CarCops OÜ hagi osaühing Besel-Alarm vastu 401,48 EUR nõudes
Tsiviilasja hind
577,75 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: CarCops OÜ (registrikood 12266051), lepinguline esindaja Erkki Evart Kostja: osaühing Besel-Alarm (registrikood 10496611), leüinguline esindaja T K Lihtmenetluses kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada CarCops OÜ hagi osaühing Besel-Alarm vastu.
2.Mõista osaühingult Besel-Alarm CarCops OÜ kasuks välja põhinõue summas 297,60 eurot.
3.Mõista osaühingult Besel-Alarm CarCops OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 11.05.2023 seisuga summas 79,46 eurot. Samuti mõista osaühingult Besel-Alarm CarCops OÜ kasuks välja viivis 297,60 euro suuruselt põhivõlalt määras 0,15% päevas alates 12.05.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista osaühingult Besel-Alarm CarCops OÜ kasuks välja sissenõudmiskulu 40 eurot.
6.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista osaühingult Besel-Alarm CarCops OÜ kasuks välja menetluskulud summas 700 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
2-23-115625 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja CarCops OÜ esitas 11.05.2023 Harju Maakohtule hagi kostja osaühing Besel-Alarm vastu lepingu täitmise nõudes.
2.Vastavalt 11.05.2023 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt pooltevahelise teenuse osutamise ja seadme rendilepingu nr xxx alusel tasu esitatud arvete alusel. Hagiavalduse kohaselt lepiti kokku, et hageja annab rendile teenuse kasutamist võimaldavad seadmed (CarCops Autovalve GPS seade + SIM kaart + veeb). Hageja nõuab kostjalt kostja masinatele paigaldatud seadmete eest paigaldustasu summas 126 eurot, samuti tasu seadmete eemaldamise eest summas 92,00 eurot. Samuti on kostja jätnud tasumata GPS seadmete rendi eest arved. Kostjal jäid tasumata seadmete rendi arved kokku summas 79,2 eurot. Kokku on hageja põhinõue 297,60 eurot. Samuti nõuab hageja viivist lepingujärgse viivise määraga 0,15 % päevas ja VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses.
3.Hageja selgitab, et kostja sai teenust 99 % ulatuses, nende hulgas oli serveri tasu, GPS seadme kasutamine rendi korras, arendus kostja kaardilugejate jaoks, tehniku paigaldamise töö. Hageja tuli kostjale ka vastu, et, viimane saaks kasutada oma SIM kaarte, hageja kanda oli kogu projekti arendamine. See 1%, mis kostja arvates peaks töötama nii nagu kostja seda ette kujutas, ei olnud tehniliselt võimalik teostada vastavalt kostja soovidele. Kostja soovis oma SIM-kaarte ja RIFE, siis sai eelnevat kostjat hoiatatud, et need ei pruugi stabiilselt meie süsteemis töötada, peale paigaldust süsteem töötas.
4.Hageja on seisukohal, et osutatav teenus toimis vastavalt lepingule ja kostja kasutas teenust. Hageja on esitanud logide väljavõtted, kust on näha andmed seadmete kasutamise kohta kuni seadmete eemaldamiseni.
5.Hageja on samuti seisukohal, et kostja ei andnud kohe kindlat soovi seadmed välja osta, vaid andis teda, et võibolla tulevikus soovib seda teha. Kuna väljaostu kohe ei soovinud, muutusid seadmed rendiseadmeks. Tavaliselt seadmete ostu soovi korral tehakse kohe, juba enne seadmete paigaldust seadmete väljaostuarve.
6.Arve nr 81668 kohta selgitab hageja, et kuigi teenuse osutamine lõpetati juba 13.01.2023, toimub kuupõhine arvestus, sest hageja tasub litsentsi ja SIM kaardid ette ja kliendid tasuvad seejärel tagantjärele.
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei eita, et 05.07.2022 sõlmisid hageja ja kostja teenuse osutamise ja seadme rendilepingu nr xxx. Kostja leiab, et hageja ei ole osutanud kostjale arvetel kajastatud teenuseid ja leiab, et väljastatud arved ei vasta lepingu tingimustele ja poolte tegelikule kokkuleppele. Kostja väidab, et tellis hagejalt teenuse osutamist tingimustel, et seadmed ostetakse hagejalt välja, mistõttu on kostjale renditasu arvestamine ebaõige.
8.Kostja selgitab, et tema sooviks oli juhituvastusteenuste saamine, mitte aga hageja seadmete kasutamine. Jälgimisteenus kostja väidete kohaselt ei toiminud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi.
2-23-115625
10.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Kohus tuvastab, et pooled ei vaidle, et nende vahel on sõlmitud teenuse osutamise ja seadme rendileping nr xxx. Kostja väiteid, mille kohaselt poolte tegelik kokkulepe erineb 05.07.2022 lepingus nr xxx sätestatust ja kostja rentimises kokku ei leppinud, sest soovis seadmeid välja osta, kohus eluliselt usutavaks ei pea. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja väidab, et tegelik kokkulepe erineb lepingutekstist, lasub vastava asjaolu tõendamiskoormis kostjal.
