Sõidukorras 1994 aasta Toyota RAV 4 keskmine hind oli samal ajal 1 700 eurot, mille hageja kostjale tasus. Tehing toimus Tallinnas, Laki tn 30 asuvas kostjale kuuluva ettevõtte XXX OÜ kuuluvas kontoris, maksmine toimus sularahas. Tasumist kinnitavad poolte allkirjad müügilepingus.
4.Proovisõitu sai hageja teha põgusalt sealsamas Laki tn 30 hoovis, kuna väidetavalt oli kütus otsakorral. Peale tehingut Laki tn 30 hoovist ära sõites tanklasse kostja ei jõudnud, sest streikima hakkas käigukast. Lisaks käigukasti rikkele sai ka kütus otsa.
5.Peale korduvaid katseid helistada kostjale lisas hageja autosse kütust ja aru saades, et kostja teda teadlikult ignoreerib, sõitis ta koheselt tagasi Laki tn 30 hoovi. Olles veendunud, et kostja on lahkunud, läks ta XXX OÜ kaubalattu, mis asus samuti Laki tn 30 hoovis. Laos oli kohal laotöötaja, kes ütles et kostja läks ära. Hageja palus laotöötajal helistada kostjale, aga tulutult kuna ka laotöötaja kõnele kostja ei vastatud.
6.Kuna auto ei olnud töökorras, liikuda temaga ei olnud võimalik, siis jättis hageja auto sinna samasse Laki tn 30 hoovi kostjale kuuluva XXX OÜ lao juurde, lukustas uksed ning viis võtmed ja tehnilise passi lattu sisse, jättes need laos asuvasse kontoriruumi laua peale. Võtmete ja dokumendi kontorisse jätmisest oli teadlik ka laotöötaja, kes samal ajal kontoris viibis.
7.Hageja küsis koheselt ka hinnapakkumist Hat-Auto AS-st käigukasti remondiks ja sai 18.07.2017 hinnapakkumise summale 6 923,12 eurot. Seega oli lõplikult selge, et sellist kapitaalset remonti vajavat autot hageja osta ei soovi.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja vaidles hagile vastu.
9.Hageja ostis 14.07.2017 kostjalt 1994. aastal toodetud sõiduauto Toyota RAV 4, reg.nr.
XXXXXX.
10.Hageja tutvus autoga ja tegi proovisõidu, peale mida hageja oli nähtud kaubaga rahul. Samuti oli ostja teadlik, et 26.a. vana auto on viimased kaks aastat seisnud ilma liikluses osalemata ning autol puudub tehniline ülevaatus ja liikluskindlustus, mida ostja sai kontrollida ka auto tehnilisest passist ning Maanteeameti kodulehelt. Hageja avaldas soovi ülalmainitud sõiduautot omandada ning vormistada võõrandamisleping, mida ka osapooled kahes eksemplaaris allkirjastatuna kinnitasid ja mille alusel sõiduauto Toyota RAV 4, reg.nr. XXXXXX omandiõigus läks üle hagejale. Samuti kinnitati oma allkirjadega, et sõiduk on koos dokumentide ja võtmetega üle antud ostjale.
11.Kostja andis ostjale omapoolse kinnituse ja võimaluse vormistada auto ümber Maanteeameti registris, kus algatas e-teeninduses ümbervormistamise ja andis omapoolse kinnituse digiallkirjaga. Ostja aga ei soovinud kasutada võimalust autot Maanteeametis ümber vormistada, mis näitab, et hageja ei soovinud liikluses osaleda. Hageja tagantjärgi väide auto tehnilisest seisundist ei ole tõene.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13.TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
14.Kohus on pooltele õiguslikku kvalifikatsiooni ja tõendamist vajavaid asjaolusid selgitanud (dtl 42-45).
15.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 14.07.2017 müügilepingu sõiduauto Toyota RAV4, registreerimismärgiga XXXXXX, võõrandamiseks.
16.Hageja väiteil tasus ta kostjale müügihinnana 1 700 eurot sularahas. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ja on selle väite omaks võtnud.
17.Hageja leiab, et sõiduk ei vasta keskmisele kvaliteedile ega poolte vahel kokkulepitule ning sel esineb oluline puudus (käigukast katki) ning sellest tulenevalt on ta lepingust taganenud. Hageja nõuab taganemisele tuginedes ostuhinna tagastamist. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et sõidukil esinenud võimalikud puudused on sedavõrd vana sõiduki puhul tavapärased ja hageja oli puudustest teadlik, kuivõrd tutvus sõidukiga põhjalikult enne asja üleandmist. Kohus kvalifitseerib poolte vahelise õigussuhte müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes ja nõude müügilepingust taganemisest tuleneva nõudena. Sama moodi on õigussuhet kvalifitseerinud ka pooled.
18.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kui pooled ei ole sõiduki konkreetsetes omadustes ja kvaliteedinõuetes kokku leppinud, peab see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Sealjuures juhib kohus tähelepanu sellele, et käesoleval juhul oli tegu kasutatud ja ligikaudu 24 aastat vana sõidukiga, mis pidi vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Sõiduauto müügi korral (sh vana sõiduauto puhul) saab eeldada, et see on sõitmiseks kõlbulik ja suuremate defektideta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte kokkulepete sisu või asjale tavapäraselt esitatavad nõuded ning nende rikkumise peab tõendama hageja, kes nendele väidetele tugineb. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist (dtl 42-45), kuid hageja vastavaid tõendeid ei esitanud.
19.VÕS § 14 lg-s 1 on sätestatud, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama.
20.Riigikohus on mitmetes lahendites (tsiviilasjades nr 3-2-1-111-07, p 14, nr 3-2-1-43-15 p 14, nr 3-2-1-50-15, p 18) sedastanud, et lepingueelsete läbirääkimiste osas tuleb VÕS § 14 lg-t 1 ja 2 kohaldada koosmõjus TsÜS §-ga 95 (tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused). Ühtlasi on Riigikohus rõhutanud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist (vt nt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr 3-2-1-111-07, p 14; nr 3-2-1-62-13, p 14, nr 3-2-1-171-14, p 12)
ja leidnud, et ka VÕS § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatud kohustuse rikkumine võimaldab lepingupoolel lepingust taganeda, mitte ainult esitada VÕS § 115 alusel kahju hüvitamise nõuet. Samas juhtis kohus tähelepanu sellele, et hageja peab tõendama, et müüja poolt avaldatu oli tõele mittevastav (käigukast katki). Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist (dtl 42-45), kuid hageja vastavaid tõendeid ei esitanud. Hageja väidete alusel võib aru saada, et tema hinnangul tal tekkis õigus lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata, kuna rikkumine oli oluline (ta jäi enda hinnangul ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis ning lepingu täitmine oleks olnud proportsionaalselt liialt kulukas võrreldes sõiduki hinnaga).
21.Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk ei vastanud poolte vahel kokku lepitule ja et sel olid ulatuslikud puudused (käigukasti rike). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus lugeda taganemist õiguspäraseks – taganemise materiaalsed eeldused on tõendamata. Kohus jätab hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ja seega menetluskulud hageja kanda.
23.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja ei ole kohtule menetluskuude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmine ei nähtu ka kohtuasja toimikust. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot. Hageja menetluskulud (riigilõiv) jäävad tema enda kanda.
24.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
EDASIKAEBAMINE
25.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
26.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
27.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
28.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
/digitaalselt allkirjastatud/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.