lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-13968/18

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-13968/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2341
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

08. märts 2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13968

Tsiviilasi

K Za ja M Zi avaldus korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõudes

Toiming

avalduse lahendamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: K Za (isikukood: xxx) Avaldaja: M Z (isikukood: xxx) Puudutatud isik: Tallinn XXX mnt 181 KÜ (registrikood: XXX), lepinguline esindaja J P Puudutatud isik: M F (isikukood: xxx) Puudutatud isik: V Z (isikukood: xxx) Puudutatud isik: M L (isikukood: xxx) Puudutatud isik: D K (isikukood: xxx) Puudutatud isik: J O (isikukood: xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

19. detsember 2023.a

RESOLUTSIOON

Rahuldada K Za ja M Zi avaldus. Tuvastada Tallinn XXX mnt 181 KÜ 03.08.2023 üldkoosoleku otsuste tühisus. Jätta esialgse õiguskaitse avalduse menetlemisega seotud menetluskulud avaldajate kanda ning ülejäänud menetluskulud Tallinn XXX mnt 181 KÜ kanda. Tallinn XXX mnt 181 KÜ-l, M Fil, V Zil, M Ll, D Kil ja J P puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 50 eurot ja mõista see Tallinn XXX mnt 181 KÜ-lt K Za ja M Zi kasuks välja.

Edasikaebamise kord

2-23-13968 Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotleja peab menetlusabi taotlemise korral tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2 koosmõjus § 477 lg-ga 1).

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD

Avaldajad on KÜ XXX mnt 181 korteriühistu liikmed. Korteriühistus on 60 liiget. Ühistu põhikirja p 6.1 kohaselt (koosoleku toimumise ajal kehtinud redaktsioonis) on ühistu juhatus vähemalt kolmeliikmeline.

Korteriomanike üldkoosolek toimus 29.03.2023. Üldkoosolekul valiti ühistu juhatuse liikmeteks I L, E H ja S K. Esimesed kaks kanti äriregistrisse 05.07.2023, kolmas kanti äriregistrisse 08.08.2023. Seda üldkoosoleku otsust vaidlustatud ei ole.

Kümme korteriomanikku kutsusid 17.07.2023 kokku korteriühistu üldkoosoleku, mis toimus 03.08.2023. Koosoleku kokkukutsumise põhjuseks oli asjaolu, et ühistul puudus (äriregistrisse kantud) kolmeliikmeline juhatus. Kutse saadeti järgmisel viisil: see edastati elektrooniliselt korteriomanike ja nende esindajate 41-le teadaolevale elektronpostiaadressile, pandi üles hoone trepikodade stendidele ja nende korteriomanike postkastidesse, kes ei olnud ühistule teatanud oma elektronpostiaadressi. Üldkoosolekul osales 32 ühistu liiget ning koosolekul võeti vastu järgmised otsused:

Kinnitada korteriühistu 2022.a majandusaasta aruanne (protokolli p 1). Valida korteriühistu juhatuse liikmeteks M F, V Z, M L, D K ja J O (protokolli p 4). Määrata juhatuse liikme V Ziga käsunduslepingu sõlmijaks M F ja V Zi töötasuks 500 eurot neto (protokolli p 5). Kinnitati korteriühistu majandusplaan kuni järgmise üldkoosolekuni, kuid mitte lühemaks perioodiks kui 2023. eelarveaasta lõpuni (protokolli p 6). Muudeti korteriühistu põhikirja (protokolli p 7). Sõlmida XXX mnt 181 hoone kindlustusleping 2024. aastaks (protokolli p 8). Ülejäänud päevakorrapunktid (p 2, 3, ja 9) olid informatiivsed.

2-23-13968

Avaldajad üldkoosolekul ei osalenud ning vaidlustavad kõiki 03.08.2023 koosolekul vastu võetud otsuseid. Seda põhjusel, et koosoleku kutsusid kokku selleks õigustamata isikud. Kokkukutsumise korda muus osas (s.o kutse saatmist ja selle nõuetele vastavust avaldajad kahtluse alla ei sea).

