Aktiva Finance Group OÜ hagi S.G vastu võla ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
459,17 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: S.G (isikukood XXX, elukoht xxxx), esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt välja kostjale antud riigi õigusabi tasu 1 202,68 eurot (sh käibemaks) riigi tuludesse. Nimetatud summa tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004; Swedbank EE522200221013264447; Luminor Bank EE401700017002872300; LHV Pank EE957700771001523585), kasutades personaalset viitenumbrit xxxx. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumisega viivitamise korral tuleb maksta kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kohus tunnistab lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 405 lg 1 p 10).
5.Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21). Edasikaebamise kord
1
2-23-104445
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule asukohaga Kalevi 1 Tartu (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 31.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 400, 47 euro saamiseks, millele kostja esitas vastuväite. Kostja vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 350,70 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 33,41 eurot ja edasiulatuv viivis alates 24.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse määraga 0,065 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud riigilõiv summas 140 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 eurot ning viivis menetluskuludelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hagiavalduse lisaks 1 olevast 07.07.2022 kostjaga sõlmitud võlatunnistusest ja maksekokkuleppest, mille kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 361, 91 eurot, millest põhivõlg on 325, 47 eurot, intress 6,44 eurot, kahjuhüvitis 30 eurot ja ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja on hageja väitel teinud võla katteks makseid summas 31, 21 eurot ja on tasunud lepingu tasu 20 eurot. Hageja arvestab nõuet kostjale kasulikumal moel so hageja arvestab ülejäänud laekunud summast 11,21 eurot (31, 21-20) põhiosa katteks. Sellest tulenevalt on kostja võlgnevus 350, 70 eurot (381,91-31,21).
3.Maakohus jättis 03.04.2023 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades mh vajadust esitada kohtule kõik võlatunnistuse ja selle aluseks oleva võlasuhtega seotud asjaolud ja tõendid. Hageja ei esitanud kohtu ettepanekule vaatamata nõutud andmeid ega tõendeid. Hageja on esitanud puuduste kõrvaldamise korras selgituse 2
2-23-104445
võlatunnistuse osas, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega ning et tal ei ole kohustust esitada kohtule muid tõendeid kui võlatunnistus.
4.Hageja 22.04.2024 seisukohas kostja hagi vastusele selgitab hageja, et esialgne krediidiandja kostja suhtes on Inbank Finance AS, kes on kostjaga sõlminud 20.01.2022 järelmaksu lepingu nr xxxx, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 373, 40 eurot. Järelmaksu lepingu alusel kohustus kostja tagastama saadud laenu perioodil 15.02.2022-15.01.2024. Kuna kostja ei täitnud lepingut, siis edastas esialgne krediidiandja kostjale 06.06.2022 ülesütlemise hoiatuse andes täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nõuet täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, siis edastati kostjale esialgse krediidiandja poolt 28.06.2022 ülesütlemise teatis. Hageja väitel muutusid lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks kõik kasutuses olnud kui ka võlgnetavad summad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul arvates lepingu lõppemise päevast. Ühtlasi hageja viitab, et esialgne krediidiandja on teatanud nõude loovutamisest kostjat. Samuti, et kostja on aktsepteerinud uut võlausaldajat ehk hagejat võlatunnistusega ning seega on kostja vastuväited nõude loovutamise mitte toimumise osas asjakohatud.
5.Hageja on esitanud 25.09.2025 selgituse kohtunõudele, kellele kuulub nõue kostja vastu, et AS Aktiva Portfolio loovutas 19.08.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, mida tõendab koopiaga nõude loovutamise teatisest, mis saadeti kostjale postiga aadressile XXX. Samuti selgitas hageja vastuses kohtunõudele, et AS Aktiva Portfolio on ühinenud hagejaga ning AS Aktiva Portfolio on äriregistrist kustutatud 06.11.2023 ning hageja osaleb menetluses üldõigusjärglasena.
6.Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS 407 lõikele 1. Kostja seisukoht
7.Kostja on vastanud kohtule, et hagi ei tunnista, tegemist on Inbank laenuga, mis on osadeks jaotatud ja selle võtmine on põhjustanud kostjale makseraskusi. Kostja on esitanud aegumise vastuväite tagasiulatuva viivise nõude osas, sest hageja ei ole nõudnud seda koheselt. Hageja esinduskulud tuleb jätta kostjalt välja mõistmata, kuivõrd hageja on keeldunud kostjaga kompromissi sõlmimast. Samuti ei ole hageja teavitanud kostjat võlanõude loovutamisest. Hageja nõue on hea usu põhimõtte vastane. Samuti on kostja üles öelnud deklaratiivse võlatunnistuse.
8.Kostja esindaja riigi õigusabi korras täiendas kostja vastuväiteid hagile. Kostja on seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seega andnud laenu isikule, kellele ei võinud laenu anda. Hageja ei ole tuvastanud laenu andmise eelselt kostja kui laenaja maksevõimet mõjutavaid asjaolusid ega ka hinnanud neid. Seega peab hageja tegema ümberarvestuse. Hageja ja kostja vahel sõlmitud võlatunnistus on tarbijakrediidileping VÕS tähenduses. Hageja öeldes üles tarbijakrediidilepingu ei ole järginud VÕS § 416 lg 1 tulenevaid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eelduseid ja hageja ei ole neid eelduseid oma tõendamiskoormise kontekstis esile toonud kui ka tõendanud. Kostja ei ole saanud hagejalt lepingu ülesütlemise avaldust, mis tähendab, et laenulepingu ülesütlemine on tühine. Kostja väidab ka, et kostjaga sõlmitud laenuleping on tühine heade kommete vastasuse tõttu. Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, millisel õiguslikul alusel on tal kostja vastu nõuded.
9.01.10.25 täiendas kostja oma vastuväiteid hagile, mille kohaselt ei ole ta saanud tema vastu esitatud nõude loovutamisega mingeid teateid ning et hageja ei ole põhjendanud ja tõendanud, talle kuulub nõue kostja vastu. Hageja ei ole olnud ka kokkuleppe pooleks.
3
2-23-104445
Kohtu põhjendused
10.Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
12.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus. Samuti ei lahenda kohus kostja aegumise vastuväidet viivisnõudele alltoodud põhjustel.
13.Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.
14.Esmalt tuleb kohtul lahendada küsimus, kas kostja vastu esitatud nõue kuulub hagejale või mitte ehk kas õige hageja on pöördunud kostja vastu esitatud nõudega kohtusse.
15.Kohus märgib siinjuures, et hageja on olnud antud küsimuses ebaselge ja mitte järjepidev. Hageja hagis ei ole selgelt välja toodud, kas hageja on nõude omandanud ja kellelt on nõue omandatud, samuti kelle vahel algne tarbijakrediidileping sõlmiti ja kuidas toimus nõude omandamine hageja poolt kostja vastu. Kostja on esitanud sellekohase vastuväite hagile. Kohus on eeltoodud küsimuses täitnud selgitamiskohustuse 03.04.2023 hagiavalduse käiguta jätmise määruses.
16.Kohtule on esitanud hagi hagejaks olev Aktiva Finance OÜ registrikoodiga 10746479. Hagiavalduse aluses tugineb hageja faktiväitele, et tema nõuded kostja vastu on tekkinud tema ja kostja vahel 07.07.2022 sõlmitud võlatunnistusest ja maksekokkuleppe ning viitab hagiavalduse lisale 1. Hagiavalduse lisana 1 on aga kohtule esitatud 07.07.2022 võlatunnistus ja maksekokkulepe, mis on sõlmitud Aktiva Portfolio AS registrikoodiga 16013522 ja kostja vahel. Võlatunnistuse kohaselt tunnistab kostja, et võlgneb võlatunnistuse andmise päeva seisuga AS-le Aktiva Portfolio (registrikood 16013522) kokku 361,91 eurot (võlgnevus), millest: põhisumma 325,47 eurot, intress 6,44 eurot, kahjuhüvitis 30 eurot. Samaaegselt võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0.065% võlgnetava põhivõla summalt päevas, mille lisandub ühekordne lepingutasu 20 eurot.
17.Menetluse ajal on hageja esitanud kohtule AS Aktiva Portfolio pdf-formaadis allkirjastamata nõude loovutamise teatise, millel oleva teksti kohaselt on 19.08.2022 loovutatud võlatunnistusest nr xxxx nõuded kostja vastu hagejale. Teatis on allkirjastamata Aktiva Portfolio AS esindusõigusliku isiku poolt, puuduvad tõendid loovutamise teatise edastamise kohta kostjale. Samaaegselt on hageja esitanud kohtule hageja e-äriregistri väljatrüki, millest nähtub, et AS Aktiva Portfolio on ühinenud hagejaga 06.11.2023, mille tulemusena on AS Aktiva Portfolio kui ühendatav ühing lõppenud ehk hageja on muutunud AS Aktiva Portfolio üldõigusjärglaseks (TsÜS § 6 lg 1, ÄS §§ 391 lg 1, 403 lg 2). Eeltoodust johtuvalt on hageja esitanud kohtule väite, et omab nõuet kostja vastu tulenevalt ühinemisest üldõigusjärgluse 4
2-23-104445
korras. Seega on hageja esitanud kohtule nõude omamise kohta kostja suhtes kaks vastuolulist väidet, mis välistavad üksteist. Liiatigi nõude loovutamise kohta menetlusõigusele vastavad asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed tõendid puuduvad, millel kohus peatub allpool.
