Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja märkis kostja elukohaks xxxxx xx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel on kostja ametlikuks elukohaks alates x.xx.xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx x xx, xxxxxx, xxxxx xxxxxxxx. Hageja täiendavast päringust xxxxx rahvastikuregistrisse (dtl 84) nähtuvad samad andmed ja ka eelmine elukoht, mis on samuti xxxxx xxxxxxxxx. Rahvastikuregistrist ilmneb, et kostja pole kordagi olnud sisse kirjutatud hageja viidatud aadressile. Maksu- ja Tolliameti päringust ilmneb, et kostja töötas viimati Eesti Vabariigis 2014. aastal, Töötamise registris (TÖR) on märgitud, et kostja töötas perioodil 12.07.2022-17.12.2022 xxxxxxxxx OÜ-s. Registris märgitud telefoninumbrid ei ole kasutusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10. jaanuarist 2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi ka: Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist.

(liisinguleping), st tegemist on Määruse artikli 17 p 1 (b) alusel tarbijalepingust tuleneva võlgnevuse nõudega. Määruse artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus nr C-327/10, p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10. jaanuarist 2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk, säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.

ametiasutusele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 määrus nr 2-19-13171, p 8). Hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxxxxxxxx xxxx. Nii Eesti kui xxxxx rahvastikuregistrite andmetel on kostja ametlikuks elukohaks alates x.xx.xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx x xx, xxxxxx, xxxxx xxxxxxxx. Kohtu päringutest Maksu- ja Tolliameti registrisse nähtub, et kostjal puudub käesoleval hetkel ka töökoht Eesti Vabariigis. Kuna kostja alaline elukoht asub kohtu poolt kogutud andmete põhjal xxxxx xxxxxxxxx, võib tema kui tarbija vastu menetluse algatada xxxxx xxxxxxxxx kohtus.

TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

võtmast ja tagastab selle. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.