lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-131100/29

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-131100/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2535
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Satnet11447187(Hageja)Lammutusmehed OÜ11880441(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-131100

Tsiviilasi

OÜ Satnet hagi Lammutusmehed OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

9947,65 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Satnet (registrikood 11447187; asukoht Loopealse tee 3, 76908 Sõrve küla, Harku vald) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jana Reitsakas (e-post xxx) Kostja: Lammutusmehed OÜ (registrikood 11880441; asukoht Tornimäe tn 5, 10145 Tallinn; e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts (epost xxx)

Menetluse liik

Kohtuistung 16.06.2023, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Lammutusmehed OÜ-lt OÜ Satnet kasuks põhivõlgnevus summas 4488 eurot, viivis summas 121,98 eurot ning viivis alates 17.10.2022 põhivõlalt (s.o 4488 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.10.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt oli OÜ Satnet (hageja) ja Lammutusmehed OÜ (kostja) vahel sõlmitud suuline tööjõurendi leping, mille kohaselt hageja peamiseks kohustuseks oli varustada kostja tööjõuga ning kostja kohustus tasuma selle eest tasu 13 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja kasutas hageja töötajaid perioodis mai 2022 ning kokku tegid töötajad tööd 374 tundi. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arve summas 5 834,40 eurot, kuid kostja tähtaegselt arvet ei tasunud. Arve tasumise tähtaeg oli 14.06.2022 ja seega arvestab hageja viivist alates 15.06.2022. Hagi esitamise seisuga 17.10.2022 (sisse arvatud) on hagejal kostja vastu viivise nõue summas 3 646,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 5 834,40 eurot ja hagi esitamise seisuga (17.10.2022 kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 646,50 eurot ning viivis alates 18.10.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud. Hageja ja kostja vahel oli alates 2021 keskpaigast tööjõurendi suhe, mille raames kostja rentis hagejalt lihttöölisi tööde teostamiseks kostja ehitusobjektidel hoonete ja rajatiste lammutamisel. Pooled sõlmisid tööjõurendi lepingud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning ühe töömehe tunnitasuks lepiti kokku 10 eurot/tund. Enne Xxx objekti algust lepiti 2.12.2021 e-kirja teel hageja (esindajaks oli tegevjuht N T) ja kostja vahel (esindajaks juhatuse liige J R) kokku tööjõurendi maksumuse 10 eurot tund ja kokkuleppe kohaselt pidid tööle tulema korraga 3 meest. Detsember 2021 alustas kostja Xxx objektil töödega ja järgnevad arved esitati hageja poolt vastavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkulepitule tasuga 10 eurot tund. 2022 mai arve nr 20220601 esitati aga ootamatult tasumääraga 13 eurot tunnis. Algselt kokkulepitud tunnihinda 10 eurot ei ole kokkuleppel muudetud ning kostja ei ole ka hagejalt saanud mis tahes teavitust, et hageja soovib hinda muuta. Antud juhul on tasus (10 eurot tunnis) kokku lepitud 2.12.2021 vahetatud e-kirjades. 1.06.2022 väljastatud arve nr 20220601 on esitatud kokkulepitud tunnihinda ületavas mahus. Kui korrutada arvel kajastatud tunnid (374) tunnihinnaga 10 eurot on tulemuseks 3740 eurot. Seega on arve esitatud 1122 eurot + käibemaks suuremas summas kui poolte vahel kokku lepitud. Õige maht oleks 4488 eurot (3740 eurot + käibemaks 20%).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Samuti märkis kostja, et pooltel ei olnud kokkulepet, et kostja peaks kandma renditud töötajate majutamise kulud. Tegemist oli hageja kohustusega, sest kokku lepitud 10 eurot tunnis oli kostja poolt hagejale makstav lõplik tasu, mis hõlmas nii kulusid kui ka riiklikke makse. Kostja tuvastas alles 2022 juuni lõpus pärast kahtluste tekkimist, et talle U T OÜ poolt esitatud majutusteenuse arvetel ei olnud mitte üksnes kostja enda töötajate vaid ka hageja poolt renditud töötajate majutuskulud. Arvestades asjaolu, et hageja on vastuolus poolte vahel kokkulepituga majutanud oma töötajaid kostja kulul, on hageja kohustatud vastava summa kostjale hüvitama. Hageja töötajad, keda hageja majutas kostja kulul, on 2022 mais ööbinud U T OÜ poolt opereeritavas K C H (endine nimi K M K) asukohaga xxx alljärgnevalt: A Z vahemikus 10.05 kuni 14.05 – 4 ööd; A Z vahemikus 16.05 kuni 22.05 – 6 ööd; J G vahemikus 10.05 kuni 15.05 – 5 ööd; T T vahemikus 16.05 kuni 29.05 – 13 ööd; A Z vahemikus 23.05 kuni 27.05 – 4 ööd. Kokku on hageja töötajad ööbinud kostja kulul 32 ööd. Ühe öö hind ühele inimesele K C H oli 2022 mais 11 eurot + käibemaks 9%. Seega 2022 mais on kostja kandnud hageja töötajate ööbimise kulusid 383,68 eurot (352 eurot + käibemaks). Arvestades eeltoodut teostab kostja protsessuaalse tasaarvestuse hageja nõudega selliselt, et tasaarvestab enda nõude summas 383,68 eurot hageja arvest nr xxx tuleneva nõudega. Hagiavaldusele lisatud viivisearvestus perioodil 15.06 – 17.10.2022 on koostatud lähtudes viivisemäärast 0,5% päevas / 182,5% aastas. Tegemist ei ole seaduses sätestatud viivisemääraga. Seaduses sätestatud viivisemäär perioodil 15.06 – 17.10.2022 oli 8% aastas. Viivise määr on VÕS § 113 lg 1 kohaselt kokkulepitav tingimus ehk pooled peavad selles eraldi kokku leppima, et kohalduks seadusest erinev viivisemäär. Antud juhul ei ole hageja väitnud ega ka tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud seadusest erinevas viivisemääras. Kohtu põhjendused

