J. S.i hagi S. D. vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6 946,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J. S. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX, XXX Hageja lepinguline esindaja: A. M. (OÜ Juridium, e-post [email protected]); Kostja: S. D. (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: R. V. (Õigusmenetluse Osaühing, e-post XXX).
Asja läbivaatamine
06.06.2023 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja J. S., hageja lepinguline esindaja A. M., kostja lepinguline esindaja R. V.
Juures viibis
Sekretär Carina Põldme
Resolutsioon
1.Rahuldada J. S.i hagi S. D. vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Mõista S. D.lt J. S.i kasuks põhivõlgnevus summas 6432 eurot ning viivis 6432 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.06.01.2022 sõlmisid hageja J. S. ostjana ja kostja S. D. müüjana korteriomandi XXX müügilepingu. Müügieelse informatsiooni kohaselt oli korter rahuldavas-heas seisukorras. Hagejal oli plaanis peale korteri ostu teostada kosmeetilist remonti, mis ei nõuaks suure kapitali kaasamist. Hagejal ei olnud plaan demonteerida kõik põrandad kuni betoonini, vaid vahetada laminaat/parkett. Remonttööde alguses selgus, et korteril puudub elekter (v.a tualettruum ja esik). Samuti selgus laminaadi vahetamisel, et koridori ja köögi põranda aluspinnale on paigaldatud puitlaastplaadist mööblipaneelide tükid. Arvatavasti tingis nende paigaldamise veeleke. Olemasolevad mööblipaneelid on hallituse jälgedega ja niiskuse mõjul deformeerunud (paisunud). Hageja on seisukohal, et korteris elektri puudumine ja põranda deformeeritus, mis ei olnud esialgselt visuaalse vaatlusega tuvastatav, on käsitletav varjatud puudusena. Hageja tellis ehitusliku ekspertarvamuse, millest tuleneb, et elektrijuhtmestiku renoveerimine ning köögis ja esikus pehkinud põranda asendamine (tööde ja materjalide maksumus) maksab 5832 eurot (hind sisaldab käibemaksu). Ekspertarvamus iseenesest maksis hagejale 600 eurot. Pärast varjatud puuduse avastamist teavitas hageja telefoni teel ja hilisemalt e-posti teel korteri müüki vahendanud maaklerit M. H. . 28.03.2022 saatis hageja nõudekirja (tähitud kirjaga) kostjale teatades varjatud puudustest ning andis kostjale 14 päevase tähtaja teada andmiseks, kas kostja on nõus varjatud puudusi ise likvideerima või hüvitama kahju vastavalt esitatud kalkulatsioonile. Vastavalt postiteatele on kostja nõudekirja kätte saanud 07.04.2022. Kostja nõudekirjale ei vastanud. Hageja on andnud kostjale võimaluse puuduste likvideerimiseks. Seepärast ei ole jäänud hagejal muud üle, kui alustada puuduste kõrvaldamisega ise ning nõuda kostjalt sellega seotud kahju hüvitamist.
2.Hageja hinnangul on avastatud puudused sellised, mis tingivad asja mittevastavuse lepingutingimustele. Müügilepingu punktis 2.1.5 kostja kinnitas, et asjal ei ole varjatud puudusi. Kostja ei ole kuidagi teavitanud hagejat sellest, et korteris puudub elektrivool ning põrand vajab asendamist. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et korterit, milles puudub elektrivool, on võimalik kasutada sihtotstarbepäraselt (st elamiseks), isegi remondi tegemine on sellega takistatud. Müüja vastutab kõigi puuduste eest, mis olid olemas müügieseme üleandmise ajal ostjale. Asjakohatu on kostja viide kostja teadmatusele puudustest.
3.Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja pidevalt nõudis hinna alandamist. Korteri hinna 82 000 eurot määras alguses kostja vahendaja (maakler), tegelik kostja soov korteri müümiseks oligi 76 500 eurot. Kostja soovib näidata, et väidetava kingitusena korterisse jäetud köögimööbel, pesumasin ja peegelkapp kuidagi võiksid mõjutada korteri ostuhinda hageja kasuks. Tegelikkuses need vanad asjad olid kasutuskõlbmatud ning hageja pidi kõike utiliseerima enda kulul.