Korteriühistu vaidleb avaldusele vastu. Ühistul pidi põhikirja kohaselt olema vähemalt kolm juhatuse liiget ning 03.08.2023 koosoleku kokkukutsumise ja toimumise ajal ei vastanud ühistu juhatus põhikirja punktile 6.1. Korteriomanikud ei pidanud jääma ebaselges õiguslikus olukorras passiivseks. Kuna põhikirjale vastavat (kolmeliikmelist) juhatust ei olnud, ei pöördunud korteriomanikud juhatuse poole, vaid kutsusid koosoleku ise kokku. Varasemal koosolekul valitud juhatuse liikmed E H, I L ja S K ei näidanud üles mingit huvi korteriühistut juhtida.

Maakohus kaasas 26.02.2024 menetlusse lisaks korteriühistule ka 03.08.2023 üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed, kuna käesolevas menetluses tehtav kohtulahend puudutab nende valimise otsuse kehtivust. Maakohus andis juhatuse liikmetele võimaluse esitada omapoolne seisukoht. Juhatuse liikmed teatasid 07.03.2024, et toetavad ühistu seisukohti, neis on kajastatud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning midagi nad lisada ei soovi. Ühtlasi kinnitasid juhatuse liikmed, et neil puuduvad menetluskulud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

K Za ja M Z on XXX mnt 181-48 omanikud ja korteriühistu liikmed (dtl 5-7). Korteriühistus on kokku 60 liiget (29.03.2023 üldkoosoleku protokoll, dtl 20-24). Maakohus kogus tõendeid omal algatusel ning võttis äriregistrist asja materjalide juurde 03.08.2023 protokolli lisa koosolekul osalejate ja ühistu liikmete kohta (dtl 131-137) ja väljatrüki kinnistusraamatust, mis kinnitab, et hoones on 60 korteriomandit (dtl 168-179).

Korteriomanikud N Fa (korter X), E M (korter x), E P (korter x), S S A (korter x), E S (korter x), L G (korter x), L B (korter x), J O (korter x), L S (korter 49x ja G Z (korter x) kutsusid 17.07.2023 teatega (dtl 12-13) kokku üldkoosoleku, mis toimus 03.08.2023. Koosoleku kokkukutsumise teade edastati elektrooniliselt 41-le ühistu liikmele (elektronposti teel), pandi üles hoone trepikodade stendidele ja nende liikmete postkastidesse, kes ei olnud oma elektronpostiaadressi ühistule teatanud (dtl 8). Selline üldkoosoleku kokkukutsumise kord vastab ühistu põhikirjas sisaldunud p 6.4 regulatsioonile, samuti ei ole see vastuolus seadusega. Avaldajad kinnitasid 19.12.2023 kohtuistungil, et kokkukutsumise korda, s.o kutse saatmist ja selle nõuetele vastavust nad kahtluse alla ei saa (dtl 113 4. rida).

Üldkoosolek toimus 03.08.2023 ning sellel osalesid 32 ühistu liiget 60-st (protokoll dtl 127-137 ja volikirjad dtl 138-167). Koosolek oli KrtS § 20 lg 2 ja põhikirja p 6.5 kohaselt otsustusvõimeline. Koosoleku päevakorras olid samad küsimused, mis koosoleku kokkukutsumise teates (dtl 12, 127-137). Puudub vaidlus, et koosolekul vastu võetud otsuste tegemine oli korteriomanike üldkoosoleku pädevuses. Tegemist ei ole otsuse puudumise olukorraga.

