Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-22-115131
Tsiviilasi
Tallinn, Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistu avaldus AS-i DIVA vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. augusti 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i DIVA määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinn, Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistu esindajad ringkonnakohtus (registrikood 80019002), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff Puudutatud isik AS DIVA (registrikood 10304988), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Tallinn, Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistu 25. augustil 2023 esitatud tõend (10. augusti 2021. a nõudekiri), 19. septembril 2023 esitatud tõend (AUi kinnituskiri) ja 25. septembril 2023 esitatud tõend (andmed korteriühistu liikmete kohta).
2.Jätta Harju Maakohtu 17. augusti 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22115131muutmata, kuid muuta ja täiendada määruse põhjendusi.
3.Jätta AS-i DIVA määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud AS-i DIVA kanda.
5.Mõista AS-ilt DIVA Tallinn, Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistu kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks välja 2010 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb AS-il DIVA tasuda Tallinn, Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinn, Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas
29.aprillil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AS-ilt DIVA (puudutatud isik) võlgnevuse 5592,18 euro saamiseks. Puudutatud isik esitas makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas 25. mai 2022. a määrusega avaldajat esitama nõuetekohane avaldus.
2.Avaldaja esitas 14. juunil 2022 maakohtule avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 5567,09 eurot ja viivise 25,09 eurot. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.1.Avalduse kohaselt võeti 21. septembril 2021 toimunud korteriomanike üldkoosolekul vastu otsus järgneva aasta majanduskava kinnitamiseks, millega muuhulgas suurendati remondifondi maksete suurust. Alates viidatud otsuse vastuvõtmisest on puudutatud isik tasunud talle esitatud majandamiskulude arveid osaliselt. Seejuures ei ole puudutatud isik korteriomanike üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg-st 3 on möödunud ka kõnealuse otsuse vaidlustamise tähtaeg.
2.2.Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud kokkukutsumise korda, mistõttu ei ole üldkoosolekul vastu võetud otsus tühine. KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduva mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 3 kohaselt on koosoleku kokkukutsumise õigus korteriomanikel, kellele kuulub vähemalt 10% korteriomanditest. Kuna korteriühistu põhikirja punkt, mis näeb ette viidatud sättest kõrgema esindatuse nõude (25%), on vastuolus seadusega, tuleb lähtuda MTÜS § 20 lg-st 3. Seejuures kutsuti üldkoosolek kokku piisava etteteatamisajaga. Lisaks olid üldkoosoleku kokkukutsujate seas ka kaks juhatuse liiget, kellel oli igal juhul õigus korteriomanike üldkoosolek kokku kutsuda.
2.3.Korteriomanike üldkoosoleku kutsele oli lisatud revisjoni akt, 2020. a majandusaasta aruande projekt, 2021. a majanduskava projekt ning volikirja põhi. Ka oli üldkoosolek otsustusvõimeline, kuivõrd koosolekul osales 56 liiget 65-st. Avaldaja selgitas täiendavalt, et majandustegevuse aruanne puudutab möödunud aasta perioodi, majanduskava aga tulevat aastat. Seega ei saa möödunud aasta kulude maht ja tuleva aasta hinnanguliselt vajalike investeeringute maht numbriliselt kattuda. Majanduskavas on välja toodud, milliste kavandatavate investeeringute teostamiseks raha kogutakse ja loodavat reservi kasutatakse.
2.4.Korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsuseid tõendab üldkoosoleku protokoll. Protokollis kajastatud päevakord kattub üldkoosoleku kutses avaldatud päevakorraga.
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
3.1.Kuivõrd avaldaja poolt viidatud üldkoosoleku otsus on tühine, on puudutatud isik täitnud avaldaja ees nõuetekohaselt kõik enda kohustused. Puudutatud isik on avaldajale juba
12.oktoobri 2021. a saadetud kirjaga selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud kokkukutsumise korda, mistõttu on sellel vastuvõetud otsused tühised. 2 (13)
3.2.Korteriühistu põhikirja kohaselt on võimalik korteriomanike üldkoosolek kokku kutsuda 25% korteriomanike poolt. Üldkoosoleku kutse kohaselt tegid 26. augustil 2021 kaheksa korteriomanikku (kes ei moodusta 1⁄4) teistele korteriomanikele ettepaneku kutsuda üldkoosolek kokku 2. septembril 2021. Sellisel viisil üldkoosoleku kokkukutsumine oli vastuolus korteriühistu põhikirjaga, kuna põhikirjas oli ette nähtud võrreldes MTÜS § 20 lgga 3 suurem liikmete arv, kes võivad üldkoosoleku juhatuse asemel kokku kutsuda. Seejuures ei jäänud kutse ja soovitud koosoleku toimumise vahele nõutavat seitset kalendripäeva. Asjaolu, et üldkoosoleku kokkukutsumisel osalesid ka kaks avaldaja juhatuse liiget, ei muuda üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuse kutseks. Ka ei ole avaldaja tõendanud, et üldkoosolekul üldse majanduskavaga seotud hääletus toimus.
3.3.Üldkoosoleku kutses ei olnud ära näidatud koosoleku kokkukutsumise põhjust. Ka ei olnud kutsele lisatud korteriühistu põhikirja p-s 27 ettenähtud revidendi akti. Majanduskavas esinesid vastuolud, kuivõrd majanduskava kohaselt soovitakse remondifondi koguda 29 384,16 eurot, kuid 2021. a majandustegevuse aruandes on tööde mahuks märgitud vaid 4469 eurot.
