Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-25-108595
Tsiviilasi
OÜ Europark Estonia hagi OÜ Timelock vastu 180 euro nõudes
Hagihind
hagi hind 180 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490, Solarise esindajad keskuse bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, Tallinn, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ, Teguri 51, Tartu, e-post: [email protected]); Kostja: Osaühing Timelock (registrikood 11339078, Metsakasti põik 10, Metsakasti küla, Viimsi vald, e-post: xxxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt Timelock (registrikood 11339078) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. Menetluskulude jaotus:
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt Timelock (registrikood 11339078) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 580 (viissada kaheksakümmend) eurot, millest 100 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 480 eurot on kulud õigusabile.
Mõista kostjalt OÜ-lt Timelock (registrikood 11339078) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 580 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja talle kuuluvat sõidukit numbrimärgiga xxxx hageja opereeritavatesse parklatesse parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega tegi hageja pakkumuse. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on tasumata, kuigi kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud.
2.17.02.2023 parkis kostja oma sõiduki xxxx parklasse xxxx ja talle koostati leppetrahv numbriga xxxx maksetähtajaga 03.03.2023, millest tulenev võlgnevuse summa on 30 eurot. 01.05.2024 parkis kostja oma sõiduki xxxx parklasse, mille tõttu koostati talle leppetrahv numbriga xxxx maksetähtajaga 08.05.2024, millest tulenev võlgnevuse summa on 55 eurot. 15.11.2024 parkis kostja oma sõidukit xxxx parklas ja talle koostati leppetrahv numbriga xxxx maksetähtajaga 22.11.2024, millest tulenev võlgnevuse summa on 55 eurot.
3.Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna sõiduk oli kas pargitud selleks mitte ettenähtud kohale, parkides ei olnud armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit või ei olnud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, parkides selleks mitte ettenähtud kohale või jättes parkimise eest tasumata. Leppetrahvinõuded jäeti sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kostjale kohtueelselt meeldetuletusi võlgnevuse kohta, millele kostja ei vastanud.
4.Hageja viitas VÕS §-le 8, §-le 9 ja §-le 16 ning leidis, et poolte vahel oli lepinguline suhe. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Hageja esitas eeltoodu kohta fotod.
5.Kostjal oli õigus lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobinud või tal puudus nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, oli tal võimalik parkida sõiduk mujale. Sõiduki parkimisega andis kostja nõusoleku lepingu sõlmimiseks hagejaga.
6.Hageja viitas LS § 2 punktile 49. Leppetrahvide koostamise kuupäevadel ei olnud kontrollimise hetkel sõiduki juures kedagi. Fotodega on tõendatud, et kostja parkis hageja opereeritud parkimise aladele. Hageja viitas AÕS § 68 lõikele 1. Sõiduki vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3). Hagejal on õigus eeldada, et sõidukit parkis kostja.
7.Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes ja rikkumise sisu on märgitud leppetrahvinõuetele. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi. Hageja viitas VÕS § 159 lõikele 2. Leppetrahvinõuded jäeti sõiduki kojamehe vahele. Hageja tõendab oma nõuet leppetrahvinõuetega ja sõidukist tehtud fotodega. Hagi esemeks on kolm tasumata leppetrahvinõuet kokku summas 140 eurot. Hageja nõuab kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.
8.Kohtueelselt saatis hageja e-posti teel nõudekirjad kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxxx. Nõudekiri on saadetud ka tavakirjana kostja äriregistrijärgsele aadressile xxxx. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud kohustust täitma.
9.Hageja viitas VÕS § 1131 lõikele 1 ja nõudis kostjalt võla sissenõudmise kuluna 40 euro väljamõistmist. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale e-kirjad ja füüsiline nõudekiri. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 180 eurot, millest 140 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot võla sissenõudmisekulu.
10.Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 120 eurot. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 h ja õigusabikulud on 240 eurot. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Sissenõudekulud. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
11.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja on teinud pakkumuse lepingu sõlmimiseks parkimistingimuste punktis 1. Nõustumus lepingu sõlmimiseks loeti antuks sõiduki parkimisega. Kehtiv kohtupraktika ei näe hagejale ette kohustust pildistada parkimistingimusi leppetrahvi vormistamise päeval. Parkimiskorraldajalt ei saa nõuda kõigi parklate tingimustest regulaarsete fotode tegemist, kuivõrd parkimisleping sõlmitakse tüüptingimustel ja tingimusi ei muudeta sageli. Üldjuhul ei olegi võimalik teha sellist fotolt, millelt oleks korraga äratuntavalt näha nii parkimistingimusi rikkunud sõiduk kui ka parkimistingimused. Parkimistingimused on paigaldatud liiklusmärgile, mistõttu on väheusutav, et leppetrahvide tegemise päeval ei olnud neid parklas või et neid oleks muudetud. Sellises olukorras peab kostja tõendama oma väidet, et sõiduki parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused. Kostja seda teinud ei ole.
12.17.02.2023 koostati kostjale leppetrahv xxxx parklas aadressil xxxx. Nimetus xxxx on parkla nimetus, mis ei ole seotud parkimisala kinnistu piiridega. Parkimisalal on kaks sisse- ja väljapääsu: üks xxxx änava kaudu, sõites läbi xxxx parkla, ja teine xxxx jaama poolt ehk xxxx tänava kaudu. Sissepääsud on vastavalt märgistatud. Infotahvlid teavitavad, et tegemist on eraparklaga, mida opereerib hageja ning parkimine on tasuline. Fikseerides parkimisaja parkimiskellal või kirjalikult pabersedelil, on võimalik parkida 1 tund tasuta. Vastavalt parkimislepingu tingimuste punktile 5 kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi 30 eurot. Hageja esitas originaalfotod parkimisalale paigaldatud teavitus- ja liiklusmärkidest. Fotode tegemise kuupäev on nähtav meta-andmetest ning kõnealune parkla oli vastavalt märgistatud juba 31.05.2019. Hageja esitas ka GPS-andmed kostja sõiduki ligikaudsest asukohast leppetrahvi väljastamise kuupäeval. Sisestades märgitud pikkus- ja laiuskraadi Google Mapsi, paigutub asukoht xxxx parklasse.
13.Parkimiskorraldaja ei tuvastanud kostja sõidukil parkimisõigust, kuivõrd parkimise eest ei oldud tasutud mobiilselt ja kostja ei olnud soetanud parkimispiletit parkimisautomaadist, mis oleks asetatud
sõiduki armatuurlauale. Armatuurlaual oleval parkimiskellal oli märgitud kellaaeg 13:16, kuid sõiduki kontrollimise ajaks kell 15:27 oli tasuta parkimise aeg ületatud. Parkimistingimusi ei järgitud, mistõttu oli leppetrahvi väljastamine õigustatud. Hageja pidas arusaamatuks, miks kostja tähistas parkimise algusaja kellaga, kui tema arvates puudus hagejal õigus parkimist korraldada ja kostjal oli seal õigus tasuta parkida.
14.01.05.2024 koostati kostjale leppetrahv xxxx parklas, mis asub aadressil xxxx. Tegemist on tasulise avatud parkimisalaga, mis koosneb kahest osast: kruusakattega alast ning kõrgendikul asuvast alast, kuhu jõuab mööda xxxx teed sõites. Parklas oli õigus tasuta parkida 30 minutit parkimiskellaga. Hageja esitas GPS-andmed kostja sõiduki ligikaudsest asukohast. Google Mapsis paigutub sõiduk xxxx kruusakattega alale. Hageja esitas ka skeemi EP176 tsooni alast, kust on näha teavitus- ja liiklusmärkide paigutus. Kostja sõiduki ligikaudne asukoht on märgitud punase ristiga. Hageja esitas originaalfotod parkimisala liiklus- ja teavitusmärkidest. Fotode loomise kuupäev on näha metaandmetest ja parkla oli vastavalt märgistatud juba 21.11.2023. Parkimistingimuste rikkumise korral tuli punkti 5 järgi tasuda leppetrahvi 55 eurot. Kontrollija tuvastas, et parkimise eest ei olnud tehtud mobiilset maksed ning sõiduki armatuurlaual puudus parkimiskell.
15.15.11.2024 leppetrahv koostati xxxx parkimisalal xxxx. Tegemist on tasulise parkimisalaga, kus parkimistasu on võimalik maksta mobiilselt või parkimisautomaati. Hageja esitas skeemi xxxx parkimisalast, kust on näha teavitus- ja liiklusmärkide paigutus ala sissepääsude juures, samuti parkimisautomaadi asukoht. Punase ristiga on märgitud kostja sõiduki xxxx asukoht leppetrahvi väljastamise kuupäeval. Sõiduki ligikaudne asukoht on tuvastatav ka GPS-andmetega. Hageja esitas originaalfotod EP86 tsooni teavitus- ja liiklusmärkidest. Failide meta-andmetest nähtub, et parkimisala oli märgistatud juba 03.01.2022. Teavitusmärk on näha ka parkimiskorraldaja 15.11.2024 tehtud fotolt. Parkimiskorraldaja kontrollis kostja sõidukit kuupäeval 15.11.2024. Kuna sõiduk oli pargitud selleks mitte ettenähtud kohale, väljastati leppetrahv. Parkimiskorraldaja süsteemist ei nähtu, et parkimise eest oleks tasutud mobiilselt või parkimisautomaati EP86 tsoonis. Seega ei ole kostja teinud midagi selleks, et parkimistingimusi järgida. Leppetrahvi väljastamise põhjuseks võinuks olla ka parkimistasu maksmata jätmine. Hageja tõendas, et kostja ei tasunud parkimise eest. Parkimistingimuste punkti 5 järgi võis määrata leppetrahvi 55 eurot.
16.Parkimisala sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha, et tegemist on Europargiga ning parkimine on tasuline, sh parkimistasu suurus, mis on selgelt loetav autoga parkimisalale sisenedes. Lisaks oli kostjal võimalus täpsemate parkimistingimustega tutvuda enne või pärast parkimisalale autoga sisenemist.
17.Hagejal on õigus korraldada parkimist vaidlusalustel kinnistutel. Vaidluses ei oma tähtsust see, millisel õiguslikul alusel hageja parkimisala opereerib, kuivõrd see ei mõjuta hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Hageja ja maaomaniku vahelised suhted ei mõjuta parkimiskorraldaja ja sõiduki kasutaja vahel sõlmitavat üürilepingut ega sellest lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Hageja esitatud fotodest nähtub, et kogu ala oli tähistatud liiklusmärkide ja infotahvlitega, milliste olemasolu iseenesest tõendab õigust parkimisala opereerida, sest liiklusmärke ei saa paigaldada ilma selleks õiguslikku alust omamata. Hageja ja maaomaniku vaheline õigussuhe on eraldiseisev õigussuhe, millel ei ole puutumust kostja õiguste ja kohustustega. Kui maaomanik peaks leidma, et hageja korraldab tema maal parkimist ilma vastavat kokkulepet omamata, on maaomanikul endal võimalik enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
18.Ebaõige on kostja järeldus, et hagejal on õigus nõuda vaid saamata jäänud parkimistasu ning mitte leppetrahvi. Leppetrahv ei täida ainult kahju hüvitamise funktsiooni. Kehtiva õiguspraktika kohaselt täidab see ka survefunktsiooni: leppetrahvi määramine lepingu rikkumisel aitab tagada võimalikke rikkumisi tulevikus ja lepinguliste kohustuste täitmist. Leppetrahvi suuruse määramisel ei pea lähtuma üksnes tekitatud kahjust. Ükski seadusesäte ei näe ette piirangut, et parkimislepingu rikkujale määratud leppetrahv ei tohi ületada parkimistasu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu tingimuste punkti 5 järgi ei asenda leppetrahvi tasumine parkimistasu maksmist. Seega on leppetrahvil lepingu
järgi täitmis- ja survefunktsioon. Kostja viidatud VÕS § 1037 reguleerib lepingu väliseid suhteid.
19.Kostja on ekslikult pidanud leppetrahvinõuet avalik-õiguslikuks viivistasuotsuseks, sest vaid viimast reguleerib liiklusseadus. Käesolevas asjas on hageja ja kostja vahel sõlmitud eraõiguslik leping, mis sisaldab kokkulepet leppetrahvi kohta VÕS § 158 lg 1 mõistes. Hageja opereeritavate alade puhul on tegemist eraparklatega. Eramaa kasutamise tingimuste üle otsustab maaomanik. Kinnisasja kasutamise õigus hõlmab parkimisteenuse osutamist ja kasutuslepingute sõlmimist kolmandate isikutega parkimisteenuse osutamiseks. Kuivõrd hageja osutab parkimisteenust maaomanikega sõlmitud lepingute alusel, on maa-alade märgistamine parkimisoperaatori ja maaomaniku vaheline kokkulepe.
20.Hageja esitatud fotodest nähtub parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid ning parkimistingimused. Eeltooduga on tõendatud, et tegu on eraparklatega, mida opereerib hageja. Kostjal tuli arvestada, et tegu on tasulise parkimisalaga. Parkimisalade märgistus on keskmisele mõistlikule isikule piisavalt selge ja arusaadav. Kostja vastuväited on spekulatiivsed, paljasõnalised ning tõendamata.
21.Hagejal on tekkinud täiendavad kulud õigusabi osutamisele. Kostja vastusega tutvumiseks kulus 20 minutit. Hageja 30.04.2025 seisukoha koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks kulus 4 h 10 minutit. Hoolimata kostja esitatud vastusest, pakub välja hageja lahendada asi kompromissiga. Hageja esitas kostjale kompromissettepaneku. Kostja vastuväited
22.Kostja vaidles hagile vastu. Teoreetiliselt võis hagejal jääda saamata hüvitis parkimiskoha kasutamise eest. Selleks peaks hageja tõendama oma volituste olemasolu korraldada parkimist kolmandatele isikutele kuuluvatel kinnisasjadel. Hageja viimast tõendanud ei ole. Kostja arvates on mõistlik eeldada, et kinnistute omanikud ei soovi oma maadel ebaseaduslikku tegevust, mistõttu peaks operaator tõendama, et missugused õiguslikud raamide on tema opereerimisel. Hageja ei ole ei otseselt ega kaudselt ühegi kinnistu omanik, millel ta väidetavalt parklaid opereerib.
23.xxxx kinnistu omanik xxxx on OÜ xxxx. Antud parkla puhul ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et sanktsioneeritav oleks parkimine ebaõigele kohale. Parkimistasu maksmata jätmist ei ole kostjale ette heidetud. xxxx aadressil kostja sõiduk tegelikult ei parkinud. Hageja fotodelt on selgelt nähtav sõiduki ees asuv turuhoone, kaldtee ja selle vahetus läheduses asuv hall post. Maa-ameti serveri katastrikaarti võrreldes ei pargi sõiduk mitte aadressil xxxx või xxxx, vaid xxxx, sest fotolt nähtuv post asub xxxx katastripiirist seespool u 2-3 meetrit. Kinnistu xxxx omanikuks on xxxx OÜ (registrikood xxxx).
24.xxxx puhul nähtub fotodelt, et sõiduk on pargitud sadama lähedal tühermaale ilma asfaltkatteta pinnale, mida ei saa nimetada parklaks. Fotol asuva maa aadress on tegelikult xxxx ja see kuulub xxxx OÜ-le. Hageja fotodest ei saa järeldada, et sõiduk oleks olnud pargitud liiklusmärgi mõjupiirkonnas. Kui eeldada, et „P“ liiklusmärgi mõjupiirkond jääb märgist tahapoole, on kostja sõiduk väljaspool märgise mõjupiirkonda. Lisaks sellele ei ole mõistlik eeldada, et ükski sõidukijuht peaks sellise märgi puhul ronima märgi taha heina sisse arusaamisega, et seal on lugemiseks mingi temasse puutuv „leping“. Kui märgistust pidada oferdiks, siis seisnes see selles, et on tegu parklaga, parkimine on tasuline ning parkimise 30 min ja ööpäeva hind.
25.Hageja pole esitanud alusetu rikastumise nõuet või nõuet VÕS § 1037 lg 1 alusel. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata ja kostja ei näe võimalust kompromissi sõlmimiseks. Kostja menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. Isegi hagi rahuldamisel kuuluvad hageja menetluskulud kindlasti vähendamisele, sest hageja on väga suure turujõuga parkimisoperaator, kes esitab massiliselt analoogilisi hagiavaldusi.
26.Ekslik on hageja väide, nagu oleksid tema ja kostja vahel lepingulised suhted. Ainuüksi parkimise tasulisus ei tähenda lepingu sõlmimist. Parkimise eest tasumata jätmine ei ole lepingu aktsepteerimine.
Ekslik on hageja järeldus, et kostja on nõus lepingu sõlmimise tulemusena maksma parkimisteenuse maksumust kordades ületavat leppetrahvi. Kostja sellist laadi kokkuleppeid ei sõlmi, sest see oleks vastutustundetu ja ebamõistlik. Kostja ei tuvasta hageja pakkumist lepingu sõlmimiseks ega selle vastuvõttu. Hageja leiab, et tema pakkumine seisneb selles, et ta on avalikku ruumi üles riputanud tekstiga sildid. Iga võõra asja kasutus või sellest tuleneva hüve tarbimine ei tähenda tingimata lepingu sõlmimist.
27.Parkimine on igapäevane ja tavaliselt rutiinne tegevus, mis toimub olulises osas avalikus ruumis, kuhu igaühel on juurdepääs. See on sarnane tegevus nagu sportimine pargis või staadionil, pargis jalutamine, kõnniteel või haljasalal kõndimine. Ei ole mõistlik eeldada ega nõuda üheltki isikult teadmist, et pelgalt sellistes rutiinsetes tegevustes sõlmib isik kogu aeg lepinguid.
28.Kostja viitas LS §-de-le 20 ja 186-190. Need normid on parkimist puudutavas osas ammendavad. Liiklusseaduse rikkumist kostjale ette ei heideta. Liiklusseaduses on ammendavalt selgitatud parkimise ja parkimistasu olemust ning sanktsioonid sellega seonduvate reeglite rikkumisel on väljendunud viivistasu maksmise kohustuses. Kui eraettevõtjale või eraisikule oleks antud vastavad õigused, peaksid need sisalduma seaduses. Praegusel juhul hagejal Liiklusseaduse alusel volitusi ei ole, kuid hageja on endale võtnud haldusorgani või politseiga sarnased õigused. Kuigi hageja viitab parkimistasu maksmata jätmisele, ei nõua ta parkimistasu. Kogu hageja ärimudel ongi sellele üles ehitatud, et nõuda pahaaimamatutelt ja väheste õigusteadmistega isikutelt neid eksitades igapäevastes rutiinides osalemise eest õigustamata ebaproportsionaalselt suuri leppetrahve. Selline tegevus on vastuolus TsÜS §-ga 138.
29.Hageja esitatud fotod ei võimalda aru saada, millised infotahvlid ja liiklusmärgid parklates olid. Tõendamata on, kas need märgid asusid parklates ka siis, kui leppetrahvid koostati. xxxx on fotod tehtud lumisel ajal, kuid kostja sõiduki juures lund ei ole. Erinevad on ilmastikuolud. Selge ei ole, kus liiklusmärgid tegelikult asusid. Igapäevases olmes ei ole sellesarnane väike tekst nagu on hageja infotahvlitel, juhile parklasse sisenemisel loetav ega arusaadav. Enamik isikuid ei ole ilmselgelt sellise lepingu sisuga tutvunud ja hageja tegevus on vastuolus TsÜS §-ga 138.
30.Hagi lisas 4 olevalt fotolt nähtub tähise P all lisatahvel „parkimistingimused pöördel“, kuid pöördelt leiab hoopis väikese tekstina „parkimislepingu tingimused“. Seda formaadis ja asukohal, mis ei ühti ühegi liiklusseaduse järgse legitiimse liikluskorraldusvahendi osas lubatuga. Samuti ei ole mõistlik eeldada, et isik samastaks parkimistingimuste olemasolu automaatselt lepingu sõlmimisega. Ei ole mõistlik eeldada, et parkimislepingu kohustuslik osa on leppetrahv. Kui tekst „parkmistingimused“ on veel sõidukijuhile loetav, siis pöördel olev tekst ei ole.
31.Hageja fotodelt nähtuvad tähised Kakumäel ja Telliskivis on ajutised ja kohtkindlalt fikseerimata. Seetõttu ei ole selge, mis alusel ja millal on need paigaldatud. Ajutised liikluskorralduse märgised eeldavad Maanteeameti kooskõlastust. Selle olemasolu ei ole hageja tõendanud. Fotodelt on näha nende tegemise kuupäevad ja kellaajad, kuid hageja ei ole tõendanud, millist tehnikat ta kellaaja fikseerimiseks kasutas. Puudub info, et kas hageja fotoaparaadid olid ühtlasi ajahetke fikseerimise mõõteriistadeks.
32.29.09.2025 seisukohtades jäi kostja oma vastuväidete juurde. Hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus nõuda leppetrahvi parkimise eest selleks mitte ette nähtud kohas. Hageja nõue parkimise eest xxxx piirkonnas on perspektiivitu. Alusetu rikastumise või parkimistasu nõuet ei ole hageja esitanud. Igasuguseid muid kulusid ei ole kostja nõus tasuma. Lisaks nähtub hageja esitatud fotodest, et kostja ei parkinud parklas.
33.Hageja ei ole tõendanud, et kostja sõiduk asus märgi „P“ mõjupiirkonnas. Aadressil xxxx sõiduk ei parkinud. Väide, et xxxx on parkla nimetus ei ole seotud parkimisala kinnistu piiridega on tõendamata. Ei ole eluliselt usutav, et kinnistute omandiõigusest hoolimata saab hageja laiendada oma tegevust igale poole. Kostja eeldas parkides turuhoone kõrvale, et tegu on avaliku hoone kõrval asuva avaliku
parklaga ja kõige enam peab ta tasuma parkimisaja ületamise eest xxxx linnale seaduskohast viivistasu. Seetõttu kasutas kostja parkimiskella.
34.xxxx parkis kostja tühermaal, mitte hageja opereeritud parklas märgi „P“ mõjupiirkonnas. Kostja nõustus, et hageja esitatud plaanil on sõiduki asukoht märgitud õigesti, kuid muud infot pidas kostja eksitavaks. Fotodelt nähtuv märgistus ei ole sama, mis hagi esitamisel. Ilmselt on hageja enne pildistamist märgid ära vahetanud. Sama puudutab ka muid aadresse. Kostja ei saanud aru, et ta parklasse pargib. Märkide asetus ei võimalda aru saada, et asutakse parkimisalal. Samas kostja nõustus, et hageja esitatud plaanil on tema sõiduki asukoht märgitud õigesti.
35.Dtl 102 on alumine foto eksitav, sest noolega osutatud postil ei ole tegelikult parkimisala märki, kui võrrelda seda alumise fotoga dtl 54 või fotodega dtl 112 ja 102. Kaugema märgi mõjuala jääb selgelt kostja sõidukist tahapoole.
36.Kostja leidis jätkuvalt, et ta ei ole hagejaga lepinguid sõlminud, sest selleks puudus kostjal igasugune tahe. Lepingu sõlmimise kohustust ei tulene kostjale seadusest. Ainuüksi parkimise tasulisus ei tähenda lepingu sõlmimist. Parkimine või hagejale tasumata jätmine ei ole lepingu aktsepteerimine. Parkimisteenuste osundajad kujundavalt tehislikku suunatud kohtupraktikat. Iga võõra asja kasutus või sellest tuleneva hüve tarbimine ei tähenda tingimata lepingu sõlmimist. Kui hageja ühepoolset deklaratsiooni pidada tüüptingimustega lepingu oferdiks, on see tühine VÕS § 42 lg 1 järgi ega too kaasa õiguslikke tagajärgi. Kohtuotsuse põhjendused
37.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
38.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub sõiduk registrimärgiga xxxx. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et kostja sõiduk parkis hageja viidatud päevadel ehk 17.02.2023 xxxx jaama turu kõrval asuvas parklas, 01.05.2025 xxxx sadama juures ja 15.11.2024 xxxx piirkonnas. Pooled ei vaidle selle üle, et eelviidatud kuupäevadel koostas hageja kostjale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvinõuded, millised kostja jättis tasumata.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus opereerida enda viidatud parklaid, kus täpselt kostja sõidukit parkis, kas poolte vahel oli sõlmitud leping ning kas selle lepingu alusel oli õigus hagejal kostjalt nõuda leppetrahve kokku summas 140 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli täiendavalt õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu 40 euro tasumist.
40.Hageja leidis, et kõik tema parklate sissesõidud oli tähistatud liiklusmärkide ja infotahvlitega, mis teavitasid sellest, et tegu on eraparklaga. Kuna kostja parkis oma sõiduki parklasse, nõustus ta hageja lepingutingimustega. Kostja jättis parkimistasu kahel korral maksmata ja kolmandal korral parkis ta selleks mitte ette nähtud kohta, mistõttu tuli tal maksta leppetrahvi. Hagejal on õigus korraldada parkimist kõigis parklates ja käesolevas vaidluses ei oma tähtsust see, millisel õiguslikul alusel see täpselt toimub.