1.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Kohus loeb pooltevahelise kirjavahetusega (dtl 60- 63) ning hageja poolt kostjale 2022 jaanuaris esitatud arvetega (dtl 56-66) tõendatuks, et poolte vahel oli alates 2021 sõlmitud tööjõurendi leping, mille alusel kostja rentis hagejalt töölisi tunnitasuga 10 eurot töömehe kohta.

Kohus selgitab, et tööjõu rendileping on teenuse osutamise leping, mis vastab käsunduslepingu tunnustele. Võlaõigusseadus (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

4.Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhinõudena 5834,40 eurot, mis tuleneb kostja poolt tasumata 01.06.2022 arvest nr 2022061 (dtl 36). Arve on esitatud mai 2022 tööjõurendi eest tunnihinnaga 13 eurot. Kostja on esitanud vastuväite, et kokkulepitud tunnihinda 10 eurot ei ole muudetud ning hageja on õigustatud esitama arve üksnes 4488 euro ulatuses (s.o 10 eurot tund + käibemaks). VÕS § 13 lg 1 sätestab, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kohus selgitab, et kokkuleppel lepingu muutmiseks on vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida saab TsÜS-i § 68 lg 3 järgi väljendada ka tegudega. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et tööjõurendisuhe tunnihinnaga 10 eurot oleks lõppenud või et hageja oleks kostjaga sõlminud uue lepingu tunnihinnaga 13 eurot. Tsiviilasjas poolte väljatoodust võib järeldada, et pooltel oli kokkulepe konkreetsel objektil töötamise osas ilma lepingu lõppemise tähtajata. Nimetatu tuleneb kohtu hinnangul ka asjaolust, et ühestki kohtule esitatud kirjavahetusest tähtaegu ei nähtu. Samuti ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et pooled oleksid muutnud algselt kokkulepitud tunnihinda 10 eurot 13 euroni. Hageja on esitanud kokkuleppe tõendamiseks hageja sms kirjavahetuse numbrile xxx, mis on salvestatud nime all „xxx“ ja kuulub T T (dtl 87, 124). Kirjavahetuse kohaselt on hageja saatnud 04.05.2022 kell 17:28 sõnumi „Saaremaale olemas 2 meest esmaspäevast 13 eur/t + KM“. Nimetatud sõnumile ei ole aga vastust saadetud ning seega ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks nõustunud uue tunnihinnaga. Asjaolu, et „xxx“ on vastanud „Ok“ hageja poolt 9.05 kell 07:21 saadetud sõnumile „Istusid bussi peale“, ei kinnita kostja nõustumist 04.05.2022 saadetud tunnihinnale. Sõnumivahetusest saab kohtu hinnangul üksnes järeldada, et numbrilt „xxx“ tuli kinnitus töömeeste tuleku kohta. Lisaks märgib kohus, et mitte ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et T Talul oleks olnud õigust sõlmida kokkuleppeid kostja nimel (sh kokkulepet hinna muutmiseks). Algse hinnakokkuleppe sõlmis kostja juhatuse liige. Seega oleks hageja pidanud uue tunnihinna kokkuleppimiseks pöörduma samuti kostja juhatuse liikme poole. Samuti ei ole hageja tõendanud, et T.T oleks käitunud selliselt, mis oleks mõjutanud hagejat pidama teda kostja volitatud esindajaks (TsÜS § 118 lg 2) või et T.T oleks kostja töötaja või muu isik TsÜS § 116 lg 2 tähenduses. Kostja töösuhe T T lõppes 2021 mais, s.o ca aasta enne hageja väidetud hinnakokkuleppe sõlmimist (dtl 150).
5.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjale esitatud arve nr 20220601 kohaselt töötasid hageja töömehed kokku 374 tundi (dtl 36). Nimetatud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Arvestades, et pooled leppisid kokku

tunnihinnas 10 eurot + käibemaks, siis oli hageja õigustatud esitama arve summas 3740 eurot + käibemaks. Seega on hageja nõue põhjendatud 4488 euro ulatuses.

