Aktiva Finance Group OÜ hagi J. K. väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1619 eurot 49 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
vastu võlgnevuse
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 11930038); lepinguline esindaja I. M.-V. (Julianuse Õigusbüroo OÜ), epost: [email protected] Kostja J. K. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja J. K. taotlus aegumise kohaldamiseks.
2.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi J. K. vastu võla nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Hagejalt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
2-23-106882 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) nõuab 15. aprillil 2023 J. K. (kostja) vastu esitatud hagis võlgnevust. Hagiavaldusest nähtub, et Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja pärandaja P. K. sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai P. K. laenu. Laenusaaja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 9. juunil 2018 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti laenusaajale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 24. juunil 2018 esialgne võlausaldaja lõpetas lepingu, kuna laenusaaja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 26. juunil 2018 P. K. i vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
1.1.Lepingu alusel sai P. K. laenu 1000 eurot ja pidi laenu tagasi maksma maksegraafikuga. P. K. on endisele võlausaldajale tasunud põhiosa katteks 74 eurot 50 senti. Hagejale on P. K. tasunud 240 eurot, millest 40 eurot arvestas hageja vastavalt VÕS § 415 lg 2 järgi esimeses järjekorras sissenõudekulude katteks ning 200 eurot põhiosa katteks. Laenusaaja suri 2. augustil 2021 ning pärijale on hageja saatnud teatise võlgnevuse kohta. Kostja on võtnud hagejaga ühendust kompromissi sõlmimise sooviga, kuid enne hagi esitamist ei ole kostja hageja kirjadele enam reageerinud. Lepingu põhivõla suuruseks on 725 eurot 50 senti. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 44,98% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 9. aprillist 2018 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud, s.o. kuni 8. juunini 2018 summas 101 eurot 86 senti (34,89 + 33,96 + 33,01). Kostja intressi tasunud ei ole. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 465 eurot 80 senti.
2.Kostja esitas 22. veebruaril 2023 maksekäsu kiirmenetluses aegumise vastuväite võlgnevusele.
3.Kohus küsis hagejalt 24. augustil 2023 seisukohta kostja aegumise vastuväitele. Kohus selgitas, et Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaande p-s 3.3.2.2.2.2 (lk 456) on selgitatud, et kui võlgnik esitas (maksekäsu kiirmenetluses) vastuväite, lahendatakse avaldus juba hagina hagimenetluses. Kuigi võlgnikule antakse TsMS § 487 lg 2 järgi tähtaeg hagile vastamiseks, tuleks tema vastuväideteks hagile lugeda ka maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväited, mh aegumisele tuginemine. Sel juhul ei saa kohus ilmselt ka nt hagile vastamata jätmise korral hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui nõue on esitatud asjaoludel tegelikult aegunud.
4.Hageja kohtu määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
6.Kohus rahuldab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud, kuivõrd poolte vahel on vaidlus nõude aegumise üle ning esitatud on ka sisulisi väiteid ja vastuväiteid nõude põhjendatuse üle, mille tõendamine võib osutada keerukaks ja aeganõudvaks.
2(4)
2-23-106882
7.Kohus käsitleb seetõttu alljärgnevalt TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude aegumist. Kohus hindab vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes nõude aegumisega seotud piirides.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.
9.Riigikohus on selgitanud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (RKTKo 01.10.2008, 3-21-63-08, p 14). Seega kvalifitseerib kohus esmalt pooltevahelise võlasuhte. Hageja on esitanud kostja vastu tarbijakrediidilepingust (võlaõigusseaduse, VÕS § 396 lg 1, § 402 lg 1) ehk tehingust tuleneva rahalise nõude, mille rahuldamine on võimalik vastavalt VÕS § 108 lg-le 1. Kohtu hinnangul on hageja pooltevahelise võlasuhte klassifitseerinud õigesti - tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva lepingujärgse võlasuhtega. Poolte vahel on tulenevalt lepingu ülesütlemisest VÕS § 189 lgst 1 tulenev lepingu tagasitäitmise võlasuhe. Kohus ei võta käesolevas otsuses seisukohta sellise nõude rahuldamise eelduste täitmise kohta.
10.Kohus on seisukohal, et hageja esitatud nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
11.Kohus tuvastab hageja esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes, et nõude aluseks olev laenuleping öeldi üles 24. juunil 2018, millest alates oli laenuandjal nõuda laenulepingust tuleneva kohustuse täies ulatuses täitmist. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 24. juunist 2018 ning tehingust tuleneva nõude kolme aastane aegumistähtaeg saabus 24. juunil 2021.
12.Sõltumata sellest, kas menetlusosaline sellele sõnaselgelt tugineb, peab kohus aegumist kohaldades kontrollima poolte menetluses esitatud asjaolude alusel ka aegumise katkemise või peatumise võimalusi (vt RKTKo 7.12.2007, 3-2-1-116-07, p 16).
13.TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos (TsÜS § 158 lg 2). Hagiavalduse kohaselt tasus P. K. hagejale pärast nõude loovutamist 240 eurot. Hageja ei ole vaatamata kohtu antud tähtajale aegumisega seotud asjaolude esitamiseks tagasimaksete tegemise aega täpsustanud ega tõendanud, seetõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada nõude aegumise katkemist.
14.TsMS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Nimetatud sätte lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.
15.Kohus loeb hagi kohtusse esitamise ajaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise
15.veebruaril 2023. Hagi esitati seega peale nõude aegumise tähtaja möödumist. Kuna hageja põhinõue on aegunud ja selle sissenõudmist ei saa hageja enam nõuda, siis on ühtlasi aegunud kõrvalkohustustest tulenevad nõuded (TsÜS § 144).
16.Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-92-02 punktis 19 selgitanud: „Eesti õiguse hagi aegumise sätete edaspidise ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida, et vaidlustes, kus 3(4)
2-23-106882 üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega.“
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on aegumise tõttu lõppenud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, teeb kohus TsMS § 449 lg 3 alusel asjas lõppotsuse ning asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse hageja kahjuks, siis juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu ei ole kostja menetluskulusid kandnud.
19.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.