41.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Hageja võiks esitada parkimiskoha kasutamise tasunõude või alusetu rikastumise nõude, kuid seda ta teinud ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus vaidlusalustel kinnistutel parkimist korraldada. Samas leidis kostja, et parkimine on selline igapäevane tegevus avalikus ruumis, kuhu igaühel on ligipääs ning temalt ei saanud eeldada arusaama, et ta sellises olukorras sõlmib hagejaga lepingu. Liiklusseaduses ette nähtud alustel rikkumist kostjale ette heidetud ei ole. Kostja leidis, et hageja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega ja tüüptingimused on tühised, sest tingimuste väike tekst ei olnud talle arusaadav.
42.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 29.08.2025 saadetud pöördumises (dtl 122-123) vajadust oma vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas kostjale, et kui viimase väiteil kehtisid tema sõiduki parkimise ajal parklates teistsugused tingimused, tuleb seda tõendada kostjal. Kohus osundas, et ühessegi parklasse ei oleks hageja saanud paigaldada parkimise korraldusest teavitavaid liiklusmärke ilma kinnistute omanike nõusolekuta ning nõusoleku puudumist tuleb tõendada kostjal. Kohus selgitas kostjale, et tema viidatud VÕS § 1037 ei ole lepinguliste suhete puhul kohaldatav ja eraõiguslike lepingute puhul ei näe seadus ette, et teenuse osutaja peab enne leppetrahvi nõude esitamist esitama saamata jäänud tasu nõude. Kohus samuti selgitas kostjale, et tema arusaam, mille kohaselt ei saanud hageja nõudeid esitada liiklusseaduse alusel, ei ole õige. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid sisuliselt ei põhistanud ega tõendanud.
43.Liiklusseadus sätestab üldised nõuded parkimise korraldamisele. LS § 186 lg 5 näeb selgelt ette, et teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse avalikul parkimisalal korraldatakse LS § 187-190 sätestatu kohaselt. Kostja on ise tõendanud, et kõik parklad, kuhu ta oma sõiduki parkis, asusid eraettevõtetele kuuluvatel kinnistutel. Kostja ei parkinud xxxx linnale kui kohalikule omavalitsusele kuuluval maal. Erakinnistute omanikel on õigus nõuda tema kinnistul parkimise eest tasu ning seda saab kinnistu omanik korraldada ka läbi hageja kui teenuse osutaja sõlmitud lepingulise suhte.
44.Ekslik on seega kostja järeldus, et vaid kohalik omavalitsus saab linnas nõuda parkimise eest tasu liiklusseaduses ette nähtud korras. Liiklusseadusest nähtub selgelt, et ka erakinnistu omanik võib parkimise eest nõuda tasu. Kostja arusaam, mille kohaselt võib avalikult juurdepääsetaval, kuid eraettevõttele kuuluval kinnistul kolmas isik käituda enda äranägemise järgi, ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Järelikult on kinnistu omanikul õigus otsustada, kellel ja kuidas ta oma kinnistul viibida lubab ning kas või kuidas tuleb erakinnistul parkijatel selle eest tasuda. Olukorras, kus kinnistutele on rajatud parklad ning parklate sissesõidud on tähistatud parkimise korraldusest teavitavate liiklusmärkide ning infotahvlitega, tuleb lähtuda eeldusest, et kinnistu omanik on lubanud parkla rajada ja seal hagejal parkimist korraldada. Eluliselt ei saa olla usutav olukord, kus püsivalt paigaldatud liiklusmärgid, teekate ja teekatte märgistus asuvad kinnistutel mitmeid aastaid ilma kinnistute omanike nõusolekuta. Vastupidist ehk kinnistute omanike nõusoleku puudumist oleks tulnud tõendada kostjal, kuid kostja sellekohaseid tõendeid ei esitanud.
45.Kohus leiab, et parkimise teenuse osutamise lepingu näol on sisuliselt tegemist üüri- või rendilepingu laadse suhtega, kus parkimiskoha kasutaja peab koha kasutamise eest tasuma. Tasumise kohustus tuleneb nii üürilepingu sisu reguleerivast VÕS §-st 271 kui ka rendilepingu sisu reguleerivast VÕS §-st 339. Seega olukorras, kus isik pargib sõiduki võõral maal, saab ta seda teha kinnistu omaniku loal. Kui kinnistu omaniku loal korraldab parkimist parkla operaator, tuleb järgida parkla operaatori nõudeid ning tasuta saab parkida vaid nendel tingimustel, mida parkla operaator võimaldab.
46.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et ta ei ole hagejaga ühtegi lepingut sõlminud. Hageja on tõendanud, et kõik parklate sissepääsud olid tähistatud liiklusmärkide ja infotahvlitega, milles teavitati parkimise tingimustest. Olukorras, kus kostja otsustas oma sõiduki parklasse parkida, nõustus ta järelikult pakutud tingimustega. Mittenõustumise korral oleks kostja saanud parkida oma sõiduki mõnele muule kinnistule või tänavale, kus kehtivad teistsugused tingimused. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kohus leiab, et hageja paigaldatud liiklusmärkidel ja infotahvlitel oli pakkumus lepingu sõlmimiseks piisavalt selgelt väljendatud ja keskmisele mõistlikule isikule arusaadav. Parkimistingimused olid infotahvlitel piisavalt loetavad ning kostja viited nende tühisusele on põhistamata. Sisuliselt olid need tingimused ka kostjale arusaadavad, kuna vähemalt ühel korral paigaldas kostja oma sõiduki esiklaasi alla parkimiskella, mõistes seega, et tasuta parkimise aeg on
tingimuste kohaselt limiteeritud.
47.VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Seega oli kostja andnud nõustumuse parkimislepingute sõlmimiseks sellega, et ta parkis sõiduki hageja opereeritud parklatesse. Nõustumus tähendas nõustumust kõigi lepingu tingimustega, sealhulgas kohustusega järgida parkimise reegleid, kohustusega tasuda parkimise eest juhul, kui tasuta parkimise eeldused ei ole täidetud ning ka kohustusega tasuda lepingu rikkumise eest leppetrahvi. Spekulatiivne ja põhistamata on kostja väide, et igapäevases elus tavapäraseid toiminguid tehes ei saanud temalt eeldada mõistmist, et ta sõlmib lepingu. Kõigi tavapärase eluga kaasnevate toimingute puhul ei sõlmita kirjalike mõlema poole allkirjastatud lepinguid. Analoogiliselt tuleb isikul olukorras, kus ta pärast kauplusesse sisenemist ja seal kauba väljavalimist eeldada, et tal tuleb enne kaubaga lahkumist selle eest tasuda, sest ta on sõlminud kauba pakkujaga ostu-müügi lepingu.
48.Õigusaktidest ei tulene, et lepingu rikkumise korral ei saa kannatanud lepingu pool nõuda leppetrahvi, kui ta eelnevalt ei ole nõudnud tasumata lepinguliste tasude maksmist. Kuna pooled on sõlminud lepingu, ei ole ka kohased kostja viidatud lepinguväliste nõuete esitamise sätted. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 näeb ette, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega on hagejal õigus nõuda leppetrahvi sõltumata sellest, kas või milline parkimistasu jäi kostjal maksmata. Hageja leppetrahvi nõuded ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.
49.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja koostas kostja sõidukile registrinumbriga xxxx 17.02.2023 kell 15:26 leppetrahvinõude 30 eurot (dtl 32-33), sest sõiduk oli pargitud xxxx parklasse xxxx parkimistasu maksmata. Hageja fotodelt nähtub, et kostja sõiduk oli pargitud vahetult turuhoone lähedusse (dtl 34-40). Fotod on tehtud 17.02.2023 kell 15:27. Sõiduki armatuurlaua all on parkimiskell, mis näitab aega 13:15. Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele.
50.Hageja selgitas täiendavalt, et „xxxx“ on vaid parkla nimetus, mis ei ole seotud kinnistu piiridega. Hageja tõi välja, et kõik parkla sissepääsud olid tähistatud infotahvlite ja liiklusmärkidega, mis olid selliselt paigaldatud juba 2019. aastal. Hageja esitas kohtule fotod selle kohta, kuidas ja millisel viisil olid tähistatud kõik xxxx parkla sissesõidud (dtl 48-53). Infotahvlist nähtub, et parklas oli lubatud parkimiskellaga parkida tasuta 1 tund. Fotolt nähtuvad selgelt ka parkimistingimused (dtl 109). Kostja sõiduk asus dtl 51 asuvalt fotolt nähtava märgi mõjualas ehk vahetult selle taga. Hageja esitas foto sissepääsust xxxx parklasse xxxx tänava poolt (dtl 99) ja GPS andmed selle kohta, kus täpselt kostja sõiduk parkis (dtl 99, dtl 110). Fotost dt 108 nähtub, et kostja sõiduk parkis vahetult pärast parkimiskorraldusest teavitavat märki, sest märk asub turuhoone maa-aluse sissesõidu juures.
51.Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja parkis hageja opereeritavasse parklasse sõltumata sellest, et ta sõiduk ei asunud parkimise hetkel xxxx kinnistul. Sõiduk ei asunud linna maal, vaid selgelt hageja opereeritud parklas, mille parkimistingimused pidid kostjale olema arusaadavad, sest kostja oli paigaldanud esiklaasi alla parkimiskella. Kuna tasuta parkimise aeg oli kontrollimise ajaks möödunud, oli kostjal tekkinud kohustus parkimise eest tasuda. Kuivõrd kostja parkimise eest ei tasunud, oli hagejal õigus nõuda kostjalt selle eest parkimistingimustes märgitud leppetrahvi tasumist.
52.Hageja koostas 01.05.2024 leppetrahvinõude kostja sõidukile (dtl 41) xxxx parklas summas 55 eurot, sest parkimistasu oli jäetud maksmata. Hageja esitas fotod pargitud sõidukist, mis asus parkla kruusakattega kaetud osas (dtl 42-43). Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. Hageja esitas fotod liiklusmärkidest ja infotahvlitest xxxx parkimisalas (dtl 54-56). Fotodelt nähtuvad parkimistingimused.
