lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-2497/64

Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-2497/64
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4555
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Avaldaja)Julianus Inkasso OÜ10686553Osaühing Aaloe Kinnisvara10949372B2 Impact OÜ11542046(Avaldaja)Credit.ee OÜ11898079Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806Eesti Inkasso OÜ12438291

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-23-2497

Kohtuasi

X avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 14.09.2023 määrus

Kaebuste esitaja ja liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldajad: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja KR Aasnor OÜ (registrikood 14290059) Credit.ee OÜ (registrikood 11898079) Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291) Holm Bank AS (registrikood 14080830) OÜ GS Core (registrikood 16183586) Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) Osaühing Aaloe Kinnisvara (registrikood 10949372) Keila Linnavalitsus (registrikood 75014422) R OÜ (registrikood XXXXXXXX) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid.
2.Jätta Swedbank AS-i määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 14.09.2023 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebemenetluse kulud Swedbank AS-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Võlgade ümberkujundamise menetlus
  • 14.05.20262-20-2822/111Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.05.20262-20-14999/69Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.04.20262-22-10239/65Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
  • 26.03.20262-22-3570/164Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.03.20262-21-16577/113Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 23.02.20262-22-3422/68Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Holm Bank AS
14080830
Aasnor OÜ14290059
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal14304235(Avaldaja)
OÜ GS Core16183586
Keila Linnavalitsus75014422
1.X (avaldaja/võlgnik) esitas 14.02.2023 maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.
2.Avaldusest nähtuvalt oli võlgnik abielus (varasuhte liik oli ühisvara) ja tal oli kaks ülalpeetavat last. Võlgnik töötas mittetulundusühingus L peakokana. Tema igakuiseks sissetulekuks oli palk ligikaudu 1500 eurot (neto), millele lisandusid muud tulud 300 eurot, kokku 1800 eurot. Igakuiste kulude suurus oli 1800 eurot. Kohustuste suurus erinevatele võlausaldajatele oli hinnanguliselt 89 304,88 eurot. Võlgnikule kuulus kinnisvara aadressil RRR ning tegemist oli perekonna elukohaga. Samuti olid võlgnikuga seotud ettevõtted B OÜ, S OÜ, MTÜ R. Võlgniku abikaasa sissetulek oli 1850 eurot kuus, lisaks sai ta iga kuu lastetoetust 160 eurot, kokku 2010 eurot kuus. Võlgniku selgituste kohaselt oli makseraskustesse sattumise peamine põhjus kehvades finantsotsustes. Enne 2020. aastat võttis ta tarbimislaene (TF Bank, Bondora ja Swedbank) maja renoveerimiseks. 2020 sügisel võttis võlgnik lisaks mitu laenu investeerimise eesmärgil, kavatsusega saavutada parem rahaline võimekus ja toimetulek. Võlgnik paigutas laenuraha krüptovarasse ja alustas sellega kauplemist. Järjest suuremate riskide võtmise tagajärjel kaotas ta kõik oma investeeringud ja sattus makseraskustesse, kus igakuised kohustused ületasid sissetulekuid kolmekordselt. Võlgniku selgituste kohaselt suhtles ta kõikide võlausaldajatega ja jõudis enamikuga kokkuleppele (sõlmis maksegraafikud). Erandiks oli R OÜ, kes ei nõustunud maksegraafikut sõlmima. Võlgnik töötas tööandja juures 2022. aasta septembrist suurema koormusega, müüs oma vara (peamiselt väiksemaid hinnalisemad esemeid), palus abi lähedastelt ja pöördus abi saamiseks võlanõustaja poole. Võlgnik tasus jõudumööda kõikide võetud kohustuste summast 70%, piiras enda igakuiseid kulutusi ja otsis aktiivselt lisatööd, kuna töökoormus ja ajakasutus võimaldasid tal teha lisaks palgatööd umbes 0,5 koormusega. Võlgade ümberkujundamist taotles võlgnik eelkõige sooviga säilitada perele normaalne toimetulek ja kodu. Võlgnik selgitas, et oli küll antud hetkel makseraskustes, kuid oli kindel, et makseraskused on ajutist laadi ja ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlusega. Ta oli veendunud suutlikkuses suurendada oma sissetulekut ja avaldas kohtule, et teeb kõik selleks, et tagada oma perele edaspidi piisav sissetulek. Menetluse edasine käik ja võlausaldajate seisukohad
3.Kohus võttis maksejõuetusavalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Martin Krupi.
4.Usaldusisik esitas 20.03.2023 võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisiku hinnangu kohaselt esines alus algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, kuivõrd võlgnik oli makseraskustes, kuid ei olnud püsivalt maksejõuetu.
5.22.03.2023 määras kohus võlgnikule võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2000 eurot, mis tuli tasuda osamaksetena. Võlgnik täitis kohtunõude.
6.Kohus algatas 18.05.2023 määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskava esitamiseks.
7.Võlgade ümberkujundamiskava esitati kohtule 05.09.2023. Võlgniku võlausaldajateks olid Credit.ee OÜ, Eesti Inkasso OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Julianus Inkasso OÜ, Holm Bank AS, Osaühing Aaloe Kinnisvara, Keila Linnavalitsus, Swedbank AS, OK Incure OÜ, R OÜ, Aasnor OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital ja OÜ GS Core. Võlgnikul oli kohustusi võlausaldajate ees kokku 88 870,92 eurot, sellest põhikohustused 74 042,68 eurot ja kõrvalkohustused 14 828,24 eurot. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest oli ümberkujundamist vajavaid nõudeid kokku 59 234,094 eurot. Võlgade ümberkujundamise menetluses olid ümberkujundamisabinõud eelkõige võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuse vähendamise ja osadena täitmise teel. Ümberkujundamiskavas vähendati põhikohustusi 20%. Kõik kõrvalkohustused vähendati nullini, st kõrvalkohustuste tasumist kavas ette ei nähtud. Ümberkujundamiskava nägi ette võlausaldajate põhinõuete rahuldamise 80% ulatuses 48 kuu jooksul kokku 59 234,094 euro ulatuses. Kava täitmise tähtajaks arvestati 3 aastat ja 7 kuud. Kava täitmisel tuli võlgnikul tasuda esimesel aastal võlausaldajatele kokku igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal 1350 eurot, kolmandal aastal 1500 eurot ning neljandal aastal (7 kuud) 1517,49 eurot. Kavaga nõustumisest teatasid usaldusisikule Credit.ee OÜ, Eesti Inkasso OÜ, Holm Bank AS, GS Core OÜ. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid oli kokku 66 213,72 eurot (pärast nõuete ümberkujundamist 42 649,14 eurot). Võlgade ümberkujundamise kavale esitasid vastuväite TF Bank AB, OK Incure OÜ, Swedbank AS, Aasnor OÜ. Seega vaidlesid kavale vastu neli võlausaldajat, kelle nõuded moodustasid kokku 22 657,20 eurot (nõude summa pärast võlgade ümberkujundamise kava 16 584,95 eurot). Julianus Inkasso OÜ, Aloe Kinnisvara OÜ, Keila Linnavalitsus, R OÜ ja PlusPlus Capital AS ei esitanud ettenähtud tähtajaks võlgade ümberkujundamise kava osas seisukohta, mistõttu luges usaldusisik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 25 lg 1 kohaselt, et eelnimetatud võlausaldajad nõustusid võlgade ümberkujundamise kavaga. Eelnevast tulenevalt oli ümberkujundamiskavaga nõustunud võlausaldajaid 69,30% kõigist võlausaldajatest, kelle nõuded moodustasid 74,50% kõikide võlausaldajate nõuetest. Usaldusisiku hinnangul tuli lähtuda FiMS § 26 lg-st 2 ja kava kinnitada. Valdav enamus võlausaldajaid, kelle nõuded moodustasid ligikaudu 3⁄4 kõigi võlausaldajate nõuetest, nõustusid kava kinnitamisega. Üksi võlausaldaja ei olnud iseenesest kava kinnitamisele vastu, kuid osa võlausaldajatest soovis kava tähtaja pikendamist ja põhinõuete tasumist suuremas ulatuses. Maakohtu määrus
8.Maakohus rahuldas maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitas võlgade ümberkujundamise kava järgmiselt: I aasta 1200 eurot kuus

Võlausaldaja

Kohustuste kogusumma/ põhiosa EUR

Aeg, millest alates hakatakse kohustust tasuma. Kohustuse tasumise sagedus/periood

Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv / suurus EUR

Kohustuse tasumine kokku esimesel aastal eurodes

Kõrvalkohustuse ja põhikohustuse vähendamise ulatus

Kohustuse rahuldamise määr% / kohustuse täitmise summa kokku

kuupäev Credit.ee OÜ

2411,3/1568,98

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 25,428 eurot

305,136

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 1255,18 eurot

Eesti Inkasso OÜ

2543,03/ 1784,28

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 29,917 eurot

359,004

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 1427,424 eurot

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

7592,77/ 6932,54

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 112,354 eurot

1348,248

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 5546,03 eurot

Julianus Inkasso OÜ (Aktiva Portfolio AS)

5033,68/ 4541,95

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 73,610 eurot

883,32

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 3633,56 eurot

Julianus Inkasso OÜ (Aktiva Finants OÜ)

2102,93/ 2102,93

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 34,081 eurot

408,972

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 1682,34 eurot

Julianus Inkasso OÜ (Ühisteenused AS)

152,81/80

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 1,296 eurot

15,552

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 64 eurot

Holm AS

9752,57/ 8687,32

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 140,794 eurot

1689,528

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 6949,85 eurot

Osaühing Aaloe Kinnisvara

3500/3000

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 48,620 eurot

583,44

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 2400 eurot

Keila Linnavalitsus

364/364

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 5,899 eurot

70,788

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 291,20 eurot

Swedbank AS

6733,35/ 6655,40

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 107,863 eurot

1294,356

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 5324,32 eurot

OK Incure OÜ

7762,40/ 6697,01

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 108,537 eurot

1302,444

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 5357,60 eurot

R OÜ

125,02/ 7465,21

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 120, 987 eurot

1451,844

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 5972,16 eurot

Bank

Aasnor OÜ

568,68/446,26

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 7,232 eurot

86,784

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 357 eurot

Aktsiaselts PlusPlus Capital

8500,25/6458,0

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 104,664 eurot

1255,968

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 5166,44 eurot

OÜ GS Core

17 728,13/17 258,74

Alates

15.oktoober 2023/ kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 279,710 eurot

3356,52

Kõrvalkohustuse vähendamine 100% ja põhikohustuse vähendamine 20%

80% põhiosast 13806,99 eurot

Kokku

870,92/ 74 042,68

eurot

411,904

59 234,094 eurot

II aasta 1350 eurot kuus Võlausaldaja

Kohustuse täitmise sagedus/ periood, kuupäev

Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv / suurus

Kohustuse tasumine kokku teisel aastal eurodes

Kohustuse täitmise summa kokku eurodes

Credit.ee OÜ

Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp

12 kuud x 28,606 eurot 12 kuud x 32,532 eurot 12 kuud x 126,399 eurot 12 kuud x 82,812 eurot 12 kuud x 38,342 eurot 12 kuud x 1,458 eurot 12 kuud x 158,93 eurot 12 kuud x 54,698

343,272

1255,18

390,384

1427,424

1516,788

5546,03

993,744

3633,56

460,104

1682,34

17,496

1900,716

6949,85

656,376

12 kuud x 6,636 eurot 12 kuud x 121,346 eurot 12 kuud x 122,104 eurot 12 kuud x 136,111 eurot 12 kuud x 8,136 eurot 12 kuud x 117,748 eurot 12 kuud x 314,674 eurot

79,632

291,20

1456,152

5324,32

1465,248

5357,60

1633,332

5972,16

97,632

1412,976

5166,44

3776,088

13806,99

16199,94

59234,094

Kohustuse tasumine kokku teisel aastal eurodes 381,42

Kohustuse täitmise summa kokku eurodes

433,752

1427,424

1685,316

5546,03

1104,156

3633,56

511,224

1682,34

19,44

Eesti Inkasso OÜ TF Bank AB (publ.) Eesti filial Julianus Inkasso OÜ (Aktiva Portfolio AS) Julianus Inkasso OÜ (Aktiva Finants OÜ) Julianus Inkasso OÜ (Ühisteenused AS) Holm Bank AS Osaühing Aaloe Kinnisvara Keila Linnavalitsus Swedbank AS OK Incure OÜ R OÜ Aasnor OÜ Aktsiaselts PlusPlus Capital OÜ GS Core

KOKKU

III aasta 1500 eurot kuus Võlausaldaja nimi

Kohustuse täitmise sagedus/ periood, kuupäev

Credit.ee OÜ

Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/

Eesti Inkasso OÜ TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal Julianus Inkasso OÜ (Aktiva Portfolio AS) Julianus Inkasso OÜ (Aktiva Finants OÜ ) Julianus Inkasso OÜ

Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv / suurus 12 kuud x 31,785 eurot 12 kuud x 36,146 eurot 12 kuud x 140,443 eurot 12 kuud x 92,013 eurot 12 kuud x 42,602 eurot 12 kuud x 1,620

1255,18

(Ühisteenused AS) Holm Bank AS Osaühing Aaloe Kinnisvara Keila Linnavalitsus Swedbank AS OK Incure OÜ R OÜ Aasnor OÜ Aktsiaselts PlusPlus Capital OÜ GS Core

15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp

eurot 12 kuud x 175,992 eurot 12 kuud x 60,775 eurot 12 kuud x 7,374 eurot 12 kuud x 134,829 eurot 12 kuud x 135,671 eurot 12 kuud x 151,234 eurot 12 kuud x 9,040 eurot 12 kuud x 130,831 eurot 12 kuud x 349,637 eurot

2111,904

6949,85

729,30

88,488

291,20

1617,948

5324,32

1628,052

5357,60

1814,808

5972,16

108,40

1569,972

5166,44

4195,644

13806,99

17999,82

59234,094

Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv / suurus 7 kuud x 32,156 eurot 7 kuud x 36,568 eurot 7 kuud x 142,081 eurot 7 kuud x 93,086 eurot 7 kuud x 43,099 eurot 7 kuud x 1,640 eurot

Kohustuse tasumine kokku teisel aastal eurodes 225,092

Kohustuse täitmise summa kokku eurodes

255,976

1427,424

994,567

5546,03

651,602

3633,56

301,693

1682,34

11,48

7 kuud x 178,045 eurot 7 kuud x 61,484 eurot 7 kuud x 7,460 eurot

1246,315

6949,85

430,388

52,22

291,20

7 kuud x 136,401 eurot 7 kuud x 137,254 eurot 7 kuud x 152,998 eurot 7 kuud x 9,146 eurot

954,807

5324,32

960,778

5357,60

1070,986

5972,16

64,022

7 kuud x 132,357 eurot 7 kuud x 353,715 eurot

926,499

5166,44

2476,005

13806,99

10622,43

59234,094

KOKKU

IV aasta (7 kuud) 1517,49 eurot kuus Võlausaldaja nimi

Kohustuse tasumise periood

Credit.ee OÜ

Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/12 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp Kord kuus/7 kuud/ 15.kp

Eesti Inkasso OÜ TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal Julianus Inkasso OÜ (Aktiva Portfolio AS) Julianus Inkasso OÜ (Aktiva Finants OÜ ) Julianus Inkasso OÜ (Ühisteenused AS) Holm Bank AS Osaühing Aaloe Kinnisvara Keila Linnavalitsus Swedbank AS OK Incure OÜ R OÜ Aasnor OÜ Aktsiaselts PlusPlus Capital OÜ GS Core

KOKKU

1255,18

Kohtu hinnangul oli võlgniku hinnang ja soov võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ja ümberkujundamiskava kinnitamiseks kohases vastavuses tema varalise olukorra ja võimalustega. Võlgnik töötas endale kuuluvas ettevõttes, teenis igakuiselt töötasu 1816 eurot, piiras enda igakuiseid kulutusi ja otsis aktiivselt lisatööd. Võlgade ümberkujundamist taotles võlgnik eelkõige sooviga säilitada oma kodu ja pere elamine. Võlgnik selgitas, et ta oli makseraskustes, kuid oli kindel, et raskused on ajutist laadi ja ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlusega. Ta oli veendunud võimekuses oma sissetulekut suurendada ja avaldas kohtule, et teeb kõik selleks, et tagada oma perele edaspidi piisav sissetulek, sh tasuda oma kohustused. Võlgniku selgituste kohaselt tasus ta seni jõudumööda kõikide võetud kohustuste summast 70%. Ümberkujundamiskavas märkis

