Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-14465/32
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.09.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7317

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ MOOTORVEDU10695977(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-22-14465

KOHTUOTSUS

Kohus

Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2023. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-14465

Tsiviilasi

A. V. i hagi OÜ MOOTORVEDU vastu sõiduki müügilepingu tagasitäitmise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Hagihind

12 631,16 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. V. (isikukood XXX) lepinguline esindaja: T. R. [email protected]);

(e-post:

XXX

Kostja: OÜ MOOTORVEDU (registrikood 10695977) seaduslik esindaja (juhatuse liige): A. K. (e-post: XXX) lepinguline esindaja: J. P. (e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

14.02.2023. a eelistung, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A. V. i hagi OÜ MOOTORVEDU vastu sõiduki müügilepingu tagasitäitmise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes osaliselt.

2.Mõista OÜ-lt MOOTORVEDU A. V. i kasuks välja sõiduauto Ford Galaxy (registreerimismärgiga XXX ) müügihind summas 10 800 eurot.

3.Mõista OÜ-lt MOOTORVEDU A. V. i kasuks välja viivis 10 800 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 01.03.2023. a kuni 29.09.2023. a summas 571,51 eurot ja alates 30.09.2023. a viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.Hageja nõue ja põhjendused A. V. esitas 28.09.2022. a kohtusse hagiavalduse OÜ MOOTORVEDU vastu sõiduki müügilepingu tagasitäitmise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX . a müügilepingu, mille alusel kostja müüs ja hageja ostis kasutatud sõiduauto Ford Galaxy, registreerimismärgiga XXX hinnaga 10 800 eurot. Hageja on müügihinna kostjale tasunud ja sõiduk anti kostja poolt hagejale üle. Pärast sõiduki enda valdusesse saamist viis hageja selle korralisse õlivahetusse. Õlivahetusest hoolimata süttis õli tuli ja põhjuse väljaselgitamiseks lasi hageja K. T. OÜ-l teostada sõidukile üldkontrolli ja diagnostika, mille käigus tuvastati sõidukil arvukalt puudusi. Tuvastatud puudused olid järgmised: 1) parem esi amortisaator õline - soovitav vahetada parem ja vasak esi amortisaator; 2) vasak/parem esi õõtshoova tagumine puks; 3) vasak/parem sisemine rooliots; 4) tagasilla alumise õõtshoova sisemised puksid + reguleerimis poldid; 5) vasak/parem tagasilla eesmine puks; 6) esipidurikettad / klotsid; 7) 4 x rehvid kulunud servad maas; 8) väntvõlli tagumine simmer - mootoriõli leke; 9) vasak/parem veovõlli simmer - käigukastiõli leke; 10) parkimisabi - vasak taga välimise anduri ahela katkestus andur või juhtmestik vigane; 11) vihmasensor - ei tööta - side puudub; 12) kellaploki ja mootoriaju vaheline side vigane – sellega kellaploki töö häiritud, aktiivne rike U0401; 13) mootor töötab tühikäigul ebaühtlaselt. Remondiettevõte tegi kalkulatsiooni, et nende puuduste kõrvaldamine läheb maksma 3205 eurot. Siis otsustas hageja tutvuda sõiduki ajalooga ja auto DNA aruandest selgus, et sõiduki odomeetri näit oli 2019 märtsis 208 898 km. Sõiduki ostmisel oli see näit aga 203 040 km ehk siis oli enne müüki sõiduki odomeetri näitu vähendatud. Hageja väitel ei ole võimalik sõidukiga liikluses osaleda ja hageja hinnangul oleks sõiduki kordategemise kulud ebaproportsionaalsed võrreldes sõiduki hinnaga. Hageja saatis XX.XX.XXXX . a kostjale teavituse sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse kohta

ja tegi ettepaneku kulude ja kahju hüvitamiseks. Kostja vastas nõusolekuga osta sõiduk tagasi, kuid keeldus kandmast kahjusid. Hageja sellega ei nõustunud ja saatis 19.09.2022. a kostjale müügilepingust taganemise avalduse. Kostja sai avalduse kätte ja esitas pakkumise, mis hagejale ei sobinud. Seetõttu otsustas hageja pöörduda asja lahendamiseks hagiga kohtusse, nõudes kostjalt sõiduki eest tasutud ostuhinna tagastamist, sõiduki seisukorra parendamiseks tehtud kulude, diagnostika- ja kontrolli kulude ning õigusabikulude hüvitamist ning viivist summade tasumisega viivitamise eest. Hagiavalduses taotles hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja sõiduauto Ford Galaxy, registreerimismärgiga XXX , müügitehingu hinna 10 800 eurot, mille tasumisega samaaegselt kohustada hagejat tagastama kostjale sõiduauto valdus. Lisaks taotles hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja sõiduki hooldus- ja remondikulud summas 370,76 eurot, sõiduki ostujärgse kontrolli-diagnostika kulud summas 50 eurot, auto DNA aruande saamise kulud summas 12,90 eurot ja kohtueelselt kantud õigusabikulud summas 450 eurot ning viivitusintressi summade tasumisega viivitamise eest alates 23.09.2022. a kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet. Hageja täpsustas, et andis XX.XX.XXXX . a kostjale sõiduki valduse üle ja seoses sellega muutus hageja ostuhinna tagastamise nõue sissenõutavaks alates 01.03.2023. a ning seetõttu nõuab hageja kostjalt müügihinna 10 800 euro tagastamisega viivitamise eest kostjalt viivist alates 01.03.2023. a. Muus osas jäi hageja hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Hagejal puuduvad vastuväited selles osas, et ta vaatas sõiduki ostu-müügilepingu sõlmimise eel üle ning teostas sõidukiga proovisõidu. Küll aga ei nõustu hageja kostja väitega nn eksperdi kaasamisest sõiduki ostueelse ülevaatuse protsessi. Hagejaga koos käis sõidukit üle vaatamas hageja elukaaslane ning tuttav, kes aga ei kvalifitseeru autoremondi vallas eksperdiks. Kokkuvõttes on sõiduki ostueelne kontroll pelgalt formaalsus. Selle läbimine pakub kaitset ostjale potentsiaalselt halva tehingu eest, kuid ei välista puuduste esinemist ega võta hagejalt kui ostjalt õiguskaitsevahendite rakendamise õigust ega vabasta kostjat kui müüjat vastutusest. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et K. T. OÜ poolt loetletud puudused on tavapärast laadi ning need ei kvalifitseeru lepingutingimustele mittevastavuseks. Hageja ei soetanud küll uhiuut sõidukit ega eelda selle tehnilist vastavust uhiuue sõidukiga, see-eest soetas hageja sõiduki teadmisega, et ta saab seda sihtotstarbeliselt kasutada ning ilma olulise lisainvesteeringute vajaduseta. Hageja heas usus lähtus ka müügikuulutuses öeldust, et sõiduk on heas korras. Seega oli hageja õigustatud ootuseks saada töökorras ning ilma lisainvesteeringu vajaduseta sõiduk. K. T. OÜ poolt tuvastatud puudused ei võimaldada jaatada ei sõiduki töökorras olekut ega lisainvesteeringute vajaduse puudumist. Hageja ei nõustu ka kostja seisukohaga, et sõiduki tehniline ülevaatus tõendab sõiduki töökorras olekut. Transpordiamet tuvastab tehnilise ülevaatuse käigus vead visuaalse vaatluse tulemusena, st piiratud kontrolli tingimuses. Seega ei tähenda sõidukile omistatud staatus ”tehniliselt korras” veel sõiduki väga head tehnilist konditsiooni. XX.XX.XXXX . a ülevaatusel tunnistati sõiduk eelkõige liikluses osalemise kõlbulikuks ja seda kuni 30.09.2022. a. Enne kostjale sõiduki tagastamist käis hageja XX.XX.XXXX . a sõidukiga tehnoülevaatusel. Ülevaatuse otsuse kohaselt ei läbinud sõiduk tehnoülevaatust ja sellel tuvastati olulised vead. Hageja ei nõustu kostjaga, et tuvastatud vead olid väheolulised ja sõiduk oli heas seisukorras. Pärast sõiduki enda valdusesse saamist lasi kostja sõiduki üle vaadata A. OÜ remonditöökojas. Kostja tugineb sellele, et A. OÜ ei tuvastanud sõidukil neid puuduseid, mis tuvastas K. T. OÜ, ning leidis, et auto üleüldine seisukord on hea ja korralik arvestades 3 (16)

selle vanust. Hageja toob välja, et enne K. T. OÜ-s käimist lasi ta 16.08.2022. a teha veermikudiagnostika G. OÜ-s, kus tuvastati probleemidena samasugused vead nagu tuvastas pärast ka K. T. OÜ-s. Hageja leiab, et olukorras, kus kaks muud autoremondi ettevõtet tuvastavad sarnased vead ja kostja palgatud auto remondikoda selliseid vigu ei tuvasta, on alust kahelda kostja esitatud remondi töökoja, s.o A. OÜ arvamuse usaldusväärsuses. Hageja leiab, et kostja vastuväited sõiduki hooldus- ja remondikulude hüvitamise nõudele ei ole põhjendatud. Kostja on avaldanud arvamust, et hageja poolt sõidukile tehtud remonttööde maksumus summas 370,60 eurot on ebamõistlikult suur. Hageja kostja vastavasisulise arvamusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Esiteks, kostja on esitanud omalt poolt ainult ühe võrreldava hinnapakkumise, mis ei võimalda hinnata kulu ebamõistlikkust. Teiseks, hageja poolt sõidukile kantud hooldus-ja remondikulu ning kostja esitatud hinnapakkumisel kajastuva hooldus-ja remondikulu vahe ei ole oluline, s.o vaid 74,52 eurot. Kolmandaks, vabaturumajanduse tingimustes on hinnaerinevused tavapärased. See, et A. OÜ, kelle hinnapakkumise on kostja esitanud, oleks teinud samad hooldus-ja remonttööd soodsamalt, ei võta õigust nõuda kulude hüvitamist nende tegelikus ulatuses. Samuti leiab hageja, et põhjendatud ei ole kostja vastuväited hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõudele. Asjaolu, et hageja pöördus oma õiguste kaitseks esmajärjekorras juristi poole, ei saa hagejale ette heita. Hageja ei ole õigusteadmistega isik ja pöördus juristi poole oma huvide paremaks kaitseks ning on kandnud sellega seoses kulusid. Hageja palub jätta rahuldamata kostja tasaarvestuseks esitatud nõue sõiduki kasutuseeliste hüvitamiseks. Kostja nõuab hagejalt kasutuseelist lähtuvalt sõiduki rendihinnast. Hageja hinnangul ei ole kostja nõue põhjendatud ega kooskõlas kehtiva praktikaga. Pealegi, on kostja esitanud vaid ühe võrdluspakkumise, mistõttu seda ei saa pidada adekvaatseks. Vabaturu tingimustes pole välistatud, et konkureeriv pakkuja pakub ehk sama sõidukit odavamalt ning pole teada kas osundatud rendisõiduk vastab üleüldse samadele tingimustele (tootmisaasta, varustatus, läbisõit jms). Neid asjaolusid ega turu keskmist hinda pole kostja kohtule tõendanud.

nagu uus või väga heas korras. Vastupidi, hageja oli kursis sõiduki kulumisastmega. Hageja ütles, et see sõiduk sobib talle ja ta soovis sõidukit osta. Müügilepingu sõlmimisega samal päeval, s.o XX.XX.XXXX . a võttis hageja auto arvele ja samal päeval tegi Transpordiamet korralise ülevaatuse otsuse, mille kohaselt on sõiduk „tehniliselt korras“ ehk Eesti teedele sõidukõlblik. Kostja leiab, et K. T. OÜ poolt tuvastatud puuduste puhul on tegemist sellises vanuses kasutatud auto puhul tavapärase kulumisega ning neid puuduseid ei saa käsitleda asja lepingutingimustele mittevastavusena. Hageja oli enne sõiduki ostmist sellega põhjalikult tutvunud ja seega ei ole tuvastatud puuduste puhul tegemist ka selliste vigadega, millest hageja enne sõiduki ostmist ei olnud teadlik või ei pidanud teadlik olema. Arvestades sõiduki vanust, s.o rohkem kui 9 aastat, vastas sõiduk sellise asja keskmisele kvaliteedile. Sellise vanusega sõidukil ongi osad erinevates kulumisastmetes ja hageja ei saanud oodata, et 9 aastat vanal sõidukil on kulumisjälgedeta rehvid, veermik, mootor või et kõik mittekriitilised elektroonikasüsteemi osad toimiksid laitmatult. Teiseks leiab kostja, et müügilepingust taganemise eeldused ei olnud täidetud, kuna hageja ei soovinud eelnevalt sõiduki parandamist ega andnud selleks kostjale võimalust. Hageja ei kontakteerunud kostjaga kuni XX.XX.XXXX . a nõudeavalduse esitamiseni, sh ei teavitanud sõiduk müügilepingu tingimustele mittevastavusest. Hageja volitatud esindaja esitas kostjale esmakordselt hageja nimel nõudekirja XX.XX.XXXX . a, st sõiduk oli selleks hetkeks hageja kasutuses juba üle kuu aja. Nõudekirjas teatas hageja esindaja asja lepingutingimustele mittevastavusest ning tegi ettepaneku sõlmida remondikulude ja kantud kahjude osas kokkulepe. Muu hulgas väitis hageja: „täna seisab sõiduk kasutuna. Sõidukiga ei ole võimalik ohutult liikluses osaleda.“ Samas ei soovinud hageja oma nõudekirjas sõiduki parandamist või asendamist, vaid üksnes 4 886,66 euro tasumist. Kostja ei nõustunud hageja väidetega sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse osas, ent pakkus 03.09.2022. a hageja esindajale, et on sellegi poolest nõus sõiduki tagasi võtma tingimusel, et hageja hüvitab sõiduki ühe kuu kasutuseelise summas 450 eurot. 09.09.2022. a tegi kostja ettepaneku osta sõiduk esialgse ostuhinna eest tagasi, sh oli kostja nõus loobuma kasutuseelise nõudmisest kui hageja tõesti ei olnud sõidukit kasutanud nagu ta oma nõudekirjas väitis. Kostja poolt loobutud kasutuseeliste summa olnuks suurem kui hageja poolt sõiduki hooldamisele kulunud raha. Kostja uskus, et sel juhul ei saanud hageja olla sõitnud sõidukiga rohkem kui 500 km. Kostja selgitas oma kompromissiettepanekut 16.09.2022. a kirjas ning hoiatas hagejat, et sõiduki enda käes hoidmine tähendab suuremaid kasutuseeliseid, mille hüvitamist kostja eeldab. Hageja esindaja esitas 19.09.2022. a kostjale avalduse müügilepingust taganemiseks. 23.09.2022. a saatis kostja hagejale kirja, milles palus sõiduki tuua tagasi autoplatsile. Seejuures pakkus kostja jätkuvalt kompromissi, et kostja ostab auto algse hinnaga tagasi ning kostja loobub ühe kuu kasutuseelise nõudmisest. Hagi esitamise seisuga ei olnud hageja sõidukit kostjale tagastanud. Hageja tagastas kostjale sõiduki valduse alles kohtumenetluse ajal, XX.XX.XXXX . a. Eelnevalt käis hageja sõidukiga tehnoülevaatusel. Hageja väidetud puuduseid (nt pidurisüsteemis, veermikus, amortisaatorites ja mootoris) tehnoülevaatuse käigus ei tuvastatud, vastavat märget kontrollkaardile ei tehtud ja seega neid puuduseid sõidukil ei eksisteeri. Tehnoülevaatusel tuvastati ainult kaks puudust: i) diiselmootori heitgaaside toksilisuse vähendamise seadme rikkeindikaator ei toimi korrektselt; ja ii) II telje pikkivarda eesmised puksid on oluliselt kulunud. Tehnoülevaatusel ei tuvastatud sõidukil ühtegi muud riket. Pärast sõiduki valduse saamist viis kostja sõiduki remondikotta A. OÜ täpsema hinnangu saamiseks. A. OÜ vaatas sõiduki seisukorra üle ning tuvastas järgmist: 1) sõiduki amortisaatorid on korras; 2) esisilla õõtshoova puksid on korras; 3) tagasilla alumise õõtshoova sisemised puksid on heas korras; 4) esimeste piduriketaste tööpind kergelt korrodeerunud ning vajab kasutamist (muidu korralik ja hea); 5) käigukast ja mootori õlipind tehase poolt ettenähtud asendites (ehk lekkeid ei ole); 6) siduri kontrollimisel ei ole vibratsioone ning korpuse vahelt paistavad värskelt asjad paigaldatud; 7) diagnostikas 5 (16)

on tekkinud elektroonilisi vigu seoses aku madala pingega (See tähendab, et sõiduki ajusse kantud vead tulenesid mingil hetkel aku madalast laetuse tasemest, nt pikk seismine või aku vahetamine. Samas tuvastas A. OÜ, et on aku ja akulaadimine korras ning vead tagasi ei tule. Kuivõrd vead ei tule tagasi tähendab see, et need vead ei ole aktiivsed ehk neid vigu hetkel ei eksisteeri); 8) tagasilla esimesed puksid vulkaniseerimisest äärtest lahti ja soovituslik vahetada (Võimalik põhjus pukside deformeerumiseks seismisest tekkinud korrudeerumine või rasked teeolud auto kasutamisel(kruusatee). Pukside tööpõhimõte kui selline on hea aga ääred kergelt lahti ja soovituslik vahetada. Sellest nähtub, et tagasilla esimesed puksid toimivad vastavalt oma tööpõhimõttele, kuid on vananenud või kulunud.). Lisaks on A. OÜ tuvastanud, et auto üleüldine seisukord on hea ja korralik arvestades vanust ja teisi samasuguseid Ford Galaxeid, mis teeninduses käivad. Eeltoodust tulenevalt tuleb sõidukit pidada vähemalt keskmise kvaliteediga ning lepingutingimustele vastavaks. Kostja leiab, et juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja poolt müügilepingust taganemine oli siiski kehtiv, siis peab hageja hüvitama kostjale sõiduki kasutamisvõimalusest saadud kasu. Sõidukiga samalaadse auto tururendihind jääb vahemikku 450 eurot - 650 eurot/kuu või 25 eurot / päev. Hageja on sõidukit kasutanud alates XX.XX.XXXX . a. Kostja palub hagejalt välja nõuda sõiduki kasutuseeliste hüvitisena 550 eurot (keskmine sõiduki igakuine rent) iga kasutatud täiskuu ja 25 eurot iga lisanduva päeva eest. Kostja palub eeltoodud hüvitise hageja nõudest maha arvata (tasaarvestada). Kostja on ka seisukohal, et juhul, kui kohus peaks lugema hageja poolt müügilepingust taganemise kehtivaks, siis ei ole põhjendatud hageja kulutuste hüvitamise nõuded. Esiteks on kostja hinnangul sõiduki hooldus- ja remondikulud nõutavas ulatuses summas 370,76 eurot ebamõistlikult suured. Lisaks ei ole hageja sellises ulatuses kulusid ka tõendanud. Hageja on esitanud arve üksnes 160,76 euro ulatuses varuosade eest. Ülejäänud osas on hooldus- ja remondikulud tõendamata. Kostja leiab, et sõiduki hooldus- ja remonditööde kulu ei saanud olla suurem kui 296,24 eurot nagu on teinud A. OÜ hinnapakkumise sama auto hammasrihma, õli, jahutusõli ja õlifiltri vahetamiseks. Hageja kohtueelsete õigusabikulude kohta leiab kostja, et need ei olnud vajalikud ega kuulu hüvitamisele. Sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest teavitamine ei eelda õiguseksperdi abi. Hageja oleks saanud ise teavitada kostjat, kui tema hinnangul ei vastanud sõiduk lepingutingimustele. Seejuures on kostja koheselt pakkunud hagejale võimalust osta sõiduk ostuhinnaga tagasi. Seega on hageja kohtueelsed õigusabikulud ebavajalikud.

3.2.Kohus leiab, et hageja ostuhinna tagastamise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse VÕS § 189 lg 1, mis näeb ette, et lepingust taganemise korral võib lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Tulenevalt nimetatud sättest on hageja nõude eelduseks, et ta on kehtivalt lepingust taganenud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS §-s 223 on erisusena sätetatud müügilepingust taganemine asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. VÕS § 223 lg 1 kohaselt on ostjal õigus müügilepingust taganeda, kui: 1) müüja ei ole asja parandamist või asendamist lõpule viinud, või kui see on asjakohane, ei ole teinud seda vastavalt sama seaduse § 222 lõike 3 esimesele ja neljandale lausele ning lõike 4 teisele lausele; 2) müüja on keeldunud asja lepingutingimustega vastavusse viimisest vastavalt sama seaduse § 222 lõikele 21; 3) mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata müüja püüdlusest asi lepingutingimustega vastavusse viia; 4) lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist, või 5) müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata. VÕS § 223 lg 5 sätestab, et ostja saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Tarbijalemüügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Eelviidatud sätetest tulenevalt on ostjal õigus müügilepingust taganeda, kui ostetud asi ei vasta müügilepingu tingimustele ja lepingutingimustele vastavus on oluline. Üldjuhul on ostja poolt müügilepingust taganemise eelduseks see, et ostja on eelnevalt nõudnud müüjalt lepingu täitmist ja nõudnud asja lepingutingimustega vastavusse viimist, v.a VÕS § 223 lg 1 p 4, mille kohaselt peab olema lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist. Kohus leiab, et poolte vahel XX.XX.XXXX . a sõlmitud sõiduki müügilepingu puhul on tegemist VÕS § 208 lg 4 mõttes tarbijalemüügi lepinguga. Vaidlust ei ole selle üle, et müügilepingu esemeks oli sõiduk kui vallasasi ja kostja müüjana sõlmis lepingu oma majandustegevuse raames. Seega kohalduvad asja lahendamisel VÕS sätted tarbijalemüügi kohta. Muu hulgas kohaldub VÕS § 223 lg 5 2. lause, mille kohaselt tuleb eeldada lepingule mittevastavuse olulisust. Ehk kui leiab tuvastamist sõiduki lepingutingimustele mittevastavus, siis saab eeldada, et see mittevastavus on oluline ning tuleb jaatada hageja kui tarbija õigust lepingust taganemiseks ilma eelnevalt asja vastavusse viimist nõudmata. 7 (16)

3.3.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja poolt hagejale müüdud sõiduk vastas lepingutingimustele või mitte. Vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 1 näeb ette, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse VÕS § 2171 lg 2 sätestab erisusena, et tarbijalemüügi puhul loetakse asi muu hulgas lepingutingimustele vastavaks, kui: 1) selle kirjeldus, liik, kogus, kvaliteet, kasutusviis, ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud omadused vastavad kokkulepitud tingimustele; 2) see sobib teatud eriliseks otstarbeks, milleks tarbija seda vajab ja mille ostja on teinud müüjale teatavaks hiljemalt lepingu sõlmimise ajal ning millega müüja on nõustunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab seda, et müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, tõendama hageja kui ostja. Kui hageja on asjaolu kohta tõendid esitanud, siis peab kostja oma vastuväiteid tõendama. Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist oli kasutatud sõidukiga. Sõiduki esmane registreerimine oli XX.XX.XXXX . a. Seega müügilepingu sõlmimise ajal XX.XX.XXXX . a oli sõiduk 9 aastat vana. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 15.11.2017. a nr 2-15-18987, p 13), et kui kasutatud asja müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, peab asi VÕS § 217 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud asja nõuetele ehk asja keskmisele kvaliteedile. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Hageja tugineb lepingutingimustele mittevastavuse puhul esiteks sellele, et sõiduki läbisõit oli tegelikult suurem, kui oli sõiduki odomeetri näit ja lisaks sellele, et sõiduk ei olnud tehniliselt sellises seisukorras, et seda ilma lisainvesteeringuid tegemata sõitmiseks kasutada. Kostja hagejaga ei nõustu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et sõiduki läbisõit oli suurem kui odomeetri näit. Samuti leiab kostja, et sõiduk vastas sarnase kasutatud sõiduki keskmisele kvaliteedile ja oli tehniliselt sellises seisukorras, mis võimaldas sõiduki kasutamist. Hageja on esitanud kohtule tõendina poolte vahel sõlmitud kirjaliku müügilepingu (tl 8). Müügilepingus on müüdud sõiduki kohta märgitud vaid sõiduki mark, VIN-kood ja läbisõidumõõdiku näit, milleks on 203 040 km. Mingeid muid andmeid sõiduki kohta, sh andmeid selle tehnilise seisukorra kohta lepingus ei sisaldu. Kostja on esitanud tõendina väljavõtte Transpordiameti liiklusregistrist (tl 42), millest nähtub, et XX.XX.XXXX . a, kui on tehtud sõiduki Eestis registreerimise eelne kontroll, oli läbisõidumõõdiku näit 203 031 km.