4.Kostja väidab, et hagiavaldusele lisatud fotodelt on näha, et korteris on elekter olemas. Piltidel on näha, et valgustus on ainult tualettruumis-vannitoas ja esikus, ülejäänud ruumid on valgustatud päevavalgusega akende kaudu. Tualettruumi-vannituppa oli elekter viidud pikendusjuhtmega. Hageja poolt korteri vaatlus toimus päevasel ajal ning puudus vajadus elektri sisselülitamiseks. Kostja poolt esitatud Eesti Energia arved ei tõenda, et korteri elektrisüsteem vastas vähemalt keskmisele kvaliteedile. Hageja pole kunagi väitnud, et korteris üldse puudus elekter. Elekter oli korterisse viidud
väliskaabliga, kogu sisemine juhtmestik ei töötanud, sealhulgas pistikupesad ja lambid. Väliskaabliga olid ühendatud pikendusjuhtmed (mis omakorda olid peidetud sokli alla) ja loogiline, et korteris kasutati elektrit, mille eest väljastati ka arveid, kuid antud elektrisüsteem ei vasta vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kostja väidab, et elektri puudumine võis olla seotud ehitajate tegevusega ja energiamahukate ehitus agregaatide käivitamisega. Hageja selgitab, et remonttöid teostati peale ülevaatuse akti koostamist. Enne seda võeti lahti põrandaid, lagi vannitoas ja utiliseeriti köögimööbel ja peegelkapp. Nendeks töödeks elektriseadmeid vaja ei ole. Korteriühistu X juhatuse selgituse kohaselt toimus aastal 2013 korteris uputus, mille tagajärjel tekkis ka elektrilühis ning juhtmestik põles läbi. Antud asjaolu tõendab osalise elektri puudumist korteris kui ka põranda paisumist, mis ei tekkinud asja loomuliku kulumise pärast nagu kostja seda väitis.
5.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 6432 eurot ja viivised tasumata põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Maakler M. H. vahendusel vaatasid hageja, tema spetsialistid ning ema korduvalt korterit, mis oli tühi ja avatud igaks lähemaks uurimiseks. Hagejat teavitati korteri seisukorras, sh ka põrandate olukorrast. Kostja juhtis hageja tähelepanu kogu talle korteri kohta teadaolevale informatsioonile. Hageja nägi, et korter vajas remonti. Hageja ema teatas maaklerile ja kostjale, et korteris tuleb remont ja kõik põrandad demonteeritakse kuni betoonini. Argumendiga, et hagejal oli plaanis peale korteri ostu teostada kosmeetilist remonti, kinnitab hageja, et korter vajas remonti ja sellest oli ta informeeritud. Remondi liik ja maht on subjektiivsed.
7.09.12.2021 oli hageja poolt tellitud ja teostatud korteri eksperthindamine. Objektiivselt tehti kindlaks, et korteri üldseisukord on rahuldav-hea ja turuväärtus 82 000 eurot. Juhtides tähelepanu korteri puudustele palus hageja allahindlust ning nõudis pidevalt hinna alandamist. Isegi tehingu notariaalse vormistamise päeval palus hageja ema juba notari juures olles muuta hinda, seda veel kord 500 euro võrra alandades. Kõik allahindlused olid neile võimaldatud. Turuhinna juures 82 000 eurot müüdi korter 76 500 euro eest. Allahindlus moodustas kokku 5500 eurot. Peale selle oli hageja palvel kingitusena korterisse jäetud köögimööbel, pesumasin ja peegelkapid.
8.Eksperthinnang nr 1430/1221N näitab, et hageja teostas korteri ülevaatuse, sh ka spetsialistide abil. Vähemalt 30-st lehest koosnev hindamisakt koos korteri kirjeldusega on esitatud hagejale enne ostu-müügilepingu allkirjastamist ja hageja võis põhjalikult tutvuda korteri seisukorraga, mida on aktis kirjeldatud. Hageja kutsutud spetsialistid uurisid nii maja välisseisundit kui ka korteri sisemist seisukorda. Sellest dokumendist nähtuvalt ei osalenud kostja ekspertiisi tegemisel ega andnud selgitusi. Seega ei olnud kostjal võimalust kedagi, sh eksperti ega hagejat eksitada. Asjaolu, et korteri vajab remonti ja elektrijuhtmestik vahetamist, on näidatud eksperthinnangus nr 1430/1221H lk 11 p-s 3.6. Hageja lisas hagiavaldusele ka ekspertarvamuse, kus oli ka märgitud, et esmane hinnang korteri siseviimistlusele on kapitaalremondi vajadus. See näitab, et hageja ei saanud mitte näha, et korter vajab kapitaalremonti ning pidi antud tehingut teostades arvama sisse ka kulud korteri kapitaalremondile.
9.Müügilepingut allkirjastades märkis hageja, et on teadlik lepingu eseme suurusest, piiridest ja seisukorrast, sh selle ehituslikust ja tehnilisest seisundist. Hageja ei saanud mitte teada, et soetab remonti vajava korteri, teistkordsest müügist ja 1967. a ehitatud majas. Kostja ei teinud midagi varjamaks ostja eest korteri mingisuguseidki puuduseid.
