Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (11)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (11)

soovis maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks, teadmata võlgnevuse tegelikku suurust. Kostjale ei selgitatud ka võlatunnistuse olemust. Hageja võlatunnistusega tagatavat kohustust ei eksisteeri. Kostja sai laenu ESTO AS-lt summas 577,90 eurot ning tasus esialgsele võlausaldajale 364,80 eurot. Võlatunnistus on lepingutasuga 30 eurot. Selle sisuks on võla fikseerimine ja maksegraafiku võimaldamine. Märgitud ei ole, millest võlg koosneb. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg-te 1, 2 ja § 402 tähenduses. Hageja oleks pidanud võlatunnistuse sõlmimisel täitma kõiki tarbija kaitseks kehtestatud tarbijakrediidilepingu nõudeid. Võlatunnistusega seoses neid nõudeid järgitud ei ole. Juhul, kui kohus loeb võlatunnistuse sõlmituks, siis enne võlatunnistuse sõlmimist ei teavitatud kostjat nõuetekohaselt ega esitatud ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Samuti ei täidetud vastutustundliku laenamise kohustust. Sellega on hageja rikkunud oma lepingueelseid kohustusi. Võlatunnistus sõlmiti täiendava tasu eest teadlikult tarbijaga, kes oma varasemate kohustuste täitmisega oli juba raskustesse sattunud ja ei olnud krediidivõimeline. Hageja oli sellest teadlik. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei ole hagejal õigust kostjalt lepingutasu nõuda. Kostja ei oleks nõuetekohase teavitamise korral võlatunnistust sõlminud. Kui võlatunnistus loetakse sõlmituks, on hageja lepingueelse kohustuse rikkumisega kostjale kõigi võlatunnistusest tulenevate kohustuste osas kahju tekitanud. Võlatunnistuse alusel kostjale midagi välja ei makstud. Seega hõlmab kahju kõiki võlatunnistuses kajastatud summasid, sh hagis esitatud nõudeid ja kostja poolt juba tasutud summasid. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 2-16-16481 p 15 ning tasaarvestab kõik oma kahju hüvitamise nõuded hageja vastu hageja nõuetega kostja vastu. Juhul, kui hagejal olid võlatunnistusest tulenevad nõuded kostja vastu, on need tasaarvestusega lõppenud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivselt, kui võlatunnistuses ei ole sätestatud enamikku VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmetest, on võlatunnistus VÕS § 408 lg 1 alusel tühine. Sama sätte lõige 2 ei muuda lepingut erandlikult kehtivaks, kuna kostja ei ole võlatunnistuse alusel laenu kätte saanud ega krediiti kasutama hakanud. Teise alternatiivina tühistab kostja võlatunnistuse sõlmimiseks tehtud tehingu, kuna tehing on tehtud hageja pettuse ja kostja eksimuse mõjul. Võlatunnistus ei vasta ka muus osas tarbijakrediidilepingule kehtestatud nõuetele. Hageja peab esitama võla tekkimise asjaolud ja arvestuskäigu, tõendamise koormis lasub hagejal. Lisaks pole viivise määra avaldatud aasta- ja päevamäärana. Seega viivise nõude olemasolul ei või VÕS § 408 lg-st 10 tulenevalt nõuda viivist suuremana kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja esitatud asjaoludest nähtub, et võlatunnistuse aluseks on kostja ja ESTO AS vahel 15.06.2021. a sõlmitud krediidikonto leping nr 61997. Kostja sellise numbriga lepingut sõlminud ei ole. Kostja on ESTO AS-ga sõlminud üksnes arvelduskrediidilepingu nr 8596619978. Selline asjaolu nähtub ka kostjale 15.06.2021. a tehtud väljamakse selgitusest. Hageja viidatud lepingust (nr 61997) ei tulene kostjale mingeid kohustusi. Hageja on võlatunnistusse vormistanud olematu võla. Kostja ja ESTO AS vahel sõlmitud arvelduskrediidileping on samuti tarbijakrediidileping. Kostja on saanud laenu summas 577,90 eurot. Võlatunnistuses on aga põhivõlana märgitud 911,77 eurot. Põhivõlg ei saa olla suurem, kui kostja on kokku laenu saanud. Kostja on esialgsele võlausaldajale teinud tagasimakseid summas 364,80 eurot, mis pidi VÕS § 415 lg-st 2 tulenevalt vähendama põhivõlga. Kõik tagasimaksed tuleb arvestada põhivõla katteks. Viivise arvestus on samuti põhjendamatu ja kehtetu. Kokkuleppe olemasolu korral oleks selline viivise määr tühine. Juhul, kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu viivise nõue, palub kostja seda võimalikult suures ulatuses vähendada. Maksegraafikus lepiti kokku tuleviku maksed, kuid samas jätkati viivise arvestust.

