Multitude Bank plc hagi M P vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA Multitude Bank plc (endise nimega Ferratum Bank p.l.c.), välismaa registrikood C 56251, asukoht: ST Business Centre, 120, The Strand, 1027, Malta, lepinguline esindaja Anne-Liis Veski KOSTJA M P, ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus Hagi hind 793,15 eurot
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M P hageja Multitude Bank plc kasuks tasumata põhivõlgnevus summas 416,14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 154,12 eurot.
4.Jätta menetluskulud 72% ulatuses kostja Madis Pardi (Part) kanda ja 28% ulatuses hageja Multitude Bank plc kanda ning välja mõista Madis Pardilt Multitude Bank plc kasuks menetluskulud summas 320,40 eurot.
5.Välja mõista kostjalt M P hageja Multitude Bank plc kasuks viivis menetluskuludelt (320,40 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.06.10.2022 esitas hageja Multitude Bank plc Viru Maakohtule hagiavalduse M P vastu võlgnevuse nõudes. 28.12.2022 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagis. Hageja ühtegi puudust ei kõrvaldanud. 19.01.2023 kohtumäärusega andis kohus hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagis. Hageja jätkuvalt ei kõrvaldanud ühtegi puudust. 08.03.2023 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt 05.05.2023 kohtumäärusele. 21.06.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. 17.07.2023 esitas hageja lõplikud seisukohad koos täiendavate tõenditega.
2.Hageja lõpliku seisukoha kohaselt on Multitude Bank plc (end nimega Ferratum Bank plc) ülepiirilise pangateenuse pakkuja, järelevalveasutuseks on Malta Financial Services Authority, tooteks on tagatiseta laenulimiit (vaba tagasimaksega). Krediidilepingu suhtes kohaldatakse Malta õigust. Klientide suhtes kehtivad Eesti õiguse kohustuslikud sätted. Pakkuja väljastab taotlejatele laenulimiiti maksimaalses määras 5 000 eurot. Laenulimiidi põhimõte on üks – kindlaks määratud limiit, mille piires lisaraha kasutada. Lisaks on kindel tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksele, kuid igal ajal võib laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Selleks peab logima sisse oma iseteenindusse kasutades isikukoodi ja pin-koodi. Iseteenindusest saab kiire ja mugava ülevaate, kui palju on hetkel limiiti kasutusel, kui palju on vaba raha, millal on arve maksmise tähtaeg ning samuti saab seal arvet vaadata ning vajadusel kontaktandmeid muuta. Juhul, kui kõik kasutusel olev summa on tagasi makstud, siis jääb laenulimiidi konto endiselt avatuks ning klient saab sealt lisaraha välja võtta igal ajal, mil vaid soovib. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi avada konto vastavasisulise taotluse esitamisega. Samal kuupäeval on edastatud läbi iseteeninduse keskkonna kostjale e-posti tervituskiri ning Lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Kostja on kasutanud võimaldatud laenulimiiti kokku summas 500 eurot, esitades vastavasisulised taotlused 11.05.2021 150 eurot ja 01.06.2021 350 eurot. Raha kasutusele võtmise osas esitab hageja süsteemi väljavõtte. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulub 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kostjale on edastatud arveid korduvalt, millele ta reageerinud ei ole. Tagasimakseid on tehtud vastavalt lisatud raamatupidamisväljavõttele: Issued Description Capital Fees Interest 11/05/2021 11:12 Withdrawal [430210]
150.00 EUR
28/05/2021 06:04 Invoice [00385724]
150.00 EUR
0.20 EUR
01/06/2021 16:18 Withdrawal [439673]
350.00 EUR
Total
150.00 EUR
150.20 EUR
350.00 EUR
01/06/2021 16:18 Withdrawal fee [361891]
10.50 EUR
10.50 EUR
14/06/2021 11:25 Payment [393574]
-10.00 EUR
-10.00 EUR
27/06/2021 06:05 Invoice [00393530]
500.00 EUR
0.50 EUR 20.46 EUR 520.96 EUR
16/07/2021 10:48 Payment [401992]
-1.79 EUR -0.50 EUR -23.76 EUR -26.05 EUR
28/07/2021 06:08 Invoice [00401212]
498.21 EUR
17.16 EUR 515.37 EUR
28/08/2021 06:12 Invoice [00408899]
498.21 EUR 5.00 EUR 37.62 EUR 540.83 EUR
27/09/2021 06:13 Invoice [00416088]
498.21 EUR 5.00 EUR 57.42 EUR 560.63 EUR
08/10/2021 16:56 Payment [424016]
-5.00 EUR -47.81 EUR -52.81 EUR
28/10/2021 06:17 Invoice [00422950]
498.21 EUR 5.00 EUR 30.07 EUR 533.28 EUR
27/11/2021 06:08 Invoice [00429779]
498.21 EUR 5.00 EUR 49.87 EUR 553.08 EUR