usaldusisik, et võlgniku sissetulek võimaldas tasuda kohustusi nii, et võlausaldajate põhinõuded rahuldatakse 80% ulatuses 48 kuu jooksul 59 234,94 euro ulatuses. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid, oli kohus seisukohal, et võlgnik on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Asja materjalidest nähtuvalt esitas ümberkujundamiskavale vastuväiteid neli võlausaldajat, kelle nõuded moodustasid kokku 22 657,20 eurot. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid oli ümberkujundamiskava kohaselt kokku 66 213,72 eurot, kelle nõuded võlgade ümberkujundamiskavas pärast nõuete ümberkujundamist olid kokku 42 649,14 eurot. Seega oli ümberkujundamiskavaga nõustunud võlausaldajaid 69,30% kõigist võlausaldajatest, kelle nõuded moodustasid 74,50% kõikide võlausaldajate nõuetest. Kohtu hinnangul oli võlgade ümberkujundamine põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi. Esitatud ümberkujundamiskava alusel ei koheldud ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohus pidas kohaseks lähenemist, et kõigi võlausaldajate nõuded rahuldatakse 80% ulatuses ja kõrvalnõuded jäävad rahuldamata. Kohus hindas FiMS § 26 lg 4 alusel, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses võrreldes võlgade ümberkujundamiskavas ettenähtuga. Võlgnik oli valmis eraldama võlgade tasumiseks esimesel aastal kokku igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal kokku igakuiselt 1350 eurot, kolmandal aastal igakuiselt 1500 eurot ja neljandal aastal (7 kuud) igakuiselt 1517,49 eurot. Mittearestitav miinimumpalk oli määruse tegemise ajal 725 eurot kuus. Seega oleks võlgniku sissetulekust kuulunud võrreldavas pankrotimenetluses täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 alusel arestimisele 1091 eurot kuus, millest pankrotimenetlusele järgneval kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgade katteks loovutada 818,25 eurot kuus (75% arestitavast sissetulekust). Kohus märkis, et arestitava summa suurus väheneks kahe alaealise ülalpeetava lapse arvelt veelgi. Samuti lisanduksid pankrotimenetluses võlgniku kohustustele võlausaldajate ees ka pankrotimenetluse kulud. Seega oleks prognoositav, et võlgniku pankrotimenetluses koguneks võlausaldaja nõuete katteks oluliselt vähem vahendeid kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Eelnevast tulenevalt oli võlgniku tegevus eesmärgiga tasuda oma kohustusi kõigile võlausaldajale neid võrdselt koheldes vastutustundlik ja võimaldas vältida võlgniku pankrotimenetlust, säilitada võlgniku eluase ja tasuda võlausaldajatele võlgasid. Ümberkujundamiskava kohaselt maksaks võlgnik kõigile võlausaldajatele 80% nende põhinõuetele vastavast summast, s.o kokku 59 234,094 eurot ja seeläbi välditakse pankrotimenetlust. Eeltoodust tulenevalt kuulus ümberkujundamiskava kinnitamisele. Käesolevas menetluses oli tagatud võlausaldajatele nende põhinõuete laekumine kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava alusel ja tähtaja jooksul. Oli ilmne, et võlgnik ei suutnud tasumata jäänud kohustusi tasuda võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata ja FiMS § 21 lg 1 loetletud võimalusi kasutamata. Võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine oli põhjendatud ja võlgade ümberkujundamiskava tuli kinnitada. Võlgniku puhul ei esinenud FiMS § 19 lg-s 3 loetletud eeldusi, mille puhul oleks alust kaaluda võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmist. Maakohus kinnitas võlgniku võlgade ümberkujundamise kava FiMS § 26 lg 2 alusel. Võlausaldaja määruskaebus

13.Võlausaldaja Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta võlgniku ümberkujundamiskava esitatud kujul kinnitamata. Alternatiivselt palus võlausaldaja muuta kava selliselt, et võlgnik tasub võlausaldajatele kogu põhiosa. Kohus ei teinud võlausaldajatele ettepanekut vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas tõendeid esitada või usaldusisikul neid koguda, ei kontrollinud asjaolusid sisuliselt ja pani oletuslikult kõik võlausaldajad ühte patta. Seega ei olnud välistatud, et asjaolusid kontrollimata

ja tõendeid kogumata/hindamata, kohtles kohus võlausaldajaid ebavõrdselt. Võlausaldajate käitumine vastutustundliku laenamise osas võis olla erinev. Välistatud ei olnud, et võlgniku maksevõime halvenemine tekkis põhjusel, et ajaliselt viimased laenuandjad ei kontrollinud maksevõimet piisavalt või ei avaldanud võlgnik õiget teavet oma maksekohustuste kohta. Antud juhul tegi maakohus vastavas osas üldise järelduse. Kava kohtles halvemini neid võlausaldajaid, kes järgisid vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus ei selgitanud võlausaldajatele, et neil on võimalik tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Mh oleks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine seadusest tulenevalt mõjuv põhjus eelistada üht võlausaldajat teise ees. Maakohus jättis kava täitmise perspektiivikuse hindamata ning kinnitas kava, mis põhines võlgniku tõendamata sissetuleku suurusel. Menetluses puudusid tõendid selle kohta, et võlgnik teenib iga kuu 1816 eurot. Arvestades, et kinnitatud kava kohaselt tuli võlgnikul esimesel aastal tasuda 1200 eurot ja järgnevatel aastatel rohkem, ei olnud võlgnik võimeline kava täitma. Võlgniku väited lisasissetuleku teenimise osas olid üldsõnalised ja määrusest ei selgunud, mille alusel pidas kohus kava täitmist perspektiivikaks. Kohus ei saanud kinnitada kava, mille aluseks olevad asjaolud on ebaselged ja tõendamata või mis ei võimalda kavajärgset kohustust kohaselt täita. Maakohus hindas võlgade ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse võrdluses vaid võlgniku sissetulekuga seonduvat, jättes arvesse võtmata võlgniku muu vara, sh kinnisvara. Võlgnik omas ühisvarana kinnisvara, sõidukit ja mesindusinventari. Eeldusel, et ühisvaraks olev kinnisvara jaguneb omanike vahel võrdsetes osades, omas võlgnik ainuüksi kinnisvara näol vara enam kui 100 000 euro ulatuses, mis ületas kohustuste kogusummat. Olukorras, kus võlgnik omas vara rohkem, kui tal oli täitmata kohustusi, ei olnud põhjendatud põhinõude vähendamine ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamine. Sellist võlausaldajate õiguste riivet maakohus ei hinnanud ega põhjendanud. Määrusest ei nähtunud, millistele asjaoludele tuginedes pidas kohus põhjendatuks kinnitada kava, mille kohaselt võlausaldajate nõudeid, sh põhinõudeid vähendatakse ning kava periood on vaid kolm aastat ja seitse kuud. Seadus ei näe võlgade ümberkujundamise menetluses ette miinimum- ja maksimumtähtaega kohustuste täitmise tähtaja pikendamisel. Olukorras, kus võlgnik omaks igakuist sissetulekut 1816 eurot, suudaks ta 1234 euro suuruse maksega tasuda kogu põhivõla 60 kuu jooksul, mis ei olnud ebamõistlikult või põhjendamatult pikk periood arvestades võetud kohustuste hulka, võlausaldajate huve ja vara säilimist. Kohus pidi nõuete ümberkujundamisel hindama ja kaaluma asjakohaseid võlgade ümberkujundamise viise. Võlgade ümberkujundamine ei pidanud alati tähendama mh põhikohustuste vähendamist. Kohtu vastav otsus peab olema proportsionaalne ja ümberkujundamisel saab piirduda vaid osaliste piirangutega. Võlausaldaja hinnangul oli antud juhul piisav kõrvalnõuete kustutamine ja põhiosa tasumise tähtaja pikendamine. Põhikohustuse vähendamine võlgade ümberkujundamise raames ei tohtinud saada reegliks ja seda eriti olukordades, kus põhikohustuse täitmine on mõistlikult teostatav. Menetluse edasine käik

14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks.
15.Usaldusisik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlgnik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hinnangul oli määruskaebus põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Credit.ee OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ülejäänud võlausaldajad määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel materiaal- ega menetlusõiguse norme, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise.
18.TsMS § 662 lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
19.Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (FiMS § 2 lg 3). Seega otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ümberkujundamiskava kinnitamisel arvestanud nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve ja leidnud põhjendatult, et võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. Kohus on huvide kaalumisel õigesti arvestanud võlgniku majanduslikku seisu, sh tema kohustuste mahtu ja seda, et võlgnik töötab ja saab sissetulekut. Võlgnik oli valmis tegema suuri jõupingutusi makseraskuste ületamiseks, sh maksma iga kuu märkimisväärse osa oma sissetulekust võlausaldajatele. Kõik võlausaldajad tegutsevad laenuandjatena oma majandus- ja kutsetegevuses ning nende majandustulemusi ei muuda see, kui võlgnik tagastab laenatud raha väiksemas summas. Tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk, mille realiseerumisega peavad võlausaldajad arvestama.
21.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Määruskaebuse esitaja väitel ei hinnanud maakohus, kas võlgnikule laenu andnud võlausaldajad järgisid vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seetõttu kohtles kava halvemini neid võlausaldajaid, kes seda põhimõtet järgisid. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul saab eeldada, et krediidiandjad järgivad vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlgnik või usaldusisik ei too esile selliseid asjaolusid, mis võivad eelneva ümber lükata, siis saab maakohus lähtuda eeldusest, et võlausaldajad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (TrtRnKm 17.04.2023, 2-22-14247, p 13.2.). Käesolevas asjas ei tuginenud võlgnik avaldust esitades vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ning ringkonnakohtu hinnangul ei too määruskaebuse esitaja sellekohased väited kaasa maakohtu määruse tühistamist. Samuti toob kohus esile, et võlgniku kohustuste tabeli kohaselt (tl 7) sai võlgnik määruskaebuse esitajalt laenu 25.03.2021. Seega oli Swedbank AS-ilt saadud laen üks võlgniku viimaseid võetud laene. Eeltoodust tulenevalt olid põhjendamatud määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et võlgniku maksevõime halvenemine tekkis põhjusel, et ajaliselt viimased laenuandjad ei kontrollinud maksevõimet piisavalt ning ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad rahuldamata ja põhinõuded rahuldatakse 80% ulatuses.
23.Samuti tõi Swedbank AS määruskaebuses välja, et maakohus jättis hindamata kava täitmise perspektiivikuse.

Ringkonnakohus märgib, et võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on motiveeritud kava täitma. Kavas esitatud andmete kohaselt töötab võlgnik peakokana MTÜ-s L ning tema keskmine netotöötasu kuus on 1516 eurot, millele lisandub autokompensatsioon 300 eurot kuus. Võlgnik on abielus ja tal on neli last, kellest kaks on alaealised (tl 116). Võlgnikule kuulub kinnisvara aadressil RRR. Kinnistu on võlgniku perekonna elukoht ja ta soovib seda säilitada. Nii võlgnik kui tema abikaasa on avaldanud valmisolekut täiendava tööga panustamiseks, et suurendada sissetulekuid, mille arvel ümberkujundamiskava täita. Võlgnik on alates 2022. aasta septembrist teinud tööandja juures suurema koormusega (1,5) tööd, et võetud kohustused tasuda. Võlgnik soovib tagada oma perele stabiilse sissetuleku ja toimetuleku. Samuti toetavad võlgniku lähedased teda rahaliselt. Kava kohaselt tuleb võlausaldajatele esimesel aastal tasuda igakuiselt 1200 eurot, teisel aastal 1350 eurot, kolmandal aastal 1500 eurot ja neljandal aastal (7 kuud) 1517,49 eurot. Arvestades võlgniku varalist seisundit on kohus seisukohal, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kolme FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõud, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane.

24.Määruskaebuse esitaja hinnangul jättis maakohus kava kinnitamisel arvesse võtmata võlgnikule kuuluva muu vara, sh kinnisvara. Võlausaldaja hinnangul ei olnud põhjendatud kohustuste vähendamine olukorras, kus võlgnik omas rohkem vara kui tal oli kohustusi. FiMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata käesoleva seaduse § 26 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Antud juhul ei ole tegemist FiMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlus puudub selles, et võlgnik on makseraskustes. Võlgnik on võtnud mitmeid laene, mille tasumine käib talle üle jõu. Samas on võlgnikul olemas kindel igakuine sissetulek ja võimalus ning soov teenida lisasissetulekut, mille arvel võlgasid vähendada. Sellises olukorras ei saa võlgnikult mõistlikult eeldada, et ta võõrandab võlgade katteks kinnisvara, mis on ühtlasi tema ja ta pere eluase. Käesoleval juhul oli mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused teenitava sissetuleku arvel ilma vara võõrandamata.
25.Määruskaebuse esitaja tõi välja, et antud juhul oli võlgade ümberkujundamise viis ebaproportsionaalne, kuivõrd võlgade ümberkujundamine ei pidanud alati tähendama põhikohustuse vähendamist. Võlausaldaja soovis põhikohustuse täitmist täies ulatuses ning antud juhul oli tema hinnangul piisav meede kõrvalnõuete kustutamine ja põhiosa tasumise tähtaja pikendamine. Samuti ei olnud kaebuse esitaja hinnangul põhjendatud piirata menetluse pikkust kolme või viie aastaga ja kohaldada tuli maksimaalset seaduses sätestatud aegumistähtaega, mis on 10 aastat. FIMS § 21 lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sh sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on antud asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suurust ja ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel.

Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks pikendada ümberkujundamiskava täitmise perioodi, et võlausaldajate põhinõuded saaksid rahuldatud täies ulatuses. Maakohus hindas võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust pankroti väljakuulutamise korral ja leidis, et ümberkujundamiskava kinnitamisel saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt suuremal määral. Samuti hindas kohus võlgniku majanduslikku seisundit ja tema võimekust ümberkujundamiskava täita. Antud juhul säilitab ümberkujundamiskava makseperioodi pikkus võlgniku huvi täita kava, et vältida pankrotimenetlust. Seadusandja on teadlikult jätnud ümberkujundamiskava tähtaja FiMS-is sätestamata, et kohtul oleks suurem kaalutlusruum, et arvestada iga juhtumi asjaolusid. Kuna seadus ei näe ette, kava tähtaega, siis on ümberkujundamiskava pikkus maakohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid siis, kui diskretsiooni piire on rikutud (TrtRnKm 03.05.2023, 2-22-14858, p 12.4.3.; TrtRnKm 17.04.2023, 2-22-14247, p 16.2.; TrtRnKm 29.06.2023, 2-22-12019, p 18.3). Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus antud juhul diskretsiooni piire. Asjakohane ei ole ka ümberkujundamiskava tähtaja võrdlus aegumistähtajaga. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on säilitada võlgniku motiveeritus kava täitmise nimel maksimaalselt pingutada, et vältida pankroti väljakuulutamist. Seega peab kinnitatav ümberkujundamiskava olema võlgnikku motiveeriv. Võlgniku eesmärk naasta pärast kava täitmist tavapärasesse ellu ja tarbida edaspidi oma sissetulekut ise, peab olema tema jaoks hoomatavas kauguses (TrtRnKm 03.05.2023, 2-22-14858, p 12.4.3.; TrtRnKm 17.04.2023, 222-14247, p 16.2). Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades võib 3 aasta ja 7 kuulist perioodi pidada mõistlikuks.

26.Ringkonnakohus märgib, et FiMS § 36 lg 1 kohaselt võib võlgnik, usaldusisik või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt muutub või võlgniku ilmnenud tegelik varaline seisund erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse kohta on tehtud kohtulahend. Ümberkujundamiskava tühistamise alused sätestab FiMS § 41, mille lg 2 p 1 kohaselt tühistatakse ümberkujundamiskava mh siis, kui võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral.
27.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et teised menetlusosalised oleksid määruskaebemenetluses menetluskulusid kandnud, puuduvad hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.02.20262-20-17424/52Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.01.20262-22-1413/66Viru Maakohus Rakvere kohtumaja