3 (11)

Kostja hinnangul on ebaselge, milline on tegelik algne võlg ja millises ulatuses on võlatunnistusega tarbija kahjuks seaduses sätestatud nõuetest kõrvale kaldutud. Ebaselget nõuet ei või rahuldada. Kostja hagi muutmisega ei nõustu ja selleks nõusolekut ei anna. Kostja on erinevate krediidiandjatega sõlminud mitmeid tarbijakrediidilepinguid. Viidatud lepingute sõlmimise ajal ei olnud kostja aga krediidivõimeline. Kostjal oli hulgaliselt finantskohustusi ning puudus piisav ja püsiv sissetulek nende täitmiseks. Kostja ülalpidamisel on kolm alaealist ja abikaasa. ESTO AS ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmida tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 6. Krediidiandjad kostja krediidivõimelisust ei kontrollinud. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 ei tekkinud kostjal kohustust tasuda kõrvalkohustusi, kuivõrd alates 01.07.2016. a on seadusjärgne intressimäär olnud 0% aastas. Laenuandja ei nõudnud kostja arvelduskonto väljavõtet, ilma milleta ei ole krediidivõimelisuse hindamine võimalik. Viidatud on Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 2-20-106661 p 55. Piisavaks ei saa pidada laenutaotleja enda poolt esitatud andmeid. Kostja kohustused erinevate võlausaldajate ees jäid vahemikku 320-12 800 eurot. Alates 17.01.2022. a on kostja arvel töötuna. Algatatud on mitmeid täitemenetlusi. Laenuandja kostja maksevõimet ei kontrollinud. Seega kohaldub VÕS § 4034 lg 7. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning need tarbijale teatavaks tegema. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega on kostjale kahju tekitatud. Kostja taotleb kahju hüvitamist hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja nõudega. Kahju all tuleb silmas pidada krediidilepingute sõlmimisega tekkinud negatiivseid tagajärgi. Kuna hageja nõue on ebaselge, ei ole kostjal võimalik kahju suurust esitada. Kostja peab kahjuks kõike seda, mida ta on kohustatud tasuma lisaks saadud laenusummale. Kostja allkirjastas võlatunnistuse kuna hageja nõudis võla tasumist ja kostja soovis maksegraafikut. Hageja motiiviks oli tarbijakrediidi piiranguid vältida ning mingeid järeleandmisi hageja ei teinud. Hageja vastupidiselt suurendas nõuet. Seega ei saa lugeda, et pooled sõlmisid kompromisslepingu VÕS § 578 lg 1 mõttes. Sellest omakorda tulenevalt ei ole ka kostja oma vastuväidetest nõudele loobunud. Loobumine vastuväidete esitamisest nõudele oleks ka tühine VÕS § 421 alusel. Hageja ei selgita, millal ja kui palju kostja on tagasimakseid teinud. Hageja oleks pidanud võlatunnistuse ülesütlemise puhul järgima tarbijakrediidi sätteid. Hageja seda teinud ei ole ning on seega rikkunud VÕS § 416 lg-tes 1, 2 sätestatud nõudeid. Hagejal ei ole õigust lugeda võlatunnistuse maksegraafiku sumasid sissenõutavaks. Kostja viitab VÕS § 4062 lg-le 1 ning märgib, et võlatunnistuses ei ole märgitud krediidi kulukuse määra. Krediidi kulukuse määr peab intressimäärast kõrgem olema. Seega peab arvelduskrediidileping olema liigkõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 esimese lause alusel tühine. Sissenõudmiskulusid hagejal tekkinud ei ole. Tõendina esitatud kirjadest ei saa järeldada enamat kui üksnes seda, et kirjad on millalgi koostatud, mitte aga saadetud ja kätte toimetatud. Kostjale kirju edastatud ei ole. Allkirjastaja ei ole märkinud, kelle esindajana ta tegutseb ning millise volikirja alusel. PlusPlus Baltic OÜ on asjassepuutumatu. Hageja menetluskulud õigusabikulude osas on täies ulatuses põhjendamatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja ja PlusPlus Legal OÜ on sisuliselt sama isik.