2-23-13968

10.Avaldajad on käesolevas menetluses seadnud kahtluse alla 03.08.2023 üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse, kuna koosoleku kutsuti kokku korteriomanike poolt, kuigi ühistul oli kolmeliikmeline juhatus. Ühistu vaidleb vastu, kuna 29.03.2023 valitud kolmandat juhatuse liiget ei olnud koosoleku kokkukutsumise ega toimumise ajaks äriregistrisse kantud ning korteriomanikud ei pidanud ebaselges õiguslikus olukorras passiivseks jääma.
11.Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse alused on seaduses (KrtS § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2) loetletud ammendavalt ning need on järgmised:
11.1.vastuolu heade kommetega;
11.2.võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumine;
11.3.otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine;
11.4.koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.
12.Avaldajate poolt kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt võib vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise korda olla oluliselt rikutud (p 11.4 alus). Kui koosoleku on kokku kutsunud selleks õigustamata isikud, on koosolekul vastu võetud otsused KrtS § 29 lg 1 teise lause järgi tühised.
13.Koosoleku kokkukutsumise muud protseduuri (peale kokkukutsujate isiku) avaldajad ei vaidlustanud. Ka maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis osundaksid võimalikule muule rikkumisele üldkoosoleku läbiviimisel või kokkukutsumisel. Üldkoosoleku kutsest nähtub päevakord, koosoleku toimumise aeg ja koht. Kutse sisaldab viidet sellele, kuidas on ühistu liikmetel võimalik tutvuda majandusaasta aruande ning majanduskava ja põhikirja eelnõudega. Kutsest nähtub koosoleku kokkukutsumise põhjus, s.t varasemal koosolekul valitud kolmest juhatuse liikmest oli äriregistrisse kantud vaid kaks, mistõttu kutsuvad korteriomanikud, sh eelmised juhatuse liikmed S S A, L G ja V Z kokku uue koosoleku. Ka on üldkoosoleku kokkukutsumisel järgitud sellest etteteatamise nõudeid (kutse saatmise ja koosoleku vahele jäi 15 päeva nagu nägi ette ühistu põhikirja p 6.4, dtl 31).
14.Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel kehtib KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg-te 14 koosmõjus järgmine regulatsioon. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 korteriühistu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
15.Korteriühistu üldkoosoleku kutsub seega reeglina kokku juhatus. Korteriomanikel tekib õigus koosolek ise kokku kutsuda üldjuhul alles siis kui juhatus seda ei tee. Vaidlusaluse üldkoosoleku kutsusid kokku 10 korteriomanikku (ühistu liiget), kellest ükski ei kuulunud ühistu juhatusse. Nimelt valiti 29.03.2023 koosolekul ühistu juhatuse liikmeteks I L, S K ja E H (dtl 16-24). Menetlusosalised kinnitasid 19.12.2023 kohtuistungil, et 29.03.2023 üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud (dtl 114 3. rida).

2-23-13968 Korteriühistu juhatuse liikmete volitused tekivad nende valimisest, mitte äriregistrisse kandmisest.

16.KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 4 koosmõjus läheb korteriühistu juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumise õigus korteriomanikele üle vaid juhul, kus korteriomanikud on vastavalt MTÜS § 20 lg-le 3 esitanud üldkoosoleku kokkukutsumise nõude juhatusele ning juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsu. Muid võimalusi, mil koosoleku kokkukutsumise õigus saab minna juhatuselt üle korteriomanikele, seadus ette ei näe. Vaidlustamata asjaoludel korteriomanikud praegusel juhul juhatusele koosoleku kokkukutsumise nõuet ei esitanud. Kohus küsis selle kohta 12.02.2024 täpsustust, korteriühistu 15.02.2024 vastusest ei nähtu, et juhatusele oleks koosoleku kokkukutsumise nõue esitatud.
17.Korteriühistu seisukoha kohaselt ei olnud see võimalik ega vajalik, kuna ühistul puudus põhikirjale vastav, kolmeliikmeline juhatus. Koosolek kutsuti kokku korteriomanike 17.07.2023 teatega. Sel kuupäeval oli äriregistri kohaselt ühistul kaks juhatuse liiget, E H ja I L.
18.Kuigi korteriühistu juhatuse liikmete volitused tekivad nende valimisest, mitte äriregistrisse kandmisest, nõustub maakohus korterühistuga selles, et korteriomanikel oli õigus eeldada registrikande õigsust (RKTKm 10.07.2023.a, nr 2-21-16466, p 14). Ka vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal kehtinud ÄRS § 29 lg 3 nägi ette, et registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik tõendab, et kolmas isik teadis, et kanne pole õige. Korteriomanikud on selle sätte tähenduses kolmandad isikud. Seega võisid koosoleku kokku kutsunud korteriomanikud eeldada, et ühistul puudub kolmeliikmeline juhatus.
19.Korteriomanikud ei pidanud kirjeldatud olukorras jääma passiivseks ega ootama määruskaebemenetluse lõpptulemust (s.o kohtulahendit küsimuses, kas kolmas juhatuse liige on kehtivalt valitud ja kas teda saab äriregistrisse kanda või mitte). Põhikirja nõuetele vastava juhatuse olemasolu kiire tagamine on kahtlemata korteriühistu toimimiseks oluline.
20.Riigikohus on möönnud, et juhatuse puudumisel ei ole MTÜS § 20 lg 3 järgset nõuet võimalik esitada, selgitades järgnevat (RKTKm 07.06.2023, nr 2-20-2023, p 11). Ei ole välistatud, et viimati valitud juhatuse, kelle ametisuhe on lõppenud, passiivsuse tõttu või muus olukorras (nt kus juhatust või valitsejat ei ole kunagi valitudki) saavad üldkoosoleku kokku kutsuda ka korteriomanikud ise, st ilma selleta, et nad oleksid enne pöördunud üldkoosoleku kokkukutsumise taotlusega korteriühistu juhatuse poole. Selliselt üldkoosoleku kokkukutsumine ei kujuta endast üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Selline olukord võib tekkida nt ka siis, kui (ainus) juhatuse liige on surnud või valitseja (KrtS § 26) on lõppenud.
21.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud (erandliku) olukorraga võrreldavat olukorda praegusel juhul siiski ei esinenud. Korteriomanikel ei olnud õigust kutsuda üldkoosolekut kokku ilma registrijärgsete juhatuse liikmete poole pöördumata.

