2-23-2497/28 - Muud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

11.Saata määrus resolutsiooni punktis 10 nimetatud väljamakse tegemiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse võib esitada ka võlausaldaja, kui ta on esitanud ümberkujundamiskava kinnitamisele eelnevalt vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik X (võlgnik) esitas 14.02.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik abielus Yga (YX). Varasuhte liik on ühisvara. Ülalpeetavaid alaealisi lapsi on kaks (A ja B). Võlgnik töötab mittetulundusühingus L peakokana. Igakuiseks sissetulekuks on palk suurusjärgus 1500 eurot neto, millele lisanduvad muud tulud ca 300 eurot (ettevõtlustulu), kokku 1800 eurot. Igakuiste kulude suurus on hinnanguliselt 1800 eurot. Võlausaldajate nõuete täitmiseks ülejääv summa on orienteeruvalt 975 eurot. Kohustuste suurus erinevatele võlausaldajatele on hinnanguliselt 89 304,88 eurot. Võlgnikule kuulub kinnisvara RRR ja tegemist on perekonna elukohaga. Võlgniku muuks varaks on ettevõtted B OÜ (alates 2018. aastast pidanud hobimesinikuna mesilasi, kuid ettevõtte käive ja kasum on olnud väiksed), S OÜ-l on puudunud tegevus ja tulu, MTÜ L on kasumit mitteteeniv ettevõte, mis toitlustab WL personali, palgatulu ja MTÜ-l R tegevus puudub, see sai loodud kodukohas küla haldamise eesmärgil. Abikaasa sissetulek on 1850 eurot kuus ning lisaks saab ta igakuiselt lastetoetust 160 eurot, kokku 2010 eurot kuus. Abikaasa igakuised väljaminekud on eluaseme laenumakse 430 eurot, täiendõpe 200 eurot, õppelaen 50 eurot, tarbimislaen 233 eurot, kokku 913 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt seisneb makseraskustesse sattumise peamine põhjus väga kehvades finantsotsustest. Enne 2020. aastat olid võetud tarbimislaenud (TF Bank, Bondora ja Swedbank) maja renoveerimiseks. 2020 sügisel võttis võlgnik lisaks mitu laenu investeerimise eesmärgil. Kavatsus oli tekitada parem rahaline võimekus ja toimetulek. Võlgnik paigutas võetud laenuraha cryptovarasse ja alustas cryptovaraga kauplemist. Järjest suuremate riskide võtmise tagajärjel kaotas võlgnik kõik oma investeeringud ja sattus makseraskustesse, kus igakuised kohustused olid 3 korda suuremad sissetulekust. Võlgniku selgituste kohaselt on ta suhelnud kõikide võlausaldajatega ja jõudnud kokkuleppele (sõlminud maksegraafikud) enamike võlausaldajatega. Erandiks on võlausaldaja R OÜ (enne R OÜ), kes ei ole nõustunud maksegraafikut sõlmima. Võlgnik on oma tööandja juures teinud alates septembrist 2022 suurema koormusega (1,5) tööd, et tasuda kohustusi, on müünud oma vara (peamiselt väiksemaid hinnalisemad esemeid), on palunud abi oma lähedastelt (ema, isa, õde, paarilt sõbralt, kes on aidanud rahaliselt) ja pöördunud abi saamiseks võlanõustaja poole. Võlgniku selgituste kohaselt on ta jõudumööda tasunud kõikide võetud kohustuste summast 70 %. Võlgnik selgitab kohtule, et ta piirab enda igakuiseid kulutusi ja otsib aktiivselt lisatööd, kuna töökoormus ja ajakasutus võimaldab tal teha lisaks palgatööd umbes 0,5 koormusega. Võlgnik omab töökogemust ja oskusi mitmes erinevas valdkonnas (juhtimine, logistika, administreerimine, toitlustamine). Võlgade ümberkujundamist taotleb võlgnik eelkõige sooviga säilitada oma kodu ja perele elamine. Peres on kaks on alaealist last. Võlgnik soovib abikaasaga tagada oma perele normaalse toimetuleku ja elamisväärse elu. Võlgnik selgitab, et

