Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H. M. võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Tsiviilasja edastamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post: [email protected]); Kostja: H. M. xxxxxxxxxxx; elukoht hagiavalduses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata).
RESOLUTSIOON
1.Edastada tsiviilasi nr 2-23-123784 kohtualluvuse kohaselt lahendamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
2.Saata käesolev määrus teadmiseks hagejale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Põlva majale hagiavalduse H. M. võlgnevuse nõudes. Hageja märkis hagiavalduses kostja aadressiks xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx.
TsMS § 75 lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 75 lg 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
3.TsMS § 69 lg 1 näeb ette, et kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik.
4.Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 19 kohaselt võib artikli 17 ja 18 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.
5.TsMS § 104 lg 1 sätestab, et kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 104 lg 3 p 2 järgi kehtib kohtualluvuse kokkulepe sõltumata TsMS § 104 lg 1 sätestatust ka juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
6.Hagiavaldusest nähtub, et 28.05.2019. a sõlmis kostja Telia Eesti AS-iga seadmete kasutuslepingu nr 909293. Lepingu üldtingimuste p-s 8.4 sisaldub kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt vaidlus lahendatakse Harju maakohtus ka juhul, kui kostjaks on tarbija, kes peale lepingu sõlmimist on lahkunud elama välisriiki või on viinud sinna üle oma tegevus- või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Telia Eesti AS on loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale, seega on hagejale üle läinud ka kohtualluvuse kokkulepe.
7.Kohtu hinnangul on pooled sõlminud kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe, kuna see on kokku lepitud juhuks, mil tarbija on asunud elama välisriiki või tema elukoht ei ole hagiavalduse esitamise ajal teada. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole vastuolus Brüssel I uuesti sõnastatud määruse ega Eesti õigusega. Kuna tegemist on sõnaselge kokkuleppega, on see kehtiv vaatamata sellele, et tegemist on tüüptingimusega.
8.Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on kohus välja selgitanud, et kostja aadress xxxxxxxxxx-xx, Tartu on rahvastikuregistri andmetel alates 01.07.2021 kehtetu. Ka aadress xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx on kehtetu. Varasemas menetluses on kostja ema 10.01.2023. a kinnitanud, et kostja ei ela aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ema ei teadnud, kas kostja on Soomes või Eestis. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku lisa-aadressiks märgitud
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx Vabariik. Soome kohus tagastas nimetatud aadressilt dokumendid 06.02.2023 märkega – isik ei ela enam Soomes. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud 13.02.2023. a, et politseil puudub teadmine, kus isik võib elada. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elavad tema vanemad, kes rääkisid, et H. M. elama kuskil xxxxxx, aga aadressi nad ei tea. Asjas nr x-xx-xxxx on 05.06.2023. a määrusega kohustatud kostjat ilmuma Tartu Maakohtu 13.08.2020. a otsusega nr x-xx-xxxx mõistetud ja Tartu Maakohtu 17.03.2023. a määrusega nr x-xx-xxxx täitmisele pööratud karistust (2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust) kandma hiljemalt 12. juunil 2023. a Tartu Vanglasse aadressil Turu 56, Tartu linn. Kinnipeetavate registrist ei nähtu, et kostja oleks karistuse kandmiseks vanglasse ilmunud.
9.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja elukoht ei ole hetkel teada. Kohtu hinnangul esineb olukord, mille puhuks on pooled sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe. TsMS § 104 lg 4 järgi on kokkulepitud kohtualluvus erandlik, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Erandliku kohtualluvusega määratakse TsMS § 69 lg 4 järgi kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Poolte kokkulepe on erandliku iseloomuga, nähes ette erandjuhtumi juhuks, kui kostja elukoht ei ole hagi esitamisel teada. Seega ei allu tsiviilasi Tartu Maakohtule, vaid allub poolte kokkuleppe ja TsMS § 104 lg 1 alusel Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
10.Kohus selgitab, et TsMS ei näe ette kaebeõigust määrusele, millega kohus saadab avalduse teisele kohtule menetlemiseks. Valele maakohtule ekslikult esitatud avalduse menetlusse võtmisest ei keelduta, vaid edastatakse pädevale Eesti kohtule (TsMS § 65 esimene lause ja TsMS § 75 lg 2). See lähtub eeldusest, et Eesti kohtusüsteem on tervik ning kohus ei saa kohtualluvuse puudumise tõttu keelduda dokumendi menetlemisest (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4716). TsMS § 76 lg 2 näeb kaebeõiguse ette üksnes juhul, kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule ning kohus teeb selle kohta asja üleandmise määruse. Käesoleval juhul ei ole kohus avaldust menetlusse võtnud.
11.Tartu Maakohus ei kontrolli asja teisele kohtule alluvuse tõttu edastamisel hagi menetlusse võtmise teisi eeldusi.