6.Kostja on esitanud menetluses tasaarvestusavalduse, millega soovis tasaarvestada enda nõude summas 383,68 eurot hageja arvest nr xxx tuleneva nõudega. Kostja tasaarvestus põhineb asjaolul, et hageja töötajad ööbisid Kuressaares kostja kulul 32 ööd, kuid kokkuleppe kohaselt pidi hageja ise oma töötajate majutamise kulud kandma. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega lõpevad tasaarvestusel osalevad nõuded lõpevad tasaarvestuse avalduse tegemise korral tagasiulatuvalt alates ajahetkest, mil tasaarvestuse olukord tekkis. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, millisel alusel kostja võimalik nõue on tekkinud. Ühtegi tõendit kokkulepete olemasolu kohta, mis puudutaksid hagejate töötajate majutamist kohtule esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei tõenda J R ja N T vaheline sõnumivahetus 27.06.2022 kuni 7.07.2022 töötajate majutamise kokkulepet, vaid tõendab üksnes probleemi ühe töötaja ja tema võimalike majutamise kulude kandmist. Samuti märgib kohus, et isegi juhul, kui vastav kokkulepe oli (s.o et hageja töötajate majutuskulud olid hageja enda kanda), siis ei ole kostja tõendanud nõude olemasolu. Kostja poolt esitatud dokumentidega on iseenesest tõendatud, et A Z töötas vahemikus 10.05 kuni 14.05, 16.05 kuni 22.05 ning 23.05 kuni 27.05; J G vahemikus 10.05 kuni 15.05; T T vahemikus 16.05 kuni 29.05 (dtl 67-70). Samuti on kostja tõendanud, et U T OÜ on kostjale esitanud erinevaid arveid majutuse eest, mis on ka kostja poolt tasutud (dtl 71-75), s.h 09.05.2022 sularaha arve nr 67 summas 77 (kogus 7); 06.04 sularaha arve nr 62 summas 55 eurot (kogus 5); 16.05.2022 sularaha arve nr 83 summas 44 eurot (kogus 4, majutus 1620.05.22); 13.05.2022 sularaha arve nr 75 summas 220 eurot (kogus 1); 23.05.2022 sularaha arve nr 97 summas 33 eurot (kogus 1, majutus 23-26.05.22); 19.05.2022 sularaha arve nr 86 summas 154 eurot (kogus 1, majutus 19-27.05.22); 31.05.2022 sularaha arve nr 114 summas 176 eurot (kogus 16, majutus 27.05-01.06.22); 31.05.2022 sularaha arve nr 116 summas 112 eurot (kogus 8, majutus 01.06-03.06.22). Kuigi hageja on kinnitanud, et A Z ja J G elasid Kuressaare hostelis (dtl 82 p 2.2), siis ei ole kostja viidatud majutuse arveid seostanud konkreetselt hageja töötajatega. Kostja on oma vastuses märkinud, et esitatud majutusteenuse arvetel ei olnud mitte üksnes kostja enda töötajate vaid ka hageja poolt renditud töötajate majutuskulud. Samas ei nähtu kostja poolt esitatud arvetelt aga konkreetseid isikuid, kelle eest arved on esitatud. Seega puuduvad tõendid, millal konkreetselt kostja poolt välja toodud isikud Kuressaare hostelis ööbisid. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et arvetelt ei nähtu m.h majutust ajavahemikul 10.05 kuni 15.05 (kostja on toonud välja A Z töötamise vahemikus 10.05 kuni 14.05 ning J G töötamisega vahemikus 10.05 kuni 15.05).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud tasaarvestatava nõude olemasolu ning seega ei ole nõuete tasaarvestamine põhjendatud.

7.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viivise summas 3 646,50 eurot (määraga 0,5 %) ning viivise alates 18.10.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjale esitatud arve tuli tasuda 14.06.2022. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 15.06.2022. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud arve oleks tasutud, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Samas ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid arvel märgitud viivisemääras 0,5 % kokku leppinud. Kohus selgitab, et üksnes arvel vastava määra märkimine ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Kui hageja nõuab viivist, kuid ei ole tõendanud viivise kohta kokkuleppe olemasolu, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivisenõudena (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-100-05 p 16). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist seadusjärgses määras. Viivis perioodil 15.0616.10.2022 summalt 4488 eurot on 121,98 eurot.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4488 eurot, viivis summas 121,98 eurot ning viivis alates 17.10.2022 põhivõlalt (s.o 4488 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni.
9.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

11.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja