2-23-7627/4 - Muud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Üldandmed Võlgnik sündis XXX. Põhihariduse omandas XXX mille lõpetas 2003. aastal. Ühtki ametit ei ole õppinud. Ei ole olnud abielus, lapsi ei ole. Elab koos pensionärist ema ja tema pensionärist abikaasaga ema abikaasale kuuluvas korteris. Ema abikaasa katab oma pensioni arvel eluasemega seotud kulud ja kuuldavasti ostab ka pere toidu. Võlgniku poolõe kinnitusel põeb ema sXXX, poolõde on taotlenud enese määramist ema eestkostjaks. Varem olid ema ID kaart ja paroolid võlgniku käes. Võlgnik avaldas tsiviilasjas nr 2-23-6141, et ta on ema ID kaarti kasutades võtnud ema nimele laenu 14 000 eurot. Võlgniku kinnitusel töötas ta 2005. aastal umbes pool aastat XXX-s müüja-kassapidajana, 2005. aasta sügisest kuni 2007. aasta kevadeni XXX laeval kajutiteenindajana, 2007. aasta kevadest kuni 2008. aasta kevadeni XXX kasiinos administraator-klienditeenindajana. Pärast seda kui võlgnikul diagnoositi XXX, ei ole ta peaaegu töötanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik alates 2011. aasta aprillist kuni 2017. aasta juunini Sotsiaalkindlustusametilt pensioni järgmiselt: 2011. aastal 1871,10 eurot, 2012. aastal 2265,03 eurot, 2013. aastal 2545,80 eurot, 2014. aastal 2687,61 eurot, 2015. aastal 2852,79 eurot, 2016. aastal 3018,69 eurot, 2017. aastal 1568,73 eurot. Alates 2017. aasta juulist asendus Sotsiaalkindlustusametilt saadav pension Eesti Töötukassalt saadava töövõimetoetusega. Lisaks on võlgnik aastatel 2011 - 2023 teeninud XXX-lt brutotöötasu järgmiselt: 2013. aasta detsembris ja 2014. aasta jaanuaris kokku 198,24 eurot, 2015. aasta aprillis 132,85 eurot. 2023. aasta mais, juunis ja juulis sai võlgnik netotöötasu vahemikus 400 - 600 eurot kuus. 2023. aastal koosneb võlgniku püsiv sissetulek Sotsiaalkindlustusametilt saadavast sotsiaaltoetusest 34,01 eurot kuus ja Eesti Töötukassalt saadavast töövõimetoetusest 558 kuni 576,60 eurot kuus. Alates 10.04.2023 kuni 27.07.2023 kehtib tööleping, mille alusel võlgnik töötas XXX kaupluses müüjakassapidajana. Võlgniku töösuhted on olnud väga harvad ja on kestnud väga lühikest aega. Ka viimane töötamise katse kujunes lühikeseks. Võlgnik on usaldusisikule 26.07 saadetud e-kirjas avaldanud oma viimase töösuhte kohta järgmist: „ma vahetan praegu töökoha ära, sest seal XXX toidupoes mul olid kassass kogu aeg väga kahtlased puudujäägid, kahtlased sellega, et ma olen päris kindel, et mina ise ei ole neid tekitanud, aga mina nagu viimane kassiir pidin neid kinni maksma. Lepingu lõpetamise kuupäev tuleb homme, ja mul on homseks juba proovipäev XXX tänavas asuval XXX poes. Palgaga ma ka olin eksinud. Palk mul oli natuke üle 600 eurot puhtana kätte“. Võlgnik on uuesti tööle saamise ja uue töösuhte kestmise suhtes väljendanud ülevoolavat optimismi, kuid pean võlgniku sissetuleku teenimise perspektiivi ennustamist tänamatuks. Esiteks on püsiva töötasu teenimine vastuolus võlgniku paljude viimaste aastate eluviisiga. Teiseks on võlgnikul psüühikahäireid, mis võivad raskendada tulu teenimist. Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-23-6141 vaadati läbi võlgniku poolõe avaldus võlgnikule eestkostja määramiseks. Selle asja raames läbi viidud ekspertiisi aktist nähtuvalt on L. G. il tekkinud XXX, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida (XXX, mida iseloomustab temal aastate jooksul esinenud XXX). Kohus leidis siiski, et esialgu ei ole eestkoste määramine põhjendatud. Kohus kaalub eestkoste vajadust uuesti, kui L. G. jätkab laenude võtmist. Võlgnik on lubanud, et ta rohkem laene ei võta. Vara Usaldusisikul puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks märkimisväärse realiseerimisväärtusega asju või varalisi õigusi. Juhul kui võlgnik asub edaspidi tööle, saab tema peamise varalise õigusena käsitada teenitavat töötasu. Käesoleval ajal on võlgniku sissetulekuks palk 725 eurot, töövõimetoetus 560 eurot ja puudega isiku sotsiaaltoetus 34 eurot kuus. Võlgnikul on kolm arvelduskontot: nr XXX (Swedbank AS, kasutusel igapäevaste arvelduste tarbeks, saldo muutub pidevalt), nr XXX (Coop Pank AS, saldo 0 eurot) ning nr XXX (AS SEB Pank, saldo 0,04 eurot). Kohustused Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi:

Maksejõuetus Maksejõuetusmenetluses tähendust omava võlgniku varalise õigusena saab käsitada võimalust eraldada osa võlgniku sissetulekust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeldusel, et lähiajal koosneb garanteeritud sissetulek vaid töövõimetoetusest, saab seaduse kohaselt sissetulekust kinni pidada umbes 50 eurot kuus. Juhul kui võlgnikul õnnestub teenida töötasu, suureneb kinni peetav summa. Kuna ei ole teada niisugust ettenähtavas tulevikus toimuvat sündmust, millega saaks seostada võlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise, võib öelda, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Arvestades et võlgnikul vara ei ole, on alus lõpetada menetlus raugemise tõttu (FiMS § 18 lg 2 p 5). Võlgniku jaoks kahtlemata oleks sobivam tema pankroti väljakuulutamine ning samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Ma ei ole veendunud, et sellest menetlusest saavad märkimisväärset kasu võlgniku võlausaldajad või et võlgniku jooksva panuse arvel on võimalik täies ulatuses katta kasvõi pankrotimenetluse läbiviimise kulud. Võib-olla siiski on võimalik praktikas kujundada võlgniku ja tema võlausaldajate huvide ning õiguste enam-vähem mõistlik tasakaal. Kui kohus usub, et võlgnik suudab oma eeldatavalt suhteliselt väikest sissetulekut jagada võlausaldajatega niivõrd, et menetluse läbiviimine vastab mingil määral ka võlausaldajate ning menetluse kulu katva riigi huvidele, on sobivaim menetlusviis võlgniku pankroti väljakuulutamine koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FiMS § 18 lg 2 p 2). Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena toonud esile üksnes raha kulutamise internetimängude peale. Usaldusisikul puuduvad andmed, et maksejõuetuks muutumisel võiks olla mõni muu põhjus. Võlgniku ema ja tema abikaasa saavad pensioni, võlgnik saab töövõimetoetust. Mõistliku majandamise korral peaks olema võimalik nende sissetulekuallikate abil katta pereliikmete igapäevase eluga kaasnevad kulud. Vähene haridus ja terviseprobleemid on raskendanud võlgnikul töökoha leidmist ja säilitamist. Võlgnikul nähtavasti oli palju vaba aega, mida ta sisustas internetis hasartmängulaadsete mängude mängimisega. Selleks võttis laene nii enesele kui oma emale. Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Laenamine iseenesest on kulukas ja eriti ebaotstarbekas on kasutada laene oma meelelahutuse finantseerimiseks. Võlgnik on suhtunud varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Sarnaselt mõtlevaid, tegutsevaid ja maksejõuetuks muutuvaid isikuid on kahjuks suhteliselt palju. Alust ei ole väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Võlgnik muutus ilmselt ebaõigete valikute tulemusena püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2022. aastal.

7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.