Kostja ei teinud enne korteri müüki mingit remonti, et mitte korteri hinda suuremaks ajada. Maja on ehitatud 1967. a. Korteri ekspluateerimise aja jooksul põrandat ei vahetatud. Põrandale võis sattuda niiskus ja selline kulumine on loomulik. Fotodel, mis olid tehtud enne korteri müüki, on näha, et laminaat on põkkekohtades köögis paisunud ja deformeerunud. Põrand koridoris oli kaetud linoleumiga, millel on samuti näha ebaühtlusi. Hageja ja tema spetsialistid ei saanud mitte märgata põrandate reaalset seisukorda. Kostja ei saanud näha ja teada, mis asub ülemise põrandakihi all.
10.Hageja esitatud fotodelt on näha, et korteris on elekter olemas. Hagis pole ära toodud, mis põhjusel puudus korteris elekter, kui ehitajad remonditöid teostasid. Kostja arvab, et elektri puudumine võis olla seotud ehitajate tegevusega ja energiamahukate ehitusagregaatide käivitamisega, mis võis olla selle põhjuseks, miks elekter ära läks. Vaadanud korterit mitmeid kordi läbi, sh ka spetsialistide abil, ei pööranud hageja tähelepanu elektri puudumisele. Kui korteris polnud elektrit, siis hageja ja tema spetsialistid ei saanud seda mitte märgata.
11.Ekspertarvamuse akt ei tõenda kostja süüd vaidluse eset puudutavalt. Nimetatud akt fikseerib korteri seisundi, mida nägi hageja enne ostu sooritamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korter vajas remonti. Hageja asus kohe pärast korteri vastu võtmist remonditöid teostama. Aktis esitatud kulude loetelu põranda ja elektri remonditöödeks kuulub remonditööde koosseisu, mida hageja plaanis teostada pärast korteri ostu. Hageja ostis remonti vajava korteri, planeeris teha korteris remondi ja kasutada korterit oma eluasemena. Kostja ei takista seda. Hagis loetletud korteri puudused vastavad kulumisele, millest hagejat oli teavitatud ning mistõttu ta sai korteri müüjalt ostuhinnas hinnaalandust ja kingituseks jäetud esemed.
12.Puuduvad tõendid kostja tahtluse või raske hooletuse kohta. Hageja ei toonud välja, millistele lepingu tingimustele ei vastanud ostetud korter. Puuduvad tõendid, et kostja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Hageja ei esitanud mittevastavuste täpset kirjeldust ja ei esitanud ka remonditööde loetelu avastatud mittevastavuse kõrvaldamiseks. Hageja ei nõudnud ettenähtud korras kostjalt korteri remondi teostamist. Hagis esitatud nõue tõendab hageja katset tasustada planeeritud tööd kostja arvel. See, et algselt nõudis hageja kostjalt 3977,76 eurot, hagis aga põhinõudena 6432 eurot, tõendab hageja alusetu rikastumise püüet. Elektri ajutise puudumise tõttu teadmata põhjusel ja korteri mustavärvi põranda vigastatud paneeli tõttu, mis vajas remonti, küsib hageja kostjalt raha kogu korteri põrandate ning energiasüsteemi remontimiseks. Hagis esitatud summad sõltuvad vaid hageja tahteavaldusest ja pole kostja poolt kontrollitavad ega kohtus.
13.Hageja selgitab 07.11.2022 seisukohas, et remonttöid teostati peale ülevaatuse akti koostamist. See väide ei vasta tegelikkusele, kuna nii hagiavalduses kui ka pretensioonis 28.03.2022 viitas hageja kahel korral, et hageja sai info elektri puudumisest ehitajatelt, kui ehitajad asusid töid teostama, mitte aga eksperdilt. Pärast kostja väljendatud versiooni, et elektri puudumine võis olla seotud ehitajate tegevusega, hakkas hageja muutma sõnastust ning kaasas andmete manipuleerimiseks „eksperdi“. 04.11.2022 täiendav selgitus ei välista, et töid teostati korteris, lihtsalt „ekspert“ ei märganud selliste tööde nähtavaid jälgi. 04.11.2022 esitatud selgitus tõendab seda, et „ekspert“ kas vaatas objekti täiendavalt üle 2022. a novembris või püüdes hagejale meelejärgi olla, fikseeris täiendavalt hagejale vajaliku info. „Eksperdi“ selline käitumine seab kahtluse alla tema objektiivsuse ja ekspertarvamuse akti tõendusliku tähtsuse.