hetkel on küll makseraskustes, kuid on kindel, et makseraskused on ajutist laadi ja ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlusega. Võlgnik on veendunud, et on võimeline suurendama oma sissetulekut ja avaldab kohtule, et teeb kõik selleks, et tagada oma perele edaspidi piisav sissetulek, s.h tasuda oma võetud kohustused. Kohus võttis 20.02.2023 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Martin Krupi. Usaldusisik esitas 20.03.2023 võlgniku vara- ja võlanimekirja ning hinnangu makseraskuste ületamise väljavaadete kohta. Aruande kohaselt on võlgniku esitatud andmete kohaselt võlgnikul koos abikaasa Yga kokku ühisvara väärtusega hinnanguliselt 226 850 eurot ning kohustusi on summas 89 304,88 eurot. Igakuine sissetulek on 1516 eurot töötasu ja 300 eurot autokompensatsioon. Usaldusisikule võlausaldajate poolt saadetud vastuste kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 59 549,58 eurot. Kuna kõik võlgniku poolt nimetatud võlausaldajad ei ole usaldusisikule vastanud, on eeldatav võlasumma rohkem kui 90 000 eurot. Usaldusisik on suhelnud võlausaldajatega ning saanud tagasisidet, et enamus võlausaldajatest on nõus võlgade ümberkujundamise menetlusega. Usaldusisik on seisukohal, et on alus algatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kuna võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamise menetluse saab läbi viia ilma, et tuleks realiseerida võlgniku pere koduks olevat kinnisvara. Võlgnik ja tema abikaasa on nõus panustama täiendava tööga, et suureneksid sissetulekud, mille abil saab võimalikku ümberkujundamiskava täita. Usaldusisik palus kohtul määrata enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma ning määrata tähtaeg selle summa tasumiseks. Usaldusisiku arvates pidi see summa olema 2000 eurot. 22.03.2023 määrusega määras kohus Xle võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2000 eurot, mis tuli Xl tasuda kahe kuu jooksul võrdsete osamaksetena iga kuu 10. ndaks kuupäevaks. Esimene osamakse summas 1000 (üks tuhat) eurot tuli tasuda hiljemalt 10.04.2023 ja teine osamakse summas 1000 (üks tuhat) eurot tuli tasuda hiljemalt 10.05.2023. X täitis 22.03.2023 kohtunõude ja tasus kohtudeposiiti nõutava summa võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Kohus algatas 18.05.2023 määrusega X võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskava esitamiseks. Võlgade ümberkujundamiskava esitati kohtule 05.09.2023. Ümberkujundamiskava kohaselt on töötab võlgnik peakokana MTÜ-s L (registrikood xxxxxxxx). Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu 1516 eurot kuus ja autokompensatsioon 300 eurot kuus. Võlgniku võlausaldajateks Credit.ee OÜ, Eesti Inkasso OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Julianus Inkasso OÜ, Holm Bank AS, Osaühing Aaloe Kinnisvara, Keila Linnavalitsus, Swedbank AS, OK Incure OÜ, R OÜ, Aasnor OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital ja OÜ GS Core. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku 88 870,92 eurot, sellest põhikohustused 74 042,68 eurot ja kõrvalkohustused 14 828,24 eurot. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 59 234,094 eurot. Võlgade ümberkujundamise menetluses on ümberkujundamisabinõud eelkõige võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuse vähendamise

ja osadena täitmise teel. Ümberkujundamiskavas põhikohustusi vähendatakse 20 %. Kõik kõrvalkohustused vähendatakse nullini, st kõrvalkohustuste tasumist kavas ette ei nähta. Ümberkujundamiskava näeb ette rahuldada võlausaldajate põhinõudeid 80 % ulatuses 48 kuu jooksul kokku summas 59 234,094 eurot. Kava täitmise tähtajaks on arvestatud 3 aastat ja 7 kuud. Kava täitmisel tasub võlgnik esimesel aastal võlausaldajatele kokku igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal kokku igakuiselt 1350 eurot, kolmandal aastal igakuiselt 1500 eurot ning neljandal aastal, täpsemalt 7 kuud, tasub võlgnik võlausaldajatele kokku igakuiselt 1517,49 eurot. Kava täitmist alustatakse ümberkujundamiskava kinnitamise määrusele järgneva kuu 15. kuupäeval. Eelduslikult täidetakse kava hiljemalt 15. maiks 2027. Ümberkujundamiskavast on jäänud välja Primero Finance OÜ (endine Mogo OÜ) sõlmitud laenuleping, mis on tagatispõhine. Laenu tagatiseks on mootorsõiduk Peugeot 5008, registrimärgiga XXXXXX. Laenu tagastamata summa on 2167,25 eurot seisuga 31.07.2023 ja laenu võtab üle võlgniku abikaasa. Lisaks on AS-iga LHV Pank sõlmitud käendusleping nr KÄ211004JY/5, mis tagab eluaseme laenulaenulepingut 211004JY. Eluaseme laenulepingut tagavat käendust ei ole plaanis ümber kujundada, sest see ei ole sissenõutavaks muutunud ja tegemist on tagatisega, mille realiseerumine ei ole hetkel tõenäoline. Usaldusisik on saatnud ümberkujundamiskava kõigile võlausaldajatele Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 24 lg 1 korras. Credit.ee OÜ, Eesti Inkasso OÜ, Holm Bank AS ja OÜ GS Core on nõus võlgade ümberkujundamiskavaga. Julianus Inkasso OÜ, Osaühing Aaloe Kinnisvara, Keila Linnavalitsus, R OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital ei ole esitanud seisukohta etteantud tähtajaks, so 31.08.2023. Sellest tulenevalt arvestab usaldusisik, et X võlgade ümberkujundamise kavaga nõustutakse (FiMS § 25 lg 1). Antud juhul on kavale vastu vaielnud neli võlausaldajat, kelle nõudeid kokku on 22 657,20 eurot (ümberkujundamiskavas 16 584,95 eurot). TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, kelle nõude kogusumma on 7592,77 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 5546,03 eurot), on seisukohal, et ta toetaks ümberkujundamiskava, millega rahuldatakse põhinõue 100 % ulatuses. OK Incure OÜ, kelle nõude kogusumma on 7762,40 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 5357,60 eurot), on samuti seisukohal, et ta toetab ümberkujundamiskava, mille järgi põhinõuet ei vähendata. Swedbank AS, kelle nõude kogusumma on 6733,35 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 5324,32 eurot), ei nõustunud nõude ümberkujundamisega, kuna võlausaldaja hinnangul on võimalik pankrotimenetluses võlausaldaja huvisid mitte kahjustada rahuldades võlausaldaja nõue kogu ulatuses. Lisaks märgib Swedbank, et võlgniku sissetulekute suurus ja suutlikkus nõudeid täita jääb esitatud andmetest lähtudes ebaselgeks. Aasnor OÜ, kelle nõude kogusumma on 568,68 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 357 eurot), leiab, et võlgniku maksevõime võlgade ümberkujundamiskava täitmiseks ei ole selge ning nõustuda võiks kavaga, mille alusel põhinõude summa suurust ei vähendata. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõuded on kokku kogusummas 66 213,72 eurot, kelle nõuded võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist on kokku 42 649,14 eurot. Seega on ümberkujundamiskavaga nõustunud võlausaldajaid 69,30 % kõigist võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad 74,50 % kõikide võlausaldajate nõuetest. Usaldusisiku hinnangul tuleb FiMS § 26 lg 2 alusel ümberkujundamiskava kinnitada. 06.09.2023 e-kirjas selgitas kohus usaldusisikule, et 05.09.2023 esitatud võlgade ümberkujundamiskavas on märgitud usaldusisiku töötasuks ümberkujundamiskava koostamise eest 1200 eurot, kuid tööaruannet ei ole lisatud. Eeltoodust tulenevalt määras kohus usaldusisikule tähtaja tööaruande esitamiseks kuni 13.09.2023.