3.4.Avaldaja on jätnud tähelepanuta, et vastavalt KrtS § 41 lg 1 p-le 4 nähakse majandamiskavas ette reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus. Seega ei saanud üldkoosoleku otsus majandamiskava kinnitamise kohta otsustada „remondifondi“ suurendamist, vaid sai üksnes käsitada reservfondi (reservkapitali).
3.5.Lisaks on puudutatud isikul õigus keelduda kulude kandmisest KrtS § 40 lg 3 alusel. Puudutatud isik on palunud avaldajalt korduvalt teavet seoses korteriühistu tegevuse ja dokumentidega, kuid avaldaja ei ole puudutatud isikule vastanud. Arvestades, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus on tühine ning avaldaja ei täida KrtS § 25 lg-s 1 sätestatud teabe andmise kohustust, on puudutatud isikul õigus keelduda kulude kandmisest.
3.6.Ka viitas puudutatud isik MTÜS § 19 lg 1 p-le 4 ning palus kohtul kontrollida avaldaja lepingulise esindaja esindusõigust. Avaldaja ei ole esitanud sellekohast üldkoosoleku otsust, kus vandeadvokaat oleks määratud avaldaja esindajaks kohtule avalduse esitamiseks. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 20. juuni 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 5592,18 eurot ning jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1967,77 eurot ning neilt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isik tulenevalt KrtS § 29 lg-st 3 minetanud õiguse tugineda üldkoosoleku otsuse tühisusele, kuivõrd vastuväite üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta esitas puudutatud isik 5. septembril 2022 vastuses avaldusele, s.o rohkem kui 60 päeva pärast otsuse vastuvõtmist. Seega on üldkoosoleku 21. septembri 2021 otsus kehtiv.
4.2.Maakohus asus seisukohale, et isegi, kui puudutatud isik oleks oma vastuväite esitanud tähtaegselt, oleks täitmata ka teine seadusest tulenev eeldus. Nimelt pidanuks puudutatud isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 4 järgi esitama üldkoosolekul protokollilise vastuväite.
4.3.Ka leidis maakohus, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud põhikirjas või seaduses sätestatud nõudeid. 21. septembri 2021. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et 3 (13)
üldkoosolek kutsuti kokku juhatuse liikmete poolt. Üldkoosoleku kutses oli kutsujatena märgitud kaheksa korteriühistu liiget, kelle hulgas oli juhatuse liige AU. Asjaolu, et kokkukutsujate hulgas oli ka juhatusse mittekuuluvaid isikuid, ei muuda kehtetuks juhatuse liikmete esindusõigust. Kutse oli avaldatud/saadetud 1. septembril 2021 ning koosolek toimus
21.septembril 2021, mistõttu on kutse avaldatud varem kui seitse või 15 päeva koosoleku toimumisest (KrtS § 20 lg 1, MTÜS § 20 lg 5, põhikirja p-d 34 ja 35). Kutses oli märgitud koosoleku päevakord, millest nähtub ka kokkukutsumise põhjus. Põhikirja p 27 sätestab, et majandusaasta aruandele lisatav audiitori järeldusotsus ja revisjoniaruanne esitatakse Maksuametile, mitte üldkoosolekule.
4.4.Üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid tõendab üldkoosoleku protokoll, millest nähtub hääletamistulemus. Puudutatud isiku väited hääletamise mittetoimumise kohta on paljasõnalised. Puudutatud isiku väited vastuoludest 2021. a majanduskavas ja 2021. a majandustegevuse aruandes tulnuks läbi arutada üldkoosolekul, kus viibis ka puudutatud isiku esindaja. Samuti saanuks üldkoosolekul arutada, mida sisaldavad ja kuidas arvetel kajastada erinevaid kuluartikleid. Puudutatud isik esitas dokumentide esitamise nõude pärast üldkoosolekut ning see ei saa puudutada üldkoosoleku otsuse kehtivust.
4.5.Kuna avaldajal on remondifondi maksete nõudmiseks õiguslik alus ning vaidlustada saab seda praegu vaid matemaatilises mõttes (nt arvel märgitud summa on ruutmeetrite suhtes arvestatud valesti), kuid ka see vaidlus puudub, on puudutatud isikul kohustus avaldaja esitatud arved tasuda. Samuti asus maakohus seisukohale, et puudutatud isikul puudub õigus tugineda KrtS § 40 lg-le 3. Esmalt, puudutatud isik ei ole üldkoosolekul remondifondi suurendamise otsusele vastu vaielnud, sest vastuhääled protokolli järgi puudusid. Teiseks, puudutatud isik ei ole esile toonud, milles seisneb remondifondi maksete suuruse 1 eurot/m2 vastuolu hea usu põhimõttega. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
5.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus eristanud korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõuet otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest. Seejuures on puudutatud isikul õigus otsuse tühisusele tugineda vastuväite esitamisega kohtumenetluses.
5.2.Puudutatud isik leiab jätkuvalt, et vaidlusalune korteriomanike üldkoosoleku otsus on tühine, korrates oma varasematest seisukohtades esitatud põhjendusi. Täiendavalt märkis puudutatud isik, et üldkoosolekut ei ole nõuetekohaselt kokku kutsunud korteriühistu juhatus ega ka korteriomanikud. Korteriomanike poolt üldkoosoleku kokkukutsumisel tuleb lähtuda korteriühistu põhikirjast. KrtS § 13 lg 1 võimaldab korteriomanikel kokkuleppel korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Seega võisid korteriomanikud sätestada põhikirjaga MTÜS-ist erineva regulatsiooni. Samuti märkis puudutatud isik, et ta ei saa tõendada negatiivset asjaolu, milleks on üldkoosolekul hääletamise mittetoimumine.
5.3.Puudutatud isikul on õigus tugineda KrtS § 40 lg-le 3 sõltumata sellest, kas ta on vaidlustanud korteriomanike üldkoosoleku otsuse või mitte. Puudutatud isikul on õigus VÕS § 110 alusel keelduda arvete tasumisest, sest hea usu põhimõttega oleks vastuolus võimaldada kohustuse täitmise nõudmist, mis seisneb soorituses, mille nõude esitaja muul õiguslikul alusel peaks võlgnikule tagastama. Kui tuginemine VÕS §-le 110 on õigustatud, tähendab see mh seda, et võlausaldaja ei või VÕS § 101 lg 3 kohaselt tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendit. Puudutatud isik on 4 (13)
jätnud avaldaja arved VÕS § 110 lg 1 alusel õiguspäraselt tasumata, kuivõrd vastamata on tema KrtS § 45 lg 1 alusel esitatud teabenõuded korteriühistu tegevuse kohta.
5.4.Maakohus ei ole käsitanud puudutatud isiku väiteid seonduvalt 26. augusti 2021. a korteriomanike üldkoosoleku kutsega. Ka ei ole maakohus analüüsinud puudutatud isiku väidet VÕS § 6 lg 2 alusel. Nõude rahuldamata jätmist õigustab avaldaja enda õigusvastane ja VÕS § 6 lg 2 ning KrtS § 12 lg 2 sätestatud hea usu põhimõtte vastane käitumine. Lisaks ei ole maakohus vastavalt puudutatud isiku taotlusele kontrollinud avaldaja esindaja esindusõigust.
6.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada.
9.Praeguses asjas on korteriühistu esitanud nõude majandamiskulude, s.o remondifondi maksete võlgnevuse tasumiseks. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud perioodi 6. november 2021 kuni 12. aprill 2022 eest arveid vastavalt korteriomanike 21. septembri 2021. a üldkoosoleku otsusega vastu võetud majanduskavale, millega suurendati remondifondi maksete suurust. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik on avaldajale tasunud arvetel märgitud remondifondi maksed osaliselt, s.o vastavalt varasema (enne 21. septembrit 2021 kinnitatud) majanduskavaga kehtestatud remondifondi maksete suurusele.
10.Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Siiski ei ole maakohtu rikkumised kaasa toonud ebaõiget lahendit ning ringkonnakohus saab maakohtu rikkumised kõrvaldada, muutes ja täiendades maakohtu määruse põhjendusi praeguse määruse põhjendustega. Seejuures on ringkonnakohus menetlusosalistele selgitanud menetluslikku olukorda ja võimaldanud neil esitada täiendavaid seisukohti ning uusi tõendeid (dtl 316–318).
11.Kolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, et kuigi praegune vaidlus tuleb TsMS § 613 lg 1 järgi lahendada hagita menetluses, siis ei tulene TsMS § 5 lg 3 esimesest lausest ega § 477 lg-st 7 asja lahendamisel kohtule kohustust väljuda nende eluliste asjaolude piiridest, mis menetlusosalised on esile toonud. Seejuures on Riigikohus hagita menetluses uurimisprintsiibi osas selgitanud, et uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis (vt TsMS § 200 lg-d 1 ja 2) tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (vt RKTKm 22.09.2021 2-20-110080, p 11). Kolleegium lähtub asja lahendamisel eeltoodud põhimõttest.
12.Järgnevalt otsustab ringkonnakohus esitatud uute tõendite asja materjalide juurde võtmise. Menetlusosalised on saanud esitada uute tõendite kohta oma seisukohad. 5 (13)
12.1.Avaldaja on 25. augustil 2023 esitanud uue tõendina korteriomanike 10. augusti 2021. a pöördumise korteriühistu juhatuse poole. Puudutatud isik on viidatud tõendi usaldusväärsuse seadnud kahtluse alla ja palunud jätta selle TsMS § 238 lg 5 alusel tõendina vastu võtmata. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Avaldaja on selgitanud, et nõudekiri anti sellel märgitud kuupäeval isiklikult üle korteriühistu juhatuse liikmele AUile. Kuna selle esitanud isik oli juhatuse liikmele tuttav, ei tekkinud viimasel kahtlust nõudekirja ehtsuses. Täiendavalt selgitas avaldaja, et nõudekirja käsikirjaline originaal on juhatuse liikme käes (dtl 348–349). Avaldaja on oma väidete kinnitamiseks 19. septembril 2023 esitanud uue tõendina juhatuse liikme AU kinnituskirja, milles AU kinnitab avaldaja väiteid. Kuna tõendid on asjakohased ja lubatavad, võtab ringkonnakohus mõlemad tõendid asja juurde (TsMS § 238 lg 1).
12.2.Lisaks on avaldaja 25. septembril 2023 esitanud uue tõendina Exceli tabeli kujul andmed korteriühistu liikmete arvu kohta seisuga 10. august 2021. a. Puudutatud isik on vaielnud tõendi vastuvõtmisele vastu, leides, et tegemist on vaid poole seletusega ning palunud kohtul lähtuda asja lahendamisel vaidlusaluse aja kinnisturaamatu andmetest. Esmalt märgib ringkonnakohus, et TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus hagita menetluses lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Teiseks on avaldaja selgitanud, et andmed on tellitud Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt. Kolmandaks ei ole puudutatud isik kohtu ette toonud ühtegi asjaolu, mis võiks seada kahtluse alla tõendi usaldusvääruse, mille tõttu peaks kohus omal algatusel tõendeid koguma (s.t lähtuma kinnistusraamatu andmetest). Kuna tõend on asjakohane ja lubatav, võtab ringkonnakohus ka selle tõendi TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde.
13.Puudutatud isik on määruskaebemenetluse jätkuvalt seisukohal, et korteriomanike
21.septembri 2021. a üldkoosoleku otsus majanduskava kinnitamise kohta, millega suurendati remondifondi maksete suurust, on tühine. Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et puudutatud isik on KrtS § 29 lg-st 3 tulenevalt minetanud õiguse tugineda korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisusele. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et maakohus ei ole juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamisel eristanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest otsuse tühisuse tuvastamise nõuet. Nii on maakohus vaidlustatud määruses ebaõigesti kohaldanud KrtS § 29 lg-t 3 ja leidnud, et puudutatud isik on minetanud õiguse tugineda üldkoosoleku otsuse tühisusele. Praegusel juhul on puudutatud isik TsÜS § 38 lg 7 esimese lause kohaselt korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisusele tuginenud vastuväite esitamisega kohtumenetluses (vt RKTKm 21.12.2022 2-20-11256/51, p 11.2). Seejuures ei ole otsuse tühisusele tuginemise võimalus piiratud KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtajaga, sest eelviidatu kohaldub üksnes korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel (KrtS seletuskiri, lk 56 esimene lõik). Ringkonnakohus on eelpool toodut menetlusosalistele ka 2. augusti 2023. a kirjas selgitanud (dtl 316). Kuivõrd puudutatud isik ei ole esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet, siis ei kohaldu ka TsÜS § 38 lg 4 (vastuväite protokollimise kohustus) nagu maakohus ekslikult leidis. Eeltoodu osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.
14.Kuigi maakohus leidis vaidlustatud määruses ekslikult, et puudutatud isik ei saa tugineda korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisusele, andis maakohus siiski osaliselt hinnangu puudutatud isiku väidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumist ei esinenud ning üldkoosoleku võis kokku kutsuda ka juhatuse liige, mistõttu on korteriomanike 21. septembri 2021. a üldkoosoleku otsus 6 (13)
majanduskava kinnitamise kohta, millega suurendati remondifondi maksete suurust, kehtiv. Kolleegiumi hinnangul tuleb aga maakohtu määruse põhjendusi täiendada selles osas, miks ei saanud korteriühistu liikmed praegusel juhul MTÜS § 20 lg-te 3 ja 4 alusel ise koosolekut kokku kutsuda, kuivõrd puudutatud isik asus seisukohale, et koosoleku kutsusid kokku korteriühistu liikmed ning avaldaja leidis, et asjaolusid arvestades said kokkukutsujateks olla ka korteriühistu liikmed.
15.Erinevalt avaldajast leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei olnud korteriühistu liikmetel õigust korteriomanike 21. septembri 2021. a üldkoosolekut kokku kutsuda. Nimelt läheb MTÜS § 20 lg 4 alusel korteriühistu juhatuselt koosoleku kokkukutsumise õigus korteriomanikele üle vaid juhul, kui korteriomanikud on vastavalt MTÜS § 20 lg-le 3 esitanud üldkoosoleku kokkukutsumise nõude juhatusele ning juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsu (vt ringkonnakohus 2. augusti 2023. a kiri ja selles viidatud RKTKm 10.07.2023 2-21-16466/48, p 16 jj). Seejuures sätestab MTÜS § 20 lg 3, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud korteriühistu liikmete esindatuse nõue täidetud.
16.Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustuda ei saa puudutatud isiku väitega, et esindatuse nõude tuvastamisel tuleb lähtuda korteriühistu põhikirja p-st 35, mille kohaselt peab üldkoosolekut juhatuselt nõudma vähemalt veerand (1/4) korteriomanikest. Viidatud põhikirja punkt näeb ette suurema esindatuse nõude kui MTÜS § 21 lg 3, mistõttu on põhikirja p 35 viidatud osas vastuolus MTÜS § 20 lg-ga 3, sest seadus võimaldab põhikirjaga ette näha vaid väiksema esindatuse nõude. Olukorras, kus põhikiri on vastuolus seadusega, tuleb KrtS § 17 lg 2 kohaselt lähtuda seaduses sätestatust.
17.Samas leiab kolleegium, et ka juhul, kui lähtuda MTÜS §20 lg-st 3, ei olnud täidetud selles ette nähtud juhatusele nõude esitamise 1/10 korteriühistu liikmete esindatuse nõue.