2-23-13968

22.Nimelt saab TsÜS § 34 lg 2 esimese lause kohaselt juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Ühistu põhikiri (koosoleku kokkukutsumise ajal kehtinud redaktsioonis) ei näinud ette juhatuse liikmete ühist esindusõigust (ptk 6). Järelikult võis iga juhatuse liige esindada korteriühistut eraldi, sama põhimõtte näevad ette ka KrtS § 24 lg 1 kaudu kohalduvad MTÜS § 27 lg-d 1 ja 2. Ühe juhatuse liikme õigust kutsuda üldkoosolek kokku on Tallinna Ringkonnakohus jaatanud tsiviilasjas nr 2-22-115131 (Tallinna RK 04.10.2023 kohtumäärus, p 18.2). Seega olnuks nii E Hl kui I L õigus üldkoosolek kokku kutsuda vaatamata sellele, et S K ei olnud äriregistrisse kantud.
23.Eeltoodud põhjendustel asub maakohus seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise õigus ei olnud juhatuselt korteriomanikele üle läinud. Korteriomanikel oleks tulnud pöörduda juhatuse liikmete poole nõudega üldkoosolek kokku kutsuda. Korteriomanikud seda ei teinud, vaid kutsusid ise koosoleku kokku. Maakohus rahuldab K Za ja M Zi avalduse, kuna 03.08.2023 üldkoosoleku kutsusid kokku selleks õigustamata isikud. See on KrtS § 29 lg 1 tähenduses üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-1811359, p 14; RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29).
25.Menetluskulud jäävad avalduse rahuldamise tõttu TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt korteriühistu kanda, v.a esialgse õiguskaitse taotlusega seotud kulud. Kuna esialgse õiguskaitse avaldus jäi rahuldamata, jääb sellega seonduv kulu (riigilõiv 70 eurot) avaldajate kanda (sarnaselt näeb TsMS § 169 lg 3 ette võimaluse jätta rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulud taotluse esitaja kanda ning seda menetluse tulemusest sõltumata).
26.Korteriühistu eesmärk on eelkõige korteriomanike ühistes huvides korteriomandite kaasomandi osa eset valitseda (KrtS § 34 lg 2). Selguse saavutamine üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivusest (sh juhatuse liikmete volitustest) on esmajoones kõigi korteriomanike ühistes huvides, mitte koosolekul valitud juhatuse liikmete huvides. Seetõttu ei pea maakohus õiglaseks kulude jätmist ühistuga solidaarselt ka juhatuse liikmete kanda.

2-23-13968

27.Avaldajad taotlesid esialgses avalduses menetluskulude jätmist korteriühistu kanda, kuid ei esitanud 19.12.2023 kohtuistungil määratud tähtajaks, s.o 31.01.2024 menetluskulude nimekirja. Seega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide põhjal (TsMS § 174 lg 1 teine lause). Toimikust nähtuvalt on avaldajad tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot, mis vastab RLS § 59 lg-le 5. Maakohus mõistab selle kulu korteriühistult avaldajate kasuks välja.
28.Ühistu juhatuse liikmed kinnitasid 07.03.2024 kohtule, et neil menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium