Otsuse avalikult teatavaks- 28. september 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-7009
Tsiviilasi
I. S. a maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik I. S. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon esindajad XXX; e-post XXX) usaldusisik E. V. (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja I. S. a (isikukood XXX) pankrot kell 18.00 ja algatada I. S. a kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku E. V. töötasu suuruseks 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes E. V. (OÜ Õigusbüroo Faktootum; asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon XXX; e-post XXX).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 23. oktoobril 2023 kell 10.30 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Kohustada I. S. a osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 28. septembril 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud I. S. a kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.I. S. (avaldaja/võlgnik) esitas 11.05.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-7009). Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Abikaasade varasuhte liigiks oli lahusvara. Võlgnikul on kaks last: tütar M.K., sünd XXX, ja poeg S. K., sünd XXX. Mõlemad lapsed õpivad, ei ela koos võlgnikuga. Võlgnik töötab XXX kaupluse juhina. Tema netotöötasuks alates 01.05.2023 on 1150 eurot kuus. Töötasule lisanduvad igakuised sotsiaaltoetused kokku summas 401 eurot, millest 240 eurot (160 + 80) on mõeldud puudega lapse S. K. kasvatamiseks. Võlgniku igakuised väljaminekud on 725 eurot: eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 80 eurot, transpordikulud 160 eurot, sidekulud 75 eurot ning ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavatele lastele 80 eurot. Võlgnikul puudub väärtuslik vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 37 385,70 eurot. Võlgnik on selgitanud, et makseraskused tekkisid pärast abielu lahutamist ja teise linna kolimist, kui ta jäi laene üksi tasuma, aga vaid tema sissetulekust selleks ei piisanud. Võlgnik on püüdnud laenukoormust vähendada ja ka laene refinantseerida, kuid tulutult. Võlgnik plaanib loobuda üürikorterist ja kolida ajutiselt tuttava juurde, samuti piirata kulusid söögile ja rõivastele. Võlgniku hinnangul on ta võimeline laenude katteks tasuma igas kuus maksimaalselt 250 eurot.
2.Kohus võttis 26.06.2023 määrusega I. S. a maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks E. V. .
3.Usaldusisik esitas 26.07.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Võlgnik sündis XXX. Keskhariduse omandas XXX koolis. Ametit ei ole õppinud. Pärast keskkooli lõpetamist on töötanud erinevates kauplustes XXX. Töötamises on olnud vaheaeg vaid seoses laste sünni ja kasvatamisega. Võlgnik oli vabaabielus ning 12.08.2017 - 06.02.2023 ka abielus S. K.. Võlgniku ja S. K. kooselust sündis XXX tütar ja XXX poeg. Kooselu ajal elas võlgnik S .K.le kuuluvas korteris. Pärast abielu lahutamist kolis XXX üürikorterisse. Praegu elab tuttava majas. Üüri ei maksa, osaleb elukoha majandamiskulu katmises. Võlgniku lapsed elavad isa juures. Täisealisele tütrele kannab võlgnik igakuiselt üle tütre eest makstava peretoetuse 80 eurot. Alaealisel pojal on kaasasündinud XXX. Poeg õpib tööpäeviti XXX. Nädalavahetusteks toob võlgnik poja enda juurde. Sotsiaalkindlustusamet maksab võlgniku kontole alaealise poja eest puudega inimese sotsiaaltoetuse 161,09 eurot kuus ja peretoetuse 80 eurot kuus. Võru Linnavalitsus maksab võlgnikule puudega poja hooldamise eest toetust 80 eurot kuus. Nende summade arvel katab võlgnik pojaga koos oldud ajal tekkinud kulusid. Isaga koos elatud aja eest ei ole seni lapsele elatist makstud, ehkki lapse isa on võlgnikku väidetavalt hoiatanud, et võib tulevikus nõuda elatist. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik alates 2011. aastast saanud maksustatavat brutotulu järgmiselt: 2011. aastal 6098,08 eurot, 2012. aastal 10 738,05 eurot, 2013. aastal 12 749,22 eurot, 2014. aastal 13 719,16 eurot, 2015. aastal 12 235,08 eurot, 2016. aastal 5808,91 eurot, 2017. aastal 10 878,64 eurot, 2018. aastal 12 477,52 eurot, 2019. aastal 14 459,03 eurot, 2020. aastal 15 997,30 eurot, 2021. aastal 27 645,08 eurot (sealhulgas pensionifondi osakute realiseerimisest saadud 10 384,37 eurot), 2022. aastal 16 737,12 eurot. 2023. aastal saab võlgnik Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 160 eurot kuus, poja puudega seotud sotsiaaltoetust 161,09 eurot kuus ning Võru Linnavalitsuselt poja hooldamise toetust 80 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik XXX-lt töötasu, mille suurus oli ajavahemikus jaanuar - mai 2023 keskmiselt 1245,95 eurot kuus (brutosumma). Vara Võlgnikul on seitse arvelduskontot: AS-is Swedbank arvelduskonto nr XXX, mille saldo on -6,44 eurot, AS-is Swedbank arvelduskonto nr XXX, mille saldo on 0 eurot, AS-is LHV Pank arvelduskonto nr XXX, mille saldo on 0 eurot, AS Citadele Banka Eesti filiaalis arvelduskonto nr XXX, saldo on 0 eurot, AS-is Coop Pank arvelduskonto nr XXX, mille saldo on 0,53 eurot, AS-is Pocopay arvelduskonto nr XXX, mille saldo on 0 eurot, AS-is SEB Pank arvelduskonto nr XXX, mille saldo oli 11.05.2023 seisuga 404,74 eurot. Kontole laekub võlgniku sissetulek ja konto kaudu toimuvad võlgniku igapäevased arveldused. Konto saldo muutub jooksvalt. AS-is SEB Pank kogumishoius nr XXX, mille saldo oli 11.05.2023 seisuga 0 eurot. Puuduvad andmed, et võlgnikule kuulub märkimisväärse realiseerimisväärtusega asju või varalisi õigusi. Võlgniku väitel takistas abikaasa võlgniku ärakolimisel isegi riiete ja isiklike tarbeesemete kaasavõtmist. Ei ole teada võimalusi võlgniku vara oluliselt suurendamiseks varaliste nõuete esitamise teel. Liiklusregistris on alates 29.09.2017 ehk abielu kestel registreeritud võlgniku endise abikaasa nimele sõiduauto Infiniti EX30D (esmane registreerimine 2012. a, registreerimismärk XXX, tehnoülevaatus kehtib kuni 31.07.2024, seisuga 03.08.2022 oli odomeetri näit 285025 km). Teoreetiliselt saab seda sõidukit käsitada endiste abikaasade jagamata ühisvarana. Selgitamaks võlgniku endise abikaasa nägemust ühisvara võimaliku jagamise viisist suhtlesin S .K.ga. Mulle ei jäänud muljet, et kohtuväliselt oleks mõeldav kokkulepe, mille alusel võlgnikule makstaks mingitki raha. Endise abikaasa väitel tuleb jagada ka liiklusregistris varem võlgniku nimel olnud sõiduauto Fiat Freemont. Kuna endise abikaasa väitel elas võlgnik tema kulul ning endine abikaasa on perekonna huvides võtnud seni tagastamata laene umbes 30 000 eurot, on endise abikaasa arvates ühisvara
jagamise ainus mõeldav viis selline, et võlgnik maksab endisele abikaasale, mitte vastupidi. Ma ei ole veendunud, et selle sõiduki jagamise tulemusena teoreetiliselt saadaolev summa väärib eeldatavalt kulukat, kauakestvat ja kindlasti väga inetut endiste abikaasade varaliste suhete käsitlemist kohtu vahendusel. Kajastan võlgniku vara nimekirjas kõnealuse sõiduki olemasolu, kuid ma ei käsita seda võlgniku kohustuste täitmise tõenäolise katteallikana. Võlgniku võlgade tasumise teadaoleva katteallikana saab käsitada võlgniku töötasust eraldatavat osa. Eeldades et võlgniku töötasu on tulevikus umbes sama suur kui 2023. aasta esimese viie kuu jooksul ning arvestades, et võlgnikul on üks ülalpeetav, saab pankroti väljakuulutamise korral võlgniku töötasust pankrotivarasse arvata umbes 111 eurot kuus (36 kuu jooksul kokku umbes 4000 eurot). Võlgniku väitel võib kokkuhoidlikult elamise korral kõne alla tulla ka pisut suurem kuumakse, ent tõenäoliselt mitte rohkem kui 150 eurot. Kohustused Seni teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised: Võlausaldaja nimi:
Bondora AS Multitude Bank p.l.c. Aktiva Finance Group OÜ Bigbank AS IPF Digital AS Placet Group OÜ
ESTO AS
Coop Finants AS TF Bank AB Eesti filiaal BB Finance OÜ Holm Bank AS AB Kreditex AS Swedbank AS
Maksejõuetus Maksejõuetusmenetluses tähendust omava võlgniku varalise õigusena saab käsitada võimalust eraldada osa võlgniku sissetulekust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku sissetulekust seaduse kohaselt arestitav osa on umbes 111 eurot kuus. Sellise tempoga kuluks kõikide võlgniku teadaolevate kohustuste täitmiseks vähemalt 27 aastat. Kuna ei ole teada niisugust ettenähtavas tulevikus toimuvat sündmust, millega saaks seostada võlgniku kohustuste nõuetekohase või isegi märkimisväärses ulatuses täitmise, võib öelda, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku jaoks oleks sobivaim lahendus tema pankroti väljakuulutamine ning samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FiMS § 18 lg 2 p 2). Võlgniku väitel kasutas ta aastaid krediiti nii enda kui endise elukaaslase, hiljem abikaasa jooksvate kulude katmiseks. Kuni võlgnik elas abikaasale kuulunud korteris, suutis ta kokku lepitud maksegraafikuid enam-vähem täita, ehkki pidi selleks realiseerima pensionifondi osakud ning auto. Pärast abikaasa korterist ära kolimist sissetulek ei suurenenud, kuid tekkis lisakulusid seoses eluaseme üürimise ja transpordiga. Võetud kohustuste täitmine muutus varasemast veel raskemaks. Probleemi lahendamiseks võlgnikul tõhusaid lahendusi ei ole. Võlgnik ei ole paigutanud raha viisil, mida saaks käsitada investeeringuna. Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Laenamine iseenesest on kulukas ja vähemalt võlgniku puhul see kulu end ei õigustanud. Võlgnik suhtus varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Midagi erakordset võlgniku mõtlemise ja tegutsemise viisis ei ole. Sarnaselt mõtlevaid, tegutsevaid ja maksejõuetuks muutuvaid isikuid on suhteliselt palju. Alust ei ole väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Võlgnik muutus varasemate ebaõigete valikute tagajärjel püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2022.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara töötasust keskmiselt 1 245,95 eurot kuus (brutosumma). Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 35 969,78 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud I. S. a maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus (võlgniku kasuks ega tema suhtes ei ole kunagi toimunud ühtki täitemenetlust).
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks E. V. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab I. S. a osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et E. V. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 28. septembriks 2023. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed (FiMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 17 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2023 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (17 pooltundi) tuleb E. V. le tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.