18.Samuti on kohus seisukohal, et pelgalt ühinemisele tuginemine ei tähenda, et AS Aktiva Portfolio nõuded kostja vastu on hagejale üle läinud. Selleks on vajalik, et ühinemises osalevad isikud sõlmiksid ÄS § 392 lg 1 alusel ühinemislepingu ja on vastu võetud ühinemisotsused ÄS § 397 lg 1 tähenduses. Kohus kontrollis e-äriregistrist AS Aktiva Portfolio (kui ühendatav ühing) ja hageja (kui ühendav ühing) vahel sõlmitud ühinemislepingut, mis on notariaalselt tõestatud vormis ja sõlmitud ühingute vahel 07.07.2023. Nimetatud ühinemislepingust ei tulene AS Aktiva Portfolio poolt kostja suhtes nõude üleandmist ühinemise korras hagejale. Eeltoodust järeldub, et AS Aktiva Portfolio nõuded kostja vastu on lõppenud viimase kustutamisega äriregistrist.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et esialgne krediidiandja kostja suhtes on Inbank Finance AS registrikoodiga 16197915, kes on kostjaga sõlminud 20.01.2022 järelmaksu lepingu nr xxxx, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 373, 40 eurot. Järelmaksu lepingu alusel kohustus kostja tagastama saadud laenu perioodil 15.02.2022-15.01.2024. Seega on hageja menetluses võtnud omaks, et 07.07.2022 võlatunnistuse aluseks on Inbank Finance AS ja kostja vahel 20.01.2033 järelmaksu lepingust nr xxxx tulenevad väidetavalt kostja poolt täitmata rahalised kohustused. Eeltoodust johtuvalt on seega hageja nõudeõiguse tekkeks kostja vastu olnud vajalik, et Inbank Finance AS ja AS Aktiva Portfolio vahel oleks vaidlusaluse järelmaksu lepingust tulenevate nõuetega seoses õigussuhe, millest tulenevalt saaks hageja kohtule esitatud võlatunnistuse ja maksekokkuleppe alusel kostja vastu hagi esitada.
20.Hageja on menetluse vältel üldsõnaliselt väitnud, et ta on omandanud nõude loovutamise korras. Samas ei ole hageja selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et AS Aktiva Portfolio oleks omandanud nõuded kostja vastu Inbank Finance AS-lt registrikoodiga 16197915, kes esialgselt sõlmis kostjaga 20.01.2022 järelmaksu lepingu nr xxxx. TsMS § 230 lg 1 on hagejal eeltoodud asjaolu ehk nõude kuuluvuse osas tõendamiskoormis ning sellega on seotud ka asjaolu, kas õige hageja on kohtusse pöördunud. Nõude loovutamiseks on vajalik nõude omaja ehk esialgse krediidiandja Inbank Finance AS poolt õiguslikult siduva tahteavalduse tegemise kas nõude loovutamise lepingu või nõude loovutamise kohta kinnituse andmise näol (VÕS § 164, 168 lg 2). Kohus rõhutab, et hagejal on kohustus esitada kohtule tõeseid faktiväiteid ja faktiväited peavad olema piisava detailsusastmega ning need peavad tulenema kohtule esitatud tõendist. Hagejat on menetluses esindanud kolm õigusteadmistega lepingulist esindajat, kuid sellest hoolimata on kohtumenetluses hagi rahalise nõudega kostja vastu, kuid hageja nõudeõigus kostja vastu on erinevatel hageja paljasõnalistel õiguslikel alustel tõendamata.
21.Lisaks eeltoodule ei võimalda menetlusõigus hageja asendamist, mis tähendab, et kohtul on käesoleval juhul ainus võimalus jätta hageja hagi rahuldamata, kuivõrd tal puudub nõudeõigus kostja vastu. Õigel hagejal on õigus esitada hagi kostja vastu. Neil põhjendustel ei hinda kohus kohtule hagis esitatud põhi- ja kõrvalnõuete maksma panekuks vajalike nõudenormist tulenevaid nõude rahuldamise eelduseid tarbijakrediidilepingu osas ning tarbijakrediidilepingu ja sellest johtuvalt võlatunnistuse kehtivust.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
24.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 5
2-23-104445
25.TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
26.04.08.2023 kohtumäärusega rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus osaliselt. Sama määruse resolutsiooni p. 3 järgi anti kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada 20% riigi õigusabi tasust ja riigi õigusabi kuludest osamaksetena viie (5) kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Eelöeldu tähendab, et kostjale anti käesolevas tsiviilasjas õigusabi riigi kulul ning seega ei ole kostja ise enda esindusest tulenevaid kulusid kandnud.
27.RÕS § 23 lg 1 alusel kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, ei ole kostjal kohustus hüvitada riigile enda esinduskulusid (RÕS § 27 lg 1 p.1). RÕS § 26 lg 2 järgi riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal.
28.Vastavalt riigi õigusabi osutanud advokaadi taotlustele määras kohus riigi õigusabi osutamise tasu suuruseks kokku 1202, 68 eurot koos käibemaksuga.
29.RÕS § 27 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt ja seda selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool.
30.Hagejalt tuleb riigi tuludesse välja mõista riigi õigusabi tasu 1202,68 eurot (sealhulgas käibemaks). Nimetatud summa tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Hagejal tuleb täita kohtulahend riigi õigusabi tasu osas TsMS § 179 lg 5 ja lg 6 alusel 15 päeva jooksul alates jõustumisest, misjärel võib saata sundtäitmisele. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal TsMS § 179 lg 9 alusel tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord
31.Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
32.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 2 1).
33.Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Mari-Ann Veiermann Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.