Hageja on esitanud tõendina väljavõtte autoDNA lehelt (tl 14), millelt nähtuvad sõiduki taustakontrolli andmed ja seal on kirjas, et 2019. aasta märtsis on fikseeritud sõiduki odomeetri näit 208 898 km. Kohus leiab, et nimetatud tõend annab kinnitust sellest, et sõiduki tegelik läbisõit oli selle ostmise ajal 2022. aasta juulis oluliselt suurem, kui oli sõiduki odomeetri näit ja seega saab teha järelduse, et sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele. Kuigi puuduvad andmed selle kohta, et kostja müüjana oleks ise odomeetri näitu manipuleerinud, siis vastava mittevastavuse eest vastutab ostja ees tema. Hageja on esitanud tõendina veel G. OÜ 16.08.2022. a koostatud aruande (tl 103), millest nähtub, et hageja ostetud sõiduki veermiku kontrolli järel on tehtud järgmised märkused: 1) taga õõtsapuksid; 2) ees parem amort lekib; 3) sisemised rooliotsad; 4) tagasild kinni (külgkalle ja kokkujooks); 5) rehvid utiilid; 6) mootorist lekib õli. Lisaks on hageja esitanud K. T. OÜ 18.08.2022. a arve hageja ostetud sõiduki diagnostika ja üldkontrolli eest (tl 12). Arvel on loetletud sõidukil tuvastatud vead alljärgnevalt: 1) parem esi amortisaator õline - soovitav vahetada parem ja vasak esi amortisaator; 2) vasak/parem esi õõtshoova tagumine puks; 3) vasak/parem sisemine rooliots; 4) tagasilla alumise õõtshoova sisemised puksid + reguleerimis poldid; 5) vasak/parem tagasilla eesmine puks; 6) esipidurikettad / klotsid; 7) 4 x rehvid kulunud - servad maas; 8) väntvõlli tagumine simmer mootoriõli leke; 9) vasak/parem veovõlli simmer - käigukastiõli leke; 10) parkimisabi - vasak taga välimise anduri ahela katkestus - andur või juhtmestik vigane; 11) vihmasensor - ei tööta - side puudub; 12) kellaploki ja mootoriaju vaheline side vigane – sellega kellaploki töö häiritud, aktiivne rike U0401; 13) mootor töötab tühikäigul ebaühtlaselt. Kostja on esitanud omalt poolt tõendina A. OÜ 03.03.2023. a koostatud dokumendi „Töökäsk“ (tl 86), milles on kirjeldatud sõiduki tehnilise kontrolli tulemusi alljärgnevalt: 1) amordid visuaalselt korras ja õlised pole; esisilla õõtshoova tagumised puksid korras ja mõrasid ei tähendatud; 2) tagasilla alumise õõtshoova sisemised puksid heas korras ja reguleeringud liiguvad hästi; 3) tagasilla esimesed puksid vulkaniseerimisest äärest lahti ja soovituslik vahetada; 4) esimeste piduriketaste tööpind kergelt korrodeerinud, võimalik põhjus auto seismine; 5) käigukasti ja mootori õli tasapinnad kontrollitud ja need tehase poolt ettenähtud asendites; 6) siduri kontrollimisel vibratsiooni ja probleeme ei tähendatud; 7) diagnostikaga teostatud kontroll – väga palju elektroonilisi vigasid tekkinud seoses aku madala pingega, vead hetkel kustusid ja tagasi ei tulnud, aku laadimine mõõdetud ja see korras. Kokkuvõtteks on A. OÜ dokumendis märgitud, et auto seisukord on hea ja korralik arvestades vanust ja teisi samasuguseid Ford Galaxeid, mis ka teeninduses käivad. Kostja esitatud A. OÜ tõendi kohaselt 2023. a märtsis teostatud sõiduki tehnilise kontrolli käigus ei tuvastatud neid puudusi, mis hageja esitatud G. OÜ ja K. T. OÜ tõenditest nähtuvalt 2022. a augustis teostatud kontrolli käigus tuvastati. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid alust ühe või teise poole vastavaid tõendeid hinnata ebausaldusväärseks, näiteks seada kahtluse alla kummagi sõiduki tehnilist kontrolli teostanud ettevõtete pädevust vms. Arvestades asjaolusid loeb kohus kaalukamaks hageja poolt esitatud tõendid, s.o G. OÜ ja K. T. OÜ koostatud dokumendid ja seda põhjusel, et vastavad tõendid on koostatud varem, vahetult peale müügilepingu sõlmimist, samal ajal, kui kostja esitatud A. OÜ dokument on koostatud ligi aasta hiljem ja seda käesoleva kohtumenetluse ajal. Seetõttu on hageja esitatud tõendid kohtu jaoks usutavamad ja kohus lähtub sõiduki tehnilise seisukorra hindamisel neist. Kohus leiab, et hageja esitatud G. OÜ 16.08.2022. a aruanne ka K. T. OÜ 18.08.2022. a arve tõendavad, et hageja ostetud sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele. Müügilepingus ei ole vastavaid puudusi kirjeldatud. Kohus leiab, et vastavaid puudusi ei saa lugeda ka

tavapäraseks kulumiseks, mis ei takista sõidukit otstarbekohaselt kasutada ja ilma lisakulutusi tegemata sõidukiga liikluses õhtutult osaleda. Kohus nõustub hagejaga, et ainuüksi see, et sõiduk läbis müügilepingu sõlmimise päeval Transpordiameti tehnilise ülevaatuse, ei lükka ümber sõidukil kirjeldatud puuduste olemasolu. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardilt (tl 85) nähtub, et sõidukil avastati ülevaatusel järgnevad rikked/puudused: 1) diiselmootori heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed; 2) rikkeindikaator ei toimi korrektselt; 3) vedrustuse liigendid; 4) puks puudub või on oluliselt kulunud; lisainfo: II telje pikkivarda eesmised puksid. Tehnoülevaatuse kontrollkaardil on tehtud otsus, et sõiduk tuleb esitada korduvale ülevaatusele ja ülevaatus kehtib kuni 29.03.2023. a. Seega on ka sõiduki tehnilisel ülevaatusel tuvastatud sõidukil puudusi, mis ei võimaldanud sellega pikemalt liikluses osaleda. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et osa G. OÜ ja K. T. OÜ poolt fikseeritud puudustest ei pruukinud sõiduki tehnilisel ülevaatusel visuaalsel vaatlusel, ilma vastavat diagnostikat kasutamata, olla tuvastatavad (nn varjatud puudused). Nähtavate puuduste osas (nt rehvide kulumisaste) märgib kohus, et tehnoülevaatusel hinnatakse puuduseid lähtuvalt kehtivatest normidest. Asja lepingutingimustele vastavuse puhul ei oma see aga tähtsust. G. OÜ on hinnanud, et „rehvid utiilid“, mis ei tähenda tingimata, et need ei vastanud väikseimale lubatud kulumisastmele, kuid sellist kvaliteeti ei saa lugeda ka keskmiseks, kui on teada, et need tuleb tõenäoliselt lähiajal kohe välja vahetada. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et enne müügilepingu sõlmimist vaatas hageja koos asjatundjaga sõiduki üle ja pidi olema sõiduki seisukorras teadlik, ei ole asjakohased ega vabasta kostjat vastusest. VÕS § 218 lg 4 näeb küll ette, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma, kuid sama lõike teise lause kohaselt esimeses lauses sätestatut tarbijalemüügi puhul ei kohaldata. Seega, kuna poolte vahel sõlmitud lepingu puhul oli tegemist tarbijalemüügi lepinguga, siis ei vabane kostja müüjana vastutusest lepingutingimustele mittevastava asja müümise eest isegi siis, kui hageja ostjana mittevastavusest teadis või pidi teadma. Eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et kostja poolt hagejale müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Kuna tegemist oli tarbijalemüügiga, siis saab VÕS § 223 lg 5 kohaselt eeldada, et lepingutingimustele mittevastavus oli oluline ja hagejal ostjana oli õigus lepingust taganeda ilma eelnevalt kostjale mittevastavuse kõrvaldamiseks võimalust andmata. Seega loeb kohus, et hageja poolt müügilepingust taganemine oli kehtiv ja hagejal on õigus kostjalt tagasi nõuda müügilepingu alusel kostjale makstud sõiduki ostuhind 10 800 eurot.