53.Hageja esitas GPS andmed kostja sõiduki asukohast xxxx parklas (dtl 100, dtl 111). Hageja fotodest ja selgitustest nähtub, et sõiduk oli enne parkimist möödunud parkimise korraldusest teatavast infotahvlist (dtl 101-102) ning selle infotahvli post on nähtav sõiduki taga (dtl 102). Hageja esitas xxxx parkla kruusakattega ala joonise (dtl 112), kuhu on samuti märgitud kostja sõiduki asukoht ning see asub vahetult pärast infotahvleid. Hageja esitas fotod parkimistingimustest (dtl 113-115).
54.Alusetud on kostja põhistamata etteheited, et dtl 102 asuv alumine foto on eksitav, sest noolega osutatud postil ei ole tegu parkimisala märgiga ning sellise järelduse võib teha, kui võrrelda antud fotot alumise fotoga dtl 54 või 112. Fotodest saab nimelt vastupidiselt järeldada, et tegu on reguleeritud parkimisalast teavitava liiklusmärgiga ning ühtegi muud märki posti otsas ei ole. Kuna kostja saabus parklasse sõidukiga, pidi ta järelikult liikuma mööda sõiduteed, mitte mööda kallasrada või heinamaad. Sõidukiga ei ole võimalik parklasse jõuda ilma parkimisest teavitavatest märkidest möödumata. Menetluse kestel nõustus kostja sellega, et hageja on tema sõiduki asukoha tuvastanud õigesti. Selleks, et tutvuda parklas infotahvlil olevate parkimistingimustega, ei olnud erinevalt kostja väiteil sõidukijuhil vaja minna läbi heinamaa. Tegu on meelevaldse väitega.
55.Hageja koostas kostja sõidukile 15.11.2025 leppetrahvinõude 55 eurot (dtl 44), sest sõiduk oli pargitud selleks mitte ette nähtud kohta xxxx parklas, mille kohta esitas hageja ka fotod (dtl 45-47). Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. Hageja esitas fotod liiklusmärkidest ja infotahvlitest xxxx alalt (dtl 57-59). Fotodelt nähtuvad parkimistingimused.
56.Hageja esitas xxxx parkimisala skeemi (dtl 116) koos märkega selle kohta, kuhu oli pargitud kostja sõiduk. Skeemilt nähtub, et kostja ei saanud alale siseneda ilma parkimisest teavitavatest infotahvlitest möödumata. Kostja parkis sõiduki parkimiseks mitte ette nähtud asukohta. Hageja esitas väljavõtte GPS andmetest sõiduki asukoha kohta (dtl 117). Hageja esitas fotod infotahvlitest (dtl 118-119) ja foto parkimistingimustest (dtl 120). Tingimuste punkti 5 järgi oli parkimislepingu rikkumise korral sõiduki kasutaja kohustatud tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 55 eurot. Eeltoodust ei tulene, et leppetrahvi sai nõuda ainult parkimistasu maksmata jätmisel. Lisaks nähtub, et tegu oli tasulise parkimisalaga, kuid kostja parkimise eest ei tasunud (dtl 103).
57.Eeltoodud tõenditega kogumis on hageja leppetrahvide nõue kostja vastu tõendatud. Kuna kostja vastuväited olid põhjendamata ja tõendamata, tuleb kostjalt hageja kasuks leppetrahvidena välja mõista 140 eurot.
58.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale meeldetuletusi leppetrahvinõuete kohta 10.03.2023 (dtl 65-66), 21.05.2024 (dtl 67-68), 14.08.2024 (dtl 69-70), 24.10.2024 (dtl 71-72), 16.12.2024 (dtl 73-74). Vaatamata meeldetuletustele kostja leppetrahve ei tasunud. VÕS § 113 1 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja põhinõue kuulus rahuldamisele ning hagejal oleks olnud õigus nõuda kostjalt ka viivist. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks võla sissenõudmise kuluna välja mõista 40 eurot. Võla sissenõudmise kulude suurust hageja tõendama ei pea. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 180 eurot.
59.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et kostja tasus menetluse kestel hageja nõude osaliselt, sest kostja pidi nõudest teadlik olema enne seda, kui hageja hagiavaldusega kohtusse pöördus. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
60.Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile.
Õigusabi on osutatud tunnitasuga 120 eurot. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 h ja õigusabikulud on 240 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks kulus 20 minutit ja hageja 30.04.2025 seisukoha koostamiseks ning lisade komplekteerimiseks kulus 4 h 10 minutit. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Sissenõudekulud. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
61.Kohus ei mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, sest antud kulu mõistetakse välja siis, kui maksekäsu kiirmenetlus lõpeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määrusega TsMS § 4842 kohaselt. Hageja kulud õigusabile on põhjendatud osaliselt. Kuigi kohus peab hageja esindaja tunnitasu suurust mõistlikuks, ei olnud hagiavalduse koostamine asjas keerukas. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamise mõistlik aeg on 1 tund. Kostja esitas asjas arvukalt alusetuid vastuväiteid, kuid nendega tutvumise ja nendele vastamise mõistlik aeg kogumis ei saanud ületada 3 tundi. Kokku on hageja kulud õigusabile põhjendatud 4 tundi x 120 eurot ehk 480 eurot.
62.Koos riigilõivuga on hageja põhjendatud kulud 580 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 580 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 580 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.