14.Kostja väiteid, justkui tuleneks teistsugune kokkulepe lepingueelsest kirjavahetusest, vastav kirjavahetus ei kinnita. Kirjavahetusest tuleneb küll, et kostja avaldas soovi seadmed välja osta, kuid algselt lepiti kokku ikkagi rendis ja väljaostmine jäi tulevikku, misjärel pidi muutuma ka lepingujärgne tasu. Seega tuvastab kohus, et poolte vahel oli kokkulepe seadmete üürimiseks. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
15.Vaidlus puudub, et seadmed olid kostja sõidukitele paigaldatud ja lepingus oli kokku lepitud tasu nii seadmete paigaldamise kui ka eemaldamise eest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seadmete paigaldamine ja eemaldamine vastab oma olemuselt töövõtulepingu tunnustele VÕS § 635 lg 1 tähenduses, sest kokku on lepitud tulemuse saavutamises. Sama sätte kohaselt on teisel lepingupoolel kohustus maksta tasu. Seega on nii tasu seadmete paigaldamise eest summas 126 eurot kui ka seadmete eemaldamise eest summas 92 eurot kooskõlas 05.07.2022 lepinguga.
16.Samuti puudub vaidlus, et hageja seadmed asusid kostja sõidukites kogu vaidlusaluse perioodi kestel. Lepingu kohaselt kuulus tasumisele seadmete kasutamise eest üür kogusummas 79,20 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et pooled olid seadmete üürimises kokku leppinud, samuti tuvastab kohus, et seadmed olid kostja valduses, sest need olid sõidukisse paigaldatud. Seega lasub kostjal lepingust tulenev kohustus lepingujärgset üüri tasuda.
2-23-115625
17.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja osutas kostjale lepingujärgset teenust ehk seadmete abil kostja sõidukite jälgimist. Hageja on teenuse osutamise tõendamiseks esitanud logide väljavõtted (dtl 162 – 215), millistest nähtub teenuse osutamine. Kostja ei vaidle vastu logides kajastatud andmetele, kuid rõhutab, et tema sooviks oli juhituvastusteenuse saamine, mitte hageja seadmete kasutamine.
18.Kohus ei tuvasta, et pooled oleksid lepingus xxx kokku leppinud, et kostja poolt tellitavaks teenuseks oleks olnud üksnes juhituvastusteenuse saamine, mitte seadmete kasutamine. Lepingu xxx lisa 1 (dtl 30) kohaselt on teenuseks kahe sõiduki puhul GPS+SIM+Veebis jälgimine +LVCAN ja kahe telefoni puhul veebis jälgimine.
19.Vastupidist kokkulepet, mille kohaselt oleks hagejalt tellitud teenuseks juhituvastusteenus, kostja tõendanud ei ole. Ka kostja lepingueelne kirjavahetus ei viita, et tellitud oleks juhituvastusteenust. Kostja on avaldanud, et soovib jälgida kaht autot ja kaht telefoni (dtl 92). Tõendeid, et teenust ei oleks osutatud, kostja esitanud ei ole. Hageja ei ole samuti osutanud nõuet seoses teenuse osutamise eest tasumata jätmisega, vaid hageja nõuded on seadmete paigaldamise, eemaldamise ja rendi eest.
20.Hageja on koos põhinõudega esitanud viivisenõude lepingus sätestatud määras, milleks on 0,15% päevas.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
22.Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud.
23.Hageja on esitanud viivisenõude hagi esitamisel eelneva aja eest (kuni 11.05.2023) kogusummas 79,46 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates 12.05.2023 kuni kohtuotsuse täitmiseni 0,15% päevas põhinõudelt 297,60 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude põhinõudelt 297,60 eurot alates 12.05.2023 kuni kohustuse täitmiseni määras 0,15% päevas.
25.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on vastava nõude esitanud. Kohus on ülal tuvastanud, et hagejal on õigus viivist nõuda. Kostja ei ole tarbija, mistõttu VÕS § 1131 hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele kohaldub. Seega on hageja nõue 40 euro ulatuses sissenõudmiskulude saamiseks põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ning jätab menetluskulud kostja kanda.
27.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 175 eurot. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
29.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 7 tunni ja 20 minuti ulatuses tunnihinnaga 90 eurot, millele käibemaksu ei lisandu.
2-23-115625
30.Hagiavalduse koostamisele on lepinguline esindaja kulutanud 3 tundi. Kohus peab ajakulu mõnevõrra ülepaisutatuks. Käesolev vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ega tõendimahukas. Arvestades hagiavalduse dokumenti, on sellise menetlusdokumendi mõistlikuks koostamise kuluks kuni 2 tundi. Seega on õigusabikulu 1 tunni ulatuses põhjendamatu.
31.31.07.2023 seisukoha koostamisele on lepinguline esindaja kulutanud 4 tundi. Kohus peab ka nimetatud menetlusdokumendi koostamise ajakulu põhjendamatult suureks. Menetlusdokument on koos vormistuslike elementidega alla 4 lehekülje pikk, sisaldes sealjuures eelneva menetluse kirjeldust, ülevaadet kompromissläbirääkimistest. Dokumendile lisatud tõendite kogus ei ole samuti ulatuslik. Mõistlikuks ajakuluks saab pidada 2,5 tundi, seega on õigusabikulu 1,5 tunni ulatuses põhjendamatu.
32.14.08.2023 seisukoha koostamisele on lepinguline esindaja kulutanud 20 minutit. Menetluskulu on põhjendatud.
33.Kokku on hageja kulutused õigusabile põhjendatud 5 tunni ja 50 minuti ulatuses, mis 90 euro suuruse tunnihinnaga moodustab 525 eurot.
34.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 700 eurot, millised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
35.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.