Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Avaldaja/võlgnik: L. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, xxxx) Usaldusisik: Svetlana [email protected])
Pilden
(e-post:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L. S. maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja L. S. pankrot 14.09.2023 kell 15.00.
2.Nimetada L. S. pankrotihalduriks Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Poska 28-4, 10150 Tallinn; tel 52 80 212; e-post [email protected]).
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 09.10.2023 kell 14.00. Üldkoosolek toimub Lubja 4, Tallinn saalis 2021.
4.Algatada võlgniku L. S. kohustustest vabastamise menetlus FIMS § 45 lg 1 kohaselt. Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andres Tootsman, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 14.09.2024.
5.Võlgnik on kohustatud täitma FIMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuset otsutatakse kolme aasta möödumisel.
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
7.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt
esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.L. S. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
10.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
11.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Jätta menetluskulud võlgniku L. S. kanda.
13.Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasu suuruseks 910 eurot, millele lisandub käibemaks 182 eurot, so kokku 1092 eurot.
14.Usaldusisiku tasu summas 525 eurot maksta välja V. V.i poolt 08.06.2023 deposiiti tasutud 150 euro ja L. S. poolt 07.07.2023 deposiiti tasutud 375 euro arvelt Business Law Firm OÜ(registrikood 11308575) arveldusarvele xxxx Xxxx AS.
15.Ülejäänud usaldusisiku tasu 316,8 eurot välja mõista riigi vahenditest, Business Law Firm OÜ-le (registrikood 11308575) arveldusarvele xxxx Xxxx AS.
16.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
17.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebekord Pankrotimääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad avaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg Asjaolud
1.L. S. esitas Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 33 3713,49 eurot ja rahalisi vahendeid igakuiselt võlgnevuse tasumiseks 546,50 eurot. Võlgnevused tekkisid
siis kui elukaaslane jäi töötuks, kõik kulud jäid võlgniku kanda. Võlgniku ei jaksanud ülejõu kulutusi maksta, kuid on soov jätkata maksete maksmist kui on võlad ümberkujundatud. Võlgnik omab kindlat tööd ja sissetulekut ning usub, et on võimeline kohustusi aja jooksul osade kaupa tasuma.
2.Kohus võttis 28.06.2023 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise, peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik Svetlana Pilden esitas 18.07.2023 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku varaja võlanimekirja. Aruande kohaselt on usaldusisik tuvastanud, et võlgniku varaks on korteriomand, asukohaga xxxx, üldpinnaga 12,6 ruutmeetrit. Kinnistu on koormatud alates 07.08.2020 14 000 euro suuruse hüpoteegiga Xxxx kasuks. City24.ee portaalis avaldatud müügikuulutuste järgi on korteriomandi orienteeruvaks turuväärtuseks 36 000 eurot. Võlgniku sissetulekuks on palk, summas ca. 1000-1200 eurot kuus (neto). Võlgnikul on kohustusi 50 131,32 eurot. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jääb pärast mittearestitava sissetuleku mahakandmist ca. 275 - 475 eurot kuus, Ülaltoodu alusel on selge, et vara ja sissetuleku arvel ei ole võlgnikul võimalik sissenõutavaks muutunud kohustusi nõuetekohaselt ning lähiajal täita. Seega on tekkinud maksejõuetuse olukord. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on oma maksevõimet selgelt üle hinnanud. Asjaolud, mis viitaksid kuriteo tunnustega teole ei olnud tuvastatud, seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei olnud tuvastatud. Võlgnik on avaldanud soovi algatada tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetlus, mille raames saab ta võlausaldajatele nõuete katteks tasuda igakuiselt 420 eurot kuus. Ning tema varaks olev korteriomand jääks müümata. Kohustustest vabastamise menetluse ning ka võimaliku ümberkujundamiskava kestel, s.o. 3 aastat, teeks see kokku 15 120 eurot ja seda veel tingimusel, et avaldaja sissetulek jääb vähemalt samaks. Nimetatud ettepanekul on usaldusisiku arvates mitu miinust. Esiteks see summa korvaks üksnes 29,57 % võlgnevustest. Märkimist väärib, et pandiga tagatud nõude omanik ei oleks nõude vähendamisega nõus. Mõeldav vaid on, et võlgnik täidab edaspidi pandipidajast võlausaldajaga sõlmitud lepingut nõuetekohaselt, hetkeseisuga jäid osamaksed kahe viimase kuu jooksul tasumata. Usaldusisiku hinnangul puuduvad tekkinud olukorras väljavaated koostada ja täita ümberkujundamiskava, mis vastaks FiMS § 26 lg-s 4 ja 6 sätestatud eeldustele. Ülaltoodu alusel leiab usaldusisik, et võlgniku maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Usaldusisiku arvates oleks antud juhul otstarbekam kuulutada välja võlgniku pankrot, müüa tema vara, ning vajaduse korral jätkata ka kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik võetud kohustusi täita. Seega on tekkinud maksejõuetuse olukord, mis on püsiva iseloomuga.
4.Kohus määras võlgniku ärakuulamise aja 20.07.2023. 20.07.2023 istungi võlgnik teatas, et võlgnik loobub oma eelnevalt esitatud võlgade ümberkujundamise avaldusest ja palub kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti
(FiMS § 43). Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
7.Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus (PankrS § 31 lg 2). Käesoleval juhul PankrS § 15 lg 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei esine.
8.Usaldusisik Svetlana Pilden leidis omas 18.07.2023 aruandes, et võlgnik on tegelikult maksejõuetu ja välja tuleks kuulutada tema pankrot.
9.Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et L. S. on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku aruande kohaselt on usaldusisik tuvastanud, et võlgniku varaks on korteriomand, asukohaga xxxx, üldpinnaga 12,6 ruutmeetrit. Kinnistu on koormatud alates 07.08.2020 14 000 euro suuruse hüpoteegiga Xxxx kasuks.City24.ee portaalis avaldatud müügikuulutuste järgi on korteriomandi orienteeruvaks turuväärtuseks 36 000 eurot. Võlgniku sissetulekuks on palk, summas ca. 1000-1200 eurot kuus (neto). Võlgnikul on kohustusi 50 131,32 eurot. Võlausaldajate nõuete rahuldamist jääb pärast mittearestitava sissetuleku mahakandmist ca. 275 - 475 eurot kuus, Ülaltoodu alusel on selge, et vara ja sissetuleku arvel ei ole võlgnikul võimalik sissenõutavaks muutunud kohustusi nõuetekoheselt ning lähiajal täita. Seega on tekkinud maksejõuetuse olukord. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on oma maksevõimet selgelt üle hinnanud. Asjaolud, mis viitaksid kuriteo tunnustega teole ei olnud tuvastatud, seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei olnud tuvastatud.
10.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik võetud kohustusi täita. Kohus loeb tuvastatuks, et L. S. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
11.Pankrotihaldur Svetlana Pilden andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
12.Kohus kuulutab võlgniku L. S. pankroti välja 14. september 2023. a kell 15.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Svetlana Pildeni ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 09.10.2023 algusega kell 14.00.
13.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,
algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
14.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
15.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Andres Tootsman andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Svetlana Pilden täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pildenil on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 14.09.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg.3 nõue.
16.Kohus selgitab: •
tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
•
Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
•
Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
•
Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44)
•
Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2)
•
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).
•
Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9)
20.Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
21.Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
23.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on
tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot.
24.Usaldusisik palub tasuks määrata 910 eurot (arvestusega 7 tundi tunnihinnaga 130 eurot), millele lisandub käibemaks 182 eurot, so kokku 1092 eurot.
25.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 910 eurot, mille lisandub käibemaks 182 eurot, so kokku 1092 eurot.
26.Võlgnik ise ja tema eest on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 08.06.2023 150 eurot ja 07.07.2023 375 eurot, so kokku 525 eurot. Usaldusisiku tasust (1092 eurot) tuleb 525 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, Business Law Firm OÜ-le, registrikood 11308575, arveldusarvele xxxx Xxxx.
27.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023 aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot.
28.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
29.Kuna kohus on eelnevalt välja mõistnud usaldusisiku tasu summas 525 eurot kohtu deposiiti kantud summa arvelt so 3,3 tunni eest ja usaldusisikul kulus aruande esitamiseks 7 tundi, siis riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus 4 tunni eest (pooltunde 8 x 33 eurot) on 264 eurot, millele lisandub käibemaks 52,8 eurot, so kokku 316,8 eurot.
30.Seega tuleb hüvitada usaldusisikule tasu summas 316,8 eurot (sisaldab käibemaksu), menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu tuleb välja mõista vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, Business Law Firm OÜle, registrikood 11308575, arveldusarvele xxxx Xxxx AS. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.