14.Ekspertarvamus ütleb, et esmane hinnang korteri siseviimistlusele on kapitaalremondi vajadus. See näitab, et hageja ei saanud mitte näha, et korter vajab kapitaalremonti ning pidi antud tehingut teostades arvama sisse ka kulud korteri kapitaalremondile.
Ekspertarvamus ütleb, et puudub elektrivool pistikupesades ning ka elutubade laelampide pesades. Kui ekspert seda probleemi uuris, siis pidi ta ka ära tooma, missuguses pistikupesas elekter puudus ja mis on elektri puudumise põhjuseks selles pistikupesas. Elektri puudumise põhjuseid võib olla palju – pistikupesa enese puudustest kuni väljalülitatud kaitsmeni välja. Rikke põhjusest sõltub rikke parandamise finantseerimine – pistikupesa vahetusest kuni kaitsme tasuta sisselülitamiseni. Juhul, kui nagu on ära toodud eksperdi selgituses ja arutelus, olid toad korteris ühendatud elektrivõrku välisjuhtmestiku kaudu ning seda oli visuaalselt näha, siis ei saa selline puudus olla varjatud defektiks, mida ei oleks suutnud jätta märkamata ei ostja ega ka korterit üle vaadanud spetsialistid. Korter nr X oli ühendatud elektrivõrku ja tarbis regulaarselt elektrienergiat, mida tõendavad ka arved.
15.KÜ X juhatuse liikme selgitus ja 16.04.2023 akt ei tõenda kostja süüd vaidluse eset puudutavas. Selgitus ja akt tõendavad 9 aasta taguse juhtumi toimumist, mis omas kohta mitte kostja korteris vaid korteris X. Vastavalt registri andmetele sai dokumendi allkirjastanud juhatuse liige N. K. juhatuse liikmeks 2017. aastal, seega ei saanud ta olla seotud 2013. aasta sündmustega.
16.Kostja palub jätta hageja nõuded rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
18.Asjas puudub vaidlus, et 06.01.2022 on hageja kui ostja ja kostja kui müüja vahel sõlmitud korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud (tlk 5-16). Lepingu ese oli kinnistusregistri registriossa number 10452201 sisse kantud korteriomand asukohaga XXX reaalosa eluruum nr X, koos selle oluliste osade ja päraldistega. Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et müügilepingu esemeks olev korteriomand ei vastanud lepingutingimustele, kuna korteris puudus elekter (v.a tualettruumis ja esikus) ning köögis ja koridoris oli põranda aluspinnale paigaldatud mööblipaneelide tükid, mis olid hallituse jälgedega ja niiskuse mõjul deformeerunud. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 6432 eurot ja viivised. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
19.Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ostu-müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 06.01.2022 ostu-müügilepingu, mille alusel kostja kui müüja müüs hagejale korteriomandi asukohaga XXX ja hageja kui ostja tasus selle eest kokkulepitud summa 76 500 eurot.
20.Kohus märgib, et kostja on oma kohustust rikkunud, kui hagejale müüdud ese ei vasta kooskõlas VÕS § 217 lõikega 2 lepingutingimustele. Riigikohus on lahendis nr 2-1518582 p-s 12 rõhutanud, et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev asi vastama. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
21.Kohus märgib, et Riigikohus on lahendi nr 2-17-1937 punktis 16 leidnud, et müügilepingu rikkumine on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on puudusega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, § 217). Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
22.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul analüüsida, kas 06.01.2022 ostumüügilepingu esemeks olev korteriomand ei vasta lepingu tingimustele, mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga. 06.01.2022 ostu-müügilepingu (tlk 5-16) p-s 2.1.5 on kostja kinnitanud, et lepingu esemel, ka hoonel ja maaüksusel, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde lepingu esemeks olev eriomand kuulub, lepingu eseme eriomandil hoone reaalosa üle ja lepingu eseme eriomandi esemeks oleva ruumiliselt piiritletud eluruumi koosseisus olevatel ruumidel, ei ole mingeid eritunnuseid ega puudusi, s.h varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel ega olulisi negatiivseid välismõjusid, sealhulgas kuid mitte ainult: probleeme kütte või muude kommunaalteenustega, regulaarse vandalismi või lärmiga või ilmastikutingimuste mõjuga. Müüja ei pea vajalikuks lepingu eseme täpsemat kirjeldamist, kuna on seda ostjale lepingu eseme ülevaatamise juures juba põhjalikult teinud ning müüja on lepingu eset ostjale näidanud. Puuduvad eritunnuseid või puudused, mille fikseerimist selles lepingus müüja peaks vajalikuks. Samuti on kostja 06.01.2022 ostu-müügilepingu (tlk 5-16) p-s 2.1.9 kinnitanud, et lepingu ese on elamis- ja kasutuskõlblik, puuduvad planeeringumuudatused ja ilma õigusliku aluseta teostatud ümberehitused. Lepingu eseme eriomandi esemeks oleva ruumiliselt piiritletud eluruumi koosseisus olevad ruumid on ühendatud ning liitunud elektrivõrguga (pingestatud), gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassidega ning on köetavad kaugkeskküttega. Organisatsioonid ja asutused, kes on tarninud ja osutanud müüjale elektri, vee, kanalisatsiooni ja muid sarnaseid olmeteenuseid ei ole esitanud müüjale ettekirjutusi ega pretensioone, mille täitmata jätmise tõttu neid teenuseid osutavad organisatsioonid ja asutused võivad lõpetada ja/või peatada eelpool nimetatud teenuste osutamise. 06.01.2022 ostumüügilepingu (tlk 5-16) p-s 2.2.5 on hageja kinnitanud, et ostja ostab lepingu eseme eesmärgiga kasutada lepingu eset eluruumina.
23.Riigikohus on lahendi nr 2-18-9099 p-s 10 selgitanud, et kui müügiese ostetakse elukohaks, tuleb müüjal arvestada, et müügiese peab eelduslikult vastama elementaarsetele elamistingimustele ja kui müügiese eeltoodule ei vasta, on tegemist eelduslikult VÕS § 217 lg 2 p-s 2 sätestatud lepingueseme puudusega ning müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud (vt ka Riigikohtu 19. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12, p-d 23 ja 26).
24.Hageja on asunud seisukohale, et puudused esinevad elektrisüsteemis ning köögi ja esiku põrandates. Antud juhul on hageja enda väidete tõendamiseks esitanud 31.01.2022 asjatundja arvamuse (tlk 22-25), mille p 3.3 kohaselt fikseeriti ülevaatusel järgmist: 1) Köögis ja esikus põrandakatte (laminaat) demonteerimisel fikseeriti, et aluspinnale on paigaldatud puitlaastplaadist erinevad mööblipaneelide tükid. Nende paigaldamise tingis suure tõenäosusega korteris aset leidnud veeleke, mille tulemusel muutus põranda vana kate (laudis) kasutuskõlbmatuks. Olemasolevad mööblipaneelid on hallituse jälgedega, niiskuse mõjul deformeerunud (paisunud); 2) Puudub elektrivool pistikupesades ning ka elutubade laelampide pesades. Kohus leiab, et eeltoodud tõendist nähtuvalt ei vastanud müüdud korter elektrisüsteemi ning köögi ja esiku põrandate osas vähemalt keskmisele kvaliteedile. Asjas puudub vaidlus, et hageja soovis vaidlusalust korteriomandit kasutada elukohana. Arvestades lepingu eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist kasutust võis hageja ostjana mõistlikult oodata, et korteri kasutamine elamiseks eeldab elektri olemasolu korteri kõigis tubades. Kohus leiab, et ainuüksi võimalus korteri igasse tuppa elektri viimiseks pikendusjuhtmetega, ei tähenda korteri vastamist elementaarsetele elamistingimustele. Samuti ei vasta kohtu hinnangul keskmisele kvaliteedile köögi ja esiku põrandate aluspinnale paigaldatud puitlaastplaadist mööblipaneelide tükid, mis on hallituse jälgedega ning niiskuse mõjul deformeerunud. Kohtu hinnangul on hagejal õigus eeldada, et ostes elamis- ja kasutuskõlbliku korteriomandi, on korteri põrandates kasutatud selleks ettenähtud materjale mitte mööblipaneelide tükke ning põranda aluspind pole hallituse jälgedega ega üleujutuse tulemusel deformeerunud. Kohus on seisukohal, et 31.01.2022 koostatud asjatundja arvamusega (tlk 22-25) on tõendamist leidnud, et kostja müüdud korter ei vastanud elektrisüsteemi ning esiku ja köögi põrandate osas vähemalt keskmisele kvaliteedile. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale müüdud korteriomand ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lõige 2 mõttes, kuna korteriomand ei vastanud elektrisüsteemi ja põrandate osas vähemalt keskmisele kvaliteedile ning korteriomandil esinevatest puudustest tulenevalt ei olnud korterit võimalik sihtotstarbeliselt, s.o elukohana kasutada ning seetõttu on hageja olulisel määral jäänud ilma sellest, mida ta korterit ostes õigustatult lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1).