Nagu nähtub eeltoodud väljavõttest on kostja tagasi maksnud kokku 86,57 eurot /kohtu märkus: tegelik summa on 88,86 eurot/, millest põhiosa katteks on arvestatud 1,79 eurot, seega põhinõue 498,21 eurot (500-1,79). Kuivõrd kostja jäi viivitusse vähemalt kolme järjestikuse osamaksega, ütles krediidiandja lepingu üles 27.12.2021 seisuga. Üldtingimuste kohaselt lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto või muu sellel eesmärgil kokkulepitud sidevahendit kasutades. Edastamine konto kaudu hõlmab teate saatmist kliendi isiklikule e-posti aadressile ja/või kliendi kirjakasti, mis on kättesaadav kontole sisse logides. Eespool toodud viisil saadetud teated loetakse kätte saaduks samal kuupäeval, mil nad saadeti, välja arvatud postiga saadetud teated, mis loetakse kätte saaduks 5 kalendripäeva pärast nende saatmist. Hageja andis nõude sissenõudmiseks inkassomenetlusse. Inkassomenetluse raames tagasimakseid tehtud ei ole. Krediidiandaja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud VÕS § 4034 lg 2 sätestatust, millest tulenevalt võib krediidiandja hindamistoimingute ulatuse kindlaks määrata vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetest 3 ja 4 tuleneb, et krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet ning selleks ei pea alati tingimata kasutama konto väljavõtet, kui muu kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Oluline on, et krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena saavutaks krediidiandja veendumuse, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Finantsinspektsiooni (FI) soovitusliku juhendi punkti 5.5 kohaselt on krediidiandjal õigus eeldada, et tarbija teab oma krediidi eesmärki ja finantsolukorda. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks esitatud teabe sisu ja ulatus võib sõltuda krediidilepingust, krediidi suurusest ja selle tagastamisele kuluvast ajast, krediiditoote eripärast, tarbijast endast (FI juhendi p 7.1). Krediidiandja tegevust reguleerib KAVS § 44 sätestatud nõuetele vastav sise-eeskiri, mis sisaldab KAVS § 49 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise korda. Võttes arvesse antud lepinguga võetud kohustuste suurust, aega ja eripära, siis on ilmne, et siinjuures saab analüüsi teha vähemate andmete abil. Nii ongi krediidiandja lähtunud krediidiotsuse tegemisel kostja poolt esitatud andmetest, sellest, et tal puudusid maksehäired ning kontrollitud on krediidisaaja isikuandmeid. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 498,21 eurot, mis tuleneb kasutatud tagastamata limiidist ning mille hageja palub kostjalt välja mõista, saadud on 500 eurot ning tagasi makstud 1,79 eurot. Vastavalt laenuandja üldtingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe Tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 48,11% aastas krediidilimiidi
kasutamise eest. Vastavalt raamatupidamisväljavõttele on lepingu lõpetamise seisuga 25.12.2021 tasumata intress 59,11 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 0.1318% päevas (48.107 % aastas). Hageja palub välja mõista viivise võrdses määras intressiga 48.107% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 26.12.2021 kuni hagi esitamiseni 04.10.2022, summas 185,83 eurot. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot, kuivõrd pidi tasuma teenustasu, mis mh sisaldas kohtueelses menetluses tehtud pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö, tasulised päringud ja edastanud nõudekirja nii posti kui ka e-posti teel, teavitatud kohustusest SMS-ga, helistatud, kuid tulemusteta, kostjale on edastatud pretensioone ning hagihoiatusi, kuid edutult. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega, juhul kui kohus asub hoolimata eeltoodud asjaoludest seisukohale, et krediidiandja siiski on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja arvestada kostja poolt sooritatud maksed põhivõla jäägist maha, summas 86,57 eurot ning lugeda põhivõla jäägiks 413,43 eurot. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 21.05.2023 TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.05.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. 21.06.2023 määrus kirjaliku menetluse määramise kohta on samuti avaldatud 21.06.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded ning seega kostjale kätte toimetatud 07.07.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule ka täiendava tähtaja jooksul omapoolset seisukohta hagiga seoses. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
5.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
6.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS
§ 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
7.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
8.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on 31.01.2018 kohtuotsuses nr 2-14-21710 selgitanud, et tulenevalt VÕS § 14 lõigetest 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lõigetest 2 ja 3 (koosmõjus TsÜS §-ga 95) on lepingupoolel nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
9.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Ferratum Bank laenulimiidi üldtingimuste (dtl 22-29) punktist 3.5. tuleneb, et enne lepingu sõlmimist ja igal ajal lepingu kehtivuse ajal on Ferratumil õigus tuvastada kliendi isik ja kontrollida tema isikusamasust (nii kliendi enda kaudu kui ka kolmandatest isikutest allikate kaudu) ning küsida kliendilt ja/või kolmandatelt isikutelt muud infot, mis võib olla Ferratumile oluline lepingu sõlmimise ja laenu andmise või muu otsuse tegemiseks.