17.1.Avaldaja poolt tõendina esitatud korteriomanike 10. augusti 2021. a nõudekirjast nähtuvalt nõudsid korteri 13 omanik GÕ, korteri 15 omanik SS, korterite 19 ja 20 omanikud SS ja AS, korteri 24a omanik AS ning korterite 24b ja 25b omanik LU korteriühistu juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist (dtl 336). Avaldaja esitatud andmetest (Exceli tabel, dtl 368) nähtuvalt on korteri 15 omanik SS, korterite 19 ja 20 omanik AS KAS, korteri 24a omanik AS ning korterite 24b ja 25b omanik Osaühing GATE.
17.2.KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Riigikohus on viidatud sätte osas selgitanud, et olukorras, kus ühele korteriomanikule kuulub mitu korteriomandit, ei ole selline isik käsitatav ühistu mitme liikmena. See tähendab, et iga isik saab olla vaid üks korteriühistu liige, sõltumata sellest, mitu korteriomandit talle kuulub (vt RKTKm 29.01.2020 2-19-10326/24, p 10, vt ka ringkonnakohtu 20. septembri 2023. a kiri menetlusosalistele).
17.3.Kuna ringkonnakohus palus avaldajal esitada andmed korteriühistu liikmete kohta
10.augusti 2021. a nõudekirja esitamise ajal, võtab kohus nõudekirjas toodud esindatuse nõude täitmise tuvastamisel aluseks avaldaja 25. septembril 2023 esitatud andmed. Avaldaja on tõendanud, et nõudekirja saatmise hetkel oli korteriühistul 59 liiget (vt andmed korteriühistu liikmete kohta, dtl 368). Kuna korterite 19 ja 20 omanikud, samuti korterite 24b ja 25b omanikud kattuvad, on 10. augusti 2021. a nõudekirjaga pöördunud juhatuse poole viis korteriühistu liiget, s.o GÕ (korter 13), SS (korter 15), AS KAS (korterid 19 ja 20), AS (korter 24a) ja Osaühing GATE (korterid 24b ja 25b). Arvestades, et korteriühistul oli nõudekirja saatmise hetkel 59 liiget, siis pidanuks 1/10 nõude täitmiseks juhatuse poole pöörduma 7 (13)
vähemalt kuus liiget (59/10=5,9). Kuna juhatuse poole pöördus viis korteriühistu liiget, ei ole täidetud MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud nõue.
17.4.Kolleegium ei nõustu avaldaja käsitusega, mille kohaselt tuleks nõudekirja saatjate hulka arvestada ka AU, kes koos teiste korteriühistu liikmetega üldkoosoleku kutse saatmisega ühines ja nõudekirjas esitatuga nõustus. MTÜS § 21 lg 4 näeb ette, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Seega saavad üldkoosoleku kokku kutsuda vaid need isikud (sättes viidatud kui taotlejad), kes on esialgse nõudekirja juhatusele saatnud.
18.Küll aga nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul sai korteriomanike
21.septembri 2021. a üldkoosoleku kokku kutsuda juhatus, keda esindas juhatuse liige AU.
18.1.MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Korteriühistu põhikirja p 34 esimese lause kohaselt kutsub juhatus korralise üldkoosoleku kokku üks kord aastas majandusaasta esimesel poolel. Korteriühistu põhikirja p 35 järgi kutsub juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku, kui seda nõuavad ühistu huvid. Avaldaja on esile toonud, et juhatuse poolt oli korteriühistu põhikirja p 34 järgi kokku kutsumata korraline koosolek majandusaasta esimeses pooles ning korteriühistute registrile KrtS § 51 lg 4 järgi esitamata kinnitud majandusaasta aruanne. Samuti on avaldaja esile toonud, et korteriühistul puudusid vahendid heakorratööde teostamiseks ning kogunenud oli võlgnevus eelneva aasta remonditööde eest.
18.2.1. augusti 2021. a üldkoosoleku kutsest nähtuvalt oli selle saatjate (s.t koosoleku kokkukutsujate) seas ka AU, kes on äriregistrist nähtuvalt olnud korteriühistu juhatuse liige alates 29. detsembrist 2017. TsÜS § 34 lg 2 esimese lause kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Kolleegium nõustub avaldajaga, et iga juhatuse liige võis esindada korteriühistut eraldi, kuivõrd korteriühistu põhikiri (põhikirja p 62) ei näinud ette ühise esindamise nõuet antud küsimuses (sama põhimõtte näevad ette ka KrtS § 24 lg 1 kaudu kohalduvad MTÜS § 27 lg-d 1 ja 2). Seega on põhjendamatu ka puudutatud isiku viide põhikirja p-le 55, sest üldkoosoleku kokkukutsumine ei eeldanud juhatuse otsust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et isegi kui kokkukutsujate hulgas oli juhatusse mittekuuluvaid isikuid, ei muutnud see asjaolu juhatuse liikme esindusõigust olematuks. Kolleegiumi hinnangul ei saa KrtS § 29 lg 1 mõttes pidada üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks seda, kui kutse kohaselt olid kokkukutsujateks korteriühistu liikmed. Praegusel juhul on määravaks asjaolu, et kutse saatjate seas oli korteriühistu juhatuse liige, kellel oli üldkoosoleku kokkukutsumise õigus (vaja oli valida uus juhatus, kinnitada majandusaasta aruanne ja majanduskava). Ka korteriomanike 21. septembri 2021. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et see kutsuti kokku korteriühistu juhatuse poolt (dtl 38–39). Seega vastas üldkoosoleku kokkukutsumine igal juhul korteriühistu juhatuse tahtele. Isegi, kui puudutatud isik lähtus üldkoosoleku kutse kättesaamisel sellest, et selle kutsuvad kokku korteriühistu liikmed, ei takistanud see puudutatud isikul üldkoosolekul osaleda ega selleks ette valmistada. Seejuures puudub vaidlus, et puudutatud isik on esindaja kaudu üldkoosolekul osalenud.