võlatunnistus VÕS § 30 mõttes. Kostja kinnitab kokkuleppes enda varasemast ESTO AS-ga 15.06.2021 a sõlmitud krediidikontost nr 61997 tulenevat põhivõlgnevust sumas 911,77 eurot ja viiviseid 542,14 eurot. Hageja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-87-07 (p 16), nr 2-14-58735 (p 11.1) ja nr 2-19-5601 (p 16.4). Kostja kohustus on sissenõutavaks muutunud ning hageja võimaldas kostjale võlgnevuse kogusumma tasumise edasilükkamist. Kostja on lepingu allkirjastanud 19.05.2022. a kell

Leping lõppes kostja poolse lepingu rikkumisega ning lepingu punkt 3.1 alusel. Õiguslikult oli hageja nõue kostja vastu sissenõutav enne kompromisslepingu sõlmimist ning lepingu sõlmimisega võimaldas hageja kostjal kohustust täita maksegraafiku alusel. Loodi kestvusleping. Arvestades, et tegemist on kompromisslepinguga, mille eesmärgiks oli võimaldada kostjal tasuda juba olemasolev võlgnevus täiendava tähtaja jooksul ja lepingu lõpetamine oli seotud osamaksete korduva tasumata jätmisega, ei ole lepingu nr 25090862 punktis 3.1 ja p 3.3 sätestatud lepingu lõpetamise tingimused kostjat ebamõistlikult kahjustavad ning on seega kehtivad. Kostja rikkus lepingut nr 25090862 sellega, et jättis tasumata 15.06.2022. a osamakse summas 50 eurot ja 15.07.2022. a osamakse 50 eurot. Hagejal oli lepingu nr 25090862 p 3.1. ja 3.3. alusel seega õigus lugeda leping üles öelduks ja kompromissisumma VÕS § 195 lg 5, § 189 lg 1 ja § 82 lg 7 alusel sissenõutavaks muutunuks hiljemalt 15.07.2022. a osamakse tähtaja möödumisest. Sissenõudmiskulude osas jääb hageja hagiavalduses esitatu juurde. Hageja menetluskulud on põhjendatud. Hagejal endal puuduvad juristid.

6 (11)

sõlmimise ajal kehtinud seaduslik intressimäär 0 % aastas. Kui tarbijakrediidileping sisaldas kokkulepet, et intressi ja viivise määr on võrdsed, ei ole hagejal viivise nõude olemasolul alust ka viivist nõuda suurema kui seadusliku intressimääraga võrdse määra alusel (0 %) ehk viivise nõue puudub. Oma nõude aluseid peab tõendama hageja. Väär on hageja väide, et viivise nõude vähendamata jätmine ei anna kostjale negatiivset mõju. Käesolevalt on võimalik, et kostjal ei olegi põhivõlga. Kostja ei tunnista ka edasiulatuva viivise nõuet. Viivise summa on võlatunnistuses ebamõistlikult kõrge. Intressimäära suurusest sõltub, kas viivise määra kokkulepe võlatunnistuses oma suuruse tõttu üldse lubatav on. Sellest tulenevalt võib viivise kokkulepe 0,06 % päevas ka VÕS § 415 lg 1 alusel ka liigse suuruse tõttu tühine olla, lisaks tühine ka tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena. Hageja poolt märgitud viivis on üksnes päevamäärana. Kui tarbija on võtnud endale suure intressikohustuse kokkulepitud lepinguperioodiks, et tähenda see seda, et sellises suuruses finantskohustus viivisena, st määratlemata pika perioodi jooksul talle vastuvõetav ja jõukohane on. VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega juhul, kui võlatunnistuse järgi märkisid pooled võlgnetava summa koosseisus ka 15.06.2021. a laenulepingu järgse intressi ja viivise, on sellelt võla osalt viivise arvestamine vastuolus VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud keeluga.

KOHTU SEISUKOHT

7 (11)

AS-lt laenu kokku üksnes 577,90 eurot, mistõttu ei saa põhivõlg olla suurem, kui kostjale väljastatud laen kokku. Lisaks on kostja tasunud kohustuse katteks 364,80 eurot. Kohus selgitas 22.03.2023. a (dtl 65-68) hagejale kohustust esitada kohtule tõendid hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Hagejal tuleb tõendada, millisest õigussuhtest tuleneb kostja kohustus hageja ees, kuidas on kujunenud võla põhiosa ja viivitusintress. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõude aluseks olevate asjaolude kohta täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitanud ei ole. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 5-7) kohaselt on põhinõuded kokku 911,77 eurot ning kõrvalnõuded 719,06 eurot. Kokku 1630,83 eurot. Nõude aluseks on märgitud kompromissleping/võlatunnistus nr 25090862 kuupäevaga 19.05.2022. a. Samas nähtub viidatud kompromisslepingust/võlatunnistusest, et kompromissisumma on 1452,91 eurot (sh 911,77 eurot ja viivitusintress 542,14 eurot). RxxxxxKxxx esitas nõudele vastuväite ning kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Rxxxx Kxxxx vastu suunatud nõude summas 1630,83 eurot üle Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks PlusPlus Capital AS ja Rxxxx Kxxx vahel 19.05.2022. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr 25090862. Dokumendi kohaselt võlgneb Rxxxx KxxxxPlusPlus Capital AS-le kokku 1482,91 eurot, millest kompromissisumma on 1452,91 eurot. Seega hagiavalduses esitatud nõue erineb maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest võlga iseloomustavate andmete poolest. Hageja ei ole maksekäsu kiirmenetluses 19.05.2022. a kompromisslepingus/võlatunnistuses nr 25090862 toodud kompromissisummale, s.o 1452,91 eurot tuginenud. Kohus märgib, et kostjal on õigus teada ja aru saada, mida ja mille alusel ta väidetavalt hagejale võlgneb. Kohtu hinnangul on tsiviilasjas tõendamist leidund, et algne kohustus ei saa olla suurem kui 577,90 eurot. Kostja väidete kohaselt on ta esialgsele võlausaldajale tasunud kohustuse katteks 364,80 eurot ja hageja ei ole seda väidet vaidlustanud. Seega võib olla käesoleval juhul olukord, kus nõue on väiksemgi, kui 577,90 eurot. Hageja ei ole tõendanud nõude kujunemist ja selle suurust. Ebaselget nõuet rahuldada ei saa.

8 (11)

Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus võlatunnistus sisaldub kompromisslepingus (VÕS § 578). Õigusalases kirjanduses (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 30 kommentaar) on leitud, et kui kompromisslepingus sisaldub deklaratiivne võlatunnistus, siis ei saa selle eesmärk ja tulemus olla uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlanõudele, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Nõudest loobumine ja võlatunnistus kompromissi sisuna ei ole üldjuhul suunatud kompromissi aluseks olevate algsete kohustuste olemuse muutmisele. Kompromiss hõlmab eelduslikult üksnes neid vaieldavaid või ebaselgeid küsimusi, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromisslepingu kui kohustustehingu. Deklaratiivse võlatunnistuse korral tuleb maksegraafikut käsitada eraldi kui tingimuslikku kompromisslepingut maksetähtaja pikendamise kohta juhuks, kui kohustus on sissenõutav. Vaidlusaluse kompromisslepingu/võlatunnistuse punkt 2.1 (teise ja kolmanda lause) kohaselt on kompromissi eesmärgiks nii võimalike vaidluste vältimine nõude osas kui ka vastastikuste järeleandmiste teel täiendava kindluse saavutamine selles osas, et võlgnik suudaks võetud kohustusi täita. Selleks loobub võlausaldaja lepingus toodud tingimustel edasisest viivisenõudest ja võla kohesest sissenõudmisest, võlgnik aga selgelt ja vaieldamatult tunnustab võlasuhet ning võtab kohustuse tasuda lepingu järgne võlg vastavalt lepingule. Kohtule esitatud asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et tegemist oleks poolte vahel õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhtega, mida hageja oleks soovinud oma ettepanekuga muuta vaieldamatuks. Võlatunnistuses viidatakse võimalike vaidluste vältimisele, mis aga ei saa tähendada, et 19.05.2022. a võlatunnistuse allkirjastamisel oleks tegemist olnud õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhtega. Ka esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleks olnud mingit ebaselgust nendevahelise suhte osas. Ka ei saa hageja loobumist edasisest viivisenõudest lepingus toodud tingimustel ega ka loobumist võla kohesest sissenõudmisest käsitleda temapoolse järeleandmisena. Võlatunnistuse punkti 3.2 kohaselt kohustub kostja maksekohustuse rikkumise korral tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Järeleandmisena ei saa käsitelda ka viivise nõudest summas 1 euro loobumist. Esitatud asjaoludest ei nähtu, milles seisnesid kostja poolsed järeleandmised.

9 (11)

Kostja esitas 18.09.2023. a kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 95). Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmisi toiminguid: hagiavaldusega tutvumine, tõendite analüüsimine, konsultatsioon kliendiga, tõendite komplekteerimine ja analüüs, samuti seisukoha koostamine ja esitamine kokku 8 tundu; 10.02, 24.04 ja 30.08.2023. a kohtumääruse ja -nõuetega tutvumine 1 tund; 20.04.2023. a hageja seisukoha ja tõenditega tutvumine 4 tundi; konsultatsioon kliendiga seoses hageja vastusega, seisukoha kujundamine ning kostja 11.05.2023. a seisukoha koostamine ja esitamine 6 tundi; kliendiga konsultatsioon ja seisukoha esitamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 2 tudi. Kokku 21 tundi hinnaga 120 eurot/tund (lisandub käibemaks). Kostja esindaja kinnitab, et menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-23-101756 kohtumenetlusega ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 2520 eurot (lisandub käibemaks). Mõista välja hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas 21.09.2023. a vastuväite kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja toob välja, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega. Samuti ei olnud tavapärasest suurem tõendite hulk ega ka menetluse kestvus. Kostja on menetluse kestel oma seisukohti korranud. Hageja peab kostja tutvumist hagiavaldusega ning sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks (õigusteadmiste juristil) kokku 3 tundi. Kolme kohtumääruse ja -nõudega tutvumine ei saa võtta 1 tund. Ajakulu 6 tundi seoses kostja 11.05.2023. a seisukoha koostamisega on ülepaisutatud. Kostja esindaja oli materjalidega tuttav ning seisukohas korratakse varasemaid seisukohti. Põhjendatud ajakulu on 1 tund. Hageja peab kostja esindaja töötunni hinda ülepaisutatuks ja leiab, et põhjendatud on 60 eurot/tund. Hüvitamisele kokku kuuluv summa 240 eurot. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse iseloomu ja käiku, samuti kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab lugeda põhjendatuks ja mõistlikuks kostja lepingulise esindaja tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest (lisandub käibemaks). Arvestades kohtule esitatud hagiavaldust (koos lisadega) ja kostja poolt esitatud vastust hagiavaldusele, peab kohus põhjendatuks ajakuluks hagiavalduse ja tõendite läbivaatamisel ning õigusliku analüüsi läbiviimisel, samuti hagiavaldusega seonduvalt konsultatsiooni läbiviimisel kliendiga ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks kokku 4 tundi (summas 400 eurot, millele lisandub käibemaks). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja tutvunud kohtu 10.02.2023. a määrusega ning kohtu 24.04.2023. a nõudega ja kohtu 30.08.2023. a kirjaga. Kokku ajakulu 1 tund. Arvesse tuleb võtta, et kohtu 10.02.2023. a määruse (dtl 43-45) puhul on tegemist hagiavalduse menetlusse võtmise määrusega, milles küsiti kostja kirjalikku seisukohta. 24.04.2023. a kohtunõude (dtl 80) näol on tegemist üksnes kostjalt seisukoha küsimisega hageja 20.04.2023. a seisukohale. Seejuures pole kohus kirjas täitnud selgitamiskohustust ega selgitanud tõendamiskoormist. 30.08.2023. a kirjaga (dtl 93) andis kohus pooltele võimaluse soovi korral esitada lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirjad ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Seega ei saa kostja lepingulise esindaja ajakulu seonduvalt viidatud kohtudokumentidega tutvumisel olla mitte rohkem kui 0,5 tundi (summas 50 eurot, millele lisandub käibemaks). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja ajakulu hageja 20.04.2023. a esitatud seisukoha ja tõenditega tutvumisel olnud kokku 4 tundi. Kohus peab ajakulu põhjendatuks osaliselt. Kohus arvestab hageja esitatud kirjaliku seisukoha ning täiendavate tõendite

10 (11)

(viiviseraport ja arve) mahtu ning peab põhjendatud ajakuluks 2 tundi (200 eurot, millele lisandub käibemaks). Ka ei saa põhjendatuks pidada hageja esitatule seisukoha kujundamise ning 11.05.2023. a seisukoha koostamise ajakulu 6 tundi. Kostja seisukoht on küll esitatud kokku 7-l lehel, kuid nõustuda saab, et kostja on korranud varasemalt esitatud seisukohti. Põhjendatud ajakuluks saab pidada 2 tundi (200 eurot, millele lisandub käibemaks). Menetluskulude nimekirja ja 19.09.2023. a seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks saab pidada 1 tund (100 eurot, millele lisandub käibemaks). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja lepingulise eesindaja põhjendatud ja vajalik tasu 9,5 tunni ulatuses, s.o summas 950 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna kohus jätab menetluskulud hageja kanda, tuleb menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, tuleb menetluskuludelt arvestada käibemaksu. Seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud on 1140 eurot, sh käibemaks 190 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.