välitingimustes, tööriieteta töö) või kuni 2008. a (klambripüstoliga töö). Seejärel töötas hageja 10 aastat ilma, et tal oleks tuvastatud terviseprobleeme. Kohtu järeldus, et kutsehaiguse tekkimine on uurimiskokkuvõttes tuvastatud kostja rikkumiste tagajärg, on üldine ja vastuolus kohtupraktikaga (nt Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2019 lahend nr 2-15-470). Põhjuslik seos tuleb eraldi iga väidetava rikkumise ja kahju vahel tuvastada. Pelgalt dokumendi vormistamisega seotud probleemid ja töötervishoiuarsti juures käimise aeg/sagedus ei saa olla põhjuslikus seoses kahju tekkimisega; 7) ei ole hagejale kahju tekkinud, arvestades mh Riigikohtu seisukohti lahendis nr 2-16-16328 (p 11.2). Teatise järgi on hagejal välistatud raske füüsiline töö, korduvliigutuste ja sundasenditega käte koormus, kontakt vibratsiooniga ja ebasoodne mikrokliima. Leidub hulgaliselt ameteid, kus hageja saab tegutseda, eriti arvestades läbitud koolitusi. Tervisekahju ja selle tagajärjed ei ole väga rasked. Sellele, et hageja tervislik seisund ei takista tööd teha, viitab ka asjaolu, et hagejal tekkisid ootamatult väidetavalt tõsised tervisemured alles pärast seda, kui ta koondati. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks läbinud soovitatud kompleksse taastusravi, sanatoorse ravi või medikamentoosse ravi. Hageja ei ole esitanud tõendit 2022. aastal toimunud läbivaatuse kohta. Ei ole teada, kas tal on jätkuvalt kutsehaigus ja osaline töövõime. Hageja on üle 60 aasta vana. Ilmselt tema motivatsioon tööle naasta ei ole kõrge; 8) on kohus jätnud kõrvale hageja kohustused ja vastutuse kahju tekkimise eest. Töötajal on tööandja suhtes lojaalsuskohustus. Töötajal on võimalus nõuda tööandjalt sobivaid töötingimusi või töösuhe erakorraliselt lõpetada. Ei ole usutav, et kui kutsehaigus oli välja kujunemas kujul nagu on kirjas töötervishoiuarsti teatises, siis hageja ega töötervishoiuarstid seda ei tuvastanud. Kui teatised ja uurimiskokkuvõte võimaldavad tuvastada kostja rikkumise, kahju ja põhjusliku seose, jättis hageja kostja põhjendamatult oma terviseprobleemidest
teavitamata, mida tuleb VÕS § 139 lg-te 1–3 alusel hüvitise väljamõistmisel arvestada (RKTKo 3-2-1-142-16, p 14). Mittevaralise kahju kohtupraktika analüüs ei ole asjakohane tõend. Ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks nõudnud kostjalt kohtuväliselt hüvitist, puudub viide, kust tulenes kostjale kohustus koheselt hüvitist pakkuda ja miks see põhjendab mittevaralise kahju väljamõistmist. Töötervishoiunormide rikkumise tõttu on mõistetud välja varaline kahju. Kutsehaiguse iseloom ja kahju viitavad, et see on ajutine, olemas on ravivõimalused, kõik tegevused ei ole hageja jaoks välistatud. Kostja ei ole algatanud hageja suhtes laimukampaaniat. Kostjale olid hageja etteheited pärast ca 20 aastat kestnud head ja rahumeelset töösuhet üllatavad. Andmekaitse Inspektsiooni 21.04.2021 vastusel ei ole asjas tähtsust ja see tuleb jätta vastu võtmata; 9) jättis kohus menetluskulude jaotamisel ebaõigesti kohaldamata TsMS § 162 lg 4. Hageja töötas kostja juures 20 aastat ilma, et oleks viidanud, et töö käib üle jõu või tal on kutsehaigusele viitavaid terviseprobleeme. Tööinspektsiooni vähesed etteheited kõrvaldas kostja koheselt. Hageja esitas oma nõuded esmakordselt kohtumenetluses. Kui kohus vähendab kahjunõudeid, tuleb menetluskulud jaotada võrdsetes osades või võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus mõistis kostjalt hageja menetluskulud välja põhjendamatult suures summas. Põhjendus, et ülejäänud ajakulu loeb kohus mõistlikuks, on ebapiisav.
vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord”). Väide, et vibratsioon ei ületanud piirnorme, on tõendamata. Kostja ei ole mõõdistanud vibratsioonitaset ega juhendanud hagejat. Klambripüstoli infoleht on standardne dokument, mis käsitleb uue toote spetsifikatsioone. Kostja saatis hageja tervisekontrolli 12.10.2006 ehk rohkem kui 7 aastat pärast töötamise algust. 2007. a novembris toimuma pidanud tervisekontrolli korraldas kostja 2009. a veebruaris, 2014. a märtsi tervisekontrolli 2015. a novembris, 2017. a novembri tervisekontroll jäeti tegemata. Töötaja tervise õigeaegne ja süstemaatiline jälgimine aitab ennetada kutsehaiguse väljakujunemist. Kostja ei suunanud hagejat töötervishoiuarsti juurde kutsehaiguse põhjustanud ohuteguritega. Kuna puudus nõuetekohane riskianalüüs, ei saanud töötervishoiuarst adekvaatselt hinnata hageja terviseriske. Kostja ei ole tõendanud, et ta rakendas tervisekontrolli otsuste ettepanekuid töökeskkonna ja -korralduse muutmiseks; 4) asus kohus õigesti seisukohale, et kostja õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses kahjuga. Kostja ei tõendanud, et tema õigusvastane tegevus ei soodustanud kutsehaiguse väljakujunemist, et hageja ei töötaks sõltumata tervisekahjustusest, et töötervishoiuarsti teatis on vale või et oleks veel tööandjaid, kelle juures töötamine võis põhjustada kutsehaiguse; 5) on põhjendamata väide, et hageja põhjustas kohustuste rikkumisega endale kutsehaiguse. Kutsehaiguse diagnoosini jõudsid arstid 2020. aastal. Tunnistajad kinnitasid, et hageja oli hoolas töötaja, täitis tööandja korraldusi ja kasutas isikukaitsevahendeid. Uurimiskokkuvõttes leiti, et hageja ei rikkunud ühtki kohustust, mis võiks olla seotud kutsehaiguse kujunemisega; 6) on kohus mittevaralise kahju nõude eelduseid ja hüvitise summat piisavalt põhjendanud ning ei ole hüvitise määramisel ületanud diskretsioonipiire; 7) jättis kohus õiguspäraselt menetluskulud kostja kanda ja ei ole kulude kindlaksmääramisel rikkunud menetlusnorme ega ületanud diskretsioonipiire. Kohus luges hageja esindaja ajakulust 81,75 tunnist põhjendatuks 57 tundi. Kostja esindaja ajakulu oli 92 tundi 6 minutit.
Maakohus on kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused õigesti tuvastanud ning seejuures jaganud ka õigesti tõendamiskoormuse. Kostja vastupidised väited on tõendamata.
hulgas ei ole kostja teinud maakohtule taotlust teiste tööandjate, kus hageja on töötanud, väljaselgitamiseks. Kostja poolt apellatsioonkaebuses esiletoodud asjaolud, mille kohaselt on kostjale teadaolevalt hageja töötanud puhkuse ajal maasikapõldudel ja käinud sügiseti marju ja seeni korjamas, ei ole sellised, mis kummutaksid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatise ja tööinspektsiooni uurimiskokkuvõte hagejal kutsehaiguse kujunemise kohta hageja juures aastatel 1999-2018 töötades. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõte põhineb kutsehaige kirjalikel ütlustel, tööandja poolt esitatud dokumentidel ja töötervishoiu inspektori 18.05.2020 toimunud külastuse käigus Varola OÜ-s kogutud infol (I kd, tl 71-72). Seetõttu on põhjendamatu kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt põhineb uurimiskokkuvõte üksnes hageja paljasõnalistel väidetel. Maakohtu 24.10.2022 taotluse alusel tööinspektsioonilt väljanõutud tõendid (II kd, tl 64-83) ei tõenda tööohutusnõuete täitmist kostja poolt ning maakohus on selle õigesti tuvastanud (vt kohtuotsuse lk 13, alt 2-4 lõik). Seega ei ole õige kostja väide, et maakohus on jätnud nendele tõenditele hinnangu andmata. Kostja seisukohtade vastuolulisust kinnitab ka see, et apellatsioonkaebuse p-s 23 on kostja seisukohal, et eelnimetatud tõendid ei ole seostatavad hagejal tekkinud kahjuga, st kostja seisukoht ühtib maakohtu seisukohaga.
II kd, tl 13; II kd, tl 86-93). Seega ei saa väita, et hageja on otsustanud lihtsalt mitte töötada ning kostja viidatud Riigikohtu otsuses (vt Riigikohtu 27.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1616328, p 11.2) käsitletud faktilised asjaolud on erinevad praeguses asjas esitatud faktiliste asjaoludega.
esindaja õigusabikulude ulatuse kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus ning kõrgema astme kohus saab maakohtu otsust muuta vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ning puudub alus hageja lepingulise esindaja õigusabiks kulunud aja vähendamiseks. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud sellekohane taotlus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulude maht maakohtus oli menetluskulude nimekirja kohaselt 92 tundi ja menetluskulude rahaline suurus 14 091 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.