19.Arvestades menetlusosaliste esile toodud asjaolusid, ei tuvastanud kolleegium ka muid üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulisi rikkumisi. Koosoleku kokkukutsumise korda käsitavad peamiselt KrtS § 20 lg 4 ning sama paragrahvi esimese lõike kaudu kohalduvad 8 (13)
MTÜS § 20 lg-d 5–7. Korteriühistu põhikirja p 34 kordab seadusest tulenevaid nõudeid, sätestades, et kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et koosoleku kokkukutsumise reeglid on sätestatud eesmärgiga tagada osalejatele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning informeeritult hääletada (vt osanike koosoleku kohta RKTKo 12.04.2017 3-2-1-10-17, p 13; see põhimõte kohaldub teistegi juriidiliste isikute, samuti korteriomanike üldkoosoleku kohta, vt RKTKo 03.03.2021 2-17-13391/43, p 37).
20.Üldkoosoleku kutsest nähtub päevakord, koosoleku toimumise aeg ja koht. Kutsele oli muuhulgas lisatud revisjoni akt, 2020. a majandusaasta aruanne ja 2021. a majanduskava (vt kutse, dtl 214). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kutsel märgitud päevakorrast nähtub ühtlasi ka koosoleku kokkukutsumise põhjus, s.t oli vaja valida uus juhatus, kinnitada majandusaasta aruanne ja majanduskava.
21.Ka on üldkoosoleku kokkukutsumisel järgitud sellest etteteatamise nõudeid. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Korteriühistu põhikirja p 34 teise lause kohaselt peab juhatus korralisest üldkoosolekust ette teatama vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Põhikirja p 35 viimase lause kohaselt peab erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama seitse päeva (dtl 257). Praegusel juhul saadeti kutse
1.septembril 2021 ning üldkoosolek toimus 21. septembril 2021, mis tähendab, et kutse ja üldkoosoleku toimumise vahele jäi 20 päeva. Seega, olenemata sellest, kas tegemist oli korralise või erakorralise üldkoosolekuga, ei ole etteteatamisel rikutud põhikirjas ega seaduses sätestatud nõudeid. Puudutatud isiku määruskaebuse p-s 2.7 esitatud väite korteriomanike
26.augusti 2021. a teate osas jätab kolleegium hindamata, sest puudutatud isik on 25. augusti 2023. a seisukohas täpsustanud, et teatele on määruskaebuses viidatud üksnes seetõttu, et täiendavalt põhistada asjaolu, et üldkoosoleku kutsusid kokku korteriühistu liikmed (vt dtl 329 ja 330).
22.Puudutatud isik väidab määruskaebuses jätkuvalt, et korteriomanike 21. septembri 2021. a üldkoosolekul toimus hääletamine vaid päevakorra p 2 osas, s.o juhatuse liikmete valimine. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldaja esitatud 21. septembri 2021. a üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et hääletamine toimus ka päevakorra teiste punktide osas. KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduva MTÜS § 21 lg 6 kohaselt kantakse protokolli muuhulgas hääletustulemused ja vastuvõetud otsused. Õiguskirjanduses on selgitatud, et otsus puudub, kui selle olemasolu ja sisu ei ole võimalik üldse vajalikul määral tõendada. Seejuures tõendab protokoll koosoleku toimumist ja otsuse olemasolu, kuna protokoll peab mh sisaldama vastuvõetud otsuseid ja hääletustulemusi. Samas ei ole välistatud koosoleku toimumise ja vastuvõetud otsuste tõendamine ka muude tõenditega (vt TsÜS komm (2023), § 33, p 3.4 ja § 38, p 3.1.2). Praegusel juhul kajastab 21. septembri 2021. a üldkoosoleku protokoll nii hääletustulemusi kui ka vastuvõetud otsuseid päevakorra punktide osas (dtl-d 38 ja 39). Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis seaksid protokolli ehtsuse kahtluse alla.
23.Ka viitab puudutatud isik määruskaebuses MTÜS § 21 lg 6 nõuete rikkumisele, sest viidatud sätte kohaselt tuleb protokoll allkirjastada nii juhataja kui ka protokollija poolt, kuid selle on allkirjastanud vaid AU. 21. septembri 2021. a üldkoosoleku protokolli päevakorra pst 1 nähtuvalt on koosolekut juhatanud kui ka protokollinud AU, kes on ühtlasi protokolli allkirjastanud. Seega on puudutatud isiku etteheide põhjendamatu.
24.Eelnevast tulenevalt on korteriomanike 21. septembri 2021. a üldkoosolekul vastuvõetud 9 (13)
otsus majanduskava kinnitamise kohta kehtiv ning avaldajal oli õigus esitada puudutatud isikule majandamiskulude arveid vastavalt üldkoosolekul vastu võetud majandamiskavale ning selles kinnitatud remondifondi maksete suurusele.
25.Puudutatud isiku määruskaebuse kohaselt oli tal KrtS § 40 lg 3 alusel õigus keelduda suurendatud remondifondi maksete tasumisest, kuivõrd avaldaja ei täitnud KrtS § 45 lg-st 1 tulenevat teabe andmise kohustust. Avaldaja viitab ka VÕS §-le 110, leides, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus võimaldada nõuda kohustuste täitmist, mis seisneb soorituses, mille nõude esitaja muul õiguslikul alusel peaks võlgnikule tagastama. Kolleegium nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul puudus praegusel juhul KrtS § 40 lg-st 3 tulenev õigus remondifondi maksete tegemisest keeldumiseks, kuid peab vajalikuks maakohtu põhjendusi täpsustada.
25.1.KrtS § 40 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et puudutatud isik ei ole esile toonud, milles seisneb remondifondi 1 eurot/m2 vastuolu hea usu põhimõttega. Ka ei ole puudutatud isik kohtu ette toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust pidada temalt remondifondi maksete kandmise nõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja võimaldaksid tal korteriühistu üldkoosoleku otsuste täitmisest keelduda (vt RKTKo 13.02.2012 3-2-1-116-11, p 24). Puudutatud isik viitab vaid korteriühistu poolt KrtS § 45 lg-st 1 tuleneva teabe andmise kohustuse täitmata jätmisele. Kolleegium leiab, et asjaolu, et juhatus ei ole puudutatud isiku pöördumistele reageerinud või on seda teinud ebapiisavalt, ei anna kulude kandmisest keeldumiseks alust. Kui juhatus ei täida KrtS § 45 lg-st 1 tulenevat teabe andmise kohustust, on korteriomanikul õigus kasutada KrtS § 45 lg-st 3 tulenevat õiguskaitsevahendit ja pöörduda avaldusega korteriomanike üldkoosoleku või kohtu poole (vt ka TlnRnKm 20.01.2022 2-2016708, p-d 52 ja 53).
25.2.Ka ei saanud puudutatud isik praegusel juhul keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel, kuivõrd korteriühistu teabe andmise kohustuse ja puudutatud isiku remondifondi maksete tasumise kohustuse vahel ei ole piisavat seost, s.t et nõuded ei ole konneksiteedisuhtes. Kuigi seadus ei täpsusta piisava seotuse mõistet, on õiguskirjanduses leitud, et konneksiteedi jaatamise aluseks saab olla põhimõte, et ühe nõude maksmapanek ja realiseerimine teist arvestamata oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS I komm (2016) § 110, p 5.4, alap a). Selliseid asjaolusid aga kohtu ette toodud ei ole. Kolleegium leiab täiendavalt, et olukorda, kus korteriühistu ei vasta puudutatud isiku pöördumistele, kuid samas nõuab majandamiskulude tasumist, ei saa praegusel juhul pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Korteriühistu on nõudnud remondifondi maksete tasumist suuruses, mis kinnitati korteriomanike üldkoosolekul. Puudutatud isik on nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal olnud seisukohal, et otsus, millega kinnitati majanduskava (millega omakorda suurendati remondifondi makset), on tühine. Seega, isegi kui korteriühistu oleks kõikidele puudutatud isiku pöördumistele koheselt reageerinud, ei oleks see tõenäoliselt täitnud puudutatud isiku eesmärki vabaneda uue tariifiga remondifondi maksete tasumise kohustusest, sest vastupidiselt puudutatud isiku arvamusele on avaldaja olnud seisukohal, et kõnealune üldkoosoleku otsus on kehtiv.
26.Puudutatud isik on maakohtule ette heitnud ka VÕS § 6 lg 2 alusel esitatud vastuväite hindamata jätmist. Määruskaebuse väidetest võib aru saada nii, et avalduse rahuldamata jätmist õigustab avaldaja õigusvastane ja KrtS § 12 lg-s 2 sätestatud hea usu põhimõtte vastane käitumine, mis seisneb KrtS § 45 lg-s 1 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumises. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga selles, et maakohus ei ole puudutatud isiku väitega 10 (13)
arvestamata jätmist põhjendanud. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), kuid see ei toonud kolleegiumi hinnangul kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 6 lg 2 võimaldab õiguste teostamise kuritarvitamise piiramist (VÕS komm I (2016) § 6, p 4.5.1). See tähendab, et võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune) (RKTKo 01.10.2008 3-2-1-67-08, p 13). Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas kohtu ette toodud asjaolusid, mis võimaldaksid jaatada puudutatud isiku õigust keelduda remondifondi maksete tasumisest VÕS § 6 lg 2 alusel. Isegi, kui asuda seisukohale, et avaldaja rikub KrtS § 45 lg-s 1 sätestatud teabe andmise kohustust, ei anna see puudutatud isikule hea usu põhimõttest tulenevat alust keelduda remondifondi maksete tasumisest.