VÕS § 197 lg 1 järgi on tasaarvestuse eelduseks see, et kostjal on kehtiv ja sissenõutavaks muutunud nõue, mida hageja nõuetega tasaarvestada. Kohus tuvastas eespool, et hageja taganes kehtivalt poolte vahel sõlmitud sõiduki müügilepingust. Tulenevalt VÕS § 189 lg-st 1 muutub taganemisega müügilepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st et pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama. Kohus leiab, et sellest tulenevalt on kostjal iseenesest õigus nõuda hagejalt välja seoses müügilepingu alusel saadud sõiduki valdusega seotud kasu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja sai sõiduki enda valdusesse XX.XX.XXXX . a ja andis sõiduki kostjale tagasi XX.XX.XXXX . a. Kohus leiab aga, et asjaoludest ei saa teha järeldust, et hageja sai sel perioodil sõiduki kasutamisest kasutuseeliseid. Eespool luges kohus tõendatuks, et kostja rikkus müügilepingut, kuna müüs hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduki. Hageja esitatud G. OÜ 16.08.2022. a koostatud aruanne (tl 103) ja K. T. OÜ 18.08.2022. a arve hageja ostetud sõiduki diagnostika ja üldkontrolli eest (tl 12) tõendavad, et vähem kui kuu peale müügilepingu sõlmimist pöördus hageja sõiduki seisundi kontrollimiseks nende ettevõtete poole. Kontrolli käigus tuvastati sõidukil hulgaliselt puudusi, sh veermiku probleemid, mis sõiduki ohutult kasutamiseks tuli kõrvaldada. Sõiduki müügi järgselt tehti sellele tehniline ülevaatus, kus tuvastati samuti puudused ja määrati kordusülevaatuse aeg ning ülevaatus kehtis vaid kuni 30.09.2022. a. Vaidlust ei ole küll selle üle, et sõiduk oli hageja valduses perioodil alates XX.XX.XXXX . a kuni XX.XX.XXXX . a. Samas ei saa asjaoludest teha järeldust, et sel perioodil sai hageja sõiduki kasutamisest kasu ja seda veel sõiduki keskmise rendihinna ulatuses. Sõiduki rentimine eeldab, et seda saab probleemideta kasutada. Antud juhul avaldusid sõidukil pärast selle üleandmist puudused, mille kõrvaldamiseks pidi hageja tegema lisainvesteeringuid ning sai kasutada sõidukit vaid väga lühikest aega. Kohus leiab, et seega ei ole kostja nõue hagejalt kasutuseeliste nõudmiseks alates sõiduki valduse üleandmisest kuni tagastamiseni keskmise rendihinna alusel põhjendatud, vastav kostja tasaarvestus ei ole seetõttu kehtiv ja kostja nõuet ei tule hageja ostuhinna tagastamise nõudega tasaarvestada.

