Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.09.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-111630
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.08.2023 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ 05.09.2023 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
822,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Aktiva Finance Group 10746479), lepinguline esindaja SR
OÜ
(registrikood
Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Tühistada Harju Maakohtu 08.08.2023 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 822,66 eurot osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-23-111630 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 7048,51 euro saamiseks. 06.06.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.19.06.2023 Harju Maakohtule esitatud ja 29.06.2023 täpsustatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 5725,66 eurot, intressi 555,62 eurot, haldustasu 30 eurot, sissenõudmiskulud 130 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1185,03 eurot. Hageja palus kostjalt lisaks välja mõista viivise alates 20.06.2023 kuni 1) lepingu nr L89008031416 põhinõude 442,23 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras, s.o 22,90% aastas, 2) lepingu nr L89009158495 põhinõude 483,43 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras, s.o 18,00% aastas ning 3) lepingu nr KK3523986 põhinõude 4800 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras, s.o 40,43% aastas.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Inbank AS vahel sõlmitud laenulepingud nr L89008031416 ning L89009158495. Lisaks on kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud krediidikonto leping nr KK3523986. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Leping nr L89008031416 on üles öeldud 27.12.2022, leping nr L89009158495 27.12.2022 ning leping nr KK3523986 25.11.2022. 27.12.2022 loovutas Inbank AS lepingutest nr L89008031416 ja nr L89009158495 tulenevad nõuded hagejale. 29.11.2022 loovutas Placet Group OÜ lepingust nr KK3523986 tulenevad nõuded hagejale.
3.1.Lepingu nr L89008031416 alusel sai kostja laenu 500 eurot ning vastava lepingu alusel on kostja põhivõlgnevus 442,23 eurot. Lepingukohane intressimäär oli 22,90% aastas, intressivõlgnevus on 32,05 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o 28.12.2022) kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o 19.06.2023) lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras (s.o 22,90%) kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 48,28 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 20.06.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 22,90% aastas. Hageja nõuab lepingu alusel haldustasu kokku 10 eurot (4 kuud x 2,50 eurot/kuus). Hageja nõuab VÕS 1132 lg 2 kohast võla sissenõudmiskulu kokku 30 eurot.
3.2.Lepingu nr L89009158495 alusel sai kostja laenu 500 eurot ning vastava lepingu alusel on kostja põhivõlgnevus 483,43 eurot. Lepingukohane intressimäär oli 18% aastas, intressivõlgnevus on 27,86 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o 28.12.2022) kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o 19.06.2023) lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras (s.o 18%) kooskõlas
2-23-111630 VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 41,48 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 20.06.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 18% aastas. Hageja nõuab lepingu alusel haldustasu kokku 20 eurot (4 kuud x 5 eurot/kuus). Hageja nõuab VÕS 1132 lg 2 kohast võla sissenõudmiskulu kokku 40 eurot.
3.3.Lepingu nr KK3523986 alusel sai kostja krediidilimiiti 4800 eurot ning vastava lepingu alusel on kostja põhivõlgnevus 4800 eurot. Lepingukohane intressimäär oli 40,43% aastas, intressivõlgnevus on 495,71 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o 26.11.2022) kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani (s.o 19.06.2023) lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras (s.o 40,43%) kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 1095,27 eurot. Hageja nõuab ka viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 20.06.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 40,43% aastas. Hageja nõuab VÕS 1132 lg 2 kohast võla sissenõudmiskulu kokku 50 eurot.
4.29.06.2023 seisukohas selgitas hageja, et nõuab viivist lepingus nr KK3523986 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 40,43%, kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 5.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Viivisemäär 40,43% ei ole liiga suur ega viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine, kuna viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, st sama suur kui laenulepingus kokkulepitud laenuintress. Kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb krediidikonto lepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud. Kostja vastuväited
5.Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 08.08.2023 tagaseljaotsusega rahuldati hagi osaliselt ning: 1) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lepingutest nr L89008031416, nr L89009158495 ja nr KK3523986 tulenev põhivõlgnevus 5725,66 eurot (442,23 + 483,43 + 4800), intress 555,62 eurot (32,05 + 27,86 + 495,71), haldustasu 30 eurot (10 + 20), sissenõudmiskulud 120 eurot (30 + 40 + 50) ja hagi esitamise seisuga (19.06.2023) sissenõutavaks muutunud viivis 362,37 eurot (48,28 + 41,48 + 272,61); 2) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 20.06.2023 kuni lepingu nr L89008031416 põhinõude 442,23 eurot täitmiseni intressimääraga 22,90% aastas, lepingu nr L89009158495 põhinõude 483,43 eurot täitmiseni intressimääraga 18% aastas ning kuni lepingu nr KK3523986 põhinõude 4800 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3) jäeti kostjalt välja mõistmata lepingust nr KK3523986 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis 822,66 eurot ja tulevikku suunatud viivis alates 20.06.2023 kuni põhivõla (4800 eurot) täitmiseni viivisemääraga 40,43% aastas;
2-23-111630 4) jäeti menetluskulud 76,82% ulatuses kostja ja 23,18% ulatuses hageja kanda ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 745,15 eurot ja viivis menetluskuludelt.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jätab kohus lepingust nr KK3523986 tuleneva viivisenõude osaliselt rahuldamata ning mõistab viivise välja seadusjärgses määras. Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult (VÕS § 42 lg 1). Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt muud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Eelduslikult tuleb hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-25-16, p 13). Kui tüüptingimus on tühine, kehtib leping muus osas (VÕS § 41 ls 1). Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut (VÕS § 41 ls 2).
8.Sissenõudmiskulude nõudes on hageja ilmse arvutusveana märkinud nõude kogusummaks 130 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja arvutuslikult õige kogusumma 120 eurot.
9.Menetluskulud jäävad vastavalt hagi rahuldamise protsendile 76,82% kostja kanda ja rahuldamata jäänud osale vastavas 23,18% ulatuses hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 163 lg 1). Hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 745,15 euro ulatuses. Hageja põhjendatud menetluskulu on riigilõiv 700 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele 76,82% ulatuses, s.o 591,51 eurot. Maksukäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ei ole põhjendatud kulu. Hageja põhjendatud õigusabikulud on 200 eurot (2 h x 100 eurot/h), millest 76,82% moodustab 153,64 eurot. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 822,66 eurot saamiseks, ning osas, millega kohus jättis menetluskulud osaliselt hageja kanda. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 822,66 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 8), jättes osa hageja esitatud väidete kohta seisukoha võtmata.
12.Maakohus on ebaõigesti vähendanud kostjalt väljamõistetavat viivist seadusjärgse viivisemäärani. VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause koostoimes tuleb lugeda tarbijakrediidilepingule kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, kui see on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teises lauses viidatud määrast. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1120-08 selgelt väljendanud seisukohta, et tarbijakrediidilepingu puhul on võlausaldajal õigus nõuda viivist samas suuruses, mis on lepingus kokku lepitud intressimäär (juhul, kui see on kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär).
13.Käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär kõrgem, kui on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Ühtlasi on ka lepingus kokku lepitud, et viivisemäärana kohaldub lepingus kokku lepitud intressimäär. Seetõttu saab ja tuleb antud olukorras lugeda kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär 40,43% aastas.
2-23-111630
14.Käesolevas kohtuasjas ei ole võimalik lähtuda Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohast, nagu maksimaalseks mõistlikuks viivisemääraks võiks lugeda 24% aastas ehk 0,06% päevas. Viidatud kohtuasjas esitatud Riigikohtu seisukohad ei ole kohaldatavad käesoleva kohtuasjale põhjusel, et kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 oli tegemist õppeteenustasu hüvitamise lepinguga, mitte tarbijakrediidiga, ning selles ei olnud võimalik VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes lähtuda lepingujärgsest intressimäärast, sest seda ei olnud lepingus kokku lepitud (kokku oli lepitud üksnes viivisemääras). Käesolevas tsiviilasjas on aga poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus intressimääras kokku lepitud, mistõttu tuleb lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest.
15.Juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana. Ka olukorras, kus laenu tingimustes kokku lepitud viivisemäär on tühine või viivisemäär tuleb tüüptingimustest ega saa seetõttu olla õiguslik alus viivise nõudmiseks, tuleneb sama suur viivisemäär seadusest, s.o VÕS § 415 lgst 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatust (vt TlnRnKo 05.11.2019, 2-18-5981, p 28; TlnRnKo 18.02.2021, 2-19-134971, p-d 22-23; TlnRnKo 19.04.2021, 2-20-110475, p-d 23-24; TlnRnKo 03.06.2021, 2-20-117378, p 16).
16.Antud juhul ei ole kostja taotlenud viivisemäära või väljamõistetava viivise summa vähendamist. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel.
17.Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud. Käesolevas kohtuasjas esitatud hagiavaldus ei ole tüüpiline masshagi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu 08.08.2023 tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud viivise osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramisie osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
19.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osaliselt, st osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu lepingust nr KK3523986 tulenevalt põhinõudelt (4800 eurot) sissenõutavaks muutunud viivise 822,66 eurot saamiseks (maakohus rahuldas 1095,27 euro suuruse viivisenõude 272,61 euro ulatuses), ning osas, millega maakohus jättis menetluskulud osaliselt hageja kanda. Samuti ei nõustu hageja sellega, et maakohus pidas tema õigusabikulu liiga suureks. Muus osas hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud.
20.TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus
2-23-111630 nõustub hagejaga, et maakohus eksis viivisenõuet käsitledes materiaalõiguse normide tõlgendamisel ja kohaldamisel. Maakohus jättis tähelepanuta tarbijakrediidilepingule kohalduva VÕS § 415 lg 1 ja seetõttu ekslikult kohaldamata VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses viidatud viivisemäära. Seejuures rikkus maakohus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8), kui jättis käsitlemata hageja väited lepingus kokkulepitud intressimäära ja kohalduva viivisemäära kohta ning põhjendamata, miks ta neid asjakohaseks ei pea või nendega ei nõustu. Seega on maakohus rikkunud TsMS § 656 lg 1 p 5, jättes hageja esitatud väidete osas täielikult seisukoha võtmata ning kohtuotsuse seega põhjendamata.
21.Nimelt on hageja 19.06.2023 hagiavalduses (dtl 21–31) oma viivisenõuet esitades tuginenud VÕS § 113 lg 1 esimesele ja kolmandale lausele. Hageja märkis, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seejärel selgitas hageja lepingu nr KK3523986 kohta, et nõuab selle alusel viivist põhivõlalt 4800 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.11.2022, kuni hagiavalduse esitamiseni 19.06.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras 40,43%, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõudis asjaomast sissenõutavaks muutunud viivist 1095,27 eurot, esitades selle kohta viivise arvestuse (dl 140). Hageja tugines Riigikohtu seisukohale, et laenuandjal on õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12).
22.Praegusel juhul oli lepingus nr KK3523986 kokkulepitud intressimäär 40,43% aastas. Seega oli tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mistõttu VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb lugeda viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Maakohus viitas Riigikohtu 10.05.2016 määrusele asjas 3-2-1-25-16 (p 13), mis aga ei käsitle tarbijakrediidi olukorda ega ole oma järelduse osas – eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära – käesoleval juhul asjakohane. Maakohus ei ole samal ajal põhjendanud, miks ei ole asjas kohaldatav VÕS § 113 lg 1 kolmas lause, kuigi Riigikohus ei ole muutnud eelmises p-s viidatud otsuses 3-2-1-120-08 väljendatud seisukohti. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses viidanud muudele asjaoludele, millega võiks kaasneda laenulepingus sisalduva intressimäära kokkuleppe või kogu lepingu tühisus. Muuhulgas ei ole maakohus tuvastanud, et krediidi kulukuse määr ületaks VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri. Arvestades, et kostja ei ole viivise vähendamist taotlenud, ei oleks maakohus saanud viivist omal algatusel vähendada (RKTKo 12.06.2011, 3-2-1-52-11, p 19).
23.Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude. Kuna vaidlustatud on tagaseljaotsus, ei saa ringkonnakohus aga teha tühistatud osas ise uut otsust, vaid TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus
2-23-111630 rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei ole praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
24.Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1, RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).
25.Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 822,66 eurot.
26.Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
27.Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda tagasi enammakstud riigilõiv 70 eurot (TsMS § 150 lg 1 p 1). Hageja vaidlustas hagi rahuldamatajätmise üksnes sissenõutavaks muutunud viivise (822,66 eurot) ning menetluskulude osas. Seega on tsiviilasja hinnaks apellatsiooniastmes 822,66 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 245 eurot. Hageja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 315 eurot (st 245 eurot + 70 eurot menetluskulude vaidlustamise eest). Menetluskulude vaidlustamiselt hageja käesolevas asjas eraldi riigilõivu tasuma ei pidanud. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.