10.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Hageja märgib hagis, et võttes arvesse antud lepinguga võetud kohustuste suurust, aega ja eripära, siis on ilmne, et siinjuures saab analüüsi teha vähemate andmete abil. Nii ongi krediidiandja lähtunud krediidiotsuse tegemisel kostja poolt esitatud andmetest, sellest, et tal puudusid maksehäired ning kontrollitud on krediidisaaja isikuandmeid (dtl 115,116). Kohus leiab, et maksehäirete puudumise tuvastamine ei ole piisav VÕS § 4034 lõikes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmiseks. Puuduvad tõendid kostja maksekäitumise ning vara ja/või sissetulekute olemasolu kontrollimise kohta teistest andmebaasidest. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, millised andmed kostja ise laenuandjale laenutaotluses esitas.
Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis välistaks kostja õiguse tugined VÕS § 4034 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise.
11.Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2‐14‐21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
12.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
13.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjaga sõlmitud lepingu puhul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
14.VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras. VÕS §s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 kuni 31.detsember 2022 0% aastas. Hageja intressi nõue summas 59,11 eurot ei ole seega põhjendatud. Lisaks eeltoodule ei nähtu hagiavaldusest ka intressinõude kujunemine ehk intressi arvestamise periood ning arvutuskäik, mistõttu ei ole hageja intressinõue ka selge ega kontrollitav. Arvestades eelmärgitut võis hageja VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestada kostja poolt tehtud intressimakseid üksnes põhivõlgnevuse katteks.
15.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti 11.05.2021 150 eurot ja 01.06.2021 350 eurot (dtl 85, 86, 110) ehk kokku 500 eurot. Hageja esitatud andmetest nähtub, et kostja tagastas krediiti kokku 88,86 eurot (hageja on ekslikult arvestanud tasutud summaks 86,57 eurot), s.h. põhivõla katteks 1,79 eurot, intressi katteks 71,57 eurot, laenukulu katteks 10,50 eurot ning meeldetuletuskirja eest 5 eurot.
16.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid, nt lepingutasu, kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest või sissenõudmiskulude tasumise kohustusest. Sissenõudmiskuluna on kostja tasunud 5 eurot meeldetuletuskirja eest. Seega tuleb laenukulu katteks tasutud 10,50 eurot, põhivõla katteks tasutud 1,79 eurot ning tasutud intressid summas 71,57 eurot (kokku 83,86 eurot) lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks.
Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 416,14 eurot (500 – 83,86).
17.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o. 48.107% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 04.10.2022 summas 185,83 eurot. Hageja on ekslikult märkinud viivisearvestuses lepingu ülesütlemisele järgnevaks päevaks 26.12.2021. Tegelikkuses nähtub nii hagist kui ka kohtule esitatud lepingu lõpetamise teatest (dtl 88), et leping öeldi üles 27.12.2021 ja seega on õigeks viivisearvestuse algusajaks (ülesütlemisele järgnevaks päevaks) 28.12.2021.
19.Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, siis on hageja õigustatud nõudma viivist lepingus kokkulepitud määras. Arvestades asjaolu, et kohus peab põhjendatuks hageja põhinõuet summas 416,14 eurot, kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 48,107% aastas põhinõudelt 416,14 eurolt perioodil 28.12.2021 kuni 04.10.2022, s.o. 281 päeva eest summas 154,12 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee). Seega jätab kohus rahuldamata hageja viivisenõude summas 31,71 eurot (185,83 – 154,12).
20.Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas 50 eurot. Hageja ei ole tõendanud inkassofirmaga lepingu sõlmimist ega teenustasu maksmist. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.
21.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
23.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 793,15 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 222,89 eurot ehk ligikaudu 28% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 245 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot (kokku 300 eurot).
25.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 176,40 eurot (72% 245-st).
26.Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
27.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja esindustasu suuruseks 100 eurot tunnis (käibemaksuta). Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab õigusabikulu tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks.
28.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule sama hagiavalduse, mis oli koostatud tsiviilasjas 2-22-116600 (ja mille menetlusse võtmisest kohus keeldus), muutes vaid hageja nime ning arvestades täiendavat viivist. Samuti olid hagile lisatud lisad samad. Hageja on tegelenud täiendavate tõendite hankimise ja hagi täiendamisega alles 17.07.2023 esitatud lõplikke seisukohti koostades. Kohtu hinnangul on käesoleva asja puhul tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 200 eurot (käibemaksuta) ning vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kostjalt väljamõistmisele õigusabikulude katteks 144 eurot (72% 200-st).
29.Kokkuvõttes on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele kokku summas 320,40 eurot (õigusabikulud 144 eurot ja riigilõiv summas 176,40 eurot).
30.Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
32.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.