25.Kohus on 14.11.2022 kirjas (tlk 91-92) selgitanud kostjale, et olukorras, kus kostja soovib hageja väiteid ja tõendeid ümber lükata, tuleb kostjal esitada omapoolsed tõendid oma väidete kinnitamiseks. Kostjal on võimalik tõendada, et hagejale müüdud korter vastas elektrisüsteemi ja põrandate osas müügilepingu tingimustele või vähemalt keskmisele kvaliteedile. Alternatiivselt on kostjal võimalik tõendada, et korteril esinevad puudused tulenevad ostjast, ostja teadis lepingu sõlmimise ajal korteril esinevatest puudustest, s.o kostja oli hagejale selgesõnaliselt avaldanud, et põranda aluspind on hallituse jälgedega ning üleujutuse tulemusel deformeerunud ja osaliselt puudub korteris elektrivool. Samuti on kostjal võimalik tõendada, et pooltel oli sõlmitud müüja vastutust piirav kokkulepe. Kohus märgib, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud tõendeid, et korter vastas elektrisüsteemi ja põrandate osas müügilepingu tingimustele või vähemalt keskmisele kvaliteedile või korteril esinevad puudused tulenevad ostjast, ostja teadis lepingu sõlmimise ajal korteril esinevatest puudustest või pooltel oli sõlmitud müüja vastutust piirav kokkulepe.
26.Kohus leiab, et korteriomandil müügilepingu sõlmimise ajal puuduste esinemist ei lükka ümber ka kostja esitatud Eesti Energia arved ega müügieelsed pildid. Kohus märgib, et kostja on esitanud Eesti Energia arved (tlk 98-101), et tõendada elektri olemasolu müüdud XXX korteris. Samuti on kostja hinnangul hageja esitatud fotodelt näha, et
korteris on elekter olemas. Kohus leiab, et kostja esitatud arved ei tõenda, et elektrivool on korteris olemas igas ruumis. Samuti ei tõenda kohtu hinnangul hageja esitatud pildid (tlk 18-20) elektri olemasolu kõigi ruumide pistikupesades ja laelampide pesades. Asjas puudub vaidlus, et elekter on olemas korteri esikus ja vannitoas. Seega on loomulik, et korteris toimub elektri tarbimine ning hageja esitatud piltidel vannitoast ja esikust (tlk 19 pöördel) nähtuvad põlevad laelambid. Lisaks märgib kohus, et kostja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et hageja asjatundja arvamuses pole välja toodud, mis on elektri puudumise põhjus ning leidnud, et elektri puudumine võis olla seotud ehitajate tegevuse ja energiamahukate elektriagregaatide käivitamisega. Kohus märgib, et kostja pole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, millest tulenevalt saaks kohus asuda seisukohale, et elektri puudumine võis olla seotud ehitajate tegevusega. Seejuures on asjatundja selgitanud 04.11.2022 selgituses (tlk 85-86), et visuaalse ülevaatuse hetkeks ei olnud XXX korteris teostatud nähtavaid remonditöid ja lahti olid võetud vaid põrandad (parkett ja linoleum) ning osaliselt teisaldatud vana mööbel. Seega polnud asjatundja arvamuse koostamiseks visuaalse ülevaatuse toimumise aja seisuga, mil tuvastati osaline elektri puudumine, suuremahuliste remonttöödega veel alustatud.
27.Samuti on kostja esitanud tõendamata väite, et kostja juhtis hageja tähelepanu kogu talle korteri kohta teadaolevale informatsioonile ning hagejat teavitati korteri seisukorrast, sh põrandate olukorrast. Kostja on selgitanud, et korteri kasutusaja jooksul pole põrandat vahetatud ning põrandale võis sattuda niiskus ja selline kulumine on loomulik. Samuti on kostja selgitanud, et enne müüki tehtud fotodelt on näha, et põrandal koridoris ja köögis on ebaühtlusi ning kostja ei saanud näha ja teada, mis asub ülemiste põrandakihtide all. Hageja vaatas koos spetsialistidega ostueelselt korteri korduvalt üle. Kostja leiab, et hagis loetletud korteri puudused vastavad kulumisele, millest oli hagejat teavitatud ning mistõttu sai hageja kostjalt ka ostuhinnas hinnaalandust ja kingiks korterisse jäetud esemed. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud tõendeid asjaolude kohta, et kostja oli hagejale selgesõnaliselt avaldanud, et põranda aluspind on hallituse jälgedega, mööblipaneelide tükkidest ning üleujutuse tulemusel deformeerunud ja osaliselt puudub korteris elektrivool. Seejuures märgib kohus, et kostja ise on väitnud, et kostja ei saanud näha ja teada, mis asub ülemiste põrandakihtide all. Seoses kostja eeltoodud vastuväitega, et kostja ei saanud teada, mis asub ülemiste põrandakihtide all, märgib kohus, et müüja vastutab kõigi müügieseme puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-100-15 p-s 35 selgitanud, et seadusest (eelkõige VÕS § 77 lg 1, § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, § 218 lg 4, §-d 220 ja 221) nähtub, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud (vt ka nt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24). Müüja teadmatus puudustest vabastab teda vastutusest üksnes juhul, kui ostja sellest teadis. Müüja vastutust piirav kokkulepe ei vabasta teda vastutusest puuduste eest, mida ta teadis, kuid jättis ostjale avaldamata (vt ka nt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24). Oma vastutuse välistamiseks on müüjal parim viis ostjale eseme kõikvõimalikest puudustest või sellega seotud riskidest enne teada anda (vt ka Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 22). Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud tõendeid, millest nähtuvalt teadis hageja müügieseme puudustest enne müügilepingu sõlmimist.
