lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-119222/5

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-119222/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1121
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2023, Tartu kohtumaja

Kohtuasja number

2-23-119222

Kohtuasi

O. I. O. hagi O. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja O. I. O. (registrikood XXX) Hageja lepinguline A. K., e-post: XXX Kostja O. T. (isikukood XXX), elukoht: XXX; e-post: XXX; XXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta menetlusse võtmata O. I. O. hagiavaldus O. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtumäärus hagejale esindajale kätte. Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.O. I. O. (hageja) esitas 9. mail 2023 Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. T. (kostja) vastu 2864 euro 40 sendi nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas 15. augusti 2023. a määrusega ning saatis Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis hagejale 18. augustil 2023 tähtaja nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.13. septembril 2023 esitas O. I. O. O. T. vastu Tartu Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 1599 euro 62 sendi, intressi 267 euro 12 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 539 euro 12 sendi ja sissenõudmiskulu 35 euro nõudes.
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti

2-23-119222 kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10. jaanuarist 2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.

4.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb F. B. P. ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust, millest tulenevad nõuded loovutas esialgne võlausaldaja hagejale.
5.Kohus leiab, et nõue kuulub määruse artikli 17 lg 1 punkti b kohaldamisalasse. Määruse artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17. novembri 2011. a otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10. jaanuarist 2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
6.Hagiavalduses on võlgniku viimaseks teadaolevaks elukohaks märgitud XXX. Rahvastikuregistri kohaselt on alates 27. novembrist 2018 kostja elukoha aadressiks XXX. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses selgus, et XXX aadressil omaniku sõnul kostja enam ei ela, kostja elab XXX. 13. juunil 2023 kinnitas kostja endine abikaasa, et kostja elab XXX. Kostja kinnitas 17. juulil 2023 maksekäsu kiirmenetluses, et elab XXX, dokumendid soovis e-posti aadressile XXX. Maksu- ja Tolliameti päringust nähtub, et kostjale ei ole tehtud 2023. aastal tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Viimane väljamakse tööandjalt tehti kostjale 2022. aasta juulis. Määruse tegemise ajal menetletavas tsiviilasjas nr XXX märgiti kostja elukoha aadressiks XXX ning kostja kinnitas 26. septembril 2023 telefoni teel viibimist välismaal. Kohus saatis 18. septembril 2023 kostja maksekäsu kiirmenetluses kinnitatud e-posti aadressile XXX kohtunõude, paludes kostjat täpsustada elukohaandmeid ning esitada seisukoht kohtualluvuse küsimuses, nimelt kas kostja on nõus asja läbivaatamiseks Eesti kohtus. Kostja jättis kohtunõudele tähtaegselt vastamata.
7.Määruse artikli 62 p 1 alusel, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriikliku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kohtualluvuse tuvastamiseks kogutud andmed näitavad, et kostja ei ole Eestis. Nii kostjale lähedased isikud kui kostja ise on kinnitanud, et kostja elab XXX. Kostja ei ole juba üle aasta saanud Eestist maksustatavat tulu, mis näitab, et kostjal puudub Eestis töökoht. Kohtu hinnangul on seega tuvastatud, et kostja elukoht ei asu Eestis.
8.Hageja on kohtualluvuse suhtes märkinud, et lähtus hagejale teadaolevast kostja viimasest elukoha aadressist. Kostja konkreetne ja tegelik aadress, sh võimalik välismaa elukoha aadress puudub. Kohtu hinnangul ei saa kohtualluvust määratleda selle järgi, kas ja millised kostja elukoha aadressid on hagejale teada. Kohtul tuleb oma võimaluste piires tuvastada, kus kostja 2(3)

2-23-119222 elab ning kohtualluvuse puudumisel jätta hagi menetlusse võtmata. Käesolevalt ei viita kohtu kogutud andmed, et kostja elukoht asuks Eestis.

9.Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine (vt RKTKo 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11). Kohus on kostjale 18. septembril 2023 maksekäsu kiirmenetluses 17. juulil 2023 avaldatud e-posti aadressile XXX ja hageja avaldatud e-posti aadressile XXX saatnud kirja, milles kohus andis kostjale tähtaja vastamaks, kas kostja on nõus tsiviilasja menetlemisega Tartu Maakohtus. Kostja ei ole kohtu päringule vastanud. Eesti kohtutel ei ole seega käesolevas asjas kohtualluvust.
10.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).
12.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Puusep kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja