Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Janek Väli
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
08. september 2023.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
2-23-103883 Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ võlgnevuse 3600 euro, viivise 51,78 euro, sissenõudmiskulu 240 euro ja täiendava viivise saamiseks 4220,37 eurot
nende Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad Nele Mals (Mals&Mals OÜ, epost xxx) ja vandeadvokaat Lembit Tedder (Advokaadibüroo COBALT, Estonia pst 19 / Tatari 1, 10141 Tallinn; e-post xxx) Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460, asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn) Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Timo Kullerkupp ja advokaat Kai Villemson (Advokaadibüroo RASK, e-post xxx) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt reisisid D P, K K, K T, I O 09.04.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurghada. Lennu vahemaa 3647 km. Lend pidi väljuma 09.04.2022 kell 15:00, kuid väljus kell 19:24 ning pidi saabuma 20:05, kuid saabus alles 10.04.2022 kell 00:10. Lend hilines enam kui 5 tundi. R T, E-M M ja F K T reisisid 09.04.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul MYX586 suunaga Hurghada – Tallinn. Lennu vahemaa 3647 km. Lend pidi väljuma 09.04.2022 kell 20:10, kuid väljus 10.04.2022 kell 02:39 ning pidid saabuma 10.04.2022 kell 01:53 aga saabus alles 7:59. Lend hilines enam kui 5 tundi. 09.04.2022 mõlemad lennud hilinesid enam kui 5 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 6 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜ-le. Kostja esitas 02.02.2023 (täiendatud 27.02.2023) hagejale kompromissi ettepaneku: kostja tasub lennuhüvitist kokku 3600 eurot; kostja hüvitab 50% riigilõivust summas 66 eurot (50% riigilõivust tagastatakse kompromissi kinnitamisel) ja kostja hüvitab menetluskulud summas 20 eurot; kokku tasub kostja hüvitist summas 3686 eurot, mis tasutakse 60 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamisest. Hageja nõustus kostja poolt pakutud kompromissiga, kuid , kuid kompromissilepingut, mille kohus saaks asja hagimenetlusse üleandmisel kinnitada ei saabunud hoolimata korduvatest meeldetuletustest. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 09.04.2022 lennu MYX585 suunaga Tallinn – Hurghada ja 09.04.2022 lennu MYX586 suunaga Hurghada – Tallinn hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 c) alusel. Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 c’le saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500km) nimetatud lendude puhul. Seega on Lennuabi OÜ-l 6 loovutatud nõude alusel õigus saada EU 261/2004 artikkel 7 c) alusel hüvitist kokku summas 3600 eurot (600 eurot reisija kohta).
Hageja viivisenõue alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 15.03.2023 on summas 51,78 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise TsMS § 367 alusel.
Kostja vastuväited ja põhjendused
Kostja leiab, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Hageja on esitanud nõude loovutamise lepingud. Nõude loovutamise lepingu punkti 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel. Käesoleval juhul ei ole ükski tõendina esitatud nõude loovutamise leping hageja esindaja poolt allkirjastatud. Sellest johtuvalt ei ole ühtegi nõude loovutamise lepingut vastavalt lepingu punktile 11 ja VÕS § 11 lg-le 2 sõlmitud ning hageja ei ole reisijate Määrusest tulenevate nõuete omanikuks saanud. Kuivõrd hagiavalduse lisana esitatud nõude loovutamise lepinguid ei ole kehtivalt sõlmitud, siis ei ole hagejale üle läinud ka reisijate kõrvalnõuded, sh intressi ja sissenõudmiskulude nõuded. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi volitust, mis tõendaks, et neil on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitise nõue esitada. Hagiavalduse kohaselt reisisid R T ja E-M M 09.04.2022 kostja poolt opereeritaval lennul MYX586 suunaga Hurghada – Tallinn. Hageja on hagiavalduse lisana 2 esitanud nõude loovutamise lepingud, mille kohaselt loovutasid reisija E-M M ja R T oma nõuded seoses kostja 09.04.2022 lennuga nr MYX585. Kuivõrd nimetatud reisijad ei lennanud kostja 09.04.2022 lennuga nr MYX585, vaid 09.04.2022 lennuga nr MYX586, ei ole nimetatud reisijad oma nõuet seoses lennuga MYX586 hagejale
loovutanud. Eeltoodust johtuvalt leiab kostja, et hageja nõue seoses reisijatega E-M M ja R T tuleks jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus leiab, et nõude loovutamise lepingud on sõlmitud, millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu, vaidleb kostja vastu kõikide reisijate osas esitatud viivisenõude suurusele. Määrus ei näe ette tähtaega lennuhüvitise tasumiseks, mistõttu tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on lennuhüvitise täitmise nõuded kostjale enne maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist esitanud (eeldusel, et kostja on nõuete omanikuks saanud). Seega ei ole hagejal õigus nõuda lennuhüvitiselt viivist alates väidetavalt esitatud nõudekirja esitamise ajast, s.o. 23.04.2022, 16.12.2022 ja 02.09.2022, vaid üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, s.o. 25.01.2023. Kuigi hagejate esindaja on käesoleva seisukoha esitamise hetkeks (04.05.2023) nõude loovutamise lepingud allkirjastanud, on kummastav asjaolu, et esialgselt esitatud nõude loovutamise lepingud on allkirjastatud (üksnes) reisijate poolt pärast hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 25.01.2023, näiteks on: I O allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 10.02.2023; D P allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 10.02.2023; E-M M allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 14.02.2023;K T allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 10.02.2023; K K allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 10.02.2023; R T allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 14.02.2023. Tekkinud on seega olukord, kus hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse, nõudes lennuhüvitise maksmist, kuigi hageja ei olnud nõuete omanik ega omanud volitust reisijate nimel kohtumenetluse algatamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
Kohus on 08.05.2023 kohtumäärusega lõpetanud tsiviilasjas nr 2-23-103883 menetlus Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse summas 600 euro, viivise 156,11 euro ja sissenõudekulu 40 euro osas seoses hagist osalise loobumisega F K T osas (dtl 143-144).
Hageja nõuab kostjalt hüvitist kogusummas 3600 eurot, sissenõudmiskulusid summas 240 eurot, viivist maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 15.03.2023 summas 51,78, alates 16.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et omandas reisijatelt D P, K K, K T, I O, R T ja E-M M lennuhüvitise nõuded kostja vastu kogusummas 3600 (6 x 600 eurot).
Reisijad D P, K K, K T, I O reisisid 09.04.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurghada. Lennu vahemaa on 3647 km. Lend pidi väljuma 09.04.2022 kell 15:00, kuid väljus kell 19:24 ning pidi saabuma kell 20:05, kuid saabus 10.04.2022 alles kell 00.10. Hageja osundab, et eelnimetatud
lend hilines enam kui 5 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta.
Reisijad R T, E-M M reisisid 09.04.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul MYX586 suunaga Hurghada – Tallinn. Lennu vahemaa 3647 km. Lend pidi väljuma 09.04.2022 kell 20:10, kuid väljus 10.04.2022 kell 02:39 ning pidid saabuma 10.04.2022 kell 01:53 aga saabus alles 7:59. Lend hilines enam kui 5 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta.
Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks ning puudub volitus reisijaid nõuete sissenõudmisel esindada. Kostja alternatiivse käsitluse kohaselt taotleb kostja viivise arvutamist alates maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest juhul, kui kohus leiab, et hageja on saanud nõuete omanikuks.
D P, K K, K T, I O reisisid 09.04.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul MYX585 suunaga Tallinn – Hurghada. Lennu vahemaa on 3647 km. Lend pidi väljuma 09.04.2022 kell 15:00, kuid väljus kell 19:24 ning pidi saabuma kell 20:05, kuid saabus 10.04.2022 alles kell 00.10. 10.04.2022 lennu saabumine kell 00.10 on nähtav ka hageja poolt esitatud tõendist (dtl 27).
R T, E-M M reisisid 09.04.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul MYX586 suunaga Hurghada – Tallinn. Lennu vahemaa 3647 km. Lend pidi väljuma 09.04.2022 kell 20:10, kuid väljus 10.04.2022 kell 02:39 ning pidid saabuma 10.04.2022 kell 01:53 aga saabus alles 7:59. 10.04.2022 lennu saabumine kell 07:59 on nähtav ka hageja poolt esitatud tõendist (dtl 28). Hageja tugineb asjaolule, et reisijatel tekkis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta
Kostja ei ole otsuse punktides 7.1 ja 7.2 toodud faktilistele asjaoludele vastuväiteid esitanud.
Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et nendes otsuse punktide nimetatud reisijatel tekkis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 (1) c alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta.
Pooled ei vaidle selle üle, et vastavalt määruse artiklile 3 (1) a ja b ning lõige 6 on määrus kohaldatav. Samuti puudub vaidlus, et mõlemad lennud jõudsid hagiavalduses nimetatud reisijatega sihtkohta (mis asub üle 3500 km kaugusel) hilinemisega rohkem kui viis tundi.
Kohus tuvastab, et lennureisijate õigus hüvitisele tuleneb määruse artiklist 7 (1) c. Seega loeb kohus tuvastatuks, et igal reisijal tekkis kostja suhtes hüvitise maksmise nõue 600 eurot, kogusummas 3600 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid reisijate põhinõuetele, mis on kohtu menetluses. Kostja on vastu vaielnud nõuete loovutamisele hagejale ja viivise nõudele, mida kohus käsitleb järgnevalt.
Hageja väitel on ta loovutanud reisijatelt kostja vastu lennu hilinemisega tekkinud nõuded. Kostja vaidleb eelnimetatud asjaolule vastu. Hageja esitas loovutuse tõendamiseks kohtule reisijate poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud (dtl 30-34, 38-42). Kostja esitas vastuväite, et lepingud on allkirjastatud üksnes reisijate poolt ning lepingu p 11 kohaselt
jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel. Hageja esitas kohtule samad lepingud, millele on lisatud hageja esindaja allkiri (dtl 110-114, 118-122). Kostja täiendava vastuväite kohaselt enamus nõude loovutamise lepinguid on allkirjastatud (üksnes) reisijate poolt pärast hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 25.01.2023: I O, D P, K T ja K K on allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 10.02.2023 ning E-M M ja R T 14.02.2023.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi.
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasja nr 2-21-5527 otsuse p 10.2). Lepinguga ei ole ette nähtud, et hageja esindaja allkirja puudumine või kirjaliku vormi mittejärgmine tooks tagajärjena kaasa tehingu tühisuse. Samuti ei ole nõude loovutamise tehingu pooled leppinud kokku, et nõuet on võimalik loovutada vaid kirjalikus vormis tehinguga. Käesoleval nähtub nõude loovutamise lepingutest reisijate selge tahe oma nõude loovutamiseks hagejale. Nimetatud nõude loovutuse lepingutele viidates hagiavalduse esitamisega saab lugeda, et hageja on neid endale siduvaks pidanud ja talle nõude loovutust aktsepteerinud. Lisaks on hageja esitanud kohtule hageja esindaja poolt lisatud 05.04.2023 allkirjadega lepingud.
VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu. Hageja on avaldanud, et tegemist on ilmselge eksimusega lennu numbri märkimisel nõude loovutaja poolt, kus lennu kuupäev ja suund on õiged ja mõlemad nõude loovutajad – R T ja E-M M on hagejale kinnitanud, et soovisid loovutada just 09.04.2022 lennu nr MYX586 seotud nõudeid (dtl 152). Hageja on nimetatu tõendamiseks esitanud ka R T ja E-M M poolt edastatud e-kirjad (dtl 157, 158).
Kohus leiab, et eelnevalt märgitud e-kirjadega ning kohtule esitatud lennupiletiega on tõendatud, et R T ja E-M M on soovinud loovutada lennu nr MYX586 seotud nõuded ning nõude loovutamislepingus on hageja eksimuse tõttu märgitud vale lennu nr, s.o MYX585, mis aga ei muuda loovutust olematuks. Kumbki kohtumenetluse pool ei ole väitnud, et R T’el või E-M M’l oleks mingi nõue 09.04.2022 lennust nr MYX585, seega nad ei saanudki sellest lennust tulenevalt mingit nõuet hagejale loovutada. Tegemist on ilmse eksimusega lepingu teksti koostamisel, mis mõlemale kohtumenetluse poolele on ilmselt ka arusaadav. Seega leiab kohus, et hageja on saanud ka reisijate EM M ja R T nõuete omanikuks, mis tulenevad 09.04.2022 lennust nr MYX586.
Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et reisijad D P, K K, K T, I O, R T ja E-M M on oma nõuded kostja vastu kehtivalt hagejale loovutanud, siis kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Vaidlus põhinõude aluse ja suuruse üle asjas puudub. Kohus mõistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikkel 7 (1) c ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 3600 eurot (iga reisija kohta 600 eurot).
Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses märkinud, et hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates oma nõude kostjale teatamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 15.03.2023 (dtl 24). Hageja on 19.04.2023 menetlusdokumendis vähendanud viivise nõuet (lühendades viivise perioodi) ning nõuab viivist alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 15.03.2023 summas 51,78 eurot (dtl 107). Kostja on 03.04.2023 vastuse punktis 21 kirjutanud, et „juhul kui kohus leiab, et hageja on saanud nõuete omanikuks (millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu), taotleb kostja viivise arvutamist alates maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest“ (dtl 76). 04.05.2023 seisukoha punktis 10 on kostja avaldanud, et „juhul kui kohus loeb esitatud nõude loovutamise lepingud kehtivateks, puuduvad kostjal lennuhüvitise ning sellelt arvestatava viivise ja sissenõudmiskulude maksmise osas vastuväited, v.a. käesolevas seisukohas välja toodud vastuväited ning eelnevalt kostja vastuses esitatud vastuväide viivise sissenõutavaks muutumise aja kohta“ (dtl 135).
perioodi 16.03.2023 kuni 30.06.2023 eest summas 110,81 eurot (3600 € x 10,5% / 365 x 107 päeva = 110,81€) perioodi 01.07.2023 kuni 08.09.2023 summas 82,85 eurot (3600 € x 12% / 365 x 70 päeva = 82,85€).
VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kogusummas 240 eurot (40 eurot iga reisija hüvitisnõude kohta). Kuivõrd algseid võlausaldajad on kuus ning igaühel on õigus nõuda kostjalt viivist ja nõuete loovutamise lepingu punktiga 1 loovutati hagejale ka kõrvalnõuded, siis on igal algsel võlausaldajal õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille
nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 240 eurot (40 x 6).
Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3600 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 240 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 25.01.2023-15.03.2023 eest summas 51,78 eurot ning perioodi 16.03.202308.09.2023 summas 193,66 eurot, lisaks edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 09.09.2023 kuni põhinõude (3600 eurot) täitmiseni.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Kuivõrd pooled kompromissi ei sõlminud ja kohus poolte kompromissi läbirääkimistes ei osalenud (eelkõige menetluskulude jaotuse kontekstis ühe poole kompromissist keeldumise korral), siis ei oma tähtsust, milliseid tingimusi on pooled kompromissi läbirääkimiste käigus arutanud.
Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 595 eurot ja esindajakulu summas 1250 eurot. Kostja leiab, et arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, mis ei ole oma sisult keeruline, siis tuleb hageja esindajakulude suurust vähendada.
Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 595 eurot.
Hageja esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot ei ületa sarnase õigusteenuse turu hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 33-1-82-14).
Kostja leiab, et põhjendatuks ei saa pidada hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ligi 4,5 tundi hagiavalduse koostamisele ja muudele
toimingutele. Tegemist ei ole keeruka või mahuka vaidlusega ning tõendite maht on väike. Kohus on ka eelnevalt leidnud, et olukorras, kus tegemist ei ole keeruka või mahuka vaidlusega, on lepingulise esindaja menetlustoimingud 34 h ulatuses ülepaisutatud. Lisaks märgib kostja, et teadaolevalt on hageja puhul tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks (tõenäoliselt ainsaks) majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Seejuures on hüvitisnõuete puhul üldjuhul, sh käesolevas menetluses, tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning mistõttu kasutavad hageja ja hageja esindaja üldjuhul kohtumenetlustes ka juba väljakujunenud argumente ning hagiavalduse tüüppõhjasid, mistõttu kattuvad hagiavalduste põhjendused sisuliselt sõna-sõnalt.
Kohus nõustub kostja taotlusega esindajakulu vähendamiseks. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et ühe hagejale loovutatud nõude osas on kohus menetluse lõpetanud hagist loobumise tõttu, tegemist on tüüphagiavaldusega ning see on vormistatud varem väljakujunenud põhja peale, õiguslikult ei ole tegemist keeruka õigusvaidlusega ning antud vaidluses ei ole toimunud kohtuistungit. Seega peab kohus põhjendatud hageja esindaja ajakuluks antud tsiviilasjas 6,5 tundi ehk 650 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 552,50 eurot (650 x 85%).
Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1294,65 eurot. Hageja vaidleb esindajakulude suurusele vastu.
Hageja on heitnud kostjale ette, et viimas kulud seoses maksekäsu kiirmenetlusega ning kompromissiettepanekuga on ülepaisutatud.
Kohus nõustub käesoleval juhul hagejaga, et kostja esindajakulu, mis on tekkinud seoses maksekäsu kiirmenetluse toimumisega, kuulub vähendamisele, kuivõrd vastuväide on sisuliselt üks lause ning selle koostamise põhjendatud ajakulu on maksekäsu kiirmenetluses on kokku 15 minutit, s.h maksekäsu kiirmenetluse avaldusega tutvumine ja sellele vastuväite esitamine.
Samuti ei kuulu hageja poolt kostjale hüvitamisele ajakulu, mis on tekkinud kompromissi saavutamisega 02.02.2023 (6 minutit), 06.02.2023 (12 minutit), 10.02.2023 (24 minutit), 14.02.2023 (6 minutit), 16.02.2023 (6 minutit), 22.02.2023 (24 minutit).
Ülejäänud ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ning vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele.
Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 992,17 eurot, millisest menetluskulude jaotust arvestades kuulub väljamõistmisele 148,83 eurot (992,17 x 15%).
TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 820,17 eurot (969€-148,83€).
Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.