Eespool tuvastas kohus, et kostja müüs hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduki ehk leidis tuvastamist kostja poolne müügilepingu rikkumine. Hageja väitel viis ta sõiduki peale enda valdusse saamist korralisse õlivahetusse ja lisaks õlile teostati sõidukile rihmavahetus. Sõiduki remondi maksumuseks kujunes hageja väitel 370,76 eurot, millest 160,76 eurot moodustas varuosade maksumus. Hageja väitel on ta vastavad kulud täies ulatuses tasunud. Kohus leiab, et kostja rikkumisega, s.o lepingutingimustele mittevastava sõiduki müümisega põhjuslikus seoses olevaks kahjuks saab lugeda sõidukil varuosade vahetamise kulu summas 160,76 eurot. Hageja on esitanud tõendina arve (tl 11), mis tõendab vastavate kulude tekkimist summas 160,76 eurot. Kohus leiab aga, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ülejäänud osas. Hageja ei ole esitanud tõendeid kulu tekkimise kohta ja hageja väited, et ta tasus teenuse eest sularahas, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus leiab, et hageja ei ole ka põhistanud, et sõiduki õlivahetamisega seotud kulu oleks kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet selle kohta, et enne müügilepingu sõlmimist, kui hageja sõidukit üle vaatas, siis soovitas kostja esindaja teha autole korralise hoolduse, sest ei olnud teada, millal seda viimati tehti. Seega saab eeldada, et hageja ostis sõiduki tingimusel, et peab oma kuludega tegema korralise hoolduse, milleks õli vahetust saab ka pidada. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue sõiduki ostujärgse kontroll-diagnostika kulude hüvitamiseks summas 50 eurot ja auto DNA aruande saamise kulu hüvitamiseks summas 12,90 eurot. Hageja on esitanud tõendina K. T. OÜ 18.08.2022. a arve (tl 12) ja autoDNA aruande sõiduki ajaloo kohta ning arve (tl 4, 26), mis tõendavad vastavate kulude tekkimist. Kohtu hinnangul saab ka mõistlikult võttes lugeda, et nimetatud kulud olid seoses kostja poolt lepingutingimustele mittevastava asja müümisega, mistõttu kostja vastutab selle kahju eest.

3.7.Hageja nõuab kostjalt ka viivist sõiduki ostuhinna tagastamisega ja kulude hüvitiste tasumisega viivitamise eest. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras, tagastatavalt sõiduki ostuhinnalt alates 01.03.2023. a kuni nõude täitmiseni ja kulude hüvitistelt alates 23.09.2022. a kuni nõuete täitmiseni. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja viivisenõue rahuldatud põhinõuetelt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eespool tuvastas kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjal sõiduki ostuhinna tagastamist summas 10 800 eurot. Tulenevalt VÕS § 223 lg-st 7 muutub tarbija ostuhinna tagasisaamise nõue sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja tagastas sõiduki kostjale XX.XX.XXXX . a. Seega saab lugeda, et hageja nõue on alates 01.03.2023. a muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus alates nimetatud ajast tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt viivist nõuda. Eespool tuvastas kohus ka, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kulude hüvitamist kokku summas 673,66 eurot, sh sõiduki hooldus- ja remondikulud summas 160,76 eurot, sõiduki ostujärgse kontroll-diagnostika kulud summas 50 eurot, auto DNA aruande saamise kulud summas 12,90 eurot ja hageja kohtueelsed õigusabikulud summas 450 eurot. Kohus leiab, et hagejal on ka õigus nõuda kulude hüvitiselt viivist alates 23.09.2022. a nagu hageja seda nõuab. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on esitanud tõendina 19.09.2022. a lepingust taganemise avalduse, milles on muu hulgas teatanud kostjale oma kulude hüvitamise nõudest. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2023. a oli 0,00%, enne 1. juulit 2023. a oli 2,5%. Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Viivis 10 800 eurot suuruselt nõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras on kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi eest 01.03.2023. a kuni 29.09.2023. a summas 571,51 eurot ja 673,66 euro suuruselt kulude hüvitise nõudelt VÕS § 13 (16)

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist T. R. , kellele on TsMS § 218 p-s 2 nõutud haridus ja kes võib tsiviilkohtumenetluses lepinguline esindaja olla. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi lepinguline esindaja toiminguid kokku ajakuluga 17,7 tundi alljärgnevalt: 1) hagiavalduse koostamine – 3,5 h; 2) kostja 24.10.2022. a vastuse analüüs, konsulteerimine kliendiga, vastuväite esitamine – 3,5 tundi; 3) 14.02.2023. a kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – 3,45 h; 4) istungi protokolli kontrollimine, kostja 06.03.2023. a vastuse analüüs, õiguspraktika analüüs, vastuse koostamine kohtunõudele 07.03.2023. a, konsultatsioon kliendiga – 3 h; 5) suhtlus vastaspoole ja kliendiga, kliendile ülevaate andmine, vastuse koostamine kohtule 09.05.2023. a – 2,75 h; 6) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 h; 7) lõplike seisukohtade koostamine – 0,75 h; 8) vastuväide kostja menetluskuludele (prognoositav kulu) – 0,5 h. Hageja lepinguline esindaja taotleb tasu määras koos käibemaksuga 150 eurot tund. Kohus leiab, et hüvitamisele ei kuulu hageja lepingulise esindaja tasu 0,5 tunni eest kostja menetluskulude kohta seisukoha koostamisele. Kostja oma menetluskulude nimekirja ei esitanud ja hageja selle kohta seisukohta ei esitanud, mistõttu ei ole vastavat kulu tekkinud. Arvestades menetluse asjaolusid, sh menetluse käiku, asja keerukust ja mahukust, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikud on ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud hageja lepingulise esindaja toimingud ning mõistlikuks ja vajalikuks saab lugeda ka nende toimingute ajakulu kokku 17,2 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole alust hinnata ajakulu sellises ulatuses ülemääraseks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra, s.o koos käibemaksuga 150 eurot ühe töötunni eest. Hageja esindaja tasumäär vastab keskmiselt sarnase õigusteenuse eest taotletava lepingulise esindaja tasumäärale. Hageja puhul on tegemist füüsilise isikuga ja hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Seega vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 on hageja lepingulise esindaja tasu hüvitatav koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks hageja lepingulise esindaja tasu 17,2 tunni eest, arvestusega 150 eurot tund, kokku 2580 eurot.