2-23-4897/7 - Muud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.05.2023 esitas usaldusisik kohtule usaldusisiku aruande. Aruande kohaselt töötab võlgnik XXX OÜ-s ning tema igakuise netosissetuleku keskmiseks suuruseks on viimase kuue kuu jooksul olnud 657,58 eurot. Aruandest nähtuvalt on võlgnik liitunud kogumispensioniga, kuid alates 01.05.2022 on võlgniku kogumispensioni sissemaksed lõppenud. Liiklusregistri andmeil on võlgniku omandis olnud 2006. aastal toodetud Volkswagen EOS, registrimärgiga XXXXXX. Võlgnik on sõiduki võõrandanud 17.02.2021. Võlgnik on usaldusisikule avaldanud, et ta soovib oma võlgu ümber kujundada osaliselt. Võlgnik on koos maksejõuetusavaldusega ise kohtule esitanud vormil FIMM-6 ümberkujundamiskava (projekti), mille kohaselt soovib võlgnik nõudeid vähendada 50% kuni 60% ning tasuda võlad kord kvartalis tehtavate osamaksetega (kokku 24 osamakset) 72 kuu jooksul. Usaldusisik on esitanud võlgniku nägemuse võlgade ümberkujundamisest teadaolevatele võlausaldajatele, paludes neil hiljemalt 08.05.2023 ümberkujundamiskava projekti kohta seisukoht esitada. Usaldusisiku järelepärimisele on vastanud kohtutäitur Kaire Põlts, kes võlgade ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil nõutus ja AS Aktiva Portfolio, kes võlgade ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil ei nõustunud. Teised võlausaldajad ei ole usaldusisikule vastust esitanud. Usaldusisik leidis, et kuivõrd võlgniku sissetulekud on jäänud alla töötasu alammäära, siis ei annaks võlgniku pankroti välja kuulutamine võlausaldajate nõuete rahuldamisel paremaid võimalusi kui võlgade ümberkujundamine. Aruandest nähtuvalt on võlgnik avaldanud, et ta ei soovi pankroti välja kuulutamist. Usaldusisik palus kohtult, et kohus kohustaks võlgnikku enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist tasuma menetluskulude tagatise summas 1000 eurot, mis kataks osaliselt ära senise usaldusisiku tasu ning võimalikud edaspidised menetluskulud. Usaldusisik palus määrata, et deposiit tuleb ka osamaksetena tasumise korral täielikult tasuda enne võlgade ümberkujundamiskava kohtule esitamise tähtaja saabumist. Võlgnik usaldusisiku aruandele vastuväiteid ei esitanud. 17.05.2023 määrusega määras kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks tasutava deposiidi suuruseks 1000 eurot ning kohustas I. B.i tasuma deposiit usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks summas 1000 eurot hiljemalt 03.07.2023. 28.06.2023 esitas usaldusisik kohtule usaldusisiku aruande täpsustuse, taotluse menetluse lõpetamiseks ja usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Aruande täpsustusest nähtuvalt pärast usaldusisiku aruande kohtule esitamist on usaldusisikule täiendavalt vastanud Bondora Capital OÜ ning Aktsiaselts PlusPlus Capital. Aruande kohaselt on Bondora Capital OÜ avaldanud, et ta nõustub üksnes kõrvalnõuete ümberkujundamisega, kuid nõustu põhivõla ümberkujundamisega. Aktsiaselts PlusPlus Capital avaldas, et ta ei ole saanud andmete ebaselguse tõttu oma seisukohta kujundada. Usaldusisiku hinnangul, arvestades, et ainuüksi Bondora Capital OÜ ei ole võlgade ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil nõustunud, ei näe usaldusisik võlgade ümberkujundamise menetluse alustamisel enam perspektiivi. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku ümberkujundatavate kohustuste suurus kokku 23 753,53 eurot. Bondora Capital OÜ nõuded moodustavad sellest võlgniku avaldatu kohaselt 12 191,59 eurot, so üle poole nõuetest. Aruande kohaselt olukorras, kus Bondora Capital OÜ nõuete ümberkujundamisega ei nõustu, ei ole võimalik täita FiMS § 26 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldusi, mis oleksid vajalikud ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Usaldusisiku hinnangul, kuivõrd võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks sellises olukorras õiguslikku alust ei ole, on võlgniku avaldus perspektiivitu. Aruande kohaselt, võttes täiendavalt arvesse, et võlgnik on kohtule avaldanud ja usaldusisikule eraldi suuliselt rõhutanud, et ta kindlasti pankroti väljakuulutamist ei soovi, on usaldusisiku arvates ainuvõimalik käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada, kuna võlgniku taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Usaldusisik palub, et kohus määraks kindlaks usaldusisiku tasu suuruse vastavalt 10.05.2023 usaldusisiku aruandes taotletule. Võlgnik usaldusisiku aruande täpsustusele vastuväiteid ei esitanud. Lisaks ei ole võlgnik tasunud võlgnikule antud tähtaja jooksul deposiiti usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks.

Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 2 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. FiMS § 4 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Sama paragrahvi lg 3 p 6 sätestab, et kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on jätnud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa tasumata. Kohus on võtnud 19.04.2023 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja määranud usaldusisikuks Andrias Palmitsa. Usaldusisiku 10.05.2023 aruandest nähtuvalt esitas usaldusisik võlgniku nägemuse võlgade ümberkujundamisest teadaolevatele võlausaldajatele, paludes neil hiljemalt 08.05.2023 ümberkujundamiskava projekti kohta seisukoht esitada. Usaldusisiku järelepärimisele on vastanud kohtutäitur Kaire Põlts, kes võlgade ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil nõutus ja AS Aktiva Portfolio, kes võlgade ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil ei nõustunud. Teised võlausaldajad ei ole usaldusisikule vastust esitanud. Usaldusisik palus kohtult, et kohus kohustaks võlgnikku enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist tasuma menetluskulude tagatise summas 1000 eurot, mis kataks osaliselt ära senise usaldusisiku tasu ning võimalikud edaspidised menetluskulud. Kohus kohustas võlgnikku 17.05.2023 määrusega tasuma deposiiti 1000 eurot usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks hiljemalt 03.07.2023. 28.06.2023 esitas usaldusisik kohtule aruande täpsustuse põhjusel, et pärast usaldusisiku 10.05.2023 aruande kohtule esitamist on usaldusisikule täiendavalt vastanud Bondora Capital OÜ ning Aktsiaselts PlusPlus Capital. Bondora Capital OÜ avaldas, et ta nõustub üksnes kõrvalnõuete ümberkujundamisega, kuid ei nõustu põhivõla ümberkujundamisega. Aktsiaselts PlusPlus Capital avaldas, et ta ei ole saanud andmete ebaselguse tõttu oma seisukohta kujundada. Usaldusisiku hinnangul, arvestades, et ainuüksi Bondora Capital OÜ ei ole võlgade ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil nõustunud, ei näe usaldusisik võlgade ümberkujundamise menetluse alustamisel enam perspektiivi, kuivõrd Bondora Capital OÜ nõuded moodustavad kokku 12 191,59 eurot, mis on üle poole nõuetest. Usaldusisik palub lõpetada menetluse selle perspektiivituse tõttu. Võlgnik ei ole usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiiti, mille tasumise tähtaeg oli 03.07.2023, tasunud. FiMS § 26 lg 1 sätestab, et kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FiMS § 26 lg 2 täpsustab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga

tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevalt on avaldanud võlausaldaja, Bondora AS, kelle nõue on 12 191,59 eurot, mis on üle poole nõuetest, et ta ei nõustu võlgade ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Eelnev aga välistab kohtu hinnangul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise tulevikus, kuivõrd võlgade ümberkujundamisega ei ole nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest. FiMS § 18 lg 2 p 4 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus jätab muuhulgas avalduse rahuldamata. Võlgnik on kohtule avaldanud ja aruandest nähtuvalt usaldusisikule eraldi suuliselt rõhutanud, et ta kindlasti pankroti väljakuulutamist ei soovi. Kohus leiab, et kuivõrd eeldused tulevikus võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks ei ole täidetud, tuleb jätta võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd võlgnik on avaldanud lisaks, et ta pankroti väljakuulutamist ei soovi, tuleb võlgniku maksejõuetusavaldus jätta rahuldamata ja maksejõuetusmenetlus lõpetada. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldusega ei ole võlgniku poolt taotletud eesmärki võimalik saavutada. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot. Usaldusisik palub tasuks määrata 1232,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 246,50 eurot (arvestusega 8,5 tundi tunnihinnaga 145 eurot + käibemaks), kokku 1479 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1479 eurot (sealhulgas käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Usaldusisik palub tasu summas 673,20 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 tulenevalt võib kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 8,5 tunni eest (pooltunde 17 x 33 eurot) 561 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu usaldusisiku poolt taotletud määras, so summas 673,20 eurot (sealhulgas käibemaks) menetlusabi korras riigi vahenditest. Kohus määrab mõista välja usaldusisiku tasu, mida menetlusabi ei kata, võlgnikult. FiMS § 18 lg 4 sätestab, et määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta edastatakse võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet, välja arvatud, kui kohus on samas asjas varem avaldanud teateid nimetatud väljaandes. Kuivõrd kohus on 19.04.2023 määruse, millega on võetud võlgniku maksejõuetusavaldus menetlusse ja määratud usaldusisik, avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded, avaldab kohus ka käesoleva määruse väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt FiMS § 18 lõikes 4 sätestatule. FiMS § 55 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus vabastab usaldusisiku kohustustest vabastamise või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemisel või kui kohus otsustab käesoleva seaduse § 18 lõike 2 alusel jätta maksejõuetusavalduse rahuldamata või kuulutab välja võlgniku pankroti ja ei nimeta teda pankrotihalduriks. Kohus vabastab usaldusisiku maksejõuetusmenetluses.