Usaldusisik täitis 06.09.2023 kohtunõude tähtaegselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused FiMS § 18 lg 1 järgi vaatab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse läbi, arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule (p 3). Usaldusisik Martin Krupp esitas kohtule kava koostamise eelselt 20.03.2023 hinnangu võlgniku X varalise seisundi, maksejõulisuse ja väljavaadete kohta, missugune on selle võlgniku jaoks sobivaim menetluse liik. Võlgnik on abielus isikuga Yga alates 08.12.2001. Võlgnikul on 4 last: A, B, C ja D, kellest kaks on alaealised. Võlgnik töötab MTÜ-s L peakokana. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1516 eurot, millele lisandub autokompensatsioon 300 eurot, kokku 1816 eurot. Võlgnikule kuulub kinnistu asukohaga RRR, mis on ühisvaras võlgniku abikaasa Yga. Ühtlasi on tegemist pere elamiskohaga. Võlgnikule kuulub ettevõte OÜ B (registrikood xxxxxxxx), võlgnik on ainuosanik (osa suurus 2500 eurot) ja juhatuse liige. Ühingu põhitegevusalaks on märgitud mesindus. Võlgniku edastatud info kohaselt on ta alates 2018. aastast pidanud hobimesinikuna mesilasi, ühingu käive ja kasum on siiani olnud väikesed. Rahalised kohustused puuduvad, varaks on mesindusinventar, võlgniku hinnangul väärtusega 6850 eurot. MTÜ-s L (registrikood xxxxxxxx) on võlgnik juhatuse liige alates algusest (s.o 31.12.2015) ja MTÜ põhitegevusalaks on muu toitlustamine. Võlgniku edastatud info kohaselt on MTÜ L kasumit mitteteeniv ettevõte, mis toitlustab WL personali. Nimetatud ühing on võlgniku töökohaks ja töötasu maksjaks. Võlgnik on MTÜ R (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liige alates 21.06.2011 ning MTÜ tegevusalaks märgitud hoonete ja üürimajade haldus. Võlgniku edastatud andmete kohaselt on MTÜ R kasumit mitteteeniv ettevõte, millel tegevus puudub. MTÜ loodi kodukohas küla haldamise eesmärgil. Võlgnik on OÜ S (registrikood xxxxxxxx) juhatuse liige ja üks osanikest alates algusest, samuti on juhatuse liige ja teine osanik võlgniku abikaasa Y. Osaühingu tegevusalaks on märgitud muu elektrienergia tootmine (sh biomassist). Võlgniku esitatud andmete kohaselt on osaühing kahel esimesel aastal ilma majandustegevuseta, 2022. aastal alustas võlgniku abikaasa väikeses mahus heaolunõustamisega tegevust ja osaühingul puudub veel tulu. Võlgnik on Tallinna M Selts (registrikood xxxxxxxx) üks asutajatest (alates 03.02.2016). Võlgnikule on varasemalt kuulunud ja käesoleval hetkel on ta märgitud vastutavaks kasutajaks sõiduautole Peugeot 5008, XXXXXX. Võlgnik omab AS-is Swedbank arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille jääk on seisuga 23.02.2023 0 eurot, kontol on broneering 122,61 eurot laenulepingu nr 21016058-VL kuumaksest; limiidikontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille jääk seisuga 23.02.2023 on -2758,23 eurot ning hoiukontot nr XXXXXXXXXXXXX. Võlgnik omab AS SEB Pank arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo 14.02.2023 seisuga on 0,87 eurot, panga ees on teenustasu võlgnevusi kogusummas 14,03 eurot. AS LHV Pank 22.02.2023 vastuse kohaselt omab seisuga 22.02.2023 AS LHV Pank käenduslepingut nr KÄ-211004JY/5, mis tagab eluasemelaenulepingut 211004JY. Leping võlgnevuses ei ole. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 22.02.2023 vastusest selgub, et võlgniku suhtes on hetkel käimas järgmised täitemenetlused 022/2022/8135, sissenõudja Renovum OÜ, nõudesumma 8399,54 eurot, kohtutäitur Elin Vilippus ja 023/2022/1705 sissenõudja Eesti Inkasso OÜ, nõudesumma 3230,49 eurot, kohtutäitur Priit Petter. Võlgniku suhtes on lõpetatud 10 täitemenetlust ja peatatud 2 täitemenetlus.

Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul koos abikaasa Yga kokku ühisvara väärtusega hinnanguliselt 226 850 eurot ning kohustusi on usaldusisikule võlausaldajate poolt saadetud vastuste kohaselt summas 59 549,58 eurot. Usaldusisik ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Usaldusisiku hinnangul on Xle sobilik võlgade ümberkujundamise menetlus ja ta suudab koostatud kava täita. FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et võlgniku X hinnang ja soov, et kohus algataks tema võlgade ümberkujundamise menetluse ja kinnitaks kohtule esitatud võlgade ümberkujundamiskava, on kohases vastavuses võlgniku enda varalise olukorra ja võimalustega. Võlgnik töötab endale kuuluvas ettevõttes ja teenib igakuiselt töötasu 1516 eurot, millele lisandub autokompensatsioon 300 eurot, kokku 1816 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt piirab ta enda igakuiseid kulutusi ja otsib aktiivselt lisatööd, kuna töökoormus ja ajakasutus võimaldab tal teha lisaks palgatööd umbes 0,5 koormusega. Võlgnik omab töökogemust ja oskusi mitmes erinevas valdkonnas (juhtimine, logistika, administreerimine ja toitlustamine). Võlgade ümberkujundamist taotleb võlgnik eelkõige sooviga säilitada oma kodu ja perele elamine. Peres on kaks on alaealist last. Pere igapäevavajadusi katab ja toimetulekut toetab ka abikaasa. Võlgnik selgitab, et hetkel on ta küll makseraskustes, kuid on kindel makseraskused on ajutist laadi ja ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlusega. Võlgnik on veendunud, et on võimeline suurendama oma sissetulekut ja avaldab kohtule, et teeb kõik selleks, et tagada oma perele edaspidi piisav sissetulek, s.h tasuda oma võetud kohustused. Võlgniku selgituste kohaselt on ta jõudumööda tasunud kõikide võetud kohustuste summast seni 70 %. 05.09.2023 kohtule esitatud ümberkujundamiskavas on usaldusisik märkinud, et võlgniku sissetulek võimaldab tasuda kohustusi nii, et võlausaldajate põhinõudeid rahuldatakse 80 % ulatuses 48 kuu jooksul kokku summas 59 234,094 eurot. Kava täitmisel tasub võlgnik esimesel aastal võlausaldajatele kokku igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal kokku igakuiselt 1350 eurot, kolmandal aastal igakuiselt 1500 eurot ning neljandal aastal, täpsemalt 7 kuud, tasub võlgnik võlausaldajatele kokku igakuiselt 1517,49 eurot. Võlgade ümberkujundamise menetluses kujundatakse ümber 15 võlausaldaja nõuded võlgniku vastu. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik X on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. X võlausaldajad on usaldusisiku 05.09.2023 andmete kohaselt Credit.ee OÜ, Eesti Inkasso OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Julianus Inkasso OÜ, Holm Bank AS, Osaühing Aaloe Kinnisvara, Keila Linnavalitsus, Swedbank AS, OK Incure OÜ, R OÜ, Aasnor OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital ja OÜ GS Core. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ümberkujundamiskavale esitanud vastuväited neli võlausaldajat, kelle nõudeid kokku on 22 657,20 eurot (ümberkujundamiskavas 16 584,95 eurot). TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, kelle nõude kogusumma on 7592,77 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 5546,03 eurot), on seisukohal, et toetaks ümberkujundamiskava, millega rahuldatakse põhinõue 100 % ulatuses. OK Incure OÜ, kelle nõude kogusumma on

7762,40 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 5357,60 eurot), on samuti seisukohal, et ta toetab ümberkujundamiskava, mille järgi põhinõuet ei vähendata. Swedbank AS, kelle nõude kogusumma on 6733,35 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 5324,32eurot), ei nõustunud nõude ümberkujundamisega, kuna võlausaldaja hinnangul on võimalik pankrotimenetluses võlausaldaja huvisid mitte kahjustada rahuldades võlausaldaja nõue kogu ulatuses. Lisaks märgib Swedbank, et võlgniku sissetulekute suurus ja suutlikkus nõudeid täita jääb esitatud andmetest lähtudes ebaselgeks. Aasnor OÜ, kelle nõude kogusumma on 568,68 eurot (peale nõuete ümberkujundamist 357 eurot), leiab, et võlgniku maksevõime võlgade ümberkujundamiskava täitmiseks ei ole selge ning nõustuda võik kavaga, mille alusel põhinõude summa suurust ei vähendata. Credit.ee OÜ, Eesti Inkasso OÜ, Holm Bank AS ja OÜ GS Core on nõus võlgade ümberkujundamiskavaga. Julianus Inkasso OÜ, Osaühing Aaloe Kinnisvara, Keila Linnavalitsus, R OÜ ja Aktsiaselts PlusPlus Capital ei ole esitanud seisukohta etteantud tähtajaks, s.o 31.08.2023, millest tulenevalt arvestab usaldusisik, et X võlgade ümberkujundamise kavaga nõustutakse (FiMS § 25 lg 1). Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid oli 05.09.2023 ümberkujundamiskava kohaselt kokku 66 213,72 eurot, kelle nõuded võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist on kokku 42 649,14 eurot. Seega on ümberkujundamiskavaga nõustunud võlausaldajaid 69,30 % kõigist võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad 74,50 % kõikide võlausaldajate nõuetest. Usaldusisiku hinnangul tuleb FiMS § 26 lg 2 alusel ümberkujundamiskava kinnitada. FiMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on antud juhul põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Tartu Ringkonnakohus on oma 19.12.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-22-118076 olnud seisukohal, et kohus peab omaalgatuslikult kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. See tähendab, et võlausaldaja ei saa olla kindel, et kohtumenetluses või ka pankrotimenetluses tema kogunõue (s.h kõrvalnõuded), kogu ulatuses tunnustatud saab. Seetõttu peab kohus kohaseks lähenemist, et kõigi võlausaldajate põhinõuded rahuldatakse 80 % ulatuses ja kõrvalnõuded jäävad rahuldamata. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FiMS § 2 lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones

ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). FiMS § 26 lg 4 alusel hindab kohus, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses võrreldes võlgade ümberkujundamiskavas ettenähtuga. Võlgnik käib tööl. Tema igakuine sissetulek on keskmiselt 1816 eurot, millest ta on valmis eraldama oma võlgade tasumiseks esimesel aastal võlausaldajatele kokku igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal kokku igakuiselt 1350 eurot, kolmandal aastal igakuiselt 1500 eurot ning neljandal aastal (7 kuud) igakuiselt 1517,49 eurot. Mittearestitav miinimumpalk on käesoleval ajal 725 eurot kuus. Võlgniku sissetulekust kuuluks võrreldavas pankrotimenetluses täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 alusel arestimisele 1091 eurot kuus, millest pankrotimenetlusele järgneval kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada 818,25 eurot kuus (FiMS § 47 lg 4 alusel tuleb võlgnikul võlausaldajatele loovutada 75 % arestitavast sissetulekust). Siinjuures märgib kohus, et arestitava summa suurus väheneks tulenevalt TMS § 132 lg 11 jj alusel kahe alaealise ülalpeetava lapse arvestuses veelgi. Samuti lisanduksid pankrotimenetluses võlgniku kohustustele võlausaldajate ees ka pankrotimenetluse kulud ja oleks prognoositav, et võlgniku pankrotimenetluses koguneks võlausaldajate nõuete katteks oluliselt vähem vahendeid kui käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses. Nimelt on pankrotimenetluse kestus FiMS § 49 lg 1 järgi kolm aastat, mille kestel koguneks võlausaldajatele võlgniku sissetulekust makstavaid oluliselt vähem kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Seetõttu on võlgniku praegune tegevus eesmärgiga tasuda oma kohustusi kõigile võlausaldajatele neid võrdselt koheldes vastutustundlik ja võimaldab vältida võlgniku pankrotimenetlust, säilitada võlgniku eluasemena kinnistu ja tasuda võlausaldajatele võlgasid. Võlgade ümberkujundamise menetlus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ettenähtud korras on seadusandja poolt võlgnikele loodud võimalus ületada makseraskusi ja sellega on sellise menetluse kasutamine nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides (FiMS § 2 lg 1, lg 3). Seadusandja ongi pidanud omaette väärtuseks võimalust vältida võlgniku pankrotimenetlust. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava andmete kohaselt maksab võlgnik kõigile võlausaldajatele 80 % nende põhinõuetele vastavast summast s.o kokku 59 234,094 eurot ja seeläbi välditakse pankrotimenetlust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et antud juhul kuulub ümberkujundamiskava kinnitamisele FiMS § 26 lg 2 alusel sõltumata esitatud vastuväidetest. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõuded on kokku kogusummas 66 213,72 eurot, kelle nõuded võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist on kokku 42 649,14 eurot. Seega on ümberkujundamiskavaga nõustunud võlausaldajaid 69,30 % kõigist võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad 74,50 % kõikide võlausaldajate nõuetest. Käesolevas menetluses on tagatud võlausaldajatele nende põhinõuete laekumine kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava alusel ja tähtaja jooksul. On ilmne, et võlgnik ei suuda temal käesolevaks ajaks tasumata jäänud kohustusi tasuda võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata ja FiMS § 21 lg 1 loetletud võimalusi kasutamata. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine on põhjendatud ja X võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada.

Võlgniku X puhul ei esine FiMS § 19 lg 3 loetletud eeldusi, mille puhul oleks alust kaaluda võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmist. Kohus kinnitab X võlgade ümberkujundamiskava FiMS § 26 lg 2 alusel. 05.09.2023 kohtule esitatud ümberkujundamiskavas on usaldusisik märkinud, et võlgniku sissetulek võimaldab kava täitmisel tasuda kohustusi nii, et esimesel aastal tasub võlgnik võlausaldajatele kokku igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal kokku igakuiselt 1350 eurot, kolmandal aastal igakuiselt 1500 eurot ning neljandal aastal, täpsemalt 7 kuud, tasub võlgnik võlausaldajatele kokku igakuiselt 1517,49 eurot, kokku summas 59 234,094 eurot. Ümberkujundamiskava kuulub kinnitamisele eeltoodud tingimustel. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärgi. FiMS § 30 lg 1 järgi hakkab ümberkujundamiskava kinnitamisega selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. FiMS § 30 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. FiMS § 35 järgi teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle usaldusisik, võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule vajalikku teavet. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. FiMS § 53 sätestab usaldusisiku ülesanded, § 54 sätestab tasu määramise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 3 kohaselt kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FiMS § 54 lg 4 sätestab, et kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FiMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.