27.Ka on puudutatud isik maakohtule ette heitnud avaldaja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu kontrollimata jätmist, kuigi puudutatud isik on seda kohtult TsMS § 226 lg 1 alusel taotlenud. Puudutatud isik on viidanud seejuures MTÜS § 19 lg 1 p-le 4. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et maakohus ei ole puudutatud isiku väite osas seisukohta võtnud. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Maakohtu menetlusõiguse normi rikkumine ei ole aga määruse tühistamise aluseks, kuivõrd kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi praeguse määruse põhjendustega. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Puudutatud isik viitab seejuures, et kohtule ei ole esitatud korteriomanike üldkoosoleku otsust, millega oleks avaldaja lepinguline esindaja määratud avaldajat esindama. Kolleegium märgib, et MTÜS § 19 lg 1 p 4 praeguses asjas ei kohaldu, kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja juhatuse liige, samuti muu põhikirjaga ettenähtud organi liige. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaldub üksnes juhul, kui korteriühistu ise soovib juhatuse liikmega või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega õigusvaidlust pidada. Praegusel juhul on korteriühistu esitanud nõude puudutatud isiku kui korteriühistu liikme vastu (vt mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (271 SE) seletuskiri, lk 6).
28.Puudutatud isik on 25. augusti 2023. a seisukohas ringkonnakohtule kinnitanud, et ta on avaldajale maksete tegemisel lähtunud varasema majanduskavaga kehtestatud remondifondi makse suurusest (dtl 329). Avaldaja on nõude kujunemise ja suuruse tõendamiseks esitanud puudutatud isikule esitatud arved perioodi 16. november 2021 kuni 12. aprill 2022 eest (dtld 114–154) ning korteriühistu arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvad puudutatud isiku laekumised talle esitatud arvete alusel (dtl-d 163–166). Puudutatud isik ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid nõude kujunemisele. Ka ei ole puudutatud isik maakohtus esile toonud asjaolusid, mis annaksid kohtule alust kahelda nõude suuruses ja selle kujunemises. Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust (vt RKTKm 03.10.2018 2-16-3663/95, 11 (13)
p 23). Seega ei kontrolli ringkonnakohus korteriühistu esitatud arve aluseks olevaid teenusepakkujate arveid ega omakorda nende arvete aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi puudutatud isik on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud.
30.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
31.Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.
32.Avaldaja 19. ja 29. septembri 2023. a menetluskulude nimekirjade kohaselt on määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 3795 eurot ning dokumentaalse tõendi (Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriomandite omanike nimekiri seisuga 10. august 2021. a) saamise kulu 110 eurot (TsMS § 143 p 2).
33.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja dokumentaalse tõendi saamise kulu praegusel juhul põhjendatud. Ringkonnakohtul oli asja lahendamiseks vaja korteriomanike nimekirja
10.augusti 2021. a seisuga. Puudutatud isik on selgitanud, et kinnistusregistri elektrooniline andmebaas ei võimalda tavakasutajatel sellist andmetöötlust. Nii puudutatud isikule kui ka kohtule oleks oluliselt koormavam, kui avaldaja oleks esitanud kohtule vaid kinnistusraamatu väljavõtted.
34.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi lepinguline esindaja avaldajat esindades tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 17,25 tunni ulatuses. Lepinguline esindaja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kolleegium leiab, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
34.1.Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh asjaolu, et vastuses määruskaebusele korratakse ka varasemaid seisukohti, on kolleegiumi hinnangul määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud kaebuse ja vaidlustatud kohtumäärusega tutvumise ning nende analüüsimise vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 5,5 tundi. 25. augusti 2023. a seisukoha koostamisega seotud toimingute (sh ringkonnakohtu suuniste analüüsimine, puudutatud isiku seisukohaga tutvumine, kliendi poolt edastatud dokumentidega tutvumine ning seisukoha koostamine ja edastamine kohtule) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb ringkonnakohus 4,5 tundi. Ka viidatud seisukohas kordab avaldaja osaliselt varasemalt esitatud seisukohti. Kolleegiumi hinnangul ei saanud ka 25. augustil 2023 esitatud tõendi, s.o korteriühistu liikmete nõudekiri juhatusele, kogumisele ülemäära aega minna. 29. septembri 2023. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulisel esindajal kulunud Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt saadud korteriomandite omanike nimekirja kontrollimisele, parandamisele ja täiendamisele 1,5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kirjeldatud toiming selline, mida oleks ilmtingimata pidanud tegema vandeadvokaadist esindaja tunnihinnaga 220 eurot. Korteriühistu liikmete nimekirja kontrollimine, parandamine ja 12 (13)
täiendamine ei ole selline tegevus, mis eeldaks õigusteadmisi, mistõttu oleks saanud seda teha ka korteriühistu juhatuse liige. Seetõttu ei pea ringkonnakohus toimingule kulunud ajakulu 1,5 tundi põhjendatuks.
34.2.Kolleegiumi hinnangul tuleb vähendada ka lepingulise esindaja tunnitasu suurust. Praegusel juhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama ega ka mahuka tsiviilasjaga, mistõttu peab ringkonnakohus mõistlikuks tunnitasuks 190 eurot (käibemaksuta). Sellist tunnitasu suurust on mõistlikuks pidanud ka maakohus. Praegusel juhul puuduvad põhjendused, miks peaks lepingulise esindaja tunnitasu suurus olema ringkonnakohtus kõrgem võrreldes maakohtu omaga.
35.Eeltoodut arvestades on avaldaja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 1900 eurot (=10 x 190). Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 2010 eurot (=1900 + 110). Avaldaja ei ole taotlenud kulude hüvitamist käbemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Lisaks peab puudutatud isik tulenevalt avaldaja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
36.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.