28.Kohtu hinnangul ei välista kostja vastutust ka asjaolu, et hageja kinnitas 06.01.2022 ostu-müügilepingu (tlk 5-16) p-s 2.2.2, et on teadlik lepingu eseme suurusest, piiridest ja seisukorrast, sealhulgas selle ehituslikust ja tehnilisest seisundist. Kohus leiab, et
eelnimetatud hageja kinnitus ei piira müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-100-15 p-s 33 selgitanud, et hageja vastutust ei välista ega piira kostjate kinnitus müügilepingus, et nad on teadlikud ehitiste ja rajatiste seisukorrast. Kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (vt Riigikohtu 26. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-07, p 13). See ei piira aga müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest.
29.Samuti on kostja kohtu ette toonud asjaolu, et 21.12.2021 eksperthinnangu nr 1430/1221H (tlk 116-135) lk 11 p-st 3.6 nähtub asjaolu, et korter vajab remonti ja elektrijuhtmestik vahetamist. Seega teadis hageja elektrijuhtmestiku seisukorrast kaks nädalat enne korteri ostu. Kohus märgib, et 21.12.2021 eksperthinnangust ei nähtu, et korteri osades ruumides puudub elektrivool. Kohus leiab, et hageja ei pidanud asjaolust, et korteri elektrijuhtmestik vajab kaasajastamist, järeldama, et korteri osade ruumide pistikupesades ja elutubade laelambi pesades puudub elektrivool.
30.Seoses kostja vastuväitega, et kui toad olid elektrivõrku ühendatud välisjuhtmestiku kaudu ning seda oli visuaalselt näha, siis ei saa see olla varjatud puudus, märgib kohus, et asjatundja A. S. 04.11.2022 selgitusest (tlk 85-86) nähtuvalt oli visuaalselt näha, et elektrikaabel oli väliselt viidud läbi seina esikust vannituppa. Asjas puudub vaidlus, et elektrivool oli olemas vannitoas ning hageja pole nimetanud vannitoas elektri puudumist varjatud puuduseks.
31.Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et müügilepingu esemeks olnud korteriomand ei vastanud müügilepingu tingimustele, mh ei olnud elektrisüsteemi ja põrandate osas vähemalt keskmise kvaliteediga.
32.Kohus märgib, et olukorras, kus leiab tuvastamist, et müügilepingu ese ei vastanud lepingu tingimustele, kohaldub VÕS § 222 lg 1, mille kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta. VÕS § 222 lg-st 5 tulenevalt, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
33.Antud juhul ilmneb, et hageja on 28.03.2022 saatnud kostjale nõudekirja (tlk 28-29), milles tõi välja, et XXX korteril puudub elekter (v.a tualettruumis ja esikus) ning koridoris ja köögis laminaadi vahetamisel selgus, et põranda aluspinnale on paigaldatud puitlaastplaadist mööblipaneelide tükid, mis on hallituse jälgedega ja niiskuse mõjul deformeerunud (paisunud). Hageja palus kostjal 14 päeva jooksul teavitada, kas kostja on nõus varjatud puudusi ise likvideerima või hüvitama kahju vastavalt esitatud kalkulatsioonile. Omniva teavituse (tlk 30) kohaselt toimetati hageja nõue kostjale kätte 07.04.2022. Kostja hageja pöördumisele ei reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista puuduste kõrvaldamisega seotud kahju summas 5832 eurot, mida tõendab 31.01.2022 asjatundja arvamus (tlk 22-25), mille p 4.2 kohaselt on varjatud vigade
likvideerimiseks vajalike tööde teostamise maksumus 5832 eurot. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, et hageja oleks eelnimetatud kulud kandnud. Kohus leiab, et hageja puuduste kõrvaldamise nõuet ei ole võimalik rahuldada VÕS § 222 lg 5 alusel, kuna eelnimetatud puuduste parandamise kulude hüvitamise nõude välistab asjaolu, et hageja ei ole neid kulusid kandnud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-9809 p 13).
34.Alternatiivselt on võimalik lahendada hageja nõuet seoses elektrijuhtmestiku vahetuse ning esikus ja köögis põranda aluspinna asendamisega VÕS § 115 lg 1 alusel. Riigikohus on lahendis nr 2-18-13649 p-s 13 asunud seisukohale, et hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10715, p 11): kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus selgitas 14.11.2022 kirjas (tlk 91-92) hagejale, et kõigi eelnimetatud eelduste kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus on hagejal.
35.Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on müünud hagejale korteriomandi, mis ei vastanud lepingu tingimustele, mh ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja on 31.01.2022 asjatundja arvamusega (tlk 22-25) tõendanud korteriomandil puuduste esinemist, s.o köögis ja esikus põrandakatte aluspinnale on paigaldatud puitlaastplaadist esinevad mööblipaneelide tükid, mis on hallituse jälgedega ja niiskuse mõjul deformeerunud ning korteri osades tubades puudub elektrivool pistikupesades ja elutubade laelampide pesades. Kohus on seisukohal, et kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 218 lg 2), kuna puudused ilmnesid paari nädala jooksul alates korteri ostu-müügilepingu sõlmimisest. Hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mida tõendab 31.01.2022 asjatundja arvamus (tlk 22-25), mille kohaselt maksab elektrijuhtmestiku renoveerimine 4360 eurot ning köögis ja esikus pehkinud põranda asendamine 500 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 5832 eurot. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna olukorras, kus kostja ei oleks hagejale müünud lepingutingimistele mitte vastavat korteriomandit, ei peaks hageja kulusid kandma korteriomandi lepingutingimustega vastavusse viimiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista müügilepingu eseme puuduste kõrvaldamiseks kahjuhüvitis summas 5832 eurot.
36.Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitise summas 600 eurot seoses asjatundja arvamuse tellimise kuluga. Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja on müügilepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on müünud hagejale korteriomandi, mis ei vastanud lepingu tingimustele. Hagejale on tekkinud kahju summas 600 eurot seoses korteriomandil puuduste tuvastamiseks vajaliku asjatundja arvamuse tellimisega, mida tõendavad OÜ X arved (tlk 26-27). Kohus on seisukohal, et hageja eeltoodud kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja rikkumise
ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna olukorras, kus kostja ei oleks hagejale müünud lepingutingimistele mittevastavat korteriomandit, ei oleks hageja pidanud kandma kulusid puuduste ning nende kõrvaldamise maksumuse tuvastamisele.
37.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6432 eurot (5832+600).
38.Seoses kostja tõendamata vastuväitega, et hageja nõuab kostjalt raha kogu korteri põrandate ja elektrisüsteemi remontimiseks, märgib kohus järgmist. 31.01.2022 asjatundja arvamuse (tlk 22-25) p-s 4.2 on asjatundja esitanud tabeli varjatud vigade likvideerimiseks vajalike tööde teostamise maksumuse kohta. Esitatud tabeli kohaselt on elektrijuhtmete renoveerimise (tööde ja materjalide) maksumus, mis ei sisalda laevalgustite paigaldamist 4360 eurot, mille lisandub käibemaks, s.o kokku 5232 eurot. Köögis ja esikus pehkinud põranda asendamise (tööde ja materjalide) maksumus, mis ei sisalda viimistluskatte (parkett, linoleum jne) hinda, on 500 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 600 eurot. Eelnimetatud hinnapakkumisest ei nähtu, et hageja nõuaks kostjalt kogu korteri põrandate ja elektrisüsteemi remontimise maksumuse väljamõistmist. Kohus märgib, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, millest tulenevalt saaks kohus asuda seisukohale, et hageja poolt väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks vajalike remonttööde maksumused ei vastaks tegelikkusele või hõlmaks ka muude tööde teostamist.
39.Hageja taotleb kostjalt ka viiviste välja mõistmist. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude tasumiseni. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Antud juhul nõuab hageja viiviseid seaduses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda alates hagi esitamisest 24.05.2022 viivist põhivõlgnevuselt 6432 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
40.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 6432 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni.
41.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, §-st 133 ja § 134 lg-st 1 on hagi hind 6 946,56 eurot